2-21-133006/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-133006 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Elisa Eesti AS hagi J T A D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 790,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10178070; asukoht Sõpruse pst. 145, 13417 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (Julianus Inkasso OÜ; e-post jurist@julianus.ee) Kostja: J T A D (isikukood xxx; elukoht teadmata) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista J T A Dilt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlg 648,76 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivis 59,83 eurot ja alates 14.12.2021 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (648,76 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. 3. Jätta menetluskulud J T A D kanda. 4. Välja mõista J T A Dilt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud kokku 275 eurot, s.o riigilõiv 175 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot. 5. Välja mõista J T A Dilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

2 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 14.05.2020 sõlmitud liitumisleping nr xxx ja mobiil-ID leping nr xxx, samuti 15.05.2020 sõlmitud osamaksega vara müügileping nr xxx ja xxx ning seadmekindlustuse leping nr xxx. Telefoninumbriga xxx seotud liitumislepinguga nr xxx sõlmiti 14.05.2020 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisandusid paketis “Elisa Ulme 19” mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. 15.05.2020 sõlmis kostja osamaksega vara müügilepingu nr xxx, mille alusel on kostja ostnud seadme Samsung 43´UHD teler väärtusega kokku 299 eurot. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 36 kuu jooksul, igakuise osamaksega 8,306 eurot. 15.05.2020 sõlmis kostja osamaksega vara müügilepingu nr xxx, mille alusel on kostja ostnud seadme Huawei MediaPad T5 10 16GB väärtusega kokku 179 eurot. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tasuma ostetud toode eest 36 kuu jooksul, igakuise osamaksega 4,972 eurot. 15.05.2020 sõlmis kostja nutikindlustuse lepingu nr xxx, mille alusel on kostja kindlustanud seadme Huawei MediaPad T5 10 16GB igakuise osamaksega 4,19 eurot. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt.

Hagimaterjalid edastati 10.01.2022 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 173 lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

3

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.

Maakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (480 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 275 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik kohtunik