2-21-18364/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 1. märts 2022

Tsiviilasja number

2-21-18364

Tsiviilasi

T.H.a avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.H.a määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

T.H.

(isikukood

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.H.a määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu

1. detsembri

2021.

a

määruse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab

maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud

menetluskulud T.H.a kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. T.H. (võlgnik) esitas 23. novembril 2021 maakohtule avalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja see pole ajutine. Võlgnik

kannab karistust X ja viibib sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Võlgnikul puudub igasugune

vara, mille arvelt kohustusi täita.

2. Tartu Maakohus jättis 1. detsembri 2021. a määrusega võlgniku avalduse pankroti

väljakuulutamiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud võlgniku kanda.

Kohtute infosüsteemi andmetel on võlgnik esitanud 26. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse tsiviilasjas nr 2-21-3035. Kohus jättis 22. märtsi 2021. a määrusega avalduse

menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 6. jaanuari 2021. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17385 keeldutud menetlusse võtmast võlgniku avaldust pankroti

väljakuulutamiseks. Kuivõrd asjaolud muutunud ei ole, võlgnikul puudub vara, vangistuses

viibimise ajal on võlgnikul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine piiratud, jättis

maakohus võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Määrus on jõustunud.

Võlgnik esitas 16. juulil 2021 pankrotiavalduse Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-11183.

Kohus jättis 23. juuli 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste

kohaselt ei ole võlgnikul võimalik saavutada oma soovitud eesmärki – võlgadest vabanemist.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 esimene ja teine lause sätestavad, et pankrotimenetluse kaudu

rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku

vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule

antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS-s ettenähtud

korras. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgniku eesmärk on vabaneda võlgadest – see toimub

kohustustest vabastamise menetluse kaudu. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on

võlgnik PankrS § 173 lg 1 järgi kohustatud mh tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja,

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohustustest vabastamise menetlus tugineb

eeldusele, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult

suures ulatuses - mh üritab leida võimalikult tasuva töökoha, mida praegusel juhul takistab

vangistuses viibimine. Vangistuses olles ei oleks võlgnikul võimalik PankrS-s sätestatud

kohustusi nõuetekohaselt täita, mis oleks aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata –

seetõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning sellest tulenevalt ka

pankrotimenetluse algatamisel hetkel perspektiivi. Võlgnikul on võimalik esitada

pankrotiavaldus kinnipidamisasutusest vabanemisel või vahetult enne seda, et võlgnikul oleks

võimalik ühtlasi asuda otsima töökohta, mille töötasu arvelt oleks vähemalt osaliselt võimalik

võlausaldajate nõudeid tasuda.

Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 4 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas

jõustunud Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte

vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Karistuse kandmise registri andmete kohaselt on võlgniku viimane karistuse kandmise tähtaeg

X. Harju Maakohtu määrus, millega keelduti võlgniku pankrotiavaldust menetlusse võtmast,

jõustus 28. augustil 2021. 23. novembril 2021 esitatud pankrotiavalduse asjaolud ei ole kolme

kuu jooksul sedavõrd muutunud, arvestades tsiviilasja nr 2-21-11183 asjaolusid, mistõttu tuleb

võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks jätta TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse

võtmata.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb enda pankroti

väljakuulutamist.

Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus avalduse menetlusse võtmata põhjusel, et võlgnikul

pole võimalik vanglas tegeleda tulutoova tegevusega, mis ei vasta tegelikkusele. Võlgnik õpib

Tartu Kutsehariduskeskuses X erialal, mille lõpetab X X. Vähetähtis ei ole, et alates juulist

töötab võlgnik X X. Enam tulu toovat tegevust vanglas teha ei ole võimalik. Ainuüksi vanglas

karistuse kandmine ei saa olla pankroti väljakuulutamata jätmiseks.

4. Maakohus kuulas võlgnikku 10. jaanuaril 2022 ära. Maakohus jättis määruskaebuse

rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus

jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse

lahendamisega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu

määruse õiguslikke põhjendusi.

6. Kohtud on võlgniku poolt käesolevas asjas avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid

hinnanud tsiviilasjades nr 2-20-17385, nr 2-21-3035 ja nr 2-21-11183.

Iseenesest õige on määruskaebuse väide, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik viibib

kinnipidamisasutuses ei ole aluseks pankroti väljakuulutamata jätmiseks. Maakohus ei jätnud

käesolevas asjas võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmata põhjusel, et võlgnik on

kinnipeetav, vaid põhjusel, et võlgnik on juba samasisuliste avaldustega lühikese ajavahemiku

jooksul kohtu poole pöördunud ning kohus on neid lahendanud. Kohus hindab enne asja

menetlusse võtmist avaldaja väiteid ja asjaolusid konkreetses asjas ning otsustab nendest

tulenevalt avalduse menetlusse võtmise.

Maakohus leidis, et 23. novembril 2021 esitatud pankrotiavalduse asjaolud ei ole võrreldes

tsiviilasjas nr 2-21-11183 avalduse aluseks olnud asjaoludega kolme kuu jooksul sedavõrd

muutunud, mis võimaldaks pankrotimenetluse algatamise põhjendatust uuesti hinnata.

Tsiviilasjas nr 2-21-11183 leidis kohus, et arvestades võlgnikule määratud liitkaristust ning

piiratud võimalusi tulutoovaks tegevuseks ei ole tõenäoliselt võimalik pankrotimenetluses ega

kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. 16. juulil 2021 esitatud

pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi 21 968 euro 30 sendi ulatuses.

PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt

võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et

avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et pankrotiavalduse

esitamisega võrreldes on avaldaja olukord oluliselt muutunud.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et võlgniku poolt esitatud Tartu Vangla

31. mai 2021. a käskkirja nr 6-3/164 kohaselt määrati võlgnik vangla X ametikohale juba alates

18. juunist 2021, s.o enne 16. juulil 2021 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-11183

pankrotiavalduse esitamist. Seega ei ole nimetatud asjaolu muutunud. Muuhulgas on käskkirja

kohaselt võlgnik määratud ametikohale tähtajaga kuni 31. detsembrini 2021.

Võlgnik asus X õpingutele alates 13. septembrist 2021, s.o pärast tsiviilasjas nr 2-21-11183

avalduse lahendamist, kuid see ei ole asjaoluks, mille tõttu peaks kohus uuesti hindama

pankrotiavalduse esitamise põhjendatust.

7. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke