2-20-9783/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-9783

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Peeter Kroonbergi hagi Foorum Puit OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri Sirje Taela, Maaelu Edendamise

Sihtasutuse ja AS-i TBB liising vastu nõude

tunnustamiseks

Foorum

Puit

OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Peeter Kroonbergi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant):

Peeter

Kroonberg

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja): Foorum Puit OÜ (registrikood

11533171; pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael

Kostja (vastustaja): Maaelu Edendamise Sihtasutus

(registrikood 90000245), esindaja Katrin Tamre

Kostja (vastustaja): AS TBB liising (registrikood

10570483), esindaja Argo Lilles

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(13)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. mai 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Peeter

Kroonbergi kanda. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Peeter Kroonberg (hageja) esitas 6. juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi Foorum Puit

OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela (kostja I; pankrotihaldur), Maaelu Edendamise

Sihtasutuse (kostja II) ja AS-i TBB liising (kostja III) vastu nõude tunnustamiseks Foorum

Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada enda nõuet

279 265 eurot 53 senti pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud

rahuldamisjärgus.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 11. detsembri 2019. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-10335 välja Foorum Puit OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati S. Tael. Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse 279 265

euro 53 sendi suuruse nõude tunnustamiseks. 4. juunil 2020 toimunud nõuete kaitsmise

koosolekul vaidlustasid kosjad II ja III hageja nõude kogu ulatuses ning kostja I

275 259 euro 68 sendi ulatuses.

Hageja nõue koosneb võlgnikule üle antud puidu hinnast, võlgniku eest kohtumenetlustes

tasutud esindajakulude hüvitamise nõudest ja Tartu maakonnas Rõngu vallas Lossimäe

külas asuval Piiroja kinnistul (registriosa nr 1430004; Piiroja kinnistu) asuvate kaarhallide

kütmiseks RMK-lt ostetud metsamaterjali kulude hüvitamise nõudest.

1.1.

Hageja ja võlgniku vahel on 2. novembril 2015 sõlmitud puidu müügileping.

Hageja oli osaühingu KR Priit (praeguse ärinimega Shyri Nicolla OÜ; registrikood

10269536; KR) osanik ning osaühingu vara (sh metsamaterjal ja saematerjal) jäi hagejale.

3(13)

Hageja andis viidatud materjali 2015. aastal kasutada võlgnikule sooviga saada selle eest

tasu. Pankrotihaldur S. Tael veendus KR-ile kuulunud puidu olemasolus, kui ta oli 2015.

aastal KR-i ajutine pankrotihaldur. Hageja andis puidu üle võlgnikule, vastu võttis Priit

Kroonberg. Hageja andis võlgnikule puidu üle järgmiste aktidega:

▪ aktiga nr 1/2112015 anti üle 48 260 euro 18 sendi eest puitu;

▪ aktiga nr 2/2112015 anti üle 58 240 euro 26 sendi eest puitu;

▪ aktiga nr 3/2112015 anti üle 74 880 euro ja 89 003 euro 20 sendi eest puitu.

Võlgnik tarvitas puidu ära ning hageja soovib saada hüvitist. Puitu ladustati Piiroja

kinnistul ning tarvitati ära pikaajaliselt, mistõttu kajastuvad summad võlgniku

majandusaasta aruannetes tarvitatuse järgi. Lepingu mittekohast täitmist peavad tõendama

kostjad. Müügilepingust tulenev nõue ei saa olla võlgniku raamatupidamises kantud

laenukohustuste alla (kuna tegu ei ole laenuga). KR-i osanikud hageja ja Kalle Raja müüsid

KR-i osad 2017. aastal. KR kuulus hagejale ning võlgnikule müüdud puidu sai ta KR-ilt.

1.2.

Vaidluses kostjaga II esindas kohtuasjas nr 2-18-19030 võlgnikku advokaadibüroo

Turnstone. Hageja tasus advokaadibüroo arveid kokku summas 6570 eurot 1 sent. Hageja

tasus isiklikult arveid, kuna võlgnikul puudusid selleks ressursid. Hagejal on võlgniku

vastu nõue käsundita asjaajamise sätete alusel.

1.3.

Lisaks ostis hageja RMK-lt metsamaterjali Piiroja kinnistul asuvate kaarhallide

kütmiseks. Võlgnikule kuuluval Piiroja kinnistul asuvad hooned, mida tuleb kütta puiduga

või elektriga. Piiroja hoonete kütmine lõpetati 2019. aasta jaanuari lõpus. Hageja hoolitses

võlgnikule kuuluva kinnisvara säilimise eest, tehtud kulutused olid tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt vajalikud. Kostja I ise deklareeris kütmist

keskkonnaametile ning lõpetas õhusaasteloa 2020. aastal.

1.4.

Piiroja kinnistu kinnistusraamatu registriosa IV jakku on 17. septembril 2008

seatud hüpoteek summas 2 500 000 krooni hageja kasuks. PankrS § 103 lg 4 järgi loetakse

kinnistusraamatusse kantud pant kaitsmiseta tunnustatud nõudeks. Praegusel juhul on nõue

vähemalt 160 000 euro ulatuses kaitsmiseta tunnustatud nõue. Pandiga on tagatud puidu

müügilepingust tulenev nõue.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

2.1.

Kostja I vastuväidete kohaselt ei ole hageja ja võlgniku vahel võlaõiguslikke

tehinguid toimunud, v.a õigusabi osutamise eest tasumine summas 4005 eurot.

Hageja esitatud puidu müüki tõendavatest dokumentidest nähtub, et võlgniku ja hageja

vaheline puidu müük toimus 2. novembril 2015, mil võlgnik sai enda valdusse

270 838 euro väärtuses puitu. Müüja oli hageja ja võlgnikku esindas hageja poeg Priit

Kroonberg. Seega tehti tehing seotud osapoolte ja lähikondsete vahel. Puidu ostu-müügi

tehing oleks pidanud kajastuma võlgniku majandusaasta aruandes. Müügilepingu p 3.3

kohaselt pidi võlgnik kauba eest hagejale tasuma hiljemalt 1. jaanuaril 2018 ning see tehing

oleks pidanud kajastuma võlgniku majandusaasta aruande lisas seotud osapoolte vahelise

tehinguna. Võlgniku 2015. a, 2016. a ega 2017. a majandusaasta aruannetes ei ole

kajastatud tehingud seotud osapooltega. Puidu ost ei nähtu ka võlgniku 2015. a

majandusaastaaruande kasumiaruandest. Majandusaasta aruannetest ja 31. märtsi 2018. a

bilansist nähtub, et võlgnikul ei ole kohustusi suurusjärgus 270 tuhat eurot kellegi ees.

4(13)

Hageja ei ole võlgniku juhatuse liikmena kordagi käsitlenud enda nõudeid võlgniku vastu

ning seega ei ole usutav, et hagejal on nõue võlgniku vastu. Poolte vahel ei ole olnud

müügilepingut.

Kolmanda nõude puhul ei ole selge, millisel alusel oli võlgnikul kohustus RMK ees. 2018.

ja 2019. aasta kohta halduril infot ei ole, aga 2020. aasta algul otsustati pankrotimenetluses,

et Piiroja kinnistul asuvaid hooneid ei köeta.

Hageja väited nõude pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärgu osas on vastuolulised.

Hageja ei ole määratlenud nõudeid, mis on tagatud pandiga ega tõendanud pandiõiguse

kuuluvust.

2.2.

Kostja II vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, kuidas läks

KR-ile kuulunud vara omandiõigus üle hagejale. Hageja ei saanud võõrandada vara, mis

talle ei kuulunud. Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingus nimetatud kogus puitu üldse

eksisteeris, ega seda, kuidas läks puidu omandiõigus KR-ilt üle hagejale. Võlgnevus ei

kajastu üheski võlgniku poolt kostjale II esitatud dokumendis. Võlgnik taotles aastatel

2015–2018 kostjalt II korduvalt laene ning selle käigus edastas infot mh enda

võlakohustuste kohta. Laenude taotlemisel ei näidanud võlgnik kordagi enda kohustust

hageja ees. Piiroja kinnistule seatud hüpoteek tagab hageja nõudeid KR-i vastu, mitte

võlgniku vastu.

Väidetavalt Piiroja kinnistu kaarhallide kütmise kohta esitatud tõenditega ei ole kuidagi

tõendatud, et kõnealused kulud kanti võlgniku tarbeks. Pakkumustel on kauba saajaks

märgitud hageja, mitte võlgnik ning ühe pakkumuse eest on tasunud Priit Kroonberg, mitte

hageja.

Kostja vaidles vastu hageja poolt võlgniku eest tasutud kohtukuludele, kuna hagejal

puudus kohustus ja õiguslik alus neid kulusid tasuda. Lisaks sisaldub kuludokumentides

kulusid, mida on raske seostada võlgnikuga. Maakohtu istungil nõustus kostja II siiski

õigusabikuludest tuleneva nõudega 4725 eurot.

2.3.

Kostja III vastuväidete kohaselt ei ole võlgniku raamatupidamisdokumentide seas

kajastatud ei lepingut ega akte. Müügileping tehti perekonnaliikmete vahel ning nõue

esitati võlgniku vastu pankrotimenetluse käigus. Ei ole tõendatud, et materjal kuulus

hagejale ning et võlgnik on kauba kätte saanud. Poolte vahel kokkulepitu ei kajastu

võlgniku majandusaasta aruannetes. Advokaadibüroo Turnstone arvete saajaks on võlgnik,

mitte hageja. Kostja ei nõustunud, et võlgnikule tasumiseks esitatud advokaadibüroo

arveid saab lisada hageja nõude nimekirja. Isegi kui hageja lähikondsena tasus neid arveid,

peab ta tõendama, et ei ole saanud võlgnikult kompensatsiooni.

Kostja oli maakohtu istungil nõus hageja õigusabikuludest tuleneva nõudega 4725 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 14. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt ning tunnustas hageja

nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 7725 eurot 85 senti PankrS § 153 lg 1 p 2

kohase rahuldamisjärgu nõudena. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

3.1.

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et puidu müügilepingust tulenev nõue on

PankrS § 103 lg 4 järgi 160 000 euro ulatuses kaitsmiseta tunnustatud. Arvestades, et

5(13)

võlgniku pankrot kuulutati välja 11. detsembril 2019, kuulub PankrS § 193 lg 5 (jõustunud

1. veebruaril 2021) järgi kohaldamisele PankrS § 103 lg 4 kuni 31. jaanuarini 2021

kehtinud redaktsioon, mis sätestas, et kaitsmiseta loetakse mh tunnustatuks pandiõigus,

mis on kantud kinnistusraamatusse. Võlgnikule kuuluvale Piiroja kinnistule hageja kasuks

seatud hüpoteek summas 2 500 000 krooni tagab hageja nõudeid KR-i vastu. Kinnispant

ei taga hageja nõudeid võlgniku vastu ning hagejal ei ole võlgniku suhtes pandiõigust, mis

oleks kantud kinnistusraamatusse. Hageja ei saa võlgniku pankrotimenetlusse esitada

nõuet, mis tal on KR-i vastu ning seega ei saa sellist nõuet ka pankrotimenetluses

tunnustada. Hageja võimalikku nõuet ei loeta kaitsmiseta tunnustatuks.

3.2.

Hageja ja võlgniku vahel väidetavalt 2. novembril 2015 sõlmitud puidu

müügilepingust tuleneva nõude tunnustamiseks ei olnud maakohtu hinnangul alust.

Maakohus leidis, et hageja ei ole enda müügilepingust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg

1) tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud. Lähtudes hageja väidetest, andis ta võlgnikule üle

KR-ile kuulunud puidu. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et see puit kuulus temale kui

füüsilisele isikule. Asjaolu, et hageja oli KR-i juhatuse liige ja üks omanikest, ei tähenda,

et ta võis osaühingu vara käsutada enda varana ning lugeda osaühingu vara enda vara hulka

kuuluvaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt peab müüja tegema võimalikuks omandi ülemineku

ostjale. Kuna vaidlusalune puit ei kuulunud hagejale, ei saanud omandiõigus võlgnikule

asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 alusel üle minna. Võlgnikul ei saanud tekkida omandit

ka AÕS § 95 alusel, kuna omandaja ei olnud heauskne (AÕS § 95 lg 2). Võlgniku juhatuse

liige Priit Kroonberg pidi olema teadlik, kas üle antud puit kuulub hagejale kui füüsilisele

isikule või tema juhitud osaühingule. Kuna hageja ei ole omalt poolt müügilepingut

täitnud, ei ole tal ka müügilepingust tulenevalt nõuet võlgniku vastu. Nõue võiks olla KR-

il, kui puit on võlgnikule üle antud.

Kaudselt tõendab nõude puudumist ka asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotihaldurit

müügilepingust ega hageja nõudest teavitanud. Kuna müügilepingu järgi oli tasumise

tähtpäev 1. jaanuar 2018, oleks võlgniku kohustus pidanud kajastuma tema majandusaasta

aruannetes. Sellist kohustust võlgniku majandusaasta aruannetest ega raamatupidamisest

ei nähtu. Kostjale II esitatud laenutaotlustest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige

kinnitanud 27. novembril 2015, 27. märtsil 2017, 30. oktoobril 2017 ja 17. aprillil 2018

oma allkirjaga laenutaotlustel, et ettevõtjal ei ole kohustusi, mis ei kajastu taotlustes.

Müügilepingu sõlmimine hagejaga ning müügilepingust tekkinud võlg ei nähtu ühestki

kostjale II esitatud dokumendist, mh ei ole hagejat nimetatud võlgniku koostööpartnerite

või tarnijate hulgas ning kohustust ei ole ka tarnijatele olevate võlgade nimekirjas.

3.3.

Kohus tuvastas, et hagejal on võlgniku vastu nõue 6570 eurot 1 sent seoses

võlgniku eest tasutud advokaadikuludega.

Hagiavalduse kohaselt esindas võlgnikku kohtuasjas nr 2-18-19030 (võlgniku hagi kostja

II vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) vandeadvokaat Kalev Pihlak

advokaadibüroost Turnstone. Kostjad ei vaidle menetluse toimumise ja võlgniku

esindamise faktile vastu. Advokaadibüroo on esitanud arved võlgnikule. Esitatud arvete

lisadest nähtub, et need on seotud esindamisega tsiviilasjas nr 2-18-19030, v.a arve nr

2019217, mis on esitatud esindamise eest tsiviilasjas nr 2-19-10335, ning arve nr 2019236

esindamise eest tsiviilasjas nr 2-17-121638. Hageja on arved tasunud kokku 6570 euro 1

6(13)

sendi suuruses summas. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejal ei olnud seadusest ega

lepingust tulenevat kohustust tasuda äriühingu kohustuste eest hageja kui eraisiku arvelt.

Hageja tasus kolmandale isikule võlgniku kohustuse, s.o ajas tema asja VÕS § 1018

mõttes. Hageja soovis esitatud asjaoludest nähtuvalt maksta võlgniku arveid, st tegutses

tahtlikult teise isiku kasuks. Kuna ükski menetlusosaline ei ole viidanud sellele, et

advokaadibüroo arved oleksid olnud esitatud põhjuseta või liiga suures mahus, vastab

arvete tasumine eelduslikult võlgniku huvile ja tema tahtele. Hageja on alates 23. aprillist

2018 võlgniku juhatuse liige ning enda kui füüsilise isiku arvelt makseid tehes kiitis

järelikult asjaajamise heaks. Asjaolu, et hageja oli advokaadi arvete tasumisel võlgniku

juhatuse liige, ei tähenda, et ta pidigi arved tasuma oma vara arvelt ilma võimaluseta

makstud raha osaühingult tagasi saada. Hagejal on õigus nõuda võlgnikult VÕS § 1018 ja

§ 1023 lg 1 järgi kolmandale isikule makstud 6570 euro 1 sendi hüvitamist.

3.4.

Samuti on hagejal võlgniku vastu nõue Piiroja kinnistu kaarhallide kütmiseks

RMK-lt ostetud metsamaterjali hüvitamiseks 1155 eurot 84 senti.

Hageja väitel on ta kandnud võlgnikule kuuluval Piiroja kinnistul asuvate kaarhallide

kütmise kulusid. Hageja ostis selleks küttepuid RMK-lt. Hageja esitatud maksekorralduste

põhjal võib hagejal olla õigus 21. jaanuari 2019 maksekorraldusega tasutud summa 1155

euro 84 sendi hüvitamiseks (1. oktoobri 2018 maksekorraldusest nähtuvalt oli tasujaks Priit

Kroonberg).

Kuna asjas ei ole vaidlust, et hagejal polnud seadusest ega lepingust tulenevat kohustust

tasuda võlgniku vara säilitamise eest, kontrollis kohus nõude põhjendatust käsundita

ajaajamise sätete alusel. Kohtule ei ole esitatud vastuväiteid, et 2019. aasta algul tasunuks

kaarhallide kütmise eest võlgnik või et kaarhalle ei köetud. Kohus luges seega tõendatuks,

et hageja tegi kulutusi võlgniku vara säilitamiseks ning hageja ajas võlgniku asja

VÕS § 1018 mõttes. Kaarhallide kütmine on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalik kulutus, kuna

sellega säilitati kaarhalle ning kaitsti neid hävimise eest. Tuleb eeldada, et asjaajamisele

asumine vastab soodustatu huvile. Isegi kui kütmise ajaks oli võlgniku majandustegevus

vähenenud või seiskunud, oli vara säilitamine võlgniku (ning tulevaste võlausaldajate)

huvides. Võlgniku pankrotiavaldus esitati 9. juulil 2019 ning pankrot kuulutati välja

11. detsembri 2019. a kohtumäärusega. Seega ei saanud hageja 2019. aasta alguses

eeldada, et kaarhallide kütmine ning keskküttekatla töös hoidmine ei vasta võlgniku

huvidele. Kuna hageja oli arve tasumise ajal võlgniku juhatuse liige, tuleb ka lugeda, et

soodustatud isik kiitis asjaajamise heaks.

Kohus leidis, et seega oli tegemist käsundita asjaajamisega ning hagejal on õigus nõuda

võlgnikult VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 järgi küttekulude 1155 euro 84 sendi hüvitamist.

3.5.

Kokkuvõtteks luges kohus tõendatuks, et hagejal on võlgniku vastu 7725 euro 85

sendi suurune nõue (6570,01+1155,84), mis kuulub rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2

kohase rahuldamisjärgu nõudena.

3.6.

Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 163 lg-st 1.

7(13)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 15. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu

otsuse osas, milles kohus hagi ei rahuldanud ning teha uus otsus, millega tunnustada hageja

nõuet võlgniku pankrotimenetluses 279 265 euro 53 sendi ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-

s 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Hageja nõuded kogusummas 279 265 eurot 53 senti on tagatud hüpoteegiga summas

160 000 eurot ning tuleks seega lugeda PankrS § 103 lg 4 järgi vähemalt 160 000 euro

ulatuses kaitsmisteta tunnustatud nõudeks.

Kohus jõudis väärale seisukohale, et Piiroja kinnistule seatud hüpoteek ei taga nõudeid

võlgniku vastu. Hüpoteek on seatud hageja kasuks ning kinnistu igakordne omanik on

kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 17. septembril 2008. Piiroja kinnistu müümisel

KR-i poolt võlgnikule hüpoteeki ei suurendatud ega kustutatud. See andis hagejale

võimaluse vajadusel ka materjali edaspidi võlgnikule müüa. Sellel hetkel oli hagejal see

võimekus ning kontaktid.

Puidu müügileping ja selle sisu on tõendatud maakohtule edastatud dokumentidega.

Müügilepingu poolteks olid hageja ja võlgnik. Müügilepingu alusel võlgnikule üle antud

puidu olemasolus ei ole kahtlust. Selle üleandmine on tõendatud. Võlgniku

põhitegevusalaks oli saematerjali tootmine (mh puidu saagimine ning hööveldamine,

töötlemine) ning müümine. KR-i ettevõtte tegevuse lõpetamisel jagasid omanikud

järelejäänud vara, hageja otsustas selle paigutada võlgnikusse, mida siis tagas hüpoteek

(ca 160 000 eurot).

Hageja esitas tõendid selle kohta, mis ettevõtte müügiga ostjale üle läks. Nõude aluseks

olev kaup ei läinud KR-i müügiga üle ostjale. Seetõttu on alusetu maakohtu väide, et hageja

poolt võlgnikule üle antu ei kuulunud hagejale. Hagejal oli õigus talle kuulunud puitu

kasutada ja käsutada – vastupidine ei ole tõendatud. Priit Kroonberg oli puitu vastu võttes

heauskne ning kohtul puudus alus järeldada vastupidist.

Müügilepingu sõlmimine on tõendatud, lepingu pooled olid selle sõlmimiseks õigustatud.

Puudub vaidlus, et hageja puidu võlgnikule üle andis ning võlgnik tarbis selle ära.

Pahatahtlikkust lepingu poolte vahel ei olnud. Pankrotihaldur S. Tael võis puidu

olemasolus Piiroja kinnistul 2015. aastal ise veenduda. Puitu ladustati Piiroja kinnistul ning

võlgnik tarvitas selle ära pikema aja jooksul, mistõttu kajastuvad summad võlgniku

majandusaasta aruannetes tarvitatuse järgi. Puidu üleandmise aktid on allkirjastatud ja

vormistatud vastavalt seadustele ja tegevusvaldkonna tavapärasele praktikale ning on

käsitletavad dokumentaalsete tõenditena. Müügilepingu mittekohast täitmist peavad

tõendama kostjad. Müügilepingu alusel saadud puidu ehk kauba eest ei ole võlgnik senini

tasunud.

Hageja eeldab, et tema poolt võlgnikule müüdud materjal kajastub võlgniku majandusaasta

aruannetes jooksvalt müügitulude, varude või põhivarade all, mitte laenuna. Kostjate ja

kohtu seisukoht, nagu ei kajastuks müügitehing võlgniku majandusaasta aruannetes, jääb

hagejale arusaamatuks.

8(13)

Piiroja kinnistu ostis võlgnik KR-ilt 2015. aastal. Piiroja kinnistu müümisel notaris arutati

kostja II halduri L. Kirsipuuga pandi teemal ning vajaduse üle saada abi hagejalt (see oli

ka üks positiivseid võimalusi võlgniku tegevuse jätkamiseks). Puidu üleandmine oli

L. Kirsipuule müügitehingu toimumisel 2015. aastal teada ning oli olemas ka nõusolek

selliseks tehinguks. Puidu müügilepingu tõttu on Piiroja kinnistul ka hüpoteek, mis tagab

puidu üleandmist ja müügilepingut. Seda kinnitab asjaolu, et vastasel juhul ei oleks kostja

II nõustunud hüpoteegi edasikestmisega.

KR lõpetas pärast Piiroja kinnistu võlgnikule müümist tegevuse. KR-i osade

müügilepingust nähtuvad need esemed, mis osade omandajale üle läksid, muu vara jäi

hagejale, mh jäi hagejale materjali ladu. KR-i ja hageja vahelised suhted ei ole käesoleva

tsiviilasja ese.

RMK-lt ostetud küttepuudega seonduvat nõude osa pidanuks maakohus tunnustama täies

ulatuses. Esitatud arved on identsed, kulud on tehtud samaks otstarbeks. RMK on ekslikult

märkinud pakkumusele võlgniku omaniku nime Priit Kroonbergi hageja asemel. Kulu tehti

samaks otstarbeks, kulu kandis hageja, mistõttu tuleks selles osas hagi täies osas rahuldada.

RMK tõi küttepuud Piiroja kinnistule, nagu esitatud dokumentidel märgitud. Hageja tasus

arved võlgniku eest. Ebaõige on kostja I väide, et kütmine ei olnud vajalik. Kostjad teadsid,

et võlgniku kinnistul asuvaid hooneid on vaja kütta, et hooneid säilitada (TsÜS § 63 p 1).

Hageja teavitas pankrotihaldurit oma nõudest ja selle suurusest õigeaegselt.

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

5.1.

Kostja I hinnangul lähtus maakohus hageja nõudest ja rahuldas hagi õiglaselt

toimikus olevaid tõendeid hinnates. Taotluse tunnustada nõuet PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel

on hageja esitanud alles apellatsioonimenetluses. Maakohtus taotles hageja nõude

tunnustamist teises rahuldamisjärgus. Kostja vaidleb vastu nõude aluse muutmisele

apellatsioonimenetluses. Samas leidis maakohus otsuses põhjendatult, et hagejal ei ole

võlgniku vastu hüpoteegiga tagatud nõuet.

Hagejal ei ole õigust tugineda apellatsioonimenetluses esitatud uutele tõenditele.

Maakohus selgitas menetluses tõendamiskoormist piisavalt ning hagejal oli võimalus

esitada tõendeid talle antud tähtaegadel. Hageja ise on valinud valikulise tõendite esitamise

aja ja ei ole kinni pidanud kohtu poolt selleks antud tähtaegadest.

5.2.

Kostja II märgib, et hüpoteegi seadmise lepingu p 2.2 järgi on hüpoteegiga tagatud

kõik hageja nõuded KR-i vastu, mis tulenevad hageja ja KR-i vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegi seadmise lepinguga ei ole tagatud

hageja nõuded võlgniku vastu. Seega, isegi kui hagejal oleks nõue võlgniku vastu puidu

müügilepingu alusel (millega kostja ei nõustu), siis ei ole see nõue pandiga tagatud ning

seda ei saa tunnustada kui PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgu nõuet.

Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal ei ole puidu müügilepingu alusel võlgniku vastu

nõuet (summas 270 383 eurot 64 senti), mh on jätkuvalt tõendamata hageja väide, et

müügilepingus nimetatud kogus puitu üldse eksisteeris. Selles osas ei saa usaldusväärseks

9(13)

pidada kahe seotud osapoole (isa ja poja) vahel allkirjastatud müügilepingut ega lepingu

lisaakte (raamatupidamise seadus (RPS) § 21 lg 3 p 5).

5.3.

Kostja III vaidleb samuti vastu apellatsioonikaebuses toodud nõude aluse

muutmisele. Maakohtule esitatud hagis palus hageja tunnustada nõuet PankrS § 153 lg 1

p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena ning kohus on sellest otsust tehes ka lähtunud.

Hageja ei saa tugineda apellatsioonimenetluses maakohtu menetluses esitamata tõenditele.

Hageja on esitanud tõendeid oma suva järgi ning pole kinni pidanud kohtu antud

tähtaegadest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb

osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles

maakohus hagi ei rahuldanud (ning tunnustas hageja nõuet väikesmas ulatuses kui 279 265

eurot 53 senti), samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud

osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas ning tunnustas hageja nõuet võlgniku

pankrotimenetluses summas 7725 eurot 85 senti. Vaidlustamata osas on maakohtu otsust

TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega

vaidlustatud osas.

8. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohtule esitatud hagis on

hageja palunud tunnustada nõuet 279 265 eurot 53 senti (tervikuna) PankrS § 153 lg 1 p-

s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.

Kuna ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS § 651 lg 1) ning apellatsioonkaebuses võib tugineda

üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et

apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks

apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1),

siis ei saa pidada lubatavaks hageja poolt apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud

taotlust tunnustada tema nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus.

Ringkonnakohus jätab hageja kõnealuse taotluse apellatsioonkaebuse lahendamisel

tähelepanuta.

9. Enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt loeti

nõue ja selle rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle

nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui

vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest

loobub. PankrS § 106 lg 1 esimesest lausest tulenes, et kui nõuete kaitsmise koosolekul

nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustata, otsustab nõude

või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus

10(13)

Pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldusest (I kd, tl-d 7–8) ja hagiavaldusest nähtuvalt

põhineb hageja nõue kogusummas 279 265 eurot 53 senti, mille tunnustamist ta taotleb,

kolmel erineval alusel:

▪ 2. novembril 2015 hageja ja võlgniku vahel sõlmitud puidu müügilepingust

tulenev nõue 270 383 eurot 64 senti;

▪ nõue hageja poolt võlgniku eest kohtumenetlustes tasutud esindajakulude

6570 eurot 1 sent hüvitamiseks;

▪ nõue Piiroja kinnistul asuvate kaarhallide kütmiseks RMK-lt ostetud

metsamaterjali kulude hüvitamiseks 2311 eurot 68 senti.

Apellatsioonimenetluses on pooltel vaidlus puidu müügilepingust tuleneva nõude üle ning

kaarhallide kütmiseks RMK-lt metsamaterjali ostuks tehtud kulutuste hüvitamise nõude

üle 1155 eurot 84 senti ületavas ulatuses. Võlgniku eest kohtumenetlustes tasutud

esindajakulude hüvitamise nõude üle apellatsioonimenetlusest ei vaielda.

10. Maakohus jättis puidu müügilepingu alusel esitatud nõude tunnustamata eelkõige

põhjusel, et kuna hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse puidu kuulumist temale kui

füüsilisele isikule, ei saanud ta müüjana täita VÕS § 208 lg 1 järgset kohustust teha

võimalikuks omandi üleminek ostjale (võlgnikule). Võlgnikul ei saanud maakohtu

hinnangul tekkida omandit puidule ka AÕS § 95 alusel, kuna omandaja ei olnud heauskne

(AÕS § 95 lg 2). Kuivõrd hageja ei ole omalt poolt müügilepingut täitnud, puudus hagejal

maakohtu hinnangul müügilepingust tulenev nõue võlgniku vastu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja kõnealune nõue tuleb jätta

tuleb jätta tunnustamata. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul muuta maakohtu määruse

vastavasisulisi põhjendusi.

10.1. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus menetlusõiguse norme rikkumata,

et müügilepingu esemeks olnud puit ei kuulunud hagejale kui füüsilisele isikule.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata selles osas tõendeid maakohtust erinevalt.

Hageja ei ole esitanud menetluses tõendeid ega ka arusaadavaid selgitusi selle kohta,

kuidas ta omandas võlgnikule müüdud puidu kogused. Samas ei anna see veel alust jätta

müügilepingu alusel esitatud nõuet rahuldamata. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja

müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus

omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub

müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sättest ei tulene, et müüja peab

olema müügilepingu objektiks oleva asja omanik. Müügilepingu objektiks võib olla ka asi,

mis ei kuulu müüjale ning omandi üleandmise kohustuse võib täita mh viisil, et müüja

kohustab asja omanikuks olevat isikut nendevahelise õigussuhte alusel andma asja

omandiõiguse üle ostjale.

Olukorras, kus müüja ei tee võimalikuks omandi üleminekut, rikub müüja müügilepingust

tulenevat kohustust (VÕS § 100). Praegusel juhul ei nähtu aga asja materjalidest, et võlgnik

oleks tuginenud müügilepingu rikkumisele hageja poolt ning kasutanud sellest lähtuvalt

õiguskaitsevahendeid, sh VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õigust omapoolse kohustuse

(ostuhinna tasumine) täitmisest keelduda. Seda ei ole teinud ka pankrotihaldur

pankrotimenetluse jooksul.

11(13)

10.2. Samas nõustub ringkonnakohus kostjatega, et 2. novembri 2015 kuupäeva kandev

puidu müügileping (tl-d 27–28) on tõendina ebausaldusväärne ning tuleb jätta TsMS § 238

lg 5 teise lause alusel asja lahendamisel arvestamata. Sisuliselt on osutanud sellele ka

maakohus otsuse põhjenduste p 9 viiendas lõigus.

Hageja on nõude tõendamiseks esitanud müügilepingu dokumendi ja selle juurde

väidetavalt kuuluvad puidu üleandmise aktid (I kd, tl-d 29–31, 32–34 ja 35). Samas nähtub

mitmest teisest tõendist, et väidetavast müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees

võlgnikul tegelikult ei olnud.

10.2.1. Pärast väidetavat müügilepingu sõlmimist on võlgnik esitanud kostjale II mitmeid

laenutaotlusi, täpsemalt 27. novembril 2015, 27. märtsil 2017, 30. oktoobril 2017 ning

17. aprillil 2018 (I kd, tl-d 138–139, 141–142, 149–150). Ühelgi viidatud laenutaotlustest

ei kajastu võlgniku kohustusi hageja ees ning võlgniku juhatuse liige on kõigil taotlustel

kinnitanud esitatud andmete õigust, mh seda, et ettevõtjal ei ole selliseid kohustusi, mis

taotlustes ei kajastu. Võlgnik ei ole nimetanud hagejat enda koostööpartnerite või tarnijate

hulgas ning tarnijate ees olevate võlgade nimekirjas kohustust hageja ees märgitud pole.

10.2.2. Arvestades, et müügilepingus märgitu järgi oli puidu eest tasumise tähtaeg

1. jaanuar 2018, oleks võlgnik pidanud kajastama kohustust 2015. aasta ja järgnevate

aastate kohta koostatud majandusaasta aruannetes. Pooled ei vaidle, et hageja on võlgniku

omaniku (ainuosaniku) Priit Kroonbergi isa. RPS § 21 lg 3 p 5 järgi peab väikeettevõtja

lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama mh tehingud seotud

osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis

on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks). Seda kohustust täpsustavad

Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJ). RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile

raamatupidamise aastaaruandes" p-dest 51 ja 52 tulenevalt on seotud osapooleks ka

osaniku lähedane perekonnaliige. Asja materjalide hulgas olevates võlgniku 2015. a,

2016. a ja 2017. a majandusaasta aruannetes (I kd, tl.d 74-79, 81–85, ja 87–90) tehinguid

seotud osapooltega ei kajastu (2015. a ja 2016. a majandusaasta aruannetes puudub üldse

vastav lisa). Samuti ei nähtu kõnealustest majandusaasta aruannetest, et võlgnikul oleks

tarnijate ees kohustusi suurusjärgus 270 tuhat eurot (suurema osa võlgniku kohustustest

moodustasid laenukohustused). Samuti ei nähtu 31. märtsi 2018. a seisuga koostatud

võlgniku bilansist (I kd, tl 92) sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kohtusi tarnijate

ees.

Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et hageja oli alates 23. aprillist 2018 ka ise võlgniku

juhatuse liige ning alates 28. septembrist 2018 ainus juhatuse liige (I kd, tl-d 72–73). Seega

oli alates 2018. a aprillist hageja enda ülesanne korraldada võlgniku raamatupidamist

(äriseadustiku (ÄS) § 183). Võlgniku 2017. a majandusaasta aruande ongi allkirjastanud

juhatuse liikmena hageja.

10.2.3. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud laenutaotlused ja võlgniku majandusaasta

aruanded kogumis objektiivsemad ja usaldusväärsemad tõendid võrreldes hageja esitatud

müügilepinguga. Nendest ei nähtu, et hagejal oleks nõue võlgniku vastu. Ringkonnakohtu

arvates ei ole usutav, et hageja oleks võlgniku 2017. a majandusaasta aruande koostamisel

unustanud selles kajastada enda 270 383 euro 64 sendi suuruse nõude võlgniku vastu. Ka

12(13)

pankrotihalduri kinnitusel ei nähtu võlgniku raamatupidamisdokumentidest müügilepingu

sõlmimist ega sellega alusel tekkinud võlga.

10.2.4. Lisaks on müügilepingu p-s 1.2 viidatud küll aktide numbritele, kuid aktides endis

puudub mistahes märge nende seose kohta müügilepinguga. Samuti on hageja esitanud

vastuolulisi väiteid väidetava müügilepingu esemeks oleva puidu kohta. Hageja poolt hagis

esitatud väidete järgi kuulus puit vähemalt algselt KR-ile, kuid hageja väidetest ei selgu,

kuidas ta puidu KR-ilt omandas.

10.3. Ringkonnakohus jätab eelmärgitud põhjendusi arvestades hageja väidetavast puidu

müügilepingust tuleneva nõude rahuldamata. Hageja väiteid ja esitatud tõendeid

arvestades ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada ka muul õiguslikul alusel. Kohtule

esitatud puidu üleandmise aktidest eraldi võetuna ei saa teha järeldusi üleandmise

õigusliku aluse kohta

10.4. Vastusena müügilepingut puudutavatele hageja väidetele lisab ringkonnakohus, et

üleandmise aktidel kajastatu puidu olemasolu 2015. aastal (isegi kui see oleks tõendatud)

ei ole piisav hageja nõude rahuldamiseks. Isegi kui KR-i ajutine pankrotihaldur (S. Tael)

ladustatud puitu Piiroja kinnistul nägi, ei saanud ta sellest iseenesest järeldada puidu

omandiõiguse kuuluvust.

Samuti rõhutab ringkonnakohus, et AÕS § 6 lg 2 teise lause järgi ei saa juriidilise isiku

vara kuuluda teistele isikutele ning ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule eelkõige

õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud

vara jaotamisel. Osaühingule kuuluva vara jaotamine osanike vahel on võimalik osaühingu

likvideerimise käigus pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha

hoiustamist (ÄS § 216 lg 1). KR juriidilise isikuna on jätkuvalt äriregistrisse kantud (I kd,

tl-d 129–131) ning toimikust ei nähtu, et KR oleks likvideeritud. Hageja on tõenditest

nähtuvalt temale kuulunud KR-i osa võõrandanud (II kd, tl-d 78–80), kuid ka see on

toimunud alles 30. märtsil 2017, seega ligikaudu 1,5 aastat pärast väidetava puidu

müügilepingu sõlmimist võlgnikuga.

Hageja väidete kohaselt võib eeldada, et tema poolt võlgnikule müüdud materjal kajastub

võlgniku majandusaasta aruannetes jooksvalt müügitulude, varude või põhivarade all,

mitte laenuna. Ringkonnakohus märgib, et see, kas ja millisel viisil kajastati väidetavalt

võlgnikule müüdud puitu võlgniku majandusaasta aruannetes võlgniku varana, ei oma

hageja nõude lahendamise seisukohalt määravat tähtsust. Kostjad on oma vastuväidetes

tuginenud eelkõige sellele, et võlgniku finantsaruandluses ei kajastu müügilepingust

tulenevat väidetavat kohustust hageja ees. Väär on hageja arusaam, nagu tuleks ettevõtjal

raamatupidamisaruannetes kajastada ainult laenulepingust tulenevaid kohustusi.

11. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS

§ 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Tunnustamiseks esitatud nõude hüpoteegiga tagatuse osas ning RMK-lt metsamaterjali

ostuks tehtud kulutuste hüvitamise nõude osas kordab hageja apellatsioonkaebuses juba

maakohtu menetluses esitatud selgitusi ja arusaamu faktilistest asjaoludest ning õiguslikust

olukorrast. Kuna maakohus on otsuses neid hageja neid väiteid piisava põhjalikkusega

käsitlenud,

ei

pea

ringkonnakohus

vajalikuks

väidetele

veelkord

vastata.

13(13)

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või teha

tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Hageja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

12. Poolte esitatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses lahendas

ringkonnakohus 13. jaanuari 2022. a määrusega.

13. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kostjad ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlusi ega

menetluskulude nimekirju esitanud ning hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu ka

tsiviilasja materjalidest. Seega kostjatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest