3-22-200/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-200

Määruse kuupäev

28.02.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks 160 000 euro ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja – Deniss Bodnja

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Deniss Bodnja kaebus.

2. Jätta Deniss Bodnja riigilõivust vabastamise taotlus

läbi vaatamata.

3. Võtta praeguse haldusasja materjalide juurde Viru

Vangla poolt haldusasjades nr 3-21-2363, 3-21-2672 ja

3-21-2835 esitatud 14.02.2022. a vastus kohtunõudele

nr 1-8/30512-10 koos lisadega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale

kätte.

ASJAOLUD

1. Deniss Bodnja (kaebaja) esitas 19.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks 160 000 euro ulatuses seoses perearsti ja pereõe tegevusega

kaebaja kartserisse paigutamisel ja hoidmisel kõikide kartseris veedetud päevade eest. Kaebaja

põhjendab, et tema seljaprobleemidele vaatamata leidsid meditsiinitöötajad, et ta võib kartseris

viibida madratsita ning külmal pinnal. Lisaks soovitas neuroloog teha kaebajal harjutusi matil,

aga perearst seda kaebajale ei määra. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et talle ei ole

kartseris olles osutatud meditsiiniabi. Samuti tuleks kaebajale võimaldada neuroloogi vastuvõtt,

aga seda ei tehta. Kaebaja viitab kaebuses, et ta on antud teemaga seoses esitanud vanglale kaks

kahju hüvitamise taotlust, mida ei vaadatud õigusvastaselt läbi. Kaebaja arvates tuleks

kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda seega läbituks. Kaebusele on lisatud vanglale

adresseeritud kaebaja võõrkeelsed kahjunõuded nr 6-16/279-1 ja nr 6-16/281-1. Kaebaja palub

need kaks kahjunõuet koos läbi vaadata, kuivõrd tegemist on sarnaste kahjunõuetega

3-22-200

(piinamine, psühholoogiline surve, tervisekahju tekitamine, meditsiiniabi osutamata jätmine ja

spetsialisti poole abi saamiseks pöördumise takistamine). Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4.

3. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

Kaebaja

hüvitamisnõude

kohustuslik

kohtueelne

menetlus

tuleneb

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, mille kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel,

et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast.

4. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset

menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

5. Kaebaja on kaebuses viidanud tema poolt vanglale esitatud kahjunõuetele nr 6-16/279-1 ja

nr 6-16/281-1 ning leiab, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleks lugeda läbituks. Viru

Vangla poolt haldusasjades nr 3-21-2363, 3-21-2672 ja 3-21-2835 esitatud 14.02.2022. a

vastusest kohtunõudele nr 1-8/30512-10 ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et vangla on

kaebaja võõrkeelsed kahjunõuded nr 6-16/279-1 ja nr 6-16/281-1 tagastanud 13.01.2022. a

vastustega nr 6-16/279-3 ja nr 6-16/281-3. Kohus võtab nimetatud vastuse kohtunõudele koos

lisadega praeguse haldusasja materjalide juurde. Vastusest ja sellele lisatud dokumentidest

nähtub, et vangla tagastas kaebaja kahjunõuded, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks

kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et

kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Kaebaja ei nõustu vangla

seisukohaga tema keeleoskuse osas.

6. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus

lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju

hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus

asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus

asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest

tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi

vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist

(Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab

kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt, sealhulgas,

kas esines kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.

7. Põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt

on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab,

et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse

menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi

3-22-200

kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole

sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.

8. Kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib justiitsministri 30.11.2000. a määruse

nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491. Kuni 13.02.2022 kehtinud VSkE redaktsiooni

§ 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused vanglale koos

lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 esimese

lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja

nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema

vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub

tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta

võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava

võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad

vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas, VSkE § 491 lg 5 kohaselt, kui kinnipeetav

keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt

tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale

edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed

dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale kahju

hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

9. VSkE §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava kahju hüvitamise

taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.

10. Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste

kaitsmiseks ehk eestikeelse kahjunõude koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning sellest

tulenevalt ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja võõrkeelsete kahjunõuete vangla kulul

tõlkesse edastamist. Kaebaja on osalenud Viru Vanglas riigikeele õppes järgnevalt: ajavahemikul

07.05.2018–03.08.2018 osales A1 tasemel ning sooritas eksami 99%-le, ajavahemikul

27.08.2018–04.06.2019 osales A2 tasemel ning kursus on sooritatud 78%-le, ajavahemikul

07.10.2019–29.06.2020 osales B1 tasemel, lõpetades kursuse positiivselt 61%-le. Keeleseaduse

lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö,

kool ja vaba aeg; saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; oskab

koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; oskab kirjeldada kogemusi,

sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.

10.1. Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et kaebaja keeleoskustaset arvestades peaks ta

suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal oma

õigusi kaitsta. Kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi, vaid

üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust kaebajale teadaoleval teemal.

Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab ka see, et kaebaja on

esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Kohtule

esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis

võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Lisaks on

kaebaja suutnud esitada haldusasjas nr 3-21-2363 vaidlustatud Viru Vangla 13.09.2021. a

käskkirja nr 6-3/769-1 peale vaide eesti keeles ning kohtu hinnangul ei saa olla kaebajal

takistusi ka lihtsas eesti keeles kahjunõude koostamisel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

vangla on kaebaja kahjunõuded tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral

eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue.

11. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise

taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)