2-20-17347/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17347

Kohtuasi

X avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Q

avaldus

ainuotsustusõiguse

saamiseks

lapse

koolivaliku

otsustamiseks

ning

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (lapse ema): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Avaldaja (lapse isa): Q (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Puudutatud isik (laps): C (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Leino Biin

Kohalikud omavalitsused:

Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu)

Harju vald (Harku Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja materjalide juurde menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

2. Jätta läbi vaatamata X 24.01.2022 taotlus ainuotsustusõiguse saamiseks lapse

elukohaandmete muutmiseks rahvastikuregistris.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2021 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu.

2-20-17347

4. Harju Maakohtu 14.04.2021 määrus tühistada resolutsiooni punktis 3 kindlaks

määratud suhtlemiskorra punktide 1, 2, 5, 6, 9 ja 17 osas ning teha tühistatud osas

uus määrus, millega muuta ja täiendada lapse ja vanemate suhtluskorda. Lisaks

täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 sõnastust ning uue määruse

resolutsioonis märkida üksnes, et kohus rahuldab lapse ema avalduse osaliselt ning

annab lapse emale lapse kooli valikuks ainuotsustusõiguse. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada X avaldus osaliselt ja anda X-le C kooli valikuks ainuotsustusõigus.

5.2. Jätta Q avaldus kooli valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks rahuldamata.

5.3. Rahuldada X ja Q avaldused lapsega suhtlemise korra muutmiseks osaliselt.

Määrata kindlaks alljärgnev suhtluskord.

1) Laps viibib vaheldumisi ema hoole all ja isa hoole all 14 kalendripäeva

järjest.

2) Kui ei ole kokkulepitud teisiti, toimub suhtluskorra üleminek selliselt, et

vanem, kelle juures laps viibib saadab (laps läheb ise või vanem viib) lapse

reedel kooli ja pärast tundide lõppu läheb lapsele kooli järele lapsevanem, kelle

suhtlemiskord algab või sõidab laps bussiga ise teise vanema juurde. Kui laps

ei viibi reedel koolis, toimub lapse üleandmine selliselt, et lapsele läheb reede

õhtul kell 18:00 lapsega koos viibiva vanema elukohta järele lapsevanem, kelle

suhtlemiskord algab. Lapsele pannakse kaasa kõik lapsele vajalikud

õppevahendid. Koolivaheaegadel suhtluskorra üleminek on reguleeritud

suhtluskorra punktides 6 ja 18.

3) Lapse vanemad hoolitsevad isiklikult lapse eest ning lapse üleandmine

kolmandale isikule saab toimuda ainult juhul, kui kumbki vanem ei saa

isiklikult lapse eest hoolitseda. Kui vanem ei saa ise oma suhtlemiskorra ajal

lapse eest hoolitseda, teavitab vanem viivitamatult teist vanemat e-kirja või

sõnumi teel, et laps teisele vanemale üle anda.

4) Kui vanemad ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud teisiti on vanemal

õigus keelduda lapse üleandmisest kolmandale isikule, eriti kui on teada, et

teine vanem ei viibi Eestis lapse üleandmise hetkel.

5) Emadepäeval viibib laps emaga ning isadepäeval isaga. Isadepäeva

nädalavahetusel viibib laps isa juures reedel kl 18:00 kuni esmaspäeva

hommikuni, mil isa saadab lapse kooli ning emadepäeva nädalavahetusel viibib

laps ema juures reedel kl 18:00 kuni esmaspäeva hommikuni, mil ema saadab

lapse kooli. Seda juhul, kui laps ei viibi suhtluskorra järgselt juba vastava

vanema juures.

6) Laps viibib jõuluvaheajal paaris aastatel alates viimase koolipäeva

lõppemisest kuni 25.12. kella 18:00-ni isaga ning alates 25.12. kella 18:00-st kuni

koolivaheaja lõpuni emaga ning paaritutel aastatel alates viimase koolipäeva

lõppemisest kuni 25.12. kella 18:00-ni emaga ja alates 25.12. 18:00-st kuni

koolivaheaja lõpuni isaga. Lapsevanem, kelle suhtlemiskord algab koolivaheaja

alguses, läheb hiljemalt 2 tundi peale lapse viimase vaheajaeelse koolipäeva

lõppemist lapsele teise vanema juurde järele ning lapsevanem, kelle

suhtlemiskord algab peale koolivaheaja lõppemist, läheb lapsele teise vanema

juurde koolivaheaja viimasel päeval järele hiljemalt kella 18:00-ks. 25.12 läheb

lapsele järele see vanem, kelle suhtluskord algab.

7) Vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki 1 kord kvartalis, kui

koolikohustus on täidetud. Laps reisib ainult koos vanemaga. Reiside

planeerimisel

tuleb

lähtuda

lapse

tervislikust

seisundist

ning

2-20-17347

rehabilitatsiooniplaani täitmisest. Kõikidest lapse reisidest tuleb informeerida

teist vanemat kirjalikult vähemalt 3 päeva ette, tuua välja reisi sihtkoht ja

täpsed reisi kuupäevad. Muudel aegadel lapsega reisimine välisriiki toimub

vanemate eelneval kokkuleppel.

8) Vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama lapse käimise koolis ning

rehabilitatsiooniplaani ja jooksvate pikemaajaliste koolikohustuste (näiteks

kohustusliku kirjanduse lugemine, pikema tähtajaga projektid jms) täitmise ja

lapsele määratud arstide ning spetsialistide vastuvõttudel osalemise.

9) Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu,

järelevalve ning suhtluse võimaluse teise vanemaga. Vanemad kohustuvad

hoiduma lapse juuresolekul teineteisest halvustavalt rääkimisest.

10) Lapse haigestumisel on vanemad kohustatud üksteist sellest informeerima.

Lapse haigestumisel tagab see vanem lapse ravi, kelle juures laps viibib (seda

juhul, kui lapse transport ei ole tema tervislikku seisundit arvestades mõistlik),

pidades silmas lapse huve, v.a. kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lapse

hooldamise vajadusel tagab see vanem, kelle juures laps viibib.

11) Kui vanem ei saa lapsega kokkulepitud ajal aega veeta, siis esmalt

teavitatakse olukorrast teist vanemat (esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3

kalendripäevase etteteavitamisega e-kirja või SMSi teel ning tuuakse välja

täpsed kuupäevad, millal vanem ei saa lapsega olla) ning kui teisel vanemal

puudub võimalus lapsega olla, siis vastutab see vanem ise olukorra lahenemise

eest, kelle kord on lapsega aega veeta. Kui üks vanem ei saa lapsega aega veeta

ning laps on teise vanemaga, siis see ei muuda tavapärast lapse viibimiskorda.

12) Kui vanem saab teada, et perioodil kui laps peaks olema teise vanemaga, ei

viibi teine vanem Eestis ning sellest pole vanemat eelnevalt teavitatud, on sellel

vanemal õigus nõuda lapse üleandmist endale kolmandatelt isikutelt. Kui

kolmandad isikud pole nõus last üle andma on vanemal õigus nõuda lapse

üleandmist lastekaitsetöötaja või muu asjakohase ametniku juuresolekul.

13) Mõlemal vanemal on kohustus teineteist teavitada lapsega seonduvatest

olulistest küsimustest.

14) Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused

ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse

eelnevalt e-kirja või SMS-i saatmise teel. Lapse üleandmisel seljas olevad riided,

jalatsid ning kaasas olevad esemed tuleb järgmisel üleandmisel koos lapsega

tagastada.

15) Lapsele arsti aja kokkuleppimiseks ajale, mil laps viibib teise vanema

juures, on vajalik selle vanema nõusolek, kelle juures laps viibib.

16) Vanemad ei nõua teineteiselt elatist ning mõlemad vanemad kannavad lapse

nende juures viibimisel tekkinud kulud. Kuivõrd emale laekuvad lapsega

seonduvad perehüvitised ja muud toetused, tasub ema lapse kooliga seotud

kulud.

17) Kui lapsel on vanemate või vanavanematega seotud pidustus koolis, siis ei

või teine vanem oma suhtluskorra ajal last koolist puuduma jätta või varem

ära viia, v. a erakorralistel juhtudel, kui laps on haige või on varem planeeritud

reis lapsega, millest on teist vanemat varakult ette teavitatud.

18) Laps viibib paaritu aastaga algavatel õppeaastatel (s.o õppeaasta 2021/2022

jne) sügisesel (oktoober) ja kevadisel (aprill) koolivaheajal emaga ning

suusavaheajal (veebruaris) isaga. Paaris aastaga algavatel õppeaastatel (s.o

õppeaasta 2022/2023 jne) viibib laps sügisesel (oktoober) ja kevadisel (aprill)

koolivaheajal isaga ning suusavaheajal (veebruaris) emaga. Lapsevanem, kelle

2-20-17347

suhtlemiskord algab koolivaheaja alguses, läheb hiljemalt 2 tunni jooksul

pärast lapse viimase vaheajaeelse koolipäeva lõppemist või kui koolipäevale

järgnevad treeningud või huviringid, siis pärast treeningute või huviringide

lõppemist, lapsele teise vanema juurde järele ning lapsevanem, kelle

suhtlemiskord algab peale koolivaheaja lõppemist, läheb lapsele teise vanema

juurde koolivaheaja viimasel päeval järele hiljemalt kella 18:00-ks.

19) Suhtlemiskord koolivaheaegadel ei muuda tavapärast lapse viibimist

vanemate juures ning pärast vaheaega jätkub tavapärane suhtlemiskord.

20) Laps viibib enda sünnipäeval paaritutel aastatel emaga ning paaris aastatel

isaga. Vanem, kellega laps sünnipäeva veedab, läheb hommikul kell 12.00 teise

vanema elukoha juurde lapsele järele ja toob lapse järgmisel päeval kell 18.00

tagasi. Seda juhul, kui laps ei viibi juba suhtluskorra järgselt koos ema või

isaga.

21) Vanem, kelle juures laps viibib, kohustub tagama, et teisel vanemal on

võimalik lapsega suhelda telefoni või muu sidevahendi vahendusel igal päeval

vähemalt ajavahemikus kl 18:00 – 20:00. Vanem, kelle juures laps viibib,

kohustub teatama teisele vanemale lapsega suhtlemiseks lapse telefoninumbri

ning lapse telefoninumbri muutumisel teatamata viivitamatult teisele vanemale

uue lapse telefoninumbri.

6. Jätta maakohtus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

7. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lapse ema avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, lapse ema) esitas 24.11.2020 Harju Maakohtule avalduse, milles taotles lõpetada

lapse ema ja Q (lapse isa) ühine hooldusõigus lapse C suhtes ja anda avaldajale lapse

ainuhooldusõigus. Samuti taotles avaldaja muuta Harju Maakohtu 06.04.2018 kompromissi

kinnitava määrusega määratud lapse ja vanemate suhtluskorda selliselt, et laps viibib edaspidi

kummagi vanema juures mitte kaks, vaid kolm nädalat järjest, lapse üleandmine toimub

esmaspäeviti lasteaias või koolis ning lapsevanem ei või oma suhtluskorra ajal last koolist või

lasteaiast ära viia või puuduma jätta, kui lapsel on vanemate või vanavanematega seotud

pidustus lasteaias või koolis, välja arvatud kui tegemist on erakorralise juhuga - kui laps on

haige või kui on varem planeeritud pikem reis, millest on teist vanemat ette teavitatud.

2. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on vajalik, kuna vanemate vahel on pidevad

vaidlused last puudutavates küsimustes. Kogu hooldusõiguse andmine emale on põhjendatud,

kuna lapse isa on korduvalt rikkunud lapse huve ning seadnud ohtu tema heaolu. Lapse isa

esitab põhjendamatuid nõudmisi lapse üleandmiseks ning keeldub last üle andmast, kui see isale

mingil põhjusel ei meeldi. Lapse isa muudab ema nõusolekuta ja ema teavitamata lapse elukoha

2-20-17347

registreeringuid. Lapse isa ei teavita ema lapsega reisimisest, reisi toimumise ajast ja kohast

ega tagasta emale reisidokumenti. Vanemate vahel on püsiv vaidlus lapse hariduse ja huvialade

osas, isa paneb emaga kokku leppimata lapse oma valitud eelkooli ja ringidesse, jätab sellest

ema teavitamata ning keeldub aktsepteerimast varasemalt antud nõusolekuid ema valikute

puhul.

3. Vaidlus on ka lapse koolivaliku osas. Ema nägemuse kohaselt peaks laps käima koolis ema

elukoha lähedal Tallinnas. Isa nägemuse kohaselt peaks laps käima koolis isa elukoha lähedal,

MMMs või Tabasalus. Isa poolt soovitud MMM kooliga seoses on ilmnenud suuri puudujääke

ja probleeme. Isa valik ei lähtu lapse huvidest, vaid isa perekonna mugavusest. Lapse emal

puudub sõiduauto, millega hakata last igapäevaselt vedama MMMsse kooli ja tagasi. Tallinna

kooli korral muutub lapse elukorraldus vähe, kuna ta on ka lasteaias käinud Tallinnas. Kristiines

on lapsel tugivõrgustik vanavanemate näol ning kui isa ei saa lapsele pärast kooli järele tulla,

võib laps minna seniks vanavanemate juurde. Isa elukoht ei kuulu isale ning kindel ei saa olla,

et see on isa püsiv elukoht pikema aja vältel. Isa elukoha vahetus tingiks ilmselt lapse kooli

vahetuse.

4. Laps viibib 06.04.2018 kohtumääruse alusel kummagi vanema juures 2-nädalaste perioodide

kaupa. Lapse üleandmine toimub pühapäeva õhtuti. Vaatamata olemasolevale kohtumäärusele

on vanemate vahel sage vaidlus lapse suhtluskorra täpsete tingimuste ning last puudutavate

otsuste kohta.

5. Lapse ema hinnangul vähendaks pingeid lapse üleandmine kolme nädal järel (selleks, et

vältida tihedaid üleandmisi) ning esmaspäeviti, ilma vanemate vahelise kokkupuuteta. Lapse

üleandmine peaks toimuma lasteaias või hiljem koolis selliselt, et üks vanem viib esmaspäeval

lapse lasteaeda või kooli ja teine vanem võtab oma korra ajal esmaspäeval lasteaia lõpus lapse

lasteaiast. Sellisel juhul ei pea vanemad omavahel kokku puutuma ega nägema teineteist ning

seeläbi saab vältida omavahelisi konflikte, mh ka füüsilisi konflikte, mis on kõigile kurnavad.

Lapse isa käitumine on kiuslik ning pahatahtlikkus teeb võimatuks igasuguse koostöö.

6. Lapse ema hinnangul on taotletud reisimise piirangud põhjendamatud. Tähtis on, et lapse

koolikohustus oleks täidetud, lisapiirangud on põhjendamatud. 31.03.2021 tegi ema omapoolse

ettepaneku suhtluskorra täiendavaks muutmiseks, milles palus muu hulgas määrata, et 1) lapse

üleandmine toimub esmaspäeval nii, et vanem, kelle suhtluskord lõpeb, saadab lapse kooli ja

vanem, kelle suhtluskord algab, läheb lapsele pärast tundide lõppu kooli järele; 2) emadepäeval

viibib laps emaga, kusjuures ema läheb lapsele isa elukoha juurde kell 12.00 järele ning viib

lapse esmaspäeva hommikul kooli. Isadepäeval viibib laps isaga, kusjuures isa läheb hommikul

kell 12.00 lapsele ema elukoha juurde järele ning viib lapse esmaspäeva hommikul kooli; 3)

lapsel on õigus vanemaga vanema suhtluskorra ajal reisida, kui koolikohustus on täidetud.

Lapse isa avaldus ja seisukohad

7. Lapse isa palus jätta ema avalduse rahuldamata ning esitas 22.03.2021 avalduse, milles

taotles anda lapse isale üle lapse koolivaliku küsimuse ainuotsustusõigus. Samuti taotles ta

muuta 06.04.2018 määrusega kinnitanud suhtluskorda selliselt, et täiendada lapsega reisimise

võimalust ning täpsustada koolivaheaegade, jõulude ja lapse sünnipäeva veetmist kummagi

vanemaga.

8. Puudub vajadus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuna mõlemad vanemad on

huvitatud

hooldusõiguse

teostamisest,

kasvatavad

last

võrdsel

määral,

puuduvad

põhimõttelised vaidlusküsimused, milles vanemad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda ning

puudub alus arvata, et lapse isa võiks lapse varahooldusõigust kahjustada. Kõige suurema

vaidlusküsimuse, koolivaliku küsimuse, saaks lahendada ühekordse otsustusõigusega.

9. Lapse kooli valikul tuleb lähtuda mitte ainult kooli lähedusest kodule, vaid ka lapse

hariduslikest erivajadustest. Lapsele on määratud raske puue kestusega 01.12.2016-31.12.2018.

2-20-17347

Lapse isa on pöördunud Rajaleidja poole, selgitamaks välja lapse hariduslikud erivajadused.

Lapse isa eelistus on, et laps käiks kodulähedases koolis, s.o MMM koolis ning jätkaks

tennisetreeningutega. Isa hinnangul ei ole emal selget visiooni koolivaliku osas, on vaid soov

välistada isa koolivalik.

10. Esialgses vastuses ema avaldusele oli lapse isa nõus suhtlemiskorra muutmisega

kahenädalaselt viibimiselt kolmenädalasele. Isa kahtluse kohaselt on ema soov muuta

üleandmiste korda ajendatud soovist mitte osaleda ise lapse üleandmisel, kuna ei pruugi sel ajal

Eestis viibida. Lapse isa ei leia, et ema suhtluskorra ajal peaks lapse eest hoolitsema keegi teine

ning isale ei anta ema eemalviibimise korral võimalust samal ajal ise lapse eest hoolitseda.

Viiruse leviku tingimustes tekkis vaidlus lapse üleandmise pärast. Isa keeldus last tagastamast

enne karantiiniperioodi lõppu Terviseameti soovitusel. Pärast 2018. a kompromissi sõlmimist

ei ole lapse üleandmisel olnud ühtegi konflikti. Lapse üleandmine toimub üldjuhul selliselt, et

kumbki vanem läheb lapsele järele teise vanema juurde, laps läheb ise teise vanema autosse

ning lapsevanemad on üksteisest füüsiliselt eemal ning üksteisega lapse üleandmisel praktiliselt

ei suhtlegi.

11. 22.03.2021 avalduses leidis lapse isa, et kolmenädalased vahetused ei ole ilmselt

põhjendatud, kui lapse ema ei soovi ise last tennisetrenni viia. Samuti võib sedavõrd suure

ajavahemiku korral olla lapse õpingutes aitamine keeruline ning laps võib nii pika perioodi

korral hakata teise vanema järele igatsema. Vajadusel võiks hiljem kaaluda isegi lühemaid

vahetusi. Isa leiab ka, et põhjendatud oleks lapse üleandmine reedeti pärast lapse koolipäeva,

s.o kaks tundi peale lapse koolipäeva lõppemist. Sellisel juhul saab laps nädalavahetusel ennast

teise vanema juures sisse seada järgnevaks koolinädalaks ja vajadusel õppetükid ära teha ning

kui midagi jäi teise vanema juurde maha, ka ära tuua, samas kui pühapäeval teise vanema juurde

minnes ei jää sisseelamiseks, õppetükkide tegemiseks ning ka mahajäänud asjade tuvastamiseks

ja järgi minemiseks võib-olla piisavalt aega. Lapse isa leiab, et lisaks varasemale tuleks

suhtlemiskorras teha muudatused, mille kohaselt on lapsega reisimine lubatud ainult

koolivaheaegadel ning samuti tuleb lisada suhtlemiskord koolivaheaegade osas, mida senini ei

ole reguleeritud, et mõlemal vanemal oleks võimalik lapsega vaheldumisi koolivaheaegadel

koos olla. Ka lapse sünnipäeva osas palub lapse isa teha muudatuse, et vanematel oleks

võimalik lapsega vaheldumisi lapse sünnipäeva veeta.

12. Arvestades lapse erivajadust, mille tõttu lükkus edasi koolikohustuse täitmine aasta võrra,

ei ole lapse isa hinnangul lapse huvidega kooskõlas see, et laps peaks koolis õppetegevuse ajal

reisima, sest see võib lapse õppetegevust häirida ning olla ka lapsele liialt koormav. Laps isa

leiab, et lapsel on vaja järjepidevalt õppetegevuses osaleda ning vajalik on täita ka

koolikohustust õppetegevuse ajal.

Puudutatud isikute seisukohad

13. Tallinna linn toetas lapse isa avaldust ainuotsustusõiguse saamiseks koolivaliku

otsustamiseks. Lapse isa avaldus on põhjalikult argumenteeritud ning lapse isa on oma

avalduses keskendunud aspektidele, mis lähtuvad eelkõige lapse huvist. Ei ole alust eeldada, et

kumbki vanem koolivaliku otsustamisel lapse huve kahjustaks. Mõlemal vanemal on olemas

soov ja võimalused täita poja suhtes hooldusõigust ja –kohustust. Mõlemad vanemad

armastavad poega, soovivad teda kasvatada ning arendada. Lapsele on loodud turvaline kodune

keskkond nii ema kui isa elukohas, kuid vanemate vahel puudub usaldus ja koostöö.

14. Harku vald toetas lapse isa avalduse rahuldamist ainuotsustusõiguse saamiseks lapse

koolivaliku otsustamiseks, samuti isa ettepanekuid suhtluskorra muutmiseks. Vanemad

armastavad last ning soovivad mõlemad lapsele tagada parimad võimalused hariduse

omandamiseks, hobideks jne. Mõlemad lapsevanemad on igakülgselt taganud lapse heaolu

lähtudes ühisest hooldusõiguse põhimõtetest. Võttes arvesse lapse isa poolt läbi viidud analüüsi

lapse koolivaliku küsimuses, kus ta on võrrelnud nii enda elukoha lähedasi koole kui lapse ema

2-20-17347

elukoha lähedasi koole ja lähtunud eelkõige lapse heaolust koolivaliku otsuse tegemisel on

Harku Vallavalitsus seisukohal, et lapse isa avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks lapse

koolivaliku otsustamiseks on põhjendatud.

15. Lapse määratud korras esindaja leiab, et suhtluskord viisil, kus laps viibib kolme nädalaste

perioodide kaupa kummagi vanema juures sobib nii lapsele kui ka mõlemale lapsevanemale.

Lapse esindaja kaldub toetama otsustuõiguse andmist kooli küsimuses pigem lapse emale. Isa

avalduses esitatud suhtluskorra muudatused ei oleks lapse huvidega vastuolus.

Maakohtu määrus ja põhjendused

16. Harju Maakohtu 14.04.2021 määrusega rahuldati lapse ema avaldus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks osaliselt ning anti lapse emale lapse kooli valikuks ainuotsustusõigus. Maakohus

jättis lapse isa avalduse rahuldamata. Maakohus rahuldas vanemate avaldused lapsega

suhtlemise korra muutmiseks osaliselt ja määras kindlaks järgmise suhtlemiskorra:

1) Laps viibib vaheldumisi ema hoole all ja isa hoole all 21 kalendripäeva järjest. Muudatus

kehtib alates kohtumääruse jõustumisest selliselt, et see vanem, kelle suhtluskord algab

kohtumääruse tegemise ajal kehtiva suhtluskorra alusel pärast kohtulahendi jõustumist, viibib

lapsega 21 päeva, seejärel teine vanem 21 päeva jne.

2) Kui ei ole kokkulepitud teisiti, toimub lapse üleandmine reedeti hiljemalt 2 tunni jooksul

pärast lasteaia või koolipäeva lõppu või kui koolipäevale järgnevad treeningud või huviringid,

siis pärast treeningute või huviringide lõppemist. Lapse üleandmine toimub ühelt vanemalt

teisele vanemale, st. emalt isale või isalt emale ning vanem, kes lapse saab, läheb lapsele teise

vanema elukohta järele, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

3) Lapse vanemad hoolitsevad isiklikult lapse eest ning lapse üleandmine kolmandale isikule

saab toimuda ainult juhul, kui kumbki vanem ei saa isiklikult lapse eest hoolitseda. Kui vanem

ei saa ise oma suhtlemiskorra ajal lapse eest hoolitseda, teavitab vanem viivitamatult teist

vanemat e-kirja või sõnumi teel, et laps teisele vanemale üle anda.

4) Kui vanemad ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud teisiti on vanemal õigus keelduda

lapse üleandmisest kolmandale isikule, eriti kui on teada, et teine vanem ei viibi Eestis lapse

üleandmise hetkel.

5) Lapse üleandmine ei toimu selliselt, et üks vanem viib lapse lasteaeda ja teine vanem tuleb

lapsele lasteaeda järgi. Lapse võib lasteaiast võtta ainult see vanem, kelle juures laps

kompromissi alusel viibib ning vanemate igakordsel eraldi e-kirja või sõnumi teel sõlmitud

kokkuleppel kolmas isik.

6) Emadepäeval viibib laps emaga ning isadepäeval isaga. Isadepäeval läheb isa ja emadepäeval

ema lapsele teise vanema elukohta kell 12.00 järele ning viib lapse esmaspäeva hommikul

lasteaeda või kooli. Seda juhul, kui laps ei viibi juba suhtluskorra järgselt vastava vanemaga.

7) Laps viibib jõuluvaheajal paaris aastatel alates viimase koolipäeva lõppemisest kuni 25.12.

kella 18:00-ni isaga ning alates 25.12. kella 18:00-st kuni koolivaheaja lõpuni emaga ning

paaritutel aastatel alates viimase koolipäeva lõppemisest kuni 25.12. kella 18:00-ni emaga ja

alates 25.12. 18:00-st kuni koolivaheaja lõpuni isaga. Lapsevanem, kelle suhtlemiskord hakkab

koolivaheaja alguses, läheb hiljemalt 2 tundi peale lapse viimase vaheajaeelse koolipäeva

lõppemist lapsele teise vanema juurde järele ning lapsevanem, kelle suhtlemiskord hakkab

peale koolivaheaja lõppemist, läheb lapsele teise vanema juurde koolivaheaja viimasel päeval

järele hiljemalt kella 18:00-ks. 25.12 läheb lapsele järele see vanem, kelle suhtluskord algab.

8) Vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki 1 kord kvartalis, kui koolikohustus on täidetud.

Laps reisib ainult koos vanemaga. Reiside planeerimisel tuleb lähtuda lapse tervislikust

seisundist ning rehabilitatsiooniplaani täitmisest. Kõikidest lapse reisidest tuleb informeerida

teist vanemat kirjalikult vähemalt 3 päeva ette, tuua välja reisi sihtkoht ja täpsed reisi

kuupäevad. Muudel aegadel lapsega reisimine välisriiki toimub vanemate eelneval

kokkuleppel.

2-20-17347

9) Vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama lapse käimise lasteaias ning

rehabilitatsiooniplaani täitmise (juhul kui selle täitmine on vajalik ka lapse tasandus-rühmas

käimise korral) ja lapsele määratud arstide ning spetsialistide vastuvõttudel osalemise.

10) Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse tervise, turvalisuse, heaolu, järelevalve ning

suhtluse võimaluse teise vanemaga. Vanemad kohustuvad hoiduma lapse juuresolekul

teineteisest halvustavalt rääkimisest.

11) Lapse haigestumisel on vanemad kohustatud üksteist sellest informeerima. Lapse

haigestumisel tagab see vanem lapse ravi, kelle juures laps viibib (seda juhul, kui lapse transport

ei ole tema tervislikku seisundit arvestades mõistlik), pidades silmas lapse huve, v.a. kui

vanemad ei lepi kokku teisiti. Lapse hooldamise vajadusel tagab see vanem, kelle juures laps

viibib.

12) Kui vanem ei saa lapsega kokkulepitud ajal aega veeta, siis esmalt teavitatakse olukorrast

teist vanemat (esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3 kalendripäevase etteteavitamisega e-kirja

või SMSi teel ning tuuakse välja täpsed kuupäevad, millal vanem ei saa lapsega olla) ning kui

teisel vanemal puudub võimalus lapsega olla, siis vastutab see vanem ise olukorra lahenemise

eest, kelle kord on lapsega aega veeta. Kui üks vanem ei saa lapsega aega veeta ning laps on

teise vanemaga, siis see ei muuda tavapärast lapse viibimiskorda.

13) Kui vanem saab teada, et perioodil kui laps peaks olema teise vanemaga, ei viibi teine

vanem Eestis ning sellest pole vanemat eelnevalt teavitatud, on sellel vanemal õigus nõuda

lapse üleandmist endale kolmandatelt isikutelt. Kui kolmandad isikud pole nõus last üle andma

on vanemal õigus nõuda lapse üleandmist lastekaitsetöötaja või muu asjakohase ametniku

juuresolekul.

14) Mõlemal vanemal on kohustus teineteist teavitada lapsega seonduvatest olulistest

küsimustest.

15) Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja

ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse eelnevalt e-kirja või

SMS-i saatmise teel. Lapse üleandmisel seljas olevad riided, jalatsid ning kaasas olevad esemed

tuleb järgmisel üleandmisel koos lapsega tagastada.

16) Lapsele arsti aja kokkuleppimiseks ajale, mil laps viibib teise vanema juures, on vajalik

selle vanema nõusolek, kelle juures laps viibib.

17) Vanemad ei nõua teineteiselt elatist ning mõlemad vanemad kannavad lapse nende juures

viibimisel tekkinud kulud. Kuivõrd emale laekuvad lapsega seonduvad perehüvitised ja muud

toetused, tasub ema lapse lasteaia arved.

18) Kui lapsel on vanemate või vanavanematega seotud pidustus lasteaias või koolis, siis ei

või teine vanem oma suhtluskorra ajal last lasteaiast või koolist puuduma jätta või varem ära

viia, v. a erakorralistel juhtudel, kui laps on haige või on varem planeeritud reis lapsega, millest

on teist vanemat varakult ette teavitatud.

19) Laps viibib paaritu aastaga algavatel õppeaastatel (s.o õppeaasta 2021/2022 jne) sügisesel

(oktoober) ja kevadisel (aprill) koolivaheajal emaga ning suusavaheajal (veebruaris) isaga.

Paaris aastaga algavatel õppeaastatel (s.o õppeaasta 2022/2023 jne) viibib laps sügisesel

(oktoober) ja kevadisel (aprill) koolivaheajal isaga ning suusavaheajal (veebruaris) emaga.

Lapsevanem, kelle suhtlemiskord hakkab koolivaheaja alguses, läheb hiljemalt 2 tunni jooksul

pärast lapse viimase vaheajaeelse koolipäeva lõppemist või kui koolipäevale järgnevad

treeningud või huviringid, siis pärast treeningute või huviringide lõppemist, lapsele teise

vanema juurde järele ning lapsevanem, kelle suhtlemiskord hakkab peale koolivaheaja

lõppemist, läheb lapsele teise vanema juurde koolivaheaja viimasel päeval järele hiljemalt kella

18:00-ks.

20) Suhtlemiskord koolivaheaegadel ei muuda tavapärast lapse viibimist vanemate juures ning

pärast vaheaega jätkub tavapärane suhtlemiskord.

2-20-17347

21) Laps viibib enda sünnipäeval paaritutel aastatel emaga ning paaris aastatel isaga. Vanem,

kellega laps sünnipäeva veedab, läheb hommikul kell 12.00 teise vanema elukoha juurde lapsele

järele ja toob lapse järgmisel päeval kell 18.00 tagasi. Seda juhul, kui laps ei viibi juba

suhtluskorra järgselt koos ema või isaga.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi

kanda.

17. Käesoleval juhul puuduvad perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg-s 2 sätestatud ühise

hooldusõiguse lõpetamist välistavad asjaolud. Otsustamist vajab vaid lapse kooliküsimus.

Vanemate seletustega on tõendatud see, et vanematevaheline suhtlus on ebapiisav selleks, et

kõiki ühiseid otsused lapse suhtes rahumeelselt vastu võtta. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et laps

käis kahe aasta vältel kahes eelkoolis, kuna kumbki vanem ei taganenud enda tehtud valikust.

Vanemad ei ole praeguseks hetkeks suutnud kokku leppida, millises koolis nende laps käima

hakkab. Muudes hooldusõiguse küsimustes (tervis, viibimiskoht, varahooldus, treeningud) on

vanemate vahel olnud vaidluseid, kuid kohus antud asjaoludel ühise hooldusõiguse lõpetamise

vajadust ei näe. PKS §-s 119 esimese lause kohaselt, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust

teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas

otsustusõiguse ühele vanemale. Lapse kooli valiku tegemiseks ei ole vajalik vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine ning hariduse küsimuses emale ainuhooldusõiguse üleandmine.

Eelduslikult on antud otsustus vajalik teha vaid ühekordselt, s.o 1. klassi astumiseks. Kohus

eeldab, et lapsele valitakse kool, mille vahetamine lähiajal vajalikuks ei osutu. Seega ei ole

praegusel juhul põhjendatud rahuldada ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse

huvide tagamiseks, s.o vaidluse vältimiseks on vajalik anda ühele vanemale ainuotsustusõigus

lapse kooli valikuks (mis on üks piiritletud osa vanema hooldusõigusest).

18. Kohus ei otsusta, milline kool on lapsele parim, vaid annab hinnangu sellele, kumb vanem

on enam suuteline tagama lapse huve. Vanemad on piisavalt kaalunud erinevate koolide plusse

ja miinuseid, seda nii klassikomplektide suuruse, koolitee pikkuse, lapse võimaliku ärkamise

aja, olemasoleva sõpruskonna, koolivälise tugivõrgustiku, huviringide valiku ning koolis

pakutavate tugiteenuste osas. Vanemate esiletoodud teabest ei nähtu, et kumbki vanem oleks

lähtunud enam lapse iseloomuomadustest ja võimetest kui lihtsalt koolide tulemustest.

19. Vanemate poolt esitatud seisukohtade pinnalt on võimalik eeldada, et kui otsustusõigus jääb

isale, alustab laps kooliteed MMMs, isa kodu lähedal ning kui emale, siis Tallinnas, ema kodu

lähedal. Lapse koolitee pikkus on mõlemal juhul sama (erineda võib küll lapse ärkamisaeg ning

liikluse intensiivsusest sõltuv sõidu kestus ühel või teisel suunal). Kuna ema on välja toonud,

et tema töö on tema elukoha lähedal, tähendaks vähemalt esialgu (kuni laps on suuteline üksinda

ühistransporti kasutama, eeldab ka sobilike graafikute olemasolu) isale otsustusõiguse andmine

seda, et ema peaks oma suhtluskorra ajal igal hommikul lapse MMMsse tooma ning talle

pärastlõunal ka järele tulema ning need oleksid täies ulatuses lapse koolikohustuse tagamiseks

vajalikud sõidud. Kui ainuotsustusõiguse saab ema, siis ei tähendaks see isale vajadust teha

enda suhtluskorra ajal igapäevaselt sõite kodust Tallinnasse üksnes lapse kooli viimiseks ja

koolist toomiseks, kuna isa töötab Tabasalus ning liigub kodu ja töö vahel niikuinii. Tabasalu

jääb isa kodust google.maps andmetel 7,4km Tallinna suunas ning Tabasalust näiteks LLLi on

veel vaid 11,2 km. Ka Rocca Al Mare, kus laps isa kinnitusel tennisetreeningutel käib, asub

lapse ema elukoha ja seega ka sealsete koolide lähedal.

20. Vaidlus puudub selles, et lapse elukohaks on olnud alates sünnist Tallinn ning viibimine

osa ajast Harku vallas on tekkinud alles viimasel ajal, tulenevalt isa elukoha valikust. Kohus

leiab, et isal on iseenesest igati õigus elada seal, kus ta ise soovib, kuid isa ei saa sundida teisi

vastutama tema enda valikute pärast. Seega on põhjendatud, kui lapse kool asub ema elukoha

läheduses ning lapse kooli viimiseks peab enam panustama isa. Samuti peab kohus kaalukaks

asjaoluks, et emal sõiduk puudub ning ema kinnitusel ta seda lähiajal soetada ei saa. Puudub

2-20-17347

alus kahelda selles, et ema elukoht kuulub emale ning ema lähiajal oma elukohta lapse koolist

kaugemale muuta ei taha, samas ei kuulu isa elukoht isale ning seos MMMga ei pruugi seega

olla sama püsiv kui ema side Kristiine linnaosaga. Isa elukoha muutus tingiks ilmselt lapse

kooli vahetuse vajaduse, mis ei ole aga eelduslikult lapse huvides.

21. Vanemate käitumine lapse hooldusõiguse teostamisel jätab mõlemal juhul soovida ning

mõlema vanema käitumine on ilmselt kiuslik teise vanema suhtes. Kohtul tuleb anda hinnang

sellele, kumb vanem on enam suuteline tegema otsustusi lapse huvist lähtudes. Selleks on vaja

tuvastada, kuidas on varasemad otsustused tehtud ning millise mõjuga on need lapsele olnud.

Lapse ema seisukohad lapse koolivaliku osas ei ole olnud järjepidevad ning lapse ema on

korduvalt muutnud oma arvamust sellest, milline kool võiks olla lapsele parim. Samas peab

kohus seda arusaadavaks, arvestades igal aastal eriti Tallinnas korduva kerge peataolekuga

esimesse klassi minevate laste vanemate seas. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et just esimese

lapse esimesse klassi astumisel ja eriti just Tallinna piirkonnas tekib paljudel lapsevanematel

arusaam, et kui laps ei saa „õigesse“ kooli, siis on tema lootused saada hea haridus luhtunud.

22. Arusaamatuks jääb, miks pidi ema teavitama lasteaeda lapse võimalikust karantiinist

olukorras, kus laps oli äsja koroonaviirust põdenud ning ei saanud seega mingil juhul olla

nakkusohtlik. Ka on vastuoluline ema väide, mille kohaselt ei saanud ta lapse tennise

treeninguid toetada, kuna ei teadnud, kus ja millal need toimuvad - ema enda avaldusele on

lisatud vanemate omavaheline kirjavahetus (tl 15), milles isa on välja toonud, et laps ei saa

minna vanavanemate peole, kuna „17.09. teavitati sind, et C käib XXX T ja N kella 17-18ni“.

Samuti ei saa korrektseks pidada ema käitumist erinevatesse koolidesse avalduste esitamisel,

eelnevalt isaga konsulteerimata. Samas ei tähenda avalduse esitamine veel lõpliku otsustuse

tegemist.

23. Kohus ei ole veendunud, et isa valik põhineb üksnes lapse huvidel ning mitte enda

mugavusel ja vajadusel emale mitte järele anda. Asjas esitatud tõenditega saab lugeda

tõendatuks, et isa seisukohad on olnud muutlikud ja vastuolulised ning isa on ilma arusaadava

põhjuseta korduvalt muutnud oma seisukohti lapse huvidega seonduvalt. Lapse isa on

avaldanud lastekaitsetöötajale (tl 59), et on nõus arutama läbi erinevaid koolivalikuid ning on

nõus ka ema pakutud kooliga, pidades oluliseks vaid seda, et lapsel on koolis hea keskkond

ning vajadusel last toetavad tugiteenused, siis tegelikkuses ei ole isa andnud lõplikku

nõusolekut ühegi mitte Harku vallas asuva kooli valikuks. Ema poolt pakutud koolidest kahe

korral seisukoha avaldamata jätmist ei saa antud situatsioonis kuidagi pidada heausklikuks

käitumiseks isa poolt. Kohtu taolist järeldust ei muuda ka asjaolu, et ka lapse ema on hiljem

asunud kõhklema selles, kas LLL on just parim valik lapsele. Samuti viitab isa vastuolulisele

käitumisele ja seisukohtade muutlikkusele see, et kui isa esmalt pika aja vältel kinnitas, et

suhtluskorra kolmenädalaseks muutmine pole mingi probleem, on ta hakanud oma 22.03.2021

avalduses ootamatult väitma, et tegelikkuses võib selline suhtluskord lapsele halvasti mõjuda.

Samuti viitab isa kiuslikule käitumisele see, et isa oli kohtus ärakuulamisel nõus muutma

suhtluskorda 3-nädalaseks, aga ema ettepanekule kehtestada omavahelisel kokkuleppel taoline

suhtluskord koheselt, keeldus isa ilma selgete põhjendusteta. Ka on isa väitnud esmalt, et ei ole

„juba kolm aastat saanud lapsega tema sünnipäeval koos aega veeta“ millist väidet ei olnud

kohtu hinnangul kontekstist tulenevalt võimalik mõista teisiti kui viitamist viimasele kolmele

aastale (vastupidisel juhul jääb selgusetuks isa õiguskaitsevajadus), hiljem on isa asunud oma

väidet ümber sõnastama, leides, et lapse isa ei rääkinud viimasest kolmest lapse sünnipäevast,

vaid viimasest kolmest aastast ning enne seda ei olnud isa saanud kolmel lapse sünnipäeval

viibida. Seega on isa esitanud kohtule teadlikult valeväiteid. Suuremaks rikkumiseks ühise

hooldusõiguse teostamisel saab lugeda isa poolt kahel korral lapse elukoha registreeringu

muutmist ema teadmata. Samuti võib kiuslikuks lugeda isa käitumist, kui isa lastekaitse

spetsialisti kinnituse peale (tl 32), et spetsialist on tutvunud mõlema lapse ema Covid-19 testi

2-20-17347

vastusega ning need olid negatiivsed, keeldus lapse üleandmisest enne, kui ema esitab digiloo

väljavõtte isiklikult ka lapse isale.

24. Samuti ei saa mõistlikuks ühise hooldusõiguse teostamiseks lugeda lapse isa käitumist lapse

eelkooli valikul. Vanemate kirjavahetusest nähtub, et ema on üldjoontes teavitanud isa

kavatsetavatest otsustest ning küsinud isa seisukohta ning alles vastuse puudumisel teinud

omapoolsed otsustused. Samal ajal on isa valinud lapse tennisetreeningud ilma emaga

kooskõlastamata ning ema sellest alles hilinemisega teavitades, samuti on isa otsustanud kahel

korral lapse panemise eelkooli ilma emalt nõusolekut küsimata või asja emaga arutamata, seda

veel olukorras, kus isale oli teada, et laps on juba registreeritud ema poolt eelkooli. Eeltoodu

nähtub vanemate kirjavahetusest (tl 21-24, 27-28, 69). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub,

et ema on enne eelkooli suhtes otsuste tegemist arutanud küsimust isaga ning küsinud isa

nõusolekut. Isalt vastuse mittesaamisel on ema lähtunud isa varasemast soovist, s.o laps

eelkooli panna. Isa on algselt võtnud info teadmiseks ja hiljem asunud väitma, et teda ei ole

teavitatud ning temalt ei ole nõusolekut küsitud. Seejärel on isa ema teavitamata ja nõusolekut

küsimata registreerinud lapse teise eelkooli. Kohtu hinnangul on taoline käitumine äärmiselt

vastuoluline ning lapse huvidest mitte lähtuv.

25. Ka lapse inglise keele tundidesse registreerimisega seonduvalt nähtub vanemate

kirjavahetusest (tl 19-20), et 08.05.2018 on ema teavitanud isa lapse inglise keele proovitunnist,

samuti sellest, et lapsele tunnis meeldis, isa on kutsutud teise proovitundi. 01.04.2019 on ema

teavitanud isa sellest, et lapsel on lähematel päevadel inglise keel. Selle peale on lapse isa

01.04.2019 leidnud, et temaga ei ole seda arutatud ning ta kuuleb esimest korda, et laps käib

inglise keeles. 01.04.2019 vastab ema, et lapse isa käis lapsega proovitunnis kaasas. Isa vastab

selle peale, et ta tõepoolest käis proovitunnis kaasas, kuid aasta tagasi, teises ettevõttes ning

nüüd ei ole inglise keele tunde temaga kooskõlastatud. Kohtu hinnangul ei olnud isa

kuidagimoodi õigustatud eeldama, et inglise keele proovitund on ühekordne ettevõtmine ning

sellega ei kaasne mitte mingisugust edasist keeleõppe kavatsust. Seega ei ole isa 01.04.2019

vastuväited, mille kohaselt tal puuduvat teadmine lapse keeletundide kohta, usutavad.

26. Lapse isa käitumine on olnud vastuoluline ning eeskätt just iseenda ja olulisel määral vähem

lapse huvidest lähtuv. Lapse ema kohta samasugusele järeldusele jõuda ei saa. Lapse ema on

hooldusõiguse teostamisel üldjoones püüdnud teha otsuseid koos teise vanemaga ning teinud

omapoolsed valikud siis, kui teine vanem ei ole tema nõusoleku küsimisele vastanud, lähtudes

varasemalt lapse isa esitatud soovidest. Seetõttu peab kohus põhjendatuks anda koolivaliku

ainuotsustusõigus just lapse emale.

27. Mõlemad vanemad on taotlenud ka suhtluskorra muutmist. Kohus on lähtunud suhtluskorra

tingimuste määramisel eeskätt varasemast kokkuleppest, samuti mõlema vanema avalduses

toodud taotlustest ning ema 31.03.2021 seisukohast. Kohus on jätnud võimalikult suures

ulatuses muutmata juba olemasoleva, vanemate vahel kokku lepitud suhtluskorra. Mõlemad

vanemad on nõustunud sellega, et lapse üleandmine võiks üldjuhul toimuda reedel. Kohus ei

pea põhjendatuks muuta lapse üleandmist selliselt, et see toimub lasteaias või koolis. On usutav,

et lapsel on vaja eelseisvateks nädalateks teise vanema juurde võtta kaasa vajalikke asju, näiteks

õppevahendid. Mõistlik ei ole, kui laps peab selleks koti kooli kaasa võtma.

28. Kohus loeb põhjendatuks muuta lapse viibimisaega ühe vanema juures kahelt nädalalt

kolmele. Lapse isa vastuväited ei ole piisavalt põhjendatud, samuti on ta varasemalt korduvalt

kinnitanud, et 3-nädalane suhtluskord võiks lapsele sobida. Asjakohane ei ole ka isa vastuväide,

mille kohaselt võib sedavõrd suure ajavahemiku korral olla lapse õpingutes aitamine keeruline.

Lapsevanemal on kindlasti võimalik end kurssi viia vahepeal õpituga, et last õppetöös piisavalt

aidata. Ainus argument, mis võiks olla põhjendatud, on kohtu hinnangul see, et laps võib nii

pika perioodi korral hakata teise vanema järele igatsema. Samas isa taolist võimalust enne välja

toonud ei ole ega ole ka leidnud, et veidi suuremad ajavahemikud lapsele ei sobi. Teised

menetlusosalised on leidnud, et suhtluse aja pikendamine lapsele kahjulikult ei mõju. Kui on

2-20-17347

ilmne, et lapsele on veidi pikem periood liiga raske ning igatsust ei leevenda ka teise vanemaga

sidekanalite teel suhtlemine, on vanematel võimalik suhtluskorda omavahelisel kokkuleppel

taas lühendada. Pikemate viibimiste kasuks räägib ka see, et selliselt on lapsel vähem kordi, kus

ta peab tundma vanemast lahkumise valu ning kohanema taaskord teises kodus.

29. Kohus ei pea põhjendatuks määrata, et reisid peavad jääma ilmtingimata koolivaheaja sisse.

Kohus peab oluliseks seda, et lapse koolikohustus on täidetud. Heaks näiteks on praegune

olukord, kus õppimiseks ei ole tähtis lapse asukoht, vaid sidevahendite ja vanema toe

olemasolu. Samuti võib olla tavapärane, et reisile minek või reisilt tulek jääb päeva-paari

ulatuses koolivaheaja välisesse aega ning kui piiritleda reisimise aega rangelt koolivaheajaga,

siis võib see olla oluliseks takistuseks mõistlike lennuvõimaluste kasutamisel.

30. Kuivõrd laps oli 2020. aastal sünnipäeval isaga, peab kohus põhjendatuks määrata, et

paaritutel aastatel viibib laps sünnipäeval koos emaga - selliselt toimub sünnipäevade pidamine

vaheldumisi kummagi vanema pool.

31. Kohtu hinnangul on põhjendatud lühendada isadepäeval ja emadepäeval kummagi

vanemaga koos viibimist selliselt, et koosviibimine algab alles vastaval tähtpäeval ning kestab

kuni järgmise päeva hommikuni. Isadepäev ja emadepäev ei kesta mitmel päeval, vaid siiski

ainult vastaval pühapäeval. Vanavanemate päeva eraldi reguleerimist kohus vajalikuks ei pea,

kuna tegemist ei ole sedavõrd tähtsa tähtpäevaga. Lapsel on võimalik suhelda vanavanematega

antud tähtpäeval ilmselt ka sidevahendite vahendusel. Vanematel on alati võimalik

vanavanemate päeva tähistamises eraldi kokku leppida.

32. Jõulude veetmise korda peab kohus põhjendatuks muuta selliselt, et 25.12 jagab

jõuluvaheaja sisuliselt kaheks. Selliselt on lapsel võimalik viibida jõuluvaheajal kummagi

vanema juures võimalikult suure aja kestel, saades samas osa kummagi vanema juures

jõulupidustustest.

33. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1) ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Käesolev lahend on tehtud lapse

huvides. Puudub ka muu oluline põhjus jätta ühe vanema menetluskulud kasvõi mingis osas

teise vanema kanda.

Määruskaebus

34. 29.04.2021 esitas lapse isa maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse osaliselt tühistada, jätta lapse ema avaldus rahuldamata ning rahuldada lapse isa

avaldus koolivaliku küsimuses ainuotsustusõiguse saamiseks. Kaebaja palub tühistada osaliselt

maakohtu määruse suhtluskorra kindlaksmääramise osas ja määrata suhtluskord kindlaks lapse

isa poolt soovitud viisil:

1) tühistada määrus suhtluskorra punkti 1 osas ning määrata, et laps viibib vaheldumisi ema

hoole all ja isa hoole all 14 kalendripäeva järjest;

2) tühistada määrus suhtluskorra punkti 5 osas osaliselt ning määrata üleandmise kord

kindlaks ka kooli puhul;

3) tühistada määrus suhtluskorra punkti 6 osas ning määrata, et isadepäeva nädalavahetusel

viibib laps isa juures reedel kl 17:00 kuni esmaspäeva õhtuni, mil isa viib lapse ema

elukohta hiljemalt kell 18:00 ning emadepäeva nädalavahetusel viibib laps ema juures

reedel kl 17:00 kuni esmaspäeva õhtuni, mil ema viib lapse isa elukohta hiljemalt kell 18:00.

Seda juhul, kui laps ei viibi suhtluskorra järgselt juba vastava vanema juures;

4) tühistada määrus suhtluskorra punkti 8 osas osaliselt ning määrata, et vanemal on õigus

reisida lapsega välisriiki 1 kord kvartalis koolivaheajal ning vanemate eelneval kirjalikul

kokkuleppel osaliselt kooliajal, kui lapse koolikohustus on täidetud. Laps reisib ainult koos

vanemaga. Reiside planeerimisel tuleb lähtuda lapse tervislikust seisundist ning

rehabilitatsiooniplaani täitmisest. Kõikidest lapse reisidest tuleb informeerida teist vanemat

2-20-17347

kirjalikult vähemalt 3 päeva ette, tuua välja reisi sihtkoht ja täpsed reisi kuupäevad. Muudel

aegadel lapsega reisimine välisriiki toimub vanemate eelneval kokkuleppel;

5) tühistada määrus suhtluskorra punkti 9 osas osaliselt ning määrata, et vanem, kelle juures

laps viibib, peab tagama lapse käimise lasteaias või koolis ning rehabilitatsiooniplaani ja

jooksvate pikemaajaliste koolikohustuste (näiteks kohustusliku kirjanduse lugemine,

pikema tähtajaga projektid jms) täitmise ja lapsele määratud arstide ning spetsialistide

vastuvõttudel osalemise;

6) tühistada määrus suhtluskorra punkti 17 osas osaliselt ning määrata, et vanemad ei nõua

teineteiselt elatist ning mõlemad vanemad kannavad lapse nende juures viibimisel tekkinud

kulud. Kuivõrd emale laekuvad lapsega seonduvad perehüvitised ja muud toetused, tasub

ema lapse lasteaia arved ning lasteaia lõppemisel koolikohustuse täitmisega seonduvad

kulud ja maksed.

35. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et asja lahendamisel ei ole õigustatud tervikuna

hooldusõiguse lõpetamine. Põhjendatud on üksnes ühekordselt koolivaliku küsimuse

otsustusõiguse ühele vanemale üleandmine. Maakohus on ebaõigesti selles osas lapse isa

avalduse rahuldamata jätnud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ema teeb lapse

isaga koostööd ning isa on kiuslik. Kohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja

erapooletult. Kohus on sisuliselt jätnud lapsevanemate seisukohad lapse koolikoha valiku lapse

huvidele vastamise osas analüüsimata. Maakohus jättis lapse isa seisukohad täielikult arvesse

võtmata. Samuti on kohus jätnud arvestamata eestkosteasutuste 30.03.2021 ja 31.03.2021

seisukohad, mille kohaselt on ka eestkosteasutused toetanud just lapse isale lapse koolivaliku

küsimuse otsustusõiguse andmist. Maakohus oleks pidanud piirama lapse ema koolivaliku

otsustusõigust, selleks, et laps läheks elukohajärgsesse kohaliku omavalitsuse kooli.

36. Maakohus tegi asjas ebaõige järelduse, et lapse elukohaks on olnud sünnist alates Tallinn.

Laps on osaliselt elanud koos isaga Harku vallas alates 2016. aastast, mitte alles viimasel ajal.

Maakohus on jätnud lapse ema elukohta puudutavad tegelikud asjaolud välja selgitamata.

Maakohus on alusetult eelistanud lapse ema elukoha lähedusse lapse kooli minemist, kuigi laps

on viibinud võrdselt mõlema vanema juures juba ca 5 aastat. Arusaamatu on maakohtu

seisukoht, et lapse koolivaliku küsimuse puhul on oluline see, kas lapsevanema elukoht kuulub

omandiõiguse alusel lapsevanemale või mitte. Lapse isa on Harku vallas elanud koos oma

elukaaslasega ca 5 aastat. Isa elukoht kuulub omandiõiguse alusel lapse isa elukaaslasele,

kellega neil on ühine laps. Lapse ema kasutab enda emale kuuluvat sõidukit. Lisaks ei pea

selleks, et last kooli ja tagasi transportida lapse isa hinnangul vanemale kindlasti kuuluma

sõidukit.

37. Kohus peab hindama seda, millised on olnud lapsevanemate käitumised konkreetselt

koolivaliku otsustamise protsessis ning kas vanemad on selles osas lähtunud lapse vajadustest.

Selliseid tõendeid, mis viitaksid sellele, et lapse isa on olnud muutlikul või vastuolulisel

seisukohal lapse koolivaliku küsimuses, menetluses esitatud ei ole. Lapse isa on järjepidevalt

olnud seisukohal, et laps peaks minema elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kooli ning

pakkunud välja enda elukohajärgse kooli – MMM kool – või olnud nõus kompromissina kokku

leppima ka selles, et laps läheb LLL-sse. Lapse ema ei ole koolivaliku küsimuses

kompromissiga nõus olnud. Ema käitumine on olnud pahatahtlik. Ema esitas salaja koolikoha

avalduse ja varjas seda isa eest.

38. Maakohus pidi suhtluskorra muutmiseks kahelt nädalalt kolmele tuvastama, millised on

lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, mis õigustavad varasema kompromissi

alusel ca 5 aastat kehtinud kohtumääruse muutmist. Selliselt suhtluskorra muutmine ei ole lapse

huvides. Lapse ema selles osas oma taotlust põhjendanud ei ole.

2-20-17347

39. Maakohus oleks pidanud suhtluskorra punkti 5 lisama ka selle, et lasteaia lõppemisel ei

toimu lapse üleandmist ka koolis ja koolist võib lapse võtta ainult see vanem, kelle juures laps

suhtlemiskorra kohaselt viibib.

40. Suhtluskorra punktiga 6 on maakohus muutnud ebaõigesti 5 aastat kehtinud ja toiminud

emadepäeva ja isadepäeva regulatsiooni, kuna kell 12 lapsele järele minemine tükeldab

täielikult selle tähtpäeva tähistamise ega võimalda sisuliselt üldse sel päeval ei emadepäeva

lapse isal elukaaslasega tähistada ega ka isadepäeva lapsega tähistada, sest poole päeva pealt

tuleb lapsele järele minna või laps ära saata. Miks seda regulatsiooni on lapse huvidest

tulenevalt vaja muuta, ei ole kohus ega lapse ema selgitanud.

41. Suhtluskorra punkti 8 osas märkis isa, et lapse huvides, kellel oli raske puue ning kes sai

koolipikendust, ei ole reisimine kooliajal ja kontaktõppe ajal, vaid peamiselt siiski

koolivaheajal. Kooliajal peaks lapsega reisimine toimuma siiski üksnes teise lapsevanema

eelneval nõusolekul, et tagada lapse koolikohustuse täitmine ning õppetegevuses osalemine.

42. Maakohus oleks pidanud suhtlemiskorra punktis 9 reguleerima ka lapse kooliskäimise

tagamise ning ka koolitööde täitmise ja pikemate kooliprojektide (näiteks kohustuslik

kirjandus) jooksva täitmise.

43. Maakohus oleks pidanud suhtlemiskorra punktis 17 reguleerima, et kui lapse lasteaiaarveid

enam lapse ema lapsele makstava riikliku toetuse arvelt ei tasu, siis peaks lapse ema tasuma

selle arvelt lapse koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

44. Lapse ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 13.05.2021 vastuses määruskaebusele

palus lapse ema täiendada suhtluskorda punktiga 22 järgnevalt: Kui erinevate üleandmiste

puhul ei ole määratud kellaaega, siis toimub üleandmine hiljemalt kell 18.00.

45. Tallinna linn nõustus osaliselt määruskaebusega. Harku vald leidis, et määruskaebus on

põhjendatud. Lapsele määratud esindaja palus jätta maakohtu määruse muutmata.

46. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

47. 11.11.2021 seisukohas palus lapse isa muuta täielikult lapse üleandmise korda (suhtluskorra

punktid 2 ja 5) ning määrata lapse üleandmise kord kindlaks järgnevalt: Lapsele läheb

suhtlemiskorra alguses reedel peale lapse tundide lõppemist lapse kooli järele lapsevanem,

kelle suhtlemiskord algab. Suhtlemiskorra lõppemisel viib lapsevanem lapse reede hommikul

kooli. Kui laps ei pea viibima suhtlemiskorra alguses koolis või laps ei viibi suhtlemiskorra

lõppemisel koolis, toimub lapse üleandmine selliselt, et lapsele läheb reede õhtul kell 18:00

lapsega koos viibiva vanema elukohta järele lapsevanem, kelle suhtlemiskord algab. Lapsele

pannakse kaasa kõik lapsele vajalikud õppevahendid. Lapse isa selgitas, et lapse

õppeedukusega on ema juures viibimise ajal tõsiseid probleeme ning lapsel on sageli kodused

tööd õppimata või asjad puudu (tl 62, II kd), mistõttu on lapse üleandmine pühapäeva õhtuti

vastuolus lapse huvidega. Lapse isa palub määrata üleandmise päevaks reedese päeva, mis

vastab enam lapse huvidele, kuna siis on võimalik lapse uue nädala õppetööd võimalusel isal

ise lapsega ära teha ja vajaminevad õppevahendid eelduslikult hankida, et lapse õppeedukus ei

kannataks. Lapse isa juurde pühapäeva õhtul minnes ei ole lapsel vajalikke kooliasju kaasas

ning järgmise nädala kodutöö ei ole õpitud.

48. 11.11.2021 seisukohas palus lapse isa täiendada suhtluskorda järgnevalt: Vanem, kes ei viibi

lapsega koos suhtleb lapsega omal äranägemisel telefoni või muu sidevahendi vahendusel igal

päeval vähemalt ajavahemikus 18:00 – 20:00. Vanem, kelle juures laps viibib, kohustub

tagama, et lapsel on võimalik eemal viibiva vanemaga telefoni või muu sidevahendi vahendusel

suhelda. Vanem, kelle juures laps viibib, kohustub teatama teisele vanemale lapsega

suhtlemiseks lapse telefoninumbri ning lapse telefoninumbri muutumisel teatamata

viivitamatult teisele vanemale uue lapse telefoninumbri. Lapse isa selgitas, et lapse ema ei

2-20-17347

võimalda lapse isal ja lapsel suhelda ajal, kui laps viibib ema juures. Lapse isa ostis lapsele

lasteaia lõpetamiseks 2021. a. juunis telefoni ja nutikella ning andis lapse emale teada lapse

telefoninumbri, tagades selliselt lapse emale igal ajal lapsega suhtlemise võimaluse. Kui laps

läheb lapse ema juurde, siis võtab lapse ema või tema ema lapselt aga ära nii lapse isa poolt

lapsele kingitud telefoni kui nutikella, lülitab need välja ning lapsel ja isal puudub omavahel

ajal, mil laps viibib lapse ema juures, igasugune võimalus omavahel suhtlemiseks. Lapse isale

teadaolevalt on lapsel ema juures teine telefon ja telefoninumber, kuid ka selle numbrit lapse

ema lapse isale ei anna ning laps seda telefoni/numbrit isale helistamiseks ja isa lapsele

helistamiseks kasutada ei saa. Ajal, mil laps viibib ema juures, on isa lapse elust täielikult välja

lõigatud ning ka õppetegevus kannatab.

49. 03.12.2021 seisukohas märkis lapse ema, et ei nõustu lapse suhtluskorra vahetuse

üleviimisega reedele, kuivõrd ema on teinud pikema aja peale plaanid, mis arvestavad lapse

üleandmisega pühapäeval. Lapse üleandmine võiks toimud esmaspäeval koolis. Seega ema

nõustub isa ettepanekuga, et edaspidi toimub üleandmine koolis nii, et üks lapsevanem viib

lapse esmaspäeva hommikul kooli ja teine lapsevanem läheb pärast tundide lõppu lapsele järele.

50. Ringkonnakohus andis 18.01.2022 kirjaga vanematele tähtaja täiendavate selgituste

esitamiseks. Vanemad on esitanud kohtule täiendavad seisukohad 24.01.2022 ja 28.01.2022.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

51. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse isa on

vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas lapse ema avalduse ning andis

kooli valiku osas otsustusõiguse lapse emale ning jättis vastavas osas lapse isa avalduse

rahuldamata. Lisaks on lapse isa osaliselt vaidlustanud maakohtu määruse suhtluskorra

kindlaksmääramise osas (s.o suhtluskorra punktid 1, 5, 6, 8, 9 ja 17).

52. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

suhtluskorra punktide 1, 2, 5, 6, 9 ja 17 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega

muuta ja täiendada lapse ja vanemate suhtluskorda. Lisaks tuleb täpsustada maakohtu määruse

resolutsiooni punkti 1 sõnastust ning uue määruse resolutsioonis märkida üksnes, et kohus

rahuldab lapse ema avalduse osaliselt ning annab lapse emale lapse kooli valikuks

ainuotsustusõiguse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

53. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha osas, milles maakohus andis lapse emale kooli

valikuks otsustusõiguse PKS § 119 alusel. Last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS §

119 alusel otsustusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma

siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse

sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole maakohus antud juhul diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

Lapse isa ei ole kohtu ette toonud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu

diskretsiooniotsuse muutmiseks. Lapse isa väited ei anna alust järeldada, et lapse emale

ainuotsustusõiguse andmine lapse kooli valikuks ei ole lapse huvides. Maakohus on

kaalutlusõigust teostades õigesti leidnud, et lapse ema suudab koolivaliku küsimuse osas otsuse

vastu võtta lapse huvidest lähtudes (vt ka RKTKm 3-2-1-96-14, p 20) ning on oma seisukohti

nõuetekohaselt põhjendanud. Kolleegium nõustub asjaolusid kogumis hinnates sellega, et

maakohtu menetluses välja toodu pinnalt on lapse isa käitumine on olnud kohati vastuoluline

ning lapse ema on hooldusõiguse teostamisel üldjoones püüdnud teha otsuseid koos teise

2-20-17347

vanemaga. Ringkonnakohus nõustub eeltoodu osas maakohtu määruse põhjendustega ning ei

pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Kolleegium märgib ka, et 02.07.2021

määrusega rahuldas ringkonnakohus lapse ema taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

ning määras esialgse õiguskaitse korras, et lapse emal on ühekordne otsustusõigus lapse

koolikoha valiku küsimuses. Asja materjalidest nähtuvalt käib laps alates septembrist ZZZ.

24.01.2022 seisukohas on lapse isa leidnud, et ema poolt ei ole kool valitud lapse vajadusi ja

võimeid arvestades. Lapsele ei ole jõukohane kooli õppekiirus ja kodutööde maht. Lapse isa

poolt esitatud info pinnalt ei pea kolleegium siiski põhjendatuks teha otsustusõiguse määramise

osas teistsugust lahendit. Laps käib esimeses klassis ja arusaadavalt võtab lapsel koolieluga

harjumine aega. Kolleegiumi ette ei ole käesoleval juhul toodud sedavõrd kaalukaid asjaolusid,

millest tulenevalt ei ole lapse ema poolt valitud koolis käimine kooskõlas lapse huvidega. Lapse

isale ainuotsustusõiguse andmine kooli valikuks tähendaks suure tõenäosusega kooli

vahetamist (isa on välja toonud, et lapsele sobivaks kooliks on MMM kool), mis ei ole

olukorras, kus vanemate vahelised suhted on niigi keerulised ning laps õpib alles esimeses

klassis, lapse huvides ega põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on lapse huvides jätkata

haridusteed senises koolis (vt ka RKTKm nr 2-20-1708, p 23). Lapsevanemad on suutnud

korraldada lapse elu ja koolis käimise alates sügisest. Selliselt on lapsele olnud tagatud

stabiilsus ja turvatunne, mida laps suure elumuutuse (koolitee alustamise) ajal vajab. Kuivõrd

lapse emale on antud otsustusõigus kooli valikuks, siis asjaolude muutumise korral (kui lapse

huvides oleks kooli vahetamine) on võimalik vanemal esitada kohtule avaldus kooli

valikuks/vahetamiseks otsustusõiguse saamiseks.

54. Maakohtu resolutsioonist nähtuvalt on maakohus märkinud, et kohus rahuldab lapse ema

avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt. Vanemale otsustusõiguse

andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas

ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137) on alternatiivsed nõuded

Seetõttu saab kohus lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel, kuid mitte mõlema

sätte alusel korraga (RKTKm 3-2-1-159-15, p-d 24 ja 25). Maakohtu määruse põhjendustest

nähtuvalt on maakohus lapse ema nõude rahuldanud PKS § 119 alusel. Eeltoodust tulenevalt

on maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 sõnastus ebatäpne ja ringkonnakohus peab

põhjendatuks täpsustada maakohtu resolutsiooni sõnastust selliselt, et lapse ema avaldus

rahuldatakse osaliselt ning lapse emale antakse lapse kooli valikuks ainuotsustusõigus. Vastav

täpsustus on kooskõlas maakohtu lahendi sisuga.

55. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetlusosaliste väiteid puutuvalt suhtluskorra

kindlaksmääramisega (PKS § 143 lg-d 1 ja 21). Suhtluskorra kindlaksmääramisel on esimese

astme kohtul samuti ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud

menetlusnorme. Lapsega suhtlemise korra määrab kohus PKS § 143 lg 2¹ järgi vanema nõudel,

kuid PKS § 143 lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal

algatusel. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te)

hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 22).

56. Ringkonnakohus peab põhjendatuks tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus

määras, et laps viibib vaheldumisi ema hoole all ja isa hoole all 21 kalendripäeva järjest.

Selliselt on maakohus muutnud vanemate vahel varasemalt aastaid kehtinud (s.o 04.05.2017 ja

06.04.2018 kompromissmääruste alusel määratud) suhtluskorda, millega eelduslikult on

harjunud ka laps. PKS § 123 lg 2 järgi muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad

2-20-17347

lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Kolleegiumi hinnangul maakohus selliseid

kaalukaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Laps on läinud möödunud aasta sügisel kool, tegemist

on suure muudatusega lapse elukorralduses ning laps vajab sellega seoses stabiilsust ning

turvatunnet. Lapse ema väidab, et seni kehtinud suhtlemisrütmi muutmine on vajalik, et

vähendada vanematevahelisi konflikte lapse üleandmisel. Arvestades, et laps käib nüüd koolis

ja suhtluskorra üleminek toimub kooliajal koolis, ei ole ema sellised väited põhjendatud. Lapse

isa on selgitanud, et pärast 06.04.2018 kompromissmääruse tegemist ei ole konflikte enam

esinenud ning sõlmitud kompromiss on taganud lapse üleandmise ja lapse suhtlemiskorra osas

oluliselt stabiilsema ja rahumeelsema olukorra, kui sellele eelnevalt. Ka toimiku materjalidest

ei nähtu, et alates lapse kooliminekust oleks suhtluskorra üleminekul konflikte esinenud. Lisaks

nõustub kolleegium isa väidetega, et kolm nädalat võib olla liialt pikk aeg teisest vanemast

eemal olemiseks. Ka võimaldab kahenädalane periood vanematel paremini kursis olla lapse

õppetegevuse ja edasijõudmisega koolis. Ka Tallinna linn on toetanud lapse isa määruskaebust

osas, millega isa palub määrata, et laps viibiks mõlema vanema juures vaheldumisi 14 päeva.

Tallinna linn leiab, et üldisest lapse arengu aspektist lähtudes on 7-aastasel lapsel kolm nädalat

ühest vanemast eemalolek liiga pikk aeg ja võib valmistada emotsionaalseid raskusi. Lapse ema

ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et lapsel on olnud suhtluskorra alguses

raskusi uue keskkonnaga kohanemisel ning seetõttu on lapse huvides viibida ühe vanema juures

kauem. Lapse isa on vastupidiselt selgitanud, et lapsel ei ole senise suhtlemiskorra puhul ema

juurest isa juurde minnes kohanemisraskusi esinenud (tl 111, II kd).

57. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad vanemad nõus olnud, et lapse suhtluskorra

üleminek võiks toimuda koolis (lapse isa 11.11.2021 seisukoht, lapse ema 03.12.2021

seisukoht; tl 60, tl 84 pöördel, II kd). Seetõttu tühistab ringkonnakohus suhtluskorra punktid 2

ja 5. Lapse isa leiab, et üleandmine võiks toimuda reedeti ning lapse ema leiab, et esmaspäeviti.

Kolleegium peab põhjendatuks maakohtu seisukohta, mille järgi toimub suhtluskorra üleminek

reedeti. Selliselt on vanemal nädalavahetusel võimalik ennast kurssi viia lapse järgmise nädala

koolikohustusega, nädalavahetusel lapsega järgmiseks nädalaks ette valmistada, õppida ära

vajalikud õppetükid, vajadusel hankida vajaminevad õppevahendid jne. Asja materjalidest

nähtuvalt on laps unustanud õpikuid/vihikuid kooli ja sellest tulenevalt ei ole saanud kodutöid

teha (tl 62, 65, II kd). Kui lapse üleandmine toimub esmaspäeviti, siis peab teine vanem sellisel

juhul esmaspäeva õhtul ennast kurssi viima järgmise päeva kodutöödega ja vajadusel ka

pikemaajaliste koolitöödega (nt luuletuse või laulu pähe õppimine, raamatu läbilugemine jne).

Kolleegium nõustub lapse isa seisukohaga, et selliselt ei ole teisel vanemal võimalik piisavalt

kiiresti lapsele järgmiseks koolipäevaks vajalikke vahendeid tagada ja lapsega vajaminevad

kodutööd selgeks õppida. Lapse emal on võimalik planeerida pikemad nädalavahetused ja

maale sõitmine sellele ajale, kui suhtluskorra järgselt viibib laps temaga.

58. Vastavalt lapse isa 11.11.2021 taotlusele (tl 60, II kd) määrab kolleegium ka, et kui laps ei

pea viibima suhtlemiskorra alguses koolis või laps ei viibi suhtlemiskorra lõppemisel koolis,

toimub lapse üleandmine selliselt, et lapsele läheb reede õhtul kell 18:00 lapsega koos viibiva

vanema elukohta järele lapsevanem, kelle suhtlemiskord algab. Ka lapse ema on soovinud, et

kui erinevate üleandmiste puhul ei ole määratud kellaaega, siis toimub üleandmine hiljemalt

kell 18.00 (tl 233, I kd; tl 107, II kd). Koolivaheaegadel suhtluskorra üleminek on reguleeritud

suhtluskorra punktides 6 ja 18.

59. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult lühendanud isadepäeval ja

emadepäeval vastava vanemaga koos viibimist selliselt, et koosviibimine algab alles vastaval

tähtpäeval ning kestab kuni järgmise päeva hommikuni. Selliselt on maakohus muutnud

varasemalt aastaid kehtinud (s.o 04.05.2017 ja 06.04.2018 kompromissmääruste alusel

määratud) emadepäeva ja isadepäeva regulatsiooni, mille järgi on vanem saanud lapsega veeta

terve nädalavahetuse. Kolleegium nõustub lapse isaga, et kell 12 lapsele järele minemine

tükeldab tähtpäeva tähistamise ning ei taga vanemale ega lapsele võimalust tervet päeva koos

2-20-17347

nautida, sest poole päeva pealt tuleb lapsele järele minna või laps ära saata. Lapse isa on

selgitanud, et juba edasi-tagasi sõit lapsele järgi minekuks võtab ca 1,5 tundi (tl 112, II kd).

Maakohus ei ole põhjendanud, mis on need lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud,

mis tingisid emadepäeva ja isadepäeva regulatsiooni muutmise (PKS § 123 lg 2). Ka lapse ema

ei ole kolleegiumi hinnangul selliseid kaalukaid asjaolusid esile toonud.

60. Kolleegium peab põhjendatuks, et vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki 1 kord

kvartalis, kui koolikohustus on täidetud. Lapse isa ei ole piisavalt põhistanud oma väidet, mille

järgi peaks vanemal olema õigus reisida lapsega ainult koolivaheajal. Seega nõustub

kolleegium maakohuga, et lisapiirangud reisimise ajaks vanemaga, kellega koos on laps

suhtluskorra järgselt, ei ole põhjendatud. Eelkõige on tähtis, et lapse koolikohustus oleks

täidetud.

61. Vastavalt lapse isa taotlusele määrab kolleegium ka, et vanem, kelle juures laps viibib, peab

tagama lapse käimise koolis ja jooksvate pikemaajaliste koolikohustuste (näiteks kohustusliku

kirjanduse lugemine, pikema tähtajaga projektid jms) täitmise (käesoleva määruse suhtluskorra

p 8). Lapse ema on sellises sõnastuses suhtluskorra muutmisega nõustunud (24.01.2022

seisukoht; tl 106 pöördel, II kd).

62. Lapse ema on palunud 24.01.2022 seisukohas määrata, et arstiaegade broneerimiseks teise

vanema suhtluskorra ajaks on vajalik eelnev kokkulepe teise vanemaga. Ringkonnakohus

märgib, et vastav regulatsioon on olemas juba maakohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorra

punktis 16 (käesoleva määruse suhtluskorra punkt 15).

63. Vastavalt vanemate selgitustele peab kolleegium põhjendatuks määrata, et lapse ema tasub

lapse kooliga seotud kulud (käesoleva määruse suhtluskorra punkt 16). Puudub vaidlus, et lapse

emale laekub lapsetoetus, mille arvelt on lapse ema varasemalt maksnud lasteaia tasu. Lapse

ema on selgitanud, et ta on alates sügisest tasunud lapse koolikulu, sh ostnud lapsele

koolivormikomplekti, vajalikud koolitarbed ning tasunud klassiraha (tl 106, II kd). Seega ei ole

vanemate vahel sisulist vaidlust, et ema kannab lapsetoetuse arvel lapse kooliga seotud kulud.

64. Kolleegium peab põhjendatuks täiendada suhtluskorda selliselt, et vanem, kelle juures laps

viibib, kohustub tagama, et teisel vanemal on võimalik lapsega suhelda telefoni või muu

sidevahendi vahendusel igal päeval vähemalt ajavahemikus kl 18:00 – 20:00. Isa on menetluses

selgitanud ja põhjendanud, et tal on olnud probleeme lapsega suhtlemisel, kui laps viibib ema

juures. Lapse ema ei taga lapse isale lapsega suhtlemiseks samasuguseid võimalusi nagu lapse

isa lapse emale tagab (lapse isa 11.11.2021 ja 28.01.2022 seisukohad, tl 59, 67 ja 112 pöördel,

II kd). Lapse isal ei ole võimalik lapsega suhelda enda poolt lapsele ostetud telefoni teel, sest

isa väidete kohaselt on see väljalülitatud ajal, mil laps viibib ema juures. Lisaks ei saa lapse isa

lapsega suhtlemiseks kasutada telefoni ja telefoninumbrit, mida kasutab laps ema juures

viibimise ajal. Asja materjalidest nähtuvalt on isa selles osas korduvalt teinud emale

ettepanekuid võimaldada isal lapsega suhelda ning lahendada lapse telefoni probleem selliselt,

et lapsel oleks üks telefon (tl 59 pöördel, 67, II kd). Lapse isa on selgitanud, et kuigi lapsel on

kaks telefoni, siis saab lapse isa lapsega suhelda ema juures viibimise ajal ainult läbi lapse ema

telefoni ja siis kui lapse isale seda võimaldatakse. Sageli on lapse isa telefoninumber aga lapse

emal blokeeritud ning seega puudub tegelikult võimalus lapsega suhtlemiseks (tl 112, pöördel,

II kd). Lapse ema väidab küll, et ta ei ole suhtlemisel isale takistusi teinud, aga arvestades lapse

isa väiteid ja tõendeid (e-kirjavahetus, Messengeri vestlus), ei ole lapse ema kolleegiumi

hinnangul usutavalt ümber lükanud lapse isa väiteid selles osas, et lapse isal esineb probleeme

lapsega suhtlemisel ema suhtluskorra ajal. Arvestades, et laps viibib suhtluskorra järgselt

mõlema vanema juures vaheldumisi kaks nädalat, mis on küllaltki pikk periood, on kolleegiumi

hinnangul isa poolt taotletud regulatsiooni kohaldamine põhjendatud. See, et lapse emale on

lapsega suhtlemine eemalviibimise ajal tagatud, ei anna alust väita, et isal vastavat probleemi

ei esine ning jätta isa poolt soovitud regulatsioon kohaldamata. Lapse emal on võimalik oma

2-20-17347

tegevusi lapsega koos vastavalt planeerida ning teavitada teist vanemat, kui suhtlemise

võimaldamisel esineb takistusi.

65. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha veel lahendamata taotluste osas. TsMS § 442 lg 5

järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse)

resolutsioonis lahendama veel lahendamata taotlused ning samuti rakendatud esialgse

õiguskaitse abinõuga seotud küsimused.

66. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud

tõendid asja materjalide juurde.

67. Lapse ema esitas 24.01.2022 taotluse, milles palus kohtu luba registreerida lapse elukoht

rahvastikuregistris aadressile MMM (tl 107 pöördel II kd). Sisuliselt soovib lapse ema saada

selliselt

ainuotsustusõigust

lapse

elukohaandmete

muutmiseks

rahvastikuregistris.

Ringkonnakohus jätab lapse ema taotluse läbi vaatamata, kuivõrd tegemist ei ole käesolevas

menetlusetapis enam vaidluse esemega (lapse ema ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas,

milles maakohus jättis lapse ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata). Lisaks

on lapse isa selgitanud, et tegemist on põhimõttelist laadi küsimusega, mille osas on vanematel

olnud aastaid erimeelsus (tl 113, II kd) ning mis vajab seetõttu eraldi lahendamist. Laps on

elanud aastaid vaheldumisi võrdselt mõlema vanema juures ning vanematel on aastaid olnud

erimeelsus selles osas, kumma vanema elukoha aadress peaks olema rahvastikuregistris lapse

õigusliku tähendusega elukoha aadress (tl 113, II kd). 28.01.2022 seisukohas on lapse isa lisaks

selgitanud, et kuivõrd lapse isal on kokku kolm last, siis oleks lapse isal võimalik saada

lastetoetusi kokku 520 eurot (sh lasterikka pere toetus) ning võimaldada lapsele selliselt

riiklikke toetusi ca 173 euro eest, mille arvelt oleks oluliselt suuremas mahus võimalik kanda

lapse kooli- ja tennisetreeningu kulusid (tl 111 pöördel, II kd). Eeltoodu oleks kahtlemata lapse

huvides. Seetõttu tuleb vastav küsimus lahendada vanematel eraldi menetluses.

68. Kolleegium tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel koosmõjus TsMS § 477¹ lg 2 teise lausega

ringkonnakohtu 02.07.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

69. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus.

Arvestades vaidluse sisu ning seda, et otsustusõigust ja suhtlemiskorda puudutav lahend

tehakse eelkõige lapse huvides ning asjaolu, et ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse

osaliselt, on põhjendatud jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172

lg 1 ja 3). Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis

kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud

määrab

ringkonnakohus

kindlaks

eraldi

määrusega.

Teistel

menetlusosalistel

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)