3-21-2672/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2672

Määruse kuupäev

28.02.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja

nr 6-3/769-1, 26.10.2021. a käskkirja nr 6-3/949-1,

04.10.2021. a käskkirja nr 6-3/821-1, 06.10.2021. a käskkirja

nr 6-3/828-1 ja 12.11.2021. a distsiplinaarmenetluse

protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamiseks ning kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Deniss Bodnja

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Deniss Bodnja kaebus.

2. Jätta Deniss Bodnja riigilõivust vabastamise taotlus

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale

kätte.

ASJAOLUD

1. Deniss Bodnja (kaebaja) esitas 14.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et

Viru Vanglas diskrimineeritakse teda sellega, et haldusmenetlusse ei kaasata vene keele tõlki.

Kaebaja hinnangul on tema eesti keele oskuse tase A2, mitte aga B1, nagu vangla väidab, kuna

eksamist on möödas ligi kaks aastat ja vahepeal pole kaebaja keelt praktiseerinud. Kaebaja

leiab, et kuna talle tõlki ei tagatud, siis tuleb tühistada järgnevad haldusaktid: Viru Vangla

13.09.2021. a käskkiri nr 6-3/769-1, 26.10.2021. a käskkiri nr 6-3/949-1, 04.10.2021. a käskkiri

nr 6-3/821-1, 06.10.2021. a käskkiri nr 6-3/828-1 ja 12.11.2021. a distsiplinaarmenetluse

protokoll nr 7-1/33037-1. Kaebaja märgib, et pärast rikkumiste tuvastamist tahab ta ka

kompensatsiooni 40 eurot iga kartseris veedetud päeva eest. Kahjunõue on tingitud kartseris

viibimisega kaasnevatest ebamugavustest ning samuti avaldab pikaajaline ilma madratsita

kartseris viibimine mõju kaebaja tervisele, kuivõrd kaebajal on seljaprobleemid. Kaebaja

taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

3-21-2672

2. Vastusena kohtunõuetele edastas Viru Vangla kohtule 13.01.2022 kaebuse asjaoludega

seonduvad kohtueelse menetluse materjalid ning 14.02.2022 selgituse ja tõendid seoses kaebaja

keeleoskusega.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab praeguse kaebusega HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel

Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1, 26.10.2021. a käskkirja nr 6-3/949-1,

04.10.2021. a käskkirja nr 6-3/821-1, 06.10.2021. a käskkirja nr 6-3/828-1 ja 12.11.2021. a

distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamist ning HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel

kahju hüvitamist.

4. Esmalt märgib kohus, et Viru Vangla 13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 on kaebaja

varasemalt eraldiseisva kaebusega juba vaidlustanud ning see kaebus on registreeritud kohtus

haldusasjana nr 3-21-2363. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal

alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Haldusasjas nr 3-21-2363 esitatud kaebus on

käskkirja nr 6-3/769-1 tühistamise nõude osas pärast kaebaja poolt riigilõivu tasumist

menetletav. Eelnevat arvestades tagastab kohus praeguses asjas esitatud kaebuse Viru Vangla

13.09.2021. a käskkirja nr 6-3/769-1 tühistamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

5. Kaebaja on kaebuses vaidlustanud ka Viru Vangla poolt 12.11.2021 koostatud

distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus

kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et

kaebajal puudub distsiplinaarmenetluse protokolli vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning

seetõttu tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

5.1. Distsiplinaarmenetluse

protokolli

näol

on

tegemist

menetlustoiminguga,

mille

eraldiseisvalt vaidlustamise võimalused on piiratud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib

menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse,

kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

5.2. Kohtu hinnangul ei saa distsiplinaarmenetluse protokoll antud juhul rikkuda kaebaja

mittemenetluslikke õigusi ega tingi ka vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist

või toimingu tegemist. Kohus selgitab, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide

rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Ka praegusel

juhul on kaebajal võimalik vaidlustada distsiplinaarmenetluse raames tehtud vangla lõplik

haldusakt. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja seda ka juba teinud ning vaidlustanud

haldusasjas nr 3-21-2835 kõnealuse distsiplinaarmenetluse raames Viru Vangla poolt

15.11.2021 koostatud käskkirja nr 6-3/1012-1 kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise

kohta.

6. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kaebuse lubatavuse osas Viru Vangla 26.10.2021. a

käskkirja nr 6-3/949-1, 04.10.2021. a käskkirja nr 6-3/821-1 ja 06.10.2021. a käskkirja

nr 6-3/828-1 tühistamise ning kahju hüvitamise nõuetes.

6.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

3-21-2672

kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

6.2. Vangla haldusakti tühistamise nõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus

ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune

või

vahistatu

on

eelnevalt

esitanud

vaide

vanglateenistusele

või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Hüvitamisnõude osas

tuleneb kohustuslik kohtueelne menetlus VangS § 11 lg-st 8, mille kohaselt on vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda

tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse

seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6.3. Praegusel juhul ei saa käskkirjade nr 6-3/949-1, nr 6-3/821-1 ja nr 6-3/828-1 tühistamise

ning kahju hüvitamise nõuetes VangS § 11 lg-test 5 ja 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset

menetlust läbituks lugeda ning seetõttu kuulub kaebus ka selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel tagastamisele.

6.4. Kohtule esitatud haldusmenetluse materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla tagastanud

kaebaja poolt käskkirja nr 6-3/949-1 peale esitatud võõrkeelse vaide 22.11.2021. a vastusega

nr 6-12/460-4 ning käskkirjade nr 6-3/821-1 ja nr 6-3/828-1 peale esitatud võõrkeelse vaide

17.12.2021. a vastusega nr 6-12/433-3. Vangla edastas kohtule ka praeguse kaebuse

asjaoludega seonduvad kaebaja võõrkeelsed kahjunõuded nr 6-16/254-1, nr 6-16/279-1 ja

nr 6-16/281-1, mis on 22.11.2021. a vastusega nr 6-16/254-4 ning 13.01.2022. a vastustega

nr 6-16/279-3 ja nr 6-16/281-3 kaebajale samuti tagastatud. Vangla tagastas kaebaja vaided ja

kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahjunõuete puudusi ega

esitanud nende eestikeelset tõlget, ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste

kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja vangla

seisukohaga tema keeleoskuse osas.

6.5. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus

lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju

hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus

asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus

asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest

tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi

vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist

(Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab

kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja vaided ja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt,

sealhulgas, kas esines vaide ja kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.

6.6. Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1

tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel.

HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja

menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui

seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.

6.7. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib justiitsministri

30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491. Kuni 13.02.2022

3-21-2672

kehtinud VSkE redaktsiooni § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided ja kahju

hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on

sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse

dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi

tõlkimisele

kulunud

summa

arvestatakse

tema

vanglasiseselt

isikuarvelt

maha.

VSkE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on

selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata.

VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning

tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised

vahendid. Samas, VSkE § 491 lg 5 kohaselt, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja

vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi

kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab

vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja

põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju

hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

6.8. VSkE §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju

hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.

6.9. Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste

kaitsmiseks ehk eestikeelse vaide ja kahjunõude koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning

sellest tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahjunõuete

vangla kulul tõlkesse edastamist. Kaebaja on osalenud Viru Vanglas riigikeele õppes järgnevalt:

ajavahemikul 07.05.2018–03.08.2018 osales A1 tasemel ning sooritas eksami 99%-le,

ajavahemikul 27.08.2018–04.06.2019 osales A2 tasemel ning sooritas kursuse 78%-le,

ajavahemikul 07.10.2019–29.06.2020 osales B1 tasemel ja lõpetas kursuse positiivselt 61%-le.

Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval

teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg; saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt

räägitakse; oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; oskab

kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma

seisukohti ja plaane.

6.10. Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et kaebaja keeleoskustaset arvestades peaks ta

suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal oma

õigusi kaitsta. Vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi,

vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust kaebajale teadaoleval teemal.

Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab ka see, et kaebaja on

esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Kohtule

esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis

võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Seejuures

on kaebaja esitanud eestikeelseid pöördumisi pärast B1 tasemel keelekursusel osalemist ning

seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta pole oma eesti keele oskust praktiseerinud. Lisaks on

kaebaja suutnud esitada haldusasjas nr 3-21-2363 vaidlustatud Viru Vangla 13.09.2021. a

käskkirja nr 6-3/769-1 peale vaide eesti keeles ning kohtu hinnangul ei saanud olla kaebajal

takistusi ka praeguses asjas vaidlustatud käskkirjade peale eestikeelse vaide ning kahjunõude

koostamisel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vangla on kaebaja vaided ja kahjunõuded

tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne

vaie ja kahjunõue.

7. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise

taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)