Legislator Case Law & Legislation
2-22-103871/3 AI generated

2-22-103871/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-22-103871/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-22-103871

Legislator headnote

AI generated

2-22-103871/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 2-22-103871

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement withdrawal of opposition resolution of main issue dissolution of co-ownership mutual termination agreement refusal of settlement permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-22-103871

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital ja L F kompromiss järgnevalt:

1.1. L F tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele XXX Swedbank, viitenumbriga XXX põhivõlgnevuse 99,17 eurot, viivised 8,74 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, riigilõivu ½ määras summas 32,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 20 eurot, kokku 190,41 eurot järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg Tasumata jääk eurodes Tasumisele kuuluv summa eurodes Jääk pärast osamakse tasumist eurodes 10.05.2022 190,41 31,84 158,57 10.06.2022 158,57 31,84 126,73 10.07.2022 126,73 31,84 94,89 10.08.2022 94,89 31,84 63,05 10.09.2022 63,05 31,84 31,21 10.10.2022 31,21 31,21 0

1.2. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.3. Kui L F jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning L F kohustub lepingu punktis 2.1 (kohtumääruse p 1.1. – kohtu märkus) kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,065753% päevas kuni Kohtuasja number 2-22-103871 Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L F vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806) Avaldaja esindaja: Tarvo Ilves (lepinguline esindaja) Võlgnik: L F (ik XXX)

2-22-103871

2(4) põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 (kohtumääruse p 1.1. – kohtu märkus) kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 99,17 euro ulatuseni.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-103871 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.

4. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kompromisslepingus märkimata menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta L F kompromisslepingus märkimata menetluskulud tema enda kanda.

6. Menetlusosalistele kompromisslepingus märkimata hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

8. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja L F taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 2. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 137,84 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Pärnu Maakohus edastas võlgnikule makseettepaneku ning võlgnik esitas sellele vastuväite koos maksegraafiku sooviga. Pooled esitasid 25. veebruaril 2022 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Pärnu Maakohus lõpetas 25. veebruari 2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis seoses kompromisslepingu esitamisega asja hagimenetluses menetlemiseks üle Viru Maakohtule.

Kohus tuvastas, et avaldaja ja võlgnik esitasid 25. veebruaril 2022 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.

2-22-103871

3(4) KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, s.o kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamine

Menetlusosalised esitasid kohtule taotluse määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks.

2-22-103871

4(4)

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigusest saab loobuda vaid hagimenetluses. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. Seega on kompromissi puhul tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning hagita menetluse menetlusosalised ei saa sealjuures loobuda edasikaebamise õigusest menetlust lõpetava määruse peale.

Kohus jätab menetlusosaliste taotluse määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks rahuldamata.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik