2-21-17047/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17047

Kohtuasi

Osaühingu Moonrider hagi Y vastu tahteavalduse

andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Moonrider määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Moonrider (registrikood 10727111),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-17047

muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta Osaühingu Moonrider määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu Moonrider

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Moonrider (hageja) esitas 1. novembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu

hagi, milles palus kohustada kostjat andma 23. märtsil 2021 äriregistrile esitatud

kandeavaldusele vajalik nõusolek OÜ NORBER GRUPP juhatuse liikmete muutmiseks ja sisse

kandmiseks, lugeda nõude täitmiseks vajalikud tahteavaldused kostja poolt tehtuks

kohtuotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on OÜ NORBER GRUPP (osaühing) osanikud hageja ja Fox Estate OÜ.

Hageja seaduslik esindaja on W ja Fox Estate OÜ seaduslik esindaja on kostja. Hagejale kuulub

2 (5)

osaühingus 66,5% suurune osalus ja Fox Estate OÜ-le 33,5% suurune osalus. 23. märtsil 2021

võtsid osaühingu osanikud vastu otsuse, millega kutsuti juhatusest tagasi W ja kostja ning valiti

nad järgnevaks kolmeks aastaks uuteks juhatuse liikmeteks. Samal päeval esitas W otsuse alusel

äriregistrile kandeavalduse. Vastavalt osaühingu põhikirjale võib osaühingut õigustoimingutes

esindada üksnes kaks juhatuse liiget ühiselt. Kostja ei ole kandeavaldust senini allkirjastanud,

mistõttu ei ole olnud võimalik kõnealuse otsuse alusel äriregistris kannete tegemine. Kostja

käitumine ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 sätestatuga. Juhatuse

liikmeteta ei ole võimalik osaühingul teostada igapäevase majandustegevuse raames

allkirjaõigust eeldavaid toiminguid. Vastu võetud otsus austab mõlema osaniku huve ja on

kooskõlas osanike vahel sõlmitud kokkuleppega.

2. Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata.

Kostja vastuväidete kohaselt puudub õiguslik võimalus hagi rahuldamiseks isegi siis, kui hageja

faktiväited oleksid tõendatud. Kostjal ei ole kandeavalduse tegemiseks nõusoleku andmise või

kandeavalduse allkirjastamise kohustust. Igal juhul ei ole kostjal kui osaühingu juhatuse liikmel

sellist kohustust hageja kui osaniku ees. Hageja viidatud TsÜS § 32 ei sätesta juhatuse liikmele

kohustust, mille sooritamist saaks osanik nõuda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 16. detsembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi

menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna see

on perspektiivitu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2). Hageja osanikuna ei

saa juhatuse liikmest kostja vastu esitada nõuet, millega ta palub kohustada või tuvastada

kohustus anda tahteavaldus äriregistrisse kande tegemiseks. Juhatuse liikmel on käsundilaadne

suhe osaühinguga, mitte selle osanikuga. Kui osaühingul on soov või kohustus esitada

kandeavaldus ja selleks on vaja osaühingu juhatuse liikme nõusolekut või allkirja, siis saab seda

juhatuse liikmelt nõuda üksnes osaühing. Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168

lg 1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning teha uue määruse, võtta hagi menetlusse ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt on äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 1 kohaselt üheks eraldiseisvaks

aluseks registrikande tegemisel kohtulahend ning seadus ei näe ette, et kohtulahendi aluseks

olevas menetluses peab avaldajaks või hagejaks olema äriühing ise. Samuti tuleneb

kohtupraktikast, et kui äriregistris kande tegemise aluseks ei ole ettevõtja avaldus, siis võib nn

kolmas isik esitada kohtule avalduse tahteavalduse asendamiseks. Seega ei ole välistatud hageja

kui osaniku õigus esitada avaldus, millega kostjat kui juhatuse liiget kohustatakse tegema

osaühingu jaoks vajalik toiming, s.o praegusel juhul kandeavalduse kinnitamine äriregistris.

Sellise avalduse esitamine osaühingu enda poolt oleks ka problemaatiline, kuna seniste

seaduslike esindajate volitused on lõppenud. Maakohus on viidanud asjakohatule õigusnormile

ja kohtupraktikale. Peale selle oleks tulnud vaidlusalune küsimus lahendada pärast hagi

menetlusse võtmist.

5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3 (5)

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Hageja on praeguses asjas palunud kohustada kostjat andma W 23. märtsi 2021. a osanike

otsuse alusel äriregistrile esitatud kandeavaldusele nõusolek ja lugeda tahteavaldus asendatuks

kohtuotsusega. Hageja tõi esile, et osaühingu osanikud võtsid 23. märtsil 2021 vastu otsuse,

millega kutsuti W ja kostja juhatusest tagasi ning valiti nad uuesti juhatuse liikmeteks. Juhatuse

liikmetel on ühine esindusõigus. Maakohus leidis, et hageja kui osaühingu osanik ei saa nõuda

kostjalt kui osaühingu juhatuse liikmelt äriregistrisse kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse

andmist ja selle asendamist kohtuotsusega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja püüab panna maksma õigust, mida tal ei ole,

mistõttu keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub

vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel ei

pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib

kolleegium järgmist.

9. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Üldjuhul on

menetluslikult hagi esitamiseks õigustatud isik, kes on ka materiaalõiguse järgi võlausaldaja.

TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata siis, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegiumi

hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja osaühingu osanikuna ei ole õigustatud

hagiavalduses märgitud nõude esitamiseks kostja kui osaühingu juhatuse liikme vastu.

9.1. Kolleegium märgib esmalt, et ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on vaidlustatud

määruses viidanud asjakohatutele õigusnormidele ja kohtupraktikale. Maakohus on

asjakohaselt selgitanud äriregistrile andmete esitamise õiguslikku olemust ja korda, selgitamaks

välja, kellel on praegusel juhul seaduse järgi nõudeõigus.

9.2. Äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi esmajoones ettevõtja avaldusel.

Vastavalt sama lõike teisele lausele on äriregistrile avalduse või muude dokumentide

esitamiseks õigustatud isik kohustatud seda tegema. ÄS § 144 lg 3 kohaselt kirjutab äriregistrile

esitatavale muule kui osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele alla juhatuse liige. Kui

juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale

avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Uue

juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab

avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Seega peavad

praegusel juhul kandeavalduse allkirjastama juhatuse liikmetena nii W kui ka kostja.

Hageja on hagiavalduses esile toonud, et juhatuse liikmete tagasikutsumise ja valimise kohta

esitatud kandeavaldusele on seni alla kirjutanud üksnes juhatuse liige W, mistõttu on hageja

esitanud kostja vastu TsÜS § 68 lg 5 kohase nõude tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja

selle asendamiseks kohtuotsusega. TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Viidatud sätte eesmärk

on anda võlausaldajale õiguskaitsevahend ja tagada võlgniku kohustuse täitmine olukorras, kus

võlgnik peab isiklikult tegema mingi õigusliku tähendusega toimingu, kuid ei tee seda (vt

Riigikohtu 2. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9475/52, p 13.3).

9.3. Maakohus märkis õigesti, et juhatuse liikmel on käsundilaadne suhe osaühinguga.

Osaühingu iga juhatuse liige on ametisuhtes (käsundilaadses tehingulises õigussuhtes)

osaühinguga, mille juhtorganisse ta kuulub. Äriregistri kande puudumine ametisuhte tekkimist

4 (5)

ei takista. Osaühingu juhatuse liige on kohustatud täitma temale ametisuhtest tulenevaid kõiki

kohustusi. Osaühingu juhatuse peamisteks kohustusteks on osaühingu juhtimine ja esindamine

(ÄS § 180 lg 1). Juhatuse liikme ja osaühingu vahelise õigussuhte sisu on mh juhatuse liikme

üldine hoolsuskohustus osaühingu vastu (TsÜS § 35), mis tähendab eelkõige parimal viisil ning

heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. ÄS § 33 lg 7 kohaselt tuleb äriregistrisse kantud

andmete muutumisel, sh äriühingu juhatuse liikme nimetamisel ja tagasikutsumisel viivitamata

esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Seega on juhatus kohustatud

ÄS § 33 lg-st 7 tulenevalt tegema mh kõik toimingud osanike poolt vastuvõetud otsuste kohta

kannete tegemiseks äriregistris.

Äriregistrisse osaühingu kohta tehtavate kannete õigsuse peab tagama osaühing, kes kannab

deklaratiivsete kannete ebaõigsusest tulenevat võimalikku riisikot heausksete kolmandate

isikute suhtes (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 26).

Registris andmete parandamiseks vajaliku toimingu tegemine on seega osaühingu huvides ning

sellega täidetakse juriidilisele isikule seadusega ettenähtud kohustust. Osaühingu osanikul ei

ole juhatuse liikmega võlasuhet, millest tulenevalt saaks osanik nõuda äriregistrisse kande

tegemiseks vajalike toimingute tegemist. Sellist õigust ei tulene osanikule TsÜS §-st 32 ning

kolleegiumi hinnangul ei ole hageja nõudel ka muud õiguslikku alust. Vastav kohustus on

juhatuse liikmel osaühingu ees tulenevalt nendevahelisest õigussuhtest.

9.4. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmist

on õigustatud nõudma üksnes osaühing, mitte selle osanik. Kuivõrd kostjal ei ole hageja kui

osaniku ees uute juhatuse liikmete kohta äriregistrile andmete esitamise kohustust, siis ei saa

hageja nõuda, et kohus kohustaks kostjat selle täitmiseks vajalikku tahteavaldust andma ja

asendaks selle kohtulahendiga. Ametisuhtest tulenevate kohustuste rikkumise korral ei ole

osaühingu võlausaldajal ega osanikel võimalik reeglina esitada otsenõudeid oma kohustust

osaühingu ees rikkunud juhatuse liikme vastu, vaid nõude esitamise õigus on osaühingul.

Osanike pädevusse kuulub nimetatud juhul üksnes nõude esitamise ja õigusvaidluse pidamise

otsustamine (ÄS § 168 lg 1 p 10), mis ei anna siiski osanikule endale õigust ise otse nõue

esitada. Vastupidisele järeldusele ei võimalda jõuda hageja määruskaebuses märgitu, et

ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi saab registripidaja kande teha kandeavalduse asemel ka

kohtulahendi alusel.

Hageja väidab ka määruskaebuses, et kandeavalduse allkirjastamine on lisaks osaühingule ka

mõlema osaniku huvides. Kolleegium märgib, et kui osanike otsuse alusel paneb osaühing oma

nõude kohustust rikkunud juhatuse liikme vastu edukalt maksma ja soovitud eesmärk

saavutatakse, siis sellega saab ühtlasi ka heastatud osanike huvide võimalik riive.

9.5. Hageja leiab määruskaebuses, et ka Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13

tuleneb, et kui äriregistrisse kande tegemisel ei ole aluseks ettevõtja avaldus, siis võib nn kolmas

isik esitada kohtule avalduse tahteavalduse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul sellist

järeldust kõnealusest Riigikohtu lahendist teha ei saa. Riigikohus märkis hageja viidatud

punktis, et äriregistrisse tehakse kandeid ÄS § 33 lg 1 järgi üldjuhul osaühingu enda avalduse

alusel ning kolmandate isikute avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse

tehtud kannet ei saa lugeda kandeavalduseks ja neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse

lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses (Riigikohtu 20. novembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13, p 16).

Riigikohus selgitas seega, et ainult osaühingul on õigus taotleda kande tegemist kandeavalduse

tegemiseks ette nähtud korras. Teistel isikutel on võimalus pöörduda registripidaja poole,

juhtimaks tähelepanu, et andmed ei ole korrektsed (ÄS § 184 lg 8, § 61). Riigikohus ei

käsitlenud selles asjas küsimust, kellel on õigus esitada nõue kohustada juhatuse liiget

äriregistris andmete parandamiseks vajalikku tahteavaldust andma. Seetõttu ei kinnita

kõnealune lahend osanikul vastava nõudeõiguse olemasolu.

5 (5)

10. Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et hagiavalduse esitamine osaühingu poolt oleks

problemaatiline, kuna seniste seaduslike esindajate volitused on lõppenud. Vastuseks

määruskaebuse väitele selgitab kolleegium, et juhatuse liikme kande näol ei ole tegemist

konstitutiivse kandega ja juhatuse liikme volitused algavad juba enne registrikannet (vt nt

Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 15). Seejuures ei saa aga

juhatus täita juriidilise isiku seadusliku esindaja funktsioone õigusvaidluste pidamisel juhatuse

liikmetega. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise

otsustamine ning selles vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse.

11. Hageja väidab määruskaebuses samuti, et küsimus, kes on hagi esitamiseks õigustatud isik,

oleks tulnud lahendada pärast hagi menetlusse võtmist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

põhjendatult enne hagi menetlusse võtmist selle edulootust hinnanud ega pidanud eelistama

hagi menetlusse võtmist. TsMS § 371 lg-s 2 on sätestatud tingimused, mil kohtul on

diskretsiooniõigus otsustamaks hagiavalduse menetlemisest keeldumine, kui asja sisuliselt

arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja

menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). Nimelt tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt

tema tasutud riigilõiv, kui avaldust menetlusse ei võeta. Samas hagi rahuldamata jätmise korral

lõivu ei tagastata ning lisaks peaks hageja TsMS § 162 lg 1 järgi kandma menetluskulud.

Praeguses asjas saab hagi perspektiivikuse üle otsustada tõendeid hindamata, mistõttu ei esine

vajadust asja sisuliselt lahendada.

12. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

Menetluskulude jaotus

13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

15. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)