2-20-38/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-38

Tsiviilasi

X hagi Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ vastu

tehingute tühisuse tuvastamiseks või tühistatuks või

kehtetuks tunnistamiseks, tahtevalduste andmiseks ja

vastava

kande

registrisse

tegemiseks

ning

tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X apellatsioonkaebus, hind 1 764 733 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja Vassili

Kosteitšuk

Kostjad Monsoreto OÜ (registrikood 14478248) ja

DeliverStock OÜ (registrikood 14564522), esindaja

vandeadvokaat Ilja Santašev

Kohtuistungi toimumise aeg

10.02.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.03.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 02.01.2020 Harju Maakohtule hagi Monsoreto OÜ (kostja I) ja

DeliverStock OÜ (kostja II) vastu järgmiste nõuetega (I kd lk 201):

1) tuvastada hageja ja Monsoreto OÜ vahel 30.04.2018 sõlmitud Silv Hooldus OÜ ½ osa

müügilepingu (võla- ja asjaõigusleping) tühisus. Alternatiivselt tunnistada nimetatud

müügileping tühistatuks;

2) tuvastada hageja ja DeliverStock OÜ vahel 13.12.2018 sõlmitud osaühingu DELIVER

100% osa müügilepingu (võla- ja asjaõigusleping) tühisus. Alternatiivselt tunnistada

nimetatud müügileping tühistatuks;

3) Alternatiivselt, kui eeltoodud nõuded jäetakse rahuldamata, siis tunnistada kehtetuks

hageja ja Monsoreto OÜ vahel 30.04.2018 sõlmitud Silv Hooldus OÜ ½ osa

müügileping (võla- ja asjaõiguslepingu) ning hageja ja DeliverStock OÜ vahel

13.12.2018 sõlmitud osaühingu DELIVER 100% osa müügileping (võla- ja

asjaõigusleping);

4) Kohustada kostjaid andma tahteavaldus osade omandi üleandmiseks ja vastava kande

registris tegemiseks.

5) menetluskulud jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale alates 01.01.2001 osaühing Deliver. 2001 omandas

osaühing Deliver kinnistu asukohaga Suur-Sõjamäe põik 9, Tallinn (kinnistu). Osaühingu

Deliver äritegevuse korraldamises osales aktiivselt Y (hageja endine elukaaslane), keda hageja

usaldas täielikult ja kelle antud juhistel hageja tegutses. Hageja omandas 09.01.2018 Silv

Hooldus OÜ ja sai 11.01.2018 selle juhatuse liikmeks.

Hageja müüs 30.04.2018 Monsoreto OÜ-le 1 250 euro eest Silv Hooldus OÜ ½ osa. Monsoreto

OÜ asutati vaid neli päeva enne müügilepingu sõlmimist. Selle ainuosanikuks ja juhatuse

liikmeks oli Q. Hageja sõlmis 04.05.2018 osaühingu Deliver ja Silv Hooldus OÜ vahelise

müügilepingu, mille alusel osaühing Deliver võõrandas Silv Hooldus OÜ-le kinnistu

1 809 343 euro eest. Hageja müüs 13.12.2018 osaühingu Deliver 100% osa 2 556 euro eest

DeliverStock OÜ-le, kes asutati kolm kuud enne tehingut ning mille juhatuse liikmeks ja

osanikuks oli W.

Osaühing Deliver esitas 01.07.2019 Silv Hooldus OÜ vastu pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-

19-9914). Osaühing Deliver saatis 06.08.2019 hagejale nõude väitega, et osaühing Deliver

olevat omandanud hageja vastu rahalise nõude 125 280 eurot. Monsoreto OÜ pöördus

03.09.2019 Silv Hooldus OÜ poole teabenõudega arvelduskontode väljavõtete, kasumiaruanne

ja bilanssi ning üürnike nimekirja saamiseks. 23.10.2019 esitas osaühing Deliver Silv Hooldus

OÜ vastu hagi 1 179 733 euro nõudes kinnistu 04.05.2018 müügilepingu alusel (tsiviilasi nr 2-

19-16517). Monsoreto OÜ esitas 29.10.2019 kohtusse avalduse Silv Hooldus OÜ juhatuse

liikme (hageja) tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme H, kes on samaaegselt Monsoreto OÜ

ja osaühingu Deliver juhatuse liige, määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-16770).

Eeltoodu alusel tekkisid hagejal kahtlused varasemalt sõlmitud osaühingu Deliver ja Silv

Hooldus OÜ osade müügilepingute heade kommetele vastavuse osas. Registriandmetega

tutvudes sai hageja teada, et H, kes oli Y uus elukaaslane, sai 16.04.2019 DeliverStock OÜ

juhatuse liikmeks, 07.05.2019 osaühingu Deliver juhatuse liikmeks ja 29.08.2019 Monsoreto

OÜ juhatuse liikmeks. C, kes oli Y ema, sai osaühingu Deliver ja Monsoreto OÜ tegelikuks

kasusaajaks, sest 01.08.2019 omandas ta 100% Monsoreto OÜ osakapitalist ning 29.08.2019

omandas Monsoreto OÜ 100% DeliverStock OÜ osakapitalist. Viimasele kuulus omakorda

100% osaühingu Deliver osakapitalist. Seega C oli kostjate Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ

tegelik kasusaaja, kuigi vaidlusaluste lepingute sõlmimisel ei olnud ta nimetatud äriühingutega

üldse seotud. Nendest muutustest hagejat ei teavitatud ega neid eelnevalt hagejaga ei

kooskõlastatud.

Pärast nendest muutustest teadasaamist hakkas hageja aru saama, et tema endine elukaaslane ja

temaga seotud ning temaga koostegutsevad isikud (ema ja uus elukaaslane) olid hageja

sõltuvussuhet ja kogenematust kasutades korraldanud heade kommetega vastuolus olevate

lepingute sõlmimise. Vaidlusalustest lepingutest pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus oli heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas.

Monsoreto OÜ omandas 30.04.2018 Silv Hooldus OÜ ½ osa vaid 1 250 euro eest ja juba

04.05.2018 ostis Silv Hooldus OÜ 1 809 343 euro eest kinnistu. Seega 30.04.2018 seisuga

kuulus Silv Hooldus OÜ-le vara või nõudeõigused 1 809 343 euro eest. Seetõttu moodustas

Silv Hooldus OÜ ½ osa tegelik turuväärtus 30.04.2018 seisuga vähemalt 904 671,50 eurot.

Monsoreto OÜ poolt selle eest tasutud 1 250 eurot moodustas sellest vaid 0,14%. Seetõttu

30.04.2018 müügilepingust tulenevad kohustused olid heade kommete vastaselt ebamõistlikult

tasakaalust väljas.

DeliverStock OÜ ostis 13.12.2018 osaühingu Deliver 100% osa 2 556 euro eest. 01.07.2019

esitas osaühing Deliver Silv Hooldus OÜ vastu nõude 1 179 733 eurot. Nimetatud nõude

aluseks oli väide, et kinnistu 04.05.2018 müügilepingus sisalduv tasaarvestus olevat näilik ja

tühine. Nõude aluseks olevast väitest tulenes, et osaku müügilepingu sõlmimise hetkel oli

kinnistu 04.05.2018 müügilepingust tulenev nõue summas 1 179 733 eurot olemas. Sellisel

juhul olid osaku müügilepingust tulenevad kohustused heade kommete vastaselt ebamõistlikult

tasakaalust väljas, sest osaku eest oli tasutud vaid 0,22% selle tegelikkusest turuväärtusest.

Keskmine mõistlik isik poleks selliste summade eest äriühinguid võõrandanud. Vaidlusalused

lepingud eksisid ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning

õiguse üldpõhimõtete vastu. Vaidlusalused lepingud olid ettevalmistatud hageja endise

elukaaslase poolt ja neid sõlminud isikud tegutsesid vastavalt tema juhistele ning sealjuures olid

teadlikud ka sellest, et hageja oli temaga lähedane isik, siis nad pidid teadma tehingu tegemise

ajal, et hageja teeb tehingu tulenevalt oma sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust.

Kui kohus leiab, et vaidlusalused lepingud ei ole heade kommetega vastuolus, siis olid lepingud

tühised näilikkuse tõttu. Asjaolusid arvestades olid vaidlusaluste tehingute sisu ebaloogiline ja

arusaamatu. Vaidlusaluste lepingute sõlmimisel tegutsesid kostjate Monsoreto OÜ ja

DeliverStock OÜ juhatuse liikmed hageja endise elukaaslase, tema ema ja tema uue elukaaslase

huvides. Nimetatud isikud tegutsesid ühiselt C-le võõrandamise tehingute varjamiseks. Kui

hageja oleks olnud teadlik sellest, et kostjate Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ kasusaajaks

on või saab C või muu Y-ga seotud isik, siis poleks ta sellised lepingud sõlminud.

Kui vaidlusalused lepingud ei ole tühised, siis tegi hageja hagis lepingute tühistamise avalduse,

sest hageja endine elukaaslane, tema ema ja tema uus elukaaslane viisid hageja tahtlikult

eksimusse ning hoidsid eksimuses. Hagejaga sarnane mõistlik isik poleks samasuguses

olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kui hageja

oleks tema ja Silv Hooldus OÜ vastu esitatavatest nõuetest teadlik olnud, siis poleks ta sellised

lepingud sõlminud.

Vaidlusaluste lepingute ja osakute omandi üleandmise tegelik eesmärk oli osaühingu Deliver

kohustuste täitmisest kõrvale hoidumine ja vara kreeditoridelt varjamine. Selline tehingute

eesmärk oli omaette ebamoraalne, taunitav, heade kommete vastane ja selle tulemusel tühine.

Vaidlusalused lepingud ja osakute omandi üleandmine olid näilikud, sest olid sõlmitud omandi

üleminekust mulje jätmise eesmärgil, mitte omandi ja võimu tegeliku üleandmise eesmärgil.

Silv Hooldus OÜ ½ osa Monsoreto OÜ-le võõrandamise näilikkus nähtus sellest, et olles Silv

Hooldus OÜ osa omandanud, polnud Monsoreto OÜ osaniku õiguste teostamisega tegelikult

tegelenud, Silv Hooldus OÜ tegevuse vastu huvi tundnud ega selle juhtimises, juhatuse

tegevuse kontrollimises osalenud.

Kostjate vastuväited hagile

3. Kostjad Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ palusid jätta hagi rahuldamata ja kõik

menetluskulud hageja kanda.

Monsoreto OÜ oli alates 30.04.2018 Silv Hooldus OÜ osanik, omades 1 250 euro suurust osa,

mis moodustas 50% osakapitalist. Teiseks osanikuks oli hageja, kes oli ühtlasi Silv Hooldus

OÜ juhatuse liige. Vastavalt 13.12.2018 lepingule hageja ja DeliverStock OÜ leppisid kokku,

et hageja müüb osaühingu Deliver osa DeliverStock OÜ-le hinnaga 2 556 eurot.

Kinnistu ost-müük toimus 04.05.2018 ehk juba peale seda, kui Monsoreto OÜ sai Silv Hooldus

OÜ 50% osakapitali omanikuks. 30.04.2018 seisuga Silv Hooldus OÜ ei omanud ei vara ega

nõudeõigust. Seega oli põhjendamatu hageja väide, et Silv Hooldus OÜ osaku väärtus oli

tehingu päeval suurem. Isegi kui oletada hageja väidete õigsust, et Silv Hooldus OÜ ettevõttena

maksis rohkem, kui selle eest tasuti, siis asjaolu, et osak müüdi nimiväärtusega ei muutnud

tehingut tühiseks.

Osaühing Deliver ja Silv Hooldus OÜ leppisid kokku kinnistu võõrandamises 1 809 343 euro

eest (tasumine rahas). Samas hageja, olles üheaegselt mõlema osaühingu juhatuse liikmeks,

rikkus kokkulepet, avaldades notarile tehingu tegemisel valeandmeid tühise tasaarvestuse

kohta, mille tulemusena oleks saanud kinnistu omanikuks Silv Hooldus OÜ ja osaühing Deliver

oleks aga jäänud ilma kinnistust ja rahast. Selles olukorras ei saanud osaühing Deliver jätta

kohtu poole pöördumata.

DeliverStock OÜ leidis, et hagejal ei saanud olla õigustatud huvi tehingu tühistamiseks. Hageja

ei omanud enam seost osaühinguga Deliver, kusjuures hageja huvid olid otseselt vastuolus

osaühingu Deliver huvidega.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määratud.

Kohus tuvastas järgmised ajaolud, mille üle pooled ei vaielnud:

− hageja omandas 09.01.2018 Silv Hooldus OÜ 100%-lise osaluse, osakapitali

nimiväärtusega 2 500 eurot ja sai 11.01.2018 juhatuse liikmeks (I kd lk 11-12);

− hageja 30.04.2018 jagas Silv Hooldus OÜ osakapitali kaheks osaks nimiväärtusega

1 250 eurot ja müügilepingu kohaselt müüs hageja ühe osa nimiväärtusega 1 250 eurot

Monsoreto OÜ-le 1 250 eurot eest (I kd lk 13-15);

− Monsoreto OÜ esindas osaühingu osa müügilepingu sõlmimisel juhatuse liige Q (I kd

lk 16);

− hagejale kuulus osaühingu Deliver 100%-line osa kuni 13.12.2018 (I kd lk. 7-9);

− osaühingule Deliver kuulus kuni 03.05.2018 kinnistu Tallinnas Suur-Sõjamäe põik 9 (I

kd lk 10);

− 04.05.2018 sõlmisid osaühing Deliver ja Silv Hooldus OÜ kinnistu ostumüügilepingu

ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt osaühing Deliver müüs ja andis üle Silv Hooldus

OÜ-le eelnimetatud kinnistu hinnaga 1 809 343 eurot (I kd lk 10, 17-27);

− osaühingut Deliver ja Silv Hooldus OÜ esindas tehingu tegemisel juhatuse liikmena

hageja;

− 13.12.2018 müügilepingu kohaselt müüs hageja oma 100%-lise osaluse osaühingus

Deliver nimiväärtusega 2 556 eurot DeliverStock OÜ-le hinnaga 2 556 eurot (I kd lk

28-30);

− DeliverStock OÜ-d esindas osa müügitehingu sõlmimisel juhatuse liige W (I kd lk 28-

31).

5. Hageja tugines, et osaühingu Deliver ja Silv Hooldus OÜ osade müügilepingud olid tühised,

mistõttu hageja soovis kostjatelt Monsoreto OÜ-lt ja DeliverStock OÜ-lt osasid tagasi enda

omandisse. Hageja leidis, et müügilepingud olid vastuolus heade kommetega. Kohus tuvastas,

et müügilepingud ei olnud vastuolus heade kommetega arvestades äriseadustiku (ÄS) § 135

lg-d 1 ja 3, § 149 lg-d 1-2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-t 1, § 1028 lg-t 1, § 6 lg-t 1 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-t 1, § 86 lg-d 1,2,3 ning § 138 lg-d 1 ja 2. Hageja

avaldas, et kahtlused tekkisid tal alles pärast lepingute sõlmimist. Seega sai eeldada, et hageja

ise ei arvanud, et lepingud võiksid olla heade kommete vastased lepingute sõlmimise ajal.

Hageja leidis, et tehingud olid vastuolus heade kommetega, kuna osaühing Deliver esitas

01.07.2019 Silv Hooldus OÜ vastu pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-19-9914, I kd lk 32-34),

osaühing Deliver teatas 06.08.2019 hagejale, et tal oli hageja vastu nõue 125 280 eurot (I kd lk

35), 03.09.2019 pöördus Monsoreto OÜ Silv Hooldus OÜ poole teabenõudega arvelduskontode

väljavõtete, kasumiaruanne ja bilanssi ning üürnike nimekirja saamiseks, 23.10.2019 esitas

osaühing Deliver Silv Hooldus OÜ vastu hagi 1 179 733 euro saamiseks kinnistu müügilepingu

algusel (tsiviilasi nr 2-19-16517), 29.10.2019 esitas Monsoreto OÜ avalduse Silv Hooldus OÜ

juhatuse liikme (hageja) tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme H, kes on samaaegselt

kostjate Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ juhatuse liige, määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-

16770). Eeltoodud sündmused tekkisid peale osade müügilepingute sõlmimist, seetõttu polnud

põhjendatud tagantjärgi arvata, et osade müügilepingud nende sõlmimisel ajal peaksid olema

heade kommetega vastuolus. Asjaolu, et hageja ei nõustunud tema ega Silv Hooldus OÜ vastu

esitatud nõuetega, ei tähendanud, et nõuete väidetaval olemasolul ei tohiks neid esitada. Igaühel

on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Ka asjaolu, et peale osade müügilepingute sõlmimist toimusid äriregistris asjaosaliste andemete

muudatused (H sai 16.04.2019 DeliverStock OÜ, 07.05.2019 osaühingu Deliver ja 29.08.2019

Monsoreto OÜ juhatuse liikmeks ning C sai osaühingu Deliver ja Monsoreto OÜ tegelikuks

kasusaajaks) ei andnud alust arvata, et varasemalt sõlmitud osade müügilepingud võiksid olla

vastuolus heade kommetega. Igaühel on õigus olla valitud äriühingu juhatuse liikmeks ja oma

osa äriühingus võõrandada. Hageja väidetest võis järeldada, et hageja oleks eeldanud, et

eeltoodud muudatused temaga kooskõlastatakse. Samas selline kooskõlastamata jätmine ei

lubanud arvata, et varasemad osade müügilepingud oleksid vastuolus heade kommetega. Osaga

seotud õigused ja kohustused said kuuluda vaid osanikule.

6. Osade müügilepingutes polnud poolte vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete

vastaselt ebamõistlikult väljas, mistõttu ei olnud põhjust eeldada, et kostjad Monsoreto OÜ ja

DeliverStock OÜ oleksid teadnud või pidanud teadma hageja väidetavast erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.

Pooled leppisid kokku, et Silv Hooldus OÜ müüakse 1 250 euroga ja osaühing Deliver

2 556 euroga. Pooled ei vaielnud, et hageja andis ostjatele osad üle ja ostjad tasusid hagejale

nende eest. Mõistliku kõrvalseisjana polnud põhjust arvata, et vastastikuste kohustuste väärtus

peaks iseenesest olema ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja omandas varasemalt Silv

Hooldus OÜ 100%-lise osaluse osakapitali nimiväärtusega 2 500 eurot ja osaühingu Deliver ½

osakapitalist nimiväärtusega 1 278 eurot ning müüs osad nimiväärtusega edasi. Selles ei saanud

olla midagi ebamõistlikku (I kd lk 7-9, 11-12, 194-196). Vaidlust ei olnud, et kui hageja

omandas osaühingu Deliver ½ osakapitalist 2014 nimiväärtusega, siis juba kuulus osaühingule

Deliver kinnistu. Asjaolust, et osaühing Deliver esitas 01.07.2019 Silv Hooldus OÜ vastu

rahalise nõude 1 179 733 eurot ei saanud järeldada, et osaühingu Deliver osa väärtus oleks

olnud 13.12.2018 müügilepingu sõlmimise ajal 1 179 733 eurot või kui Silv Hooldus OÜ ostis

04.05.2018 1 809 343 euro eest kinnistu, siis moodustaks Silv Hooldus OÜ ½ osa tegelik

turuväärtus 30.04.2018 seisuga 904 671,50 eurot. Kostjad Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ

põhistasid veenvalt, et enne vaidlusaluste lepingute sõlmimist kuulus osaühingule Deliver

kinnistu, aga ka laenukohustus Hüpoteeklaen AS ees ca 730 000 ning ka muud rahalised

kohustused (I kd lk 125-131).

Ühest nõudest ja ühest tehingust konkreetsel ajahetkel ei olnud võimalik järeldada äriühingu

osa tegelikku väärtust ei sellel konkreetsel nõude ja tehingu tegemise ajahetkel, ammugi mitte

mõnel muul ajahetkel. Asjaõigusseaduse § 6 kohaselt ei saa juriidilise isiku vara kuuluda

teistele isikutele. Äriühingule kuuluva varaga seotud tehingutest ei saa tekkida õigusi ega

kohustusi kellelegi teisele, kui äriühingule endale. Väiteid ja tõendeid kinnistu

ostumüügilepingu tingimuste kohta ei omanud asja lahendamisel tähtsust, sest hageja ei olnud

nimetatud lepingu pooleks. Hageja ei tõendanud, mis oli osaühingu Deliver osa turuhind

13.12.2018, Silv Hooldus OÜ osa turuhind 30.04.2018 ning missuguse hinnaga oleks osasid

hageja arvates pidanud hageja müüa. Hageja väitis, et osaühingu Deliver ja Silv Hooldus OÜ

osade tegelik väärtus oleks pidanud olema palju suurem. Hageja ei tõendanud, et ta sooviks

oleks olnud müüa osasid turuhinnaga, mitte nimiväärtusega nagu seda hageja käesoleval juhul

tegi. Mõistliku kõrvalseisjana võis arvata, et kui hageja müüs osasid, siis oli hageja nimetada

nii osade müügihind, kuid ka otsustada, kas hageja soovis sellise hinna eest osasid müüa.

Kostjate Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ kohustuseks oli vaid tasuda osade eest küsitud

hinda. Hageja ei toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis lubaksid arvata, et hageja

sõlmitud müügilepingutes olid vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt

ebamõistlikult väljas.

Hageja väited, et ta sõlmis müügilepingud kogenematusest, olid ümber lükatud hageja enda

sõnadega hagiavalduses, et hageja oli ärinaine. Vaidlust polnud, et hageja oli pikaajaliselt

teostanud äriühingutes nii osaniku, kui juhatuse liikme õigusi ja kohustusi, mistõttu polnud

veenev, et hageja ise poleks igapäevaselt seotud erinevate majandustehingutega või et hagejal

endal ei oleks kogemusi osta ja müüa vara ning teostada äriseadustikus ettenähtud osaniku

õigusi ja kohustusi. Asjaolust, et hageja järgis nii äriühingute juhtimisel kui isiklike tehingute

tegemisel oma kunagise elukaaslase nõuandeid ja sõlmis ka osade müügilepingud oma kunagise

elukaaslase soovitustest tulenevalt, ei olnud võimalik järeldada, et hageja oli tehingute

tegemisel endisest elukaaslasest sellises sõltuvuses, et hagejal polnud võimalik jätta endise

elukaaslase soovitused järgimata. Hageja väited nagu müügilepingud oleksid sõlmitud hagejaga

seotud erinevate äriühingutel Maksu- ja Tolliametiga tekkinud probleemide lahendamiseks või

varjamiseks ei olnud veenev.

7. Hageja arvates võisid tehingud olla tühised ka seetõttu, et need olid näilikud, sest pooled

soovisid jätta vaid mulje tehingute tegemisest. Arvestades TsÜS § 89 lg-t 1 ja VÕS § 29 lg-d

1-5 ei nõustunud kohus hageja seisukohtadega.

Kuna vaidlust polnud, et hageja sõlmis müügilepingud, millega võõrandas kostjatele Monsoreto

OÜ-le ja DeliverStock OÜ-le temale kuulunud äriühingute osad, siis ei olnud põhistatud hageja

väide, et osade võõrandamisega oleks hageja varjanud osaühingu Deliver vara, et hoiduda

kohustuste täitmisest kõrvale. Kuna vaidlust ei olnud, et hageja andis osad kostjatele Monsoreto

OÜ-le ja DeliverStock OÜ-le üle, siis ei olnud tõendatud hageja väide nagu oleks hageja ja

Monsoreto OÜ vahel olnud kokkulepe, et Silv Hooldus OÜ osa Monsoreto OÜ-le üle ei lähe

ning Monsoreto OÜ oma osaniku õigusi ei teosta. Hageja väitega, et Monsoreto OÜ pole

teostanud osaniku õigusi kuni 29.08.2019 sellisel moel nagu seda oleks oodanud hageja, ei saa

lugeda tõendatuks, et poolte vahel ei oleks olnud kokkulepet Silv Hooldus OÜ osa

üleandmiseks, millest tulenevalt oli Monsoreto OÜ õigus teostada osaniku õigusi. Monsoreto

OÜ põhistas veenvalt, et kui Silv Hooldus OÜ-sse jäi endine juhatuse liige ja Monsoreto OÜ

usaldas äriühingu juhtimise hagejale, siis ei saanud seda tõlgendada nii, et omanik seetõttu ei

tunne huvi äriühingu tegevuse vastu. Vaidlust ei olnud, et keegi teine peale Monsoreto OÜ ei

olnud teostanud Silv Hooldus OÜ osast tulenevaid osaniku õigusi. Kuna vaidlust ei olnud, et

hageja sõlmis Silv Hooldus OÜ ½ osa müügilepingu, andis Monsoreto OÜ-le üle osad ja

Monsoreto OÜ tasus hagejale kokkulepitud ostuhinna ning hageja sõlmis osaühing Deliver

100% osa müügilepingu, andis DeliverStock OÜ üle osad ja DeliverStock OÜ tasus

kokkulepitud ostuhinna, siis polnud tõendatud hageja väide, et eeltoodud tehingute sõlmimisel

oli poolte poolt ühiselt jäetud vaid mulje nende tehingute sõlmimisest.

Asjaolu, et hageja ei teadnud lepingute sõlmimisel, et osad võõrandatakse hiljem edasi

kolmandatele isikutele ei lubanud arvata, et tehinguid hageja ja kostjate Monsoreto OÜ ja

DeliverStock OÜ vahel poleks nagu sõlmitudki. Monsoreto OÜ osa võõrandamisest Cle ei

olnud mõistliku kõrvalseisjana võimalik järeldada, et poolte ühine tahe oleks juba 30.04.2018

Silv Hooldus OÜ osa müügilepingu sõlmimisel anda see osa juba 30.04.2018 üle C-le. Hageja

arvates oli poolte vahel sõlmitud 30.04.2018 leping näilik ka seetõttu, et poolte tegelik tahe oli

selles, et hageja ostab osa hiljem Monsoreto OÜ-lt tagasi. Sellise kokkuleppe olemasolu kohus

ei tuvastanud (II kd lk 20-22). Selline väidetav kokkulepe ei teeks olematuks poolte vahel

sõlmitud 30.04.2018 osa Silv Hooldus OÜ müümiseks enne väidetava osa tagasiostu

kokkulepet.

8. Hageja arvates sõlmis ta müügilepingud olulise eksimuse mõjul. Hageja esitas 02.01.2020

hagiavalduses tühistamisavaldused. Kohus ei nõustunud hageja seisukohtadega tehingute

tühistamises (TsÜS § 90 lg-d 1-2, § 92 lg-d 1-3, § 98 lg 1 ja § 99 lg 1 p 2).

Kostjad Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ leidsid, et hageja nõuded olid aegunud ja kostjad

Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ palusid kohaldada aegumist. Kohus tuvastas, et

hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud möödunud kuuekuuline tähtaeg ajast, mil hageja sai teada

oma eksimusest tehingute sõlmimisel ning hageja nõuded ei olnud aegunud (TsÜS § 142, § 147

lg-d 1 ja 2, § 135 lg 1, § 136 lg 2, § 137 lg 1 ja 136 lg 8). Kuuekuulist hagi aegumise tähtaega

sai hakata lugema ajast, mil hageja sai teada oma eksimusest, s.o. oma ebaõigest ettekujutusest

tegelikest asjaoludest tehingu tegemisel. Kohtul ei olnud põhjust kahelda, et hageja sai teada

01.08.2019, et Monsoreto OÜ osa omandas C-le ja Monsoreto OÜ juhatuse liikmeks määrati

29.08.2019 H.

Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja pärast registrimuudatustega tutvumist aru saama, et tema

endine elukaaslane ja temaga seotud ning temaga koos tegutsevad isikud, olid hageja

sõltuvussuhet ja kogenematust kasutades korraldanud selliste lepingute sõlmimise ja viinud

hageja tahtlikult eksimusse. Kuna hageja ei sõlminud osade müügilepinguid ei Y, C ega H-ga,

siis ei olnud võimalik hageja väidetele tuginedes lugeda tõendatuks, et ta oli lepingud sõlminud

eksimuses. Vaidlust ei olnud, et hageja oli sõlminud müügilepingud kostjatega Monsoreto OÜ-

ga ja DeliverStock OÜ-ga. Hageja ei saanud mõjutada asjaolu, et kostjate Monsoreto OÜ ja

DeliverStock OÜ osanikud otsustasid oma osakud võõrandada kolmandatele isikutele. Ei olnud

mõistlik arvata ja seadusest ei tulenenud, et kui hageja oli osa omandiõiguse üle andnud

kostjatele Monsoreto OÜ-le ja DeliverStock OÜ-le, siis jääksid hagejale endiselt omaniku

õigused osa suhtes. Hageja ei tõendanud, et eksimuse põhjustasid kostjad Monsoreto OÜ ja

DeliverStock OÜ. Asjaolu, et hageja ei soovinud, et kostjad Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ

võõrandavad osad edasi isikule, kellele hageja seda ei oleks teinud, ei tähendanud, et kostjatel

Monsoreto OÜ-l ja DeliverStock OÜ-l polnud õigust vara käsutada vastavalt enda tahtele.

Kostjad Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ ei pidanud oma kavatsusi hagejaga arutama. Kuna

osaühing Deliver müüs kinnistu Silv Hooldus OÜ-le enne osaühingu Deliver osa müümist, siis

ei olnud veenev hageja väide, et DeliverStock OÜ tegevus oleks võinud põhjustada hageja

eksimuse osaühingu Deliver müümisel. Hageja väide, et osasid oleks võinud müüa teistsugustel

tingimustel, ei olnud selline asjaolu, millest järeldada, et hageja oleks olnud eksimuses lepingu

tingimuste kokkuleppimisel ning sellise eksimuse oleksid olnud põhjustatud kostjatest

Monsoreto OÜ-st ja DeliverStock OÜ-st. Äriühingu vara ei saa kuuluda kellelgi teisele peale

äriühingu, mistõttu hageja väited nagu tema oleks olnud eksimuses osade müügilepinguid

sõlmides vajaduses varjata äriühingute vara, polnud mõistlik arvata, et hageja oleks saanud olla

eksimuses osade müümisel, et seostada seda äriühingute varandusliku olukorraga ja selline

eksimus oli põhjustatud kostjatest Monsoreto OÜ-st ja DeliverStock OÜ-st. Lähtudes

eeltoodust ei toonud hageja kohtu ette selliseid asjaolusid, millest võiks mõistliku

kõrvalseisjana järeldada, et mõislik kõrvalseisja poleks selliseid lepinguid sõlminud või, et

sellise väidetava eksimuse oleksid põhjustanud kostjate Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ

poolt hagejale teatavaks tehtud asjaolud või oleksid kostjad Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ

tehingu tegemisel jätnud hagejale teatamata olulised asjaolud, kui asjaolude teatavakstegemine

oli vastavalt hea usus põhimõõtele nõutav.

9. Kuna kostjad Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ ei rikkunud oma kohustusi, siis polnud nad

kohustatud andma hagejale tagasi neile üle antud osasid ega andma sellega seotud tahteavaldusi

omandi ülekandmiseks (VÕS § 76 lg 1, § 100, TsÜS § 68 lg 5).

Apellatsioonkaebus

10. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus rikkus

menetlusõiguse norme ja kohaldas valesti materiaalõigust. Tõendite kohaselt tuli hagi

rahuldada. Kohus jättis hageja tõendite kogumise taotlused põhjendamatult rahuldamata ja

seepärast jäid asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud tuvastamata. Hageja jäi esimese

astmekohtus esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde.

Hagejaga tehinguid teinud isikud tegutsesid hageja endise elukaaslase huvides ja olid vastuolus

hageja huvidega. Lepingud olid sõlmitud hageja eksimuse ja usalduse kuritarvitamise mõjul.

Tehinguid kostjatega Monsoreto OÜ-ga ja DeliverStock OÜ-ga valmistas ette hageja endine

elukaaslane. Kostjad Monsoreto OÜ ja DeliverStock OÜ olid teadlikud kõikidest asjaoludest.

Monsoreto OÜ müüs C-le osa nimiväärtuse eest, kuigi selle tegelik turuväärtus oli tunduvalt

suurem. Sellest tulenes vaidlusaluse lepingu näilikkus ja heade kommete vastasus ning hageja

eksimus. Monsoreto OÜ-l oli ostjatega kokkulepe, et ta võõrandab osa kohe edasi. Maakohus

leidis ebaõigesti, et osaühingul Deliver oli teisi rahalisi kohustusi. Vaidlusaluste lepingute

tegelik eesmärk oli osaühingu Deliver kohustuste täitmisest kõrvale hoidumine ja vara

kreeditoridelt varjamine. See oli ebamoraalne, taunitav, heade kommete vastane. Vaidlusalused

lepingud ja osakute omandi üleandmise olid näilikud, sest need olid sõlmitud omandi

üleminekust mulje jätmise, mitte omandi ja võimu tegeliku üleandmise eesmärgil. Hageja

endine elukaaslane tegi hagejale kahjulikud tehingud, kuid kohus jättis selles osas hageja väited

hindamata.

Vastustajate seisukohad

11. Kostjad vaidlesid hageja apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

12. Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud

apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

13. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses

korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui

õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud kõiki

apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord

vastata. Maakohus on kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvestanud ning

kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks

hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest

teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid

menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

14. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

15. Hageja tugines osaühingute osade müügitehingute tühisusele (näilikkus ja heade kommete

vastasus). Kui tehingu võimaliku tühisuse alusena on kõne all nii TsÜS § 86 lg 1 kui ka TsÜS

§ 89 lg 1 kohaldamine, tuleb esmalt hinnata näilikkust ning heade kommete vastasust tuleks

hinnata juhul, kui tehing ei ole näilik (st tehing ei saa olla samal ajal heade kommete vastane ja

näilik) (Riigikohtu 18.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-7090, p 12).

16. TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud,

et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab

tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (Riigikohus 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-137-09, p 11, 02.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 12). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega, et vaidlustatud 30.04. 2018 ja 13.12.2018 tehingud ei ole hagis

toodud asjaoludel näilikud. Maakohus hindas tehinguid sisuliselt ja tuvastas, et lepingutes

kokku lepitud poolte tahe vastas sellele, milliseid õiguslikke tagajärgi pooled soovisid lepingu

sõlmimisega kaasa tuua. Kuivõrd osade võõrandamisel tuleb eristada võlaõiguslikku

müügilepingut ja käsutustehingut ja praeguses lepingute tühisuse vaidluses tuleb eristada

erinevaid lepinguid - kohustus- ja käsutustehinguid. Tulenevalt abstraktsioonipõhimõttest

(TsÜS § 6 lg 4) ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse

üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kohus tuvastas, et hageja sõlmis müügilepingud,

millega võõrandas kostjatele temale kuulunud äriühingute osad ning osad ka üle anti. Et kui

kõne alla saab tulla kohustuslepingu näilikkus, siis asja üleandmise abstraktne ja neutraalne

asjaõigusleping ei saa üldjuhul olla näilik (Riigikohtu 05.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-

06, p 19). Kui vaidlusaluse käsutustehingu (asjaõiguslepingu) pooled tegelikult soovisid asja

omaniku vahetust ning see ka toimus, siis ei saa pidada käsutustehingut näilikuks. Maakohus

tuvastas, et asjas puudusid igasugused tõendid, mis kinnitaksid hageja väidet, et tegelikult oli

kokkulepe kostjaga I, et Silv Hooldus OÜ osa kostjale I üle ei lähe. Kostja I oli ka osaühingu

osa eest kokkulepitud ostuhinna tasunud. Et äriühingute osad hiljem edasi võõrandatakse, ei

anna alust arvata, et tehinguid hageja ja kostjate vahel ei toimunud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu poolt tuvastatuga, et vaidlustatud müügilepingute sõlmimisel tehtud tahteavaldused

vastasid poolte tegelikule tahtele.

17. Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja kaebuse väitele, et tehingud võisid olla tühised

vastuolu tõttu heade kommetega.

TsÜS § 86 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

on tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma

tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole

jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas

valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu

16.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui

see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda

kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest

tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu 23.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23).

Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud

olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (Riigikohtu 24.05.2001 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 ja 29.04.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ei toonud hageja esile

asjaolusid, et tehingud oleksid olnud vastuolus heade kommetega ja seeläbi tühised. Hageja ei

väitnud ega tõendanud, et müügilepingud olid nende sõlmimise ajal heade kommetega

vastuolus. Väited, et osade müügilepingud on sõlmitud kogenematusest ei ole põhjendatud,

kuivõrd hageja aastast 2001 teostanud äriühingutes nii osaniku, kui ka juhatuse liikme õigusi ja

kohustusi. Hageja tugines menetluses asjaoludele, et kahtlused lepingute heade kommete

vastasusest tekkisidki tal hiljem, kui Silv Hooldus OÜ ja hageja enda vastu esitati kohtule

hagiavaldusi, mida ta pidas põhjendamatuteks. Kuigi erandjuhtudel on võimalik tugineda

asjaõiguslepingu tühisusele, (Riigikohtu 08.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-09, p 12 ja

16.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18531, 12), siis praeguses vaidluses ei ole hageja selliseid

erandlikke asjaolusid esile toonud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas ja

kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda neid osas, kus tuvastati, et vastastikuste kohustuste

väärtus ei olnud osade müügilepingus ebamõistlikult tasakaalust väljas.

18. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele tehingute tühistamisest märgib kohus

järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et tehingute tühistamiseks

02.01.2020 hagiavalduses tehtud avaldusega ei olnud alust.

Tehingu saab TsÜS § 92 lg 3 järgi eksimuse alusel tühistada järgmiste eelduste tuvastamisel:

tehingu teinud isik oli eksimuses (TsÜS § 92 lg 1); eksimus oli oluline (TsÜS § 92 lg 2);

eksimuse põhjustas teise poole käitumine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2, § 95) või jagatud eksimus

(TsÜS § 92 lg 3 p 3); eksimuse riisikot kannab vastaspool (TsÜS § 92 lg 5). Üldjuhul ei tule

käsutustehingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu kõne alla, kuna sellega seotud asjaolud

puudutavad esmajoones kohustustehingut. Käsutustehingu saab tühistada eksimuse või pettuse,

kui toimunud on eksitus käsutuse enese suhtes (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-9-16, p-d 29 ja 34). Hageja väitel hakkas ta mõistma peale seda, kui ta endise elukaaslase ema

Y omandas kostja I osa ja juhatuse liikmeks määrati H, et teda on petetud ja eksitatud. Asja

õigeks lahendamiseks ei olnud maakohtul vaja hinnata endiste elukaaslaste töökaaslaste ja

isiklike suhete iseloomu, kuivõrd äriühingute juhtimise ja lepingute sõlmimise vastutust kannab

äriühingute seaduslik esindaja. Asjaolu, et hageja ei soovinud, et kostjad võõrandavad hagejalt

saadud äriühingute osad edasi isikutele, kellele hageja seda poleks teinud, ei oma asjas tähtsust

ega anna alust tugineda tühistamise avalduses eksimusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega ja leiab, et kaebuse väited ei anna alust hinnata tühistamisavaldus

asjaolusid maakohtust erinevalt. Tegemist oli avalduse õigusliku hindamisega, mille puhul ei

ole kohus poolte hinnanguga seotud (27.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 18 ja 20).

19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei

tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)