3-20-2605/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2605

Haldusasi

Ardis Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.09.2020

maksuotsusele

nr

12.2-3/050893-12

ja

01.12.2020

vaideotsusele nr 6-1/4753-2

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Ardis Ehitus OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janek Valdma

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo

Karu

Asja läbivaatamise vorm

20.01.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ardis Ehitus OÜ kaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.03.2022, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 13.11.2019 ja 04.12.2019 korralduste ning 12.08.2020

ja 13.08.2020 teadete alusel OÜ Ardis Ehitus 2019. a augusti kuni oktoobri käibe- ja tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigu ja tulemused kajastas maksuhaldur

13.08.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/050893-11 (kontrolliakt), millele kaebaja esitas 01.09.2020

eriarvamuse.

2. MTA tegi 30.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/050893-12 (maksuotsus), millega kohustas OÜ-d

Ardis Ehitus tasuma maksusumma 10 875 eurot. Maksuhaldur leidis, et OÜ Ardis Ehitus on

3-20-2605

2(9)

kontrollitaval perioodil alusetult kajastanud sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu OÜ Optinord

arvete alusel, sest tehinguid Ardis Ehitus OÜ ja OÜ Optinord vahel ei ole tegelikult toimunud.

MTA määras seega täiendava käibemaksukohustuse 4350 eurot, samuti leidis MTA et OÜ-le

Optinord tasutud summadelt tuleb Ardis Ehitus OÜ-l tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt 6525 eurot.

3. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide, mille MTA 01.12.2020 vaideotsusega nr 6-1/4753-2

rahuldamata jättis.

4. Kaebaja esitas 28.12.2020 Tallinna Halduskohtusse kaebuse maksuotsusele.

5. Tallinna Halduskohus võttis 29.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

MTA.

6. MTA esitas vastuse kaebusele 09.02.2021. Vastustaja esitas täiendavad kirjalikud seisukohad

08.11.2021; 14.01.2022; 03.02.2022 ja 17.02.2022.

7. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 10.11.2021 ja 02.02.2022.

8. Kaebuse läbivaatamine toimus 20.01.2022 kohtuistungil, kus kuulati tunnistaja üle A.K..

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada.

10. Maksuotsus puudutab Maria Talu ehitusobjektil teostatud töid. Ehitusobjektil osutas kaebajale

objektijuhi teenuseid A.K., oma äriühingu, OÜ Ibark, kaudu. Maksuotsuses on kaebajale ebaõigesti

ette heidetud, et kaebaja ei tundud huvi tegeliku tehingupartneri (OÜ Optinord) vastu ning suhtles

vaid objektijuhi A.K.ga. Objektijuht tegutses käsunduslepingu alusel (võlaõigusseaduse VÕS §

619) ning kaebajal ei olnud vajalik igapäevaselt objektil toimunuga kursis olla. Selles, et kaebaja

suhtles üksnes oma objektijuhiga, ei ole midagi taunitavat ega seadusevastast. On üldiselt teada

olev on asjaolu, et ehituse kutsealal juhivad ehitusobjekti nn. professionaalsed objektijuhid

(töötajad või teenuse pakkujad), kes tavapäraselt valivad alltöövõtjaid oma otsustusõiguse alusel.

A.K. on maksumenetluses antud ütlustes ka seda selgitanud, viidates, et tema ülesandeks oli

ehitusobjektil töö organiseerimine sh töötajate leidmine. A.K. informeeris kaebaja juhatuse liiget

vajadusel jooksvalt, kuid tal ei olnud kohustust ega vajadust igapäevaselt aru anda sh ei olnud A.K.

kohustust teavitada, kuidas või kust ta leiab objektile vajalikud töötajad.

11. A.K. on mõistliku ettevõtja hoolsusega tehingupartneri tausta kontrollinud. Tal oli

tehingupartneri juhatuse liikme K. T. varasem koostöökogemus ehitusobjektil Soomes, mida OÜ

Optinord

tööjõuga

varustas.

Objektijuht

teostas

taustauuringu

Soomes

kasutatavates

andmebaasides, sest talle teadaolevalt tegutses OÜ Optinord põhiliselt Soomes. Seal on

ehitussektoris tehingupartnerite taustakontrolli standardiks kujunenud https://www.vastuugroup.fi

pakutav taustakontrolli teenus, mille käigus kontrollitakse ka maksukohustuste täitmist. OÜ

Optinord kohta taustauuring kinnitab, et ettevõtte on jätkuvalt täitnud kõik avalikõiguslikud nõuded

sh. maksukohustused. OÜ Optinord on märgitud ka ehitustööde hangete andmebaasis (hange.ee).

OÜ Optinord 2018 majandusaasta aruandest nähtub, et tegemist tavapärase käibe ja kasumiga

ettevõttega. Tegevusaruandes on öeldud: OÜ Optinord 2018 aasta tegevusvaldkond olid väikese

mahulised ehitus- ja remonttööd. Firma tegevus on jätkuv. Otsitakse uusi koostööpartnereid.

Majandusaasta aruandes ning kõikides Eesti andmebaasides on OÜ Optinord domeeniks

Optinord.eu. Sellel domeenil on koduleht www.optinord.eu mis kirjeldab ettevõtte

põhitegevuskohana Soomet. OÜ Optinord näitab tegevuskoha aadressidena Eestis Tallinn, Sakala

tn 23a, 10141 optinord@gmail.com (n.teatmik.ee) ; ning Ravila 6, 93813 Kuressaare, Saaremaa

53048789 optinord@gmail.com (n. Www.1182.ee; ). OÜ Optinord on asutatud usaldusühinguna

3-20-2605

3(9)

juba 2010 aastal ning kõneallolev 2019 aasta oli juba 9. tegevusaasta. Ettevõte on korrektselt

täitnud kõiki aruandluskohustusi.

12. Kaebaja leiab, et küsimus sellest, kas OÜ Optinord TSD deklaratsioonides töömakse

deklareeris ja kas töötamise registris (TÖR) registreeritud töötajate nimed vastasid objektil tööd

teinud töötajate nimedega, saavad kaebaja maksustamisel tähtsust omada vaid nii palju, kui palju

need asjaolud saavad viidata kaebaja ette teadmisele, et OÜ Optinord ei kavatse TSD

deklaratsioonides töömakse deklareerida ja tasuda. Kaebajal ei olnud, ega saanudki olla teavet,

kuidas teenusepakkuja töö- ja maksuarvestust peab.

13. Avalikest andmetest (teatmik.ee) on näha, et 2019 aastal oli OÜ-l Optinord arvel kuni 6

töötajat. Kaebaja ehitusobjektil ei olnud korraga üle 3 inimese. Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei

uurinud objektil töötavate töömeeste nimesid, töötajate nimede uurimine ei ole hea äritava.

Arvestades, et renditööjõu teenuse pakkuja jaoks on töötajate isikuandmed immateriaalne vara

(goodwill) oleks selline andmete kogumine äriliselt ebaeetiline ning õiguslikult võimalik käsitada

ärisaladuse kuritarvitamise ja kõlvatu konkurentsina. OÜ Optinord on tööjõurendi firma, mille

kohta A.K. omas kontakti Soomes töötamise päevilt, kus OÜ Optinord varustas tööjõuga Soome

ehitusobjekti. Seega eelduslikult oli tegemist ehituse kutsealal tegutseva ettevõttega. Ehitaja

kutseoskustes veendumiseks piisab viiest minutist tööoperatsiooni jälgimisest, et aru saada, kas

inimene konkreetset tööd oskab või mitte.

14. MTA on maksuotsuses märkinud, et OÜ Optinord pangakontolt ei nähtu tavapärasele

majandustegevusele iseloomulikke makseid ja ülekandeid ning laekunud summad võetakse

sularahas välja või kantakse teiste OÜ Optinord juhatuse liikme K. T. seotud äriühingute

pangakontodele. Kaebaja leiab, et teenusepakkuja, OÜ Optinord, majandustegevuse siseasjad,

juhul kui need viitavad või kätkevad endas maksuõigusrikkumisi, peaksid kaebajale tooma

õiguslikke järelmeid maksukohustuse näol vaid sellisel juhul kui kaebaja oli teadlik nendest

maksuõigusrikkumistest ning soovis saada maksueelist.

15. Maksuhaldur ei ole veendavalt tõendanud, et maksu- ja vaideotsuses kirjeldatud OÜ Optinord

majandustegevuse üksikasjad viitavad iseloomulikult nn varifirmadele ja nn arvevabrikutele.

Puudub andmete analüüs, väide on paljasõnaline. Ettevõtte juhataja K. T. on asjas üle kuulamata.

Maksete kohta K. T. seotud ettevõtetele ei saa teha ennatlikku järeldust enne, kui K. T. ei ole

tehingute sisu seletanud. Käibemaksu ja sisendkäibemaksu peaaegu võrdsetes summades käive

tähendab majanduslikus mõttes madala marginaaliga tegevust ning ei tähenda eelduslikult seda, et

tegemist oleks ebahariliku majandustegevusega. Isegi kui maksuhalduri väide oleks tõene, siis ei

ole tõendeid selle kohta, et kaebaja oli või pidi olema teadlik sellest, et OÜ Optinord jätab maksud

maksmata.

16. K.T. selgituste võtmata jätmine on uurimiskohustuse rikkumine. Kaebaja ei ole põhimõtteliselt

nõus, et halduri suutmatus võtmetähtsusega asjaolusid tõepäraselt tuvastada, peab päädima kaebaja

süüd presümeerivate hüpoteesidega selle kohta, et OÜ Optinord majandustegevus viitab

maksupettusele ning et kaebaja on sellega seotud või vähemalt sellest teadlik. Maksuhalduril on

jälitus- ja sunniõigused ning võtmetähtsusega informatsiooni tuvastamiseks tuleb neid õigusi

kasutada. Pelgalt korralduse e-maksuameti kaudu vastu võtmata jätmine ei saa olla ainsaks tõendiks

tõendamaks seda, et asjakohase ettevõtte juhataja on maksupettur.

17. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ Optinord arved ei vasta nõuetele. MTA ei ole

viidanud õigusaktile, millele arved ei vasta. Arvetel on kõik käibemaksuseadus (KMS) § 37 lg 7

sätestatud rekvisiidid. Ka sisuliselt ei ole vaidlust (maksuotsus ei sea kahtluse alla) millised töid ja

millises mahus on arvetele kirjeldatu all silmas peetud, kuna esitatud on tööde üleandmise

vastuvõtmise aktid. Tööde täpne maht ja sisu on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides, mida saab

käsitada arve spetsifikatsioonina. Selle seletuse osas ei ole haldur ka vaideotsuses (ümberlükkavat)

seisukohta avaldanud.

3-20-2605

4(9)

18. Maksuhaldur väidab küll, et arved ja aktid on vastuolus kuna need ei kirjelda tööjõu renti, vaid

hoopis konkreetsete ehitustööde tegemist kuid asjas ei olegi selge, kuidas täpselt kaebaja ja OÜ

Optinord tehing kvalifitseerub: kas tööjõurendiks või ehituse alltöövõtuks. Tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid pigem annavad alust kvalifitseerida tehingut ehituse alltöövõtuna. See sõltub

sisuliselt sellest, kas OÜ Optinord sai tööülesande või juhendas OÜ Optinord töötajaid A.K.. MTA

ei ole selle kohta esitanud A.K. ühtegi küsimust. Maksunduslikult ei oma tähendust, kas kaebaja

ja OÜ Optinord tehing kvalifitseerub tööjõurendiks või ehituse alltöövõtuks. Arvete ja aktide

dateeringu vastuolu väide omab samuti loogilist seletust: A.K. on seletanud, et töö kestis 2019 aasta

detsembrini ning OÜ Ardis Ehitus juhataja on seletanud, et ehituse dokumendid anti talle

paberdokumentidena üle 2020 aasta jaanuaris.

19. Objektil tehtud märkmete alusel koostas A.K. jooksvalt ehituspäevikud, millele kirjutasid alla

tellija esindaja, ehitusjärelvalve ning A.K. objektijuhina. Ehituspäevikud lükkavad ümber

maksuhalduri väärarusaama, et tööd tegi nn. "must tööjõud" ning alles hiljem esitati arve OÜ-lt

Optinord kui nn. arvevabrikult.

20. Kuna vaidlust ei ole selles, et aktis nimetatud tööd on tehtud, siis on kaebaja kandnud tööde

eest õigustatult kulu ning tulumaksu suurendamine ei ole õige. Teostatud tööde teostamiseks tehtud

kulu ei saa käsitada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena.

Vastustaja seisukohad

21. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb kaebusele vastu. Vaidlusalune kontrolliakt ja

maksuotsus on põhjendatud ning õiguspärased. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet

ning on võtnud arvesse kõik tuvastatud asjaolud.

22. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kuna A.K. on tegutsenud mõistliku ettevõtja

hoolsusega, pole justkui maksuotsus õiguspärane. Maksuhaldur on seisukohal, et isegi kui A.K. oli

Maria talu objektil objektijuht, peab ostja veenduma, et sõlmib tehingud just arvetel näidatud

isikutega (maksuotsuse p 3.2). Seega ei välista objektijuhi palkamine ja ainult temaga väidetav

suhtlemine kaebaja maksukohustust. Seejuures on maksuhaldur õigesti vaideotsuse punktis 12

leidnud, et kuna A.K. on juhatuse liikmeks Ibark OÜ-s, kes ei ole käibemaksukohustuslane, on

maksuhaldur pidanud üheks võimaluseks, et A.K./Ibark OÜ organiseeris kaebaja objektile

ehitustöödeks nn musta tööjõu ning OÜ Optinord rekvisiitidega arved vormistati selleks, et ühelt

poolt vältida tööjõumaksude tasumist ja teiselt poolt luua võimalus kaebajal sisendkäibemaksu

deklareerida. Maksuhaldur on käsitlenud väiteid A.K. hoolsusest tehingupartneri valikul

maksuotsuse punktis 3.3.

23. Kaebaja leiab, et küsimus sellest, kes OÜ Optinord TSD-des tööjõumakse deklareeris, kas

registreeritud töötajate nimed vastasid objektil tööd teinud töötajate nimedele, saavad kaebaja

maksustamisel tähtsust omada vaid nii palju, kui palju need asjaolud saavad viidata kaebaja ette

teadmisele, et OÜ Optinord ei kavatse tööjõumakse deklareerida ja tasuda. Kaebajal ei olnud, ega

saanudki olla teavet, kuidas teenusepakkuja töö- ja maksuarvestust peab. Teatmik.ee andmetest

nähtuvalt oli OÜ-l Optinord kuni 6 töötajat ning objektil ei olnud korraga üle 3 inimese.

24. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et tehingupartneriga seotud asjaolud ei oma tähtsust.

Olgugi et väidetava tehingupartneri rikkumised ei ole omistatavad kaebajale või tema

maksukohustusele, on käesoleval juhul maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja oli teadlik tehingute

mitte toimumisest arvetel näidatud osapoolte vahel (maksuotsuse p 2.1.2.2).

25. Maksuhaldur on ka vaideotsuses märkinud, et tõendite põhjalt saab järeldada, et kaebaja oli

teadlik, et OÜ Optinord arvetel näidatud tööjõurendi teenuseid või aktidelt järelduvaid ehitustöid

ei osutanud ning et tööd tegid tegelikult ära tundmatud kolmandad isikud. Sisuliselt osales kaebaja

nii maksupettuses.

3-20-2605

5(9)

26. Vastustaja on kaebaja väidetele seoses OÜ Optinord töötajatega vastanud nii maksuotsuse p

3.4 kui vaideotsuse p 11. Märkimisväärne on see, et ei kaebaja ega ka A.K. osanud ees- ja

perekonnanimega nimetada ühtki OÜ Optinord töötajat, kes vastaval objektil töid tegi. Olukorras,

kus kaebaja viitab, et tema ei pidanudki töötajate kohta teadma, oleks vähemalt A.K. pidanud olema

võimeline töötajaid teadma. Seejuures olid registreeritud töötajad teiste eesnimedega kui A.K.

nimetatud. Seega ei ole kuidagi kinnitust leidnud, et isikud, kes olid OÜ Optinord töötajatena

registreeritud, ka reaalselt Maria talu objektil töid oleksid teostanud.

27. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur veenvalt tõendanud, et OÜ Optinord majandustegevuse

üksikasjad viitavad iseloomulikult nn varifirmadele. Isegi kui maksuhalduri väide oleks tõene, siis

ei ole tõendeid selle kohta, et kaebaja oli või pidi olema sellest teadlik. Vastustaja on seisukohal,

et maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et OÜ-l Optinord puudus kontrollitud

perioodil Eestis reaalne majandustegevus (vaideotsuse p 10). Samuti on maksuotsuse punkt 2.1.2.1

alapunktis 2 viitega kontrolliakti punkt 1.1.2.1 alapunktile 2 käsitletud OÜ Optinord reaalse

majandustegevuse puudumist. Seejuures ei nähtu ühestki allikast, sh kaebaja viidatud

andmebaasidest, et OÜ Optinord oleks 2019. a tegutsenud ehitustöödega või renditööjõu teenuste

pakkumisega (maksuotsuse p 3.5).

28. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega uurimiskohustuse rikkumisest. Maksuhaldur on

vaideotsuse punktis 20 kaebaja etteheiteid analüüsinud ning vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et

maksuhalduril on tõendite kogumisel kaalutlusõigus. See tähendab, et kui maksuhaldur on omalt

poolt teinud pingutusi teabe kätte saamiseks, ei pea siiski ebamõistlikult palju täiendavat aega ja

ressurssi kulutama, kui olemasolevad tõendid kogumis on piisavad maksuhalduri põhjendatud

kahtluse kinnitamiseks. Seejuures on MTA praegusel juhul üritanud tehingute kohta korraldustega

teavet saada A.K.lt, OÜ-lt Ibark, OÜ-lt Optinord ja selle tehinguteaegselt juhatuse liikmelt K. T.

Maksuhaldur on OÜ-le Optinord edastanud korralduse nii e-maksuametis kui äriühingu juriidilisele

aadressile. Asjaolu, et äriühing ei ole kättesaadav, on üks asjaolu tõendite kogumis, mis kinnitab,

et väidetav tehingupartner ei osutanud kaebajale teenust. Maksuhaldur on püüdnud kõnealuste

tehingute kohta teavet saada OÜ Optinord kõrval veel eraldi selle tehingute aegselt juhatuse

liikmelt K. T., aga ka viimane ei ole talle e-maksuameti kaudu saadetud korraldusele ja

maksuhaldurile teadaolevale meiliaadressile saadetud kirjale reageerinud. Vastustaja on

seisukohal, et maksuhaldur on täitnud oma uurimiskohustuse ning etteheited selle rikkumisest on

asjakohatud. Seejuures ei ole MTA pelgalt tehingupartneri mitte kättesaamisest teinud järeldust

kaebaja maksupettusega seotuse kohta, vaid hinnanud tõendeid kogumis.

29. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et esitatud arved ei vasta nõuetele. Ilma tööde üleandmise

vastuvõtmise aktideta pole kuidagi võimalik tuvastada teenuse tegelikku sisu ja mahtu ega hinna

kujunemist. Arvetel pole aktidele viidatud. Üleandmise-vastuvõtmise aktid esitas kaebaja alles

eriarvamusega, kuid neid peab maksuhaldur õigustatult ebausaldusväärseteks. Kaebaja ei ole

kuidagi põhjendanud, miks ta esitas need dokumendid alles pärast kontrolliakti koostamist, olles

seejuures varem väitnud, et tal pole rohkem tõendeid esitada. Seejuures on otsitud kaebaja väide

aktide vastuolude põhjendamiseks (maksuotsuse p 3.7, vaideotsuse p 13). Lisaks jääb maksuhalduri

hinnangul arusaamatuks asjaolu, et isegi kaebaja ise ei ole teadlik, kas talle pakuti siis tööjõurenti

või alltöövõttu.

30. Riigikohtu praktikast tulenevalt (RKHKo nr 3-3-1-76-14, p 15 ja 16) võib sisendkäibemaksu

mahaarvamist teatud juhtudel piirata ainuüksi juba sel põhjusel, et arve (või dokument, millele arve

viitab) ei ole saadud kauba või teenuse kirjeldamisel piisavalt üksikasjalik (ja seeläbi

nõuetekohane). Kauba või teenuse kirjeldus on kohtupraktika kohaselt piisavalt üksikasjalik siis,

kui sellega tagatakse nende identifitseerimise võimalus ja nende saamise kontrollitavus.

Arvandmed täiendavad kauba või teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse

mahu usutavust. Seega isegi kui formaalselt on arvetel kõik KMS § 37 lg 7 rekvisiidid kajastatud,

peab arve alusel teenuse saamine olema kontrollitav.

3-20-2605

6(9)

31. MTA on kaebajale koostanud 04.05.2011.a. maksuotsuse nr 12.2-3/4882. Selle maksuotsusega

kontrolliti maksustamisperioodi jaanuar kuni mai 2010.a. 04.05.2011.a. maksuotsuse nr 12.2-

3/4882 esemeks oli kaebaja tegevus OÜ-le Kõpu Talu kuuluvas Maria talu kompleksis. Kontrolli

tulemusel selgus, et OÜ Ardis Ehitus ei teinud reaalseid tehinguid OÜ-dega Karsi Veod ja Sindi

Arendus, mistõttu puudub kaebuse esitajal õigus OÜ-de Karsi Veod ja Sindi Arendus nimel

koostatud arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu. Seega järeldub, et kaebaja jaoks on

tavapraktikat kasutada oma ettevõtluses võltsarveid nii enda kui kolmandate isikute

maksukohustuse vähendamiseks.

32. Kaebaja juhatuse liige on isikuks, kes on osalenud maksupettuses kolmandate isikute huvides.

Sellisele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus 26.05.2017.a. lahendis asjas nr 3-14-52829.

Ringkonnakohus tuvastas selles asjas, et OÜ Põlluviljad ja OÜ Ardis Ehitus ning OÜ Põlluviljad

ja OÜ Nurme Teedeehitus vahelised tehingud on näilised ning sõlmitud selleks, et tekitada

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning saada PRIA-lt projekti rahastamiseks toetust. Näiliku

tehingu alusel ei ole ostjal müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigust.

33. Tunnistaja A.K. kohtuistungil antud selgitused ei kinnita, et vaidlusalused OÜ Optinord

rekvisiitidega arved oleksid õiguspärased. A.K. vastas kohtu küsimusele, et üleandmise –

vastuvõtmise aktidele on allkirjastanud tema ja ehitusjärelvalve Eeltoodu on vastuolus kaebaja

eriarvamuse punktis 8.2.esitatud väitega: Lisame tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (2tk.), mille

on koostanud ja allkirjastanud Optinord poolt K. T., Objektijuht OÜ Ibark poolt A.K. ning tellija

poolt ehitusjärelvalve teostaja. See kinnitab MTA seisukohta, et kaebaja poolt esitatud üleandmise

ja vastuvõtmise aktid on koostatud tagantjärgi loomaks muljet, et tehingud kaebaja ja Optinord OÜ

vahel toimusid. A.K. ei vastanud sisuliselt vastustaja küsimusele, mis kuus arved saadeti Ardis

Ehitus OÜ-le. A.K. selgitused ei ole usaldusväärsed samuti põhjusel, et esmalt väitis A.K., et ta ei

ole MTA-le vastuse esitamisel kaebajaga suhelnud kuid kaebaja on väitnud, et juhtis A.K.

tähelepanu asjaolule, et MTA-le tuleb vastata.

34. Kaebaja poolt 03.02.2022 esitatud ehituspäevikud ei muuda vaidlustatud maksuotsust

õigusvastaseks. Esitatud ehituspäevikust järeldub, et tegemist on hoopis Kõpu Talu Ratsakeskuse

peamaja ehituspäevikuga. Kontrollakti punktis 1.2.2.3. asus MTA seisukohale, et kaebaja oli

teadlik, et ta ei saanud OÜ-lt Opinord tööjõurendi teenust (kontrollakti p 1.1.2), siis ei ole ka

oluline, et kaebaja on esitanud ehituspäevikud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

35. MTA on maksuotsuses asunud seisukohale, et OÜ Optinord ei ole kaebajale perioodil

september–oktoober 2019 tööjõurendi teenuseid osutanud ja seega on kaebaja sisendkäibemaksu

hulgas alusetult kajastanud OÜ Optinord poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu. Kuna OÜ

Optinord ei ole teenuseid osutanud, siis on arvete alusel tasutud summad maksustatavad

tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. MTA on seejuures leidnud, et kaebaja tegutses

teadlikult, soovides tegelikkusele mittevastavate arvete kajastamisel saada maksueelist.

36. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

37. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama

vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr

3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited

ühtivad osaliselt eriarvamuses ja vaides esitatutega ning vastustaja on maksuotsuses ja

vaideotsuses neile põhjalikult vastanud, siis maksuotsuse ning vaideotsusega nõustudes ei korda

ma kohtuotsuses kõiki kaebajale juba senises haldus- ja kohtumenetluses vastuseks antud

põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

3-20-2605

7(9)

38. Kontrolliaktis ja maksuotsuses viitab maksuhaldur, et OÜ Optinord tegevuse analüüsimisel

ilmnevad nn varifirmadele ja nn arvevabrikutele omased tunnused. OÜ Optinord pangakontole

laekunud summad võetakse sularahas välja või kantakse teiste OÜ Optinord juhatuse liikme K. T.

seotud äriühingute pangakontodele. kui käibedeklaratsioonide lisa INF A-osal on OÜ Optinord

enda müügiarveid/tehingupartnereid kajastanud (võimaldades ostjatel sellega sisendkäibemaksu

maha arvata), siis B-osal enda ostuarveid/tehingupartnereid mitte. OÜ Optinord on (kontrollitud

perioodil) Eestis ettevõtluse olemasolu tõendamata jätmise tõttu ka alates 01.11.2019

käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Ühestki allikast ei nähtu, et OÜ Optinord oleks

2019. a tegutsenud ehitustöödega või renditööjõu teenuste pakkumisega. Tööjõumakse OÜ

Optinord deklareerinud ei ole. OÜ Optinord ei ole ka renditöö vahendamise kohta esitanud

majandustegevuse registrisse vastavat majandustegevusteadet. OÜ Optinord ja tema juhatuse liige

ei ole maksuhaldurile kättesaadavad.

39. Minu hinnangul on eeltoodud asjaolud kogumis piisavad, et põhjendada MTA kahtlust

tööjõurendi teenuse saamise osas OÜ-lt Optinord. Maksuotsuse järeldused selles osas on selged ja

jälgitavad.

40. Kaebaja viitab, et Maria talu ehitusobjektil osutas kaebajale objektijuhi teenuseid A.K. (oma

äriühingu OÜ Ibark kaudu), kes korraldas objektil igapäevaselt töid ja hankis ka vajalikud töötajad.

OÜ Optinord tausta kontrollis A.K. mõistliku ettevõtja hoolsusega, omades eelnevat kogemust

koostööst OÜ Optinord juhatuse liikme K. T. Soomes ning kasutades tasutakontrolliks Soome

andmebaasi https://www.vastuugroup.fi. Kaebaja viitab ka, et OÜ-l Optinord on veebileht

www.optinord.eu ning seega ei saanud kaebaja projektijuhil tekkida kahtlust, et tegemist ei ole

reaalselt mittetegutseva äriühinguga.

41. Kaebaja tugineb seega sellele, et tema ei ole hoolsuskohustust rikkunud ning on olnud

heauskne, sest kaebaja projektijuht on tehingupartneri tausta nõutaval määral kontrollinud.

Maksuotsus põhineb aga kaebaja teadlikkusele sellest, et arvel näidatud äriühing ei ole tegelikult

teenust osutanud (maksuotsuse p 2.1.2.2, kontrolliakti p 1.1.2.2). Seega ei ole kaebaja väited

hoolsuskohustuse osas asjakohased. Pealegi tuleb märkida, et kaebaja poolt viidatud Soome

andmebaasi väljavõttest (dtl 53) nähtuvalt tegeleb OÜ Optinord hoopiski sõidukite jaekaubanduse,

mitte tööjõurendi ega ehitustöödega. Kaebaja poolt viidatud veebileht https://www.vastuugroup.fi.

ei ole käesoleval ajal enam kättesaadav, kuid maksuotsuses ja vaideotsuses viitab maksuhaldur, et

selle veebilehe andmetel tegeles äriühing kaitsevarustuse (kaitsemaskid, desinfitseerimisvahendid)

müügiga (maksuotsuse p 3.5; vaideotsuse p 10). Samuti on kaebaja väited OÜ Optinord tausta

kontrollimise kohta vastuolus projektijuhi A.K. poolt kohtumenetluses antud selgitustega (vt

allpool p 42).

42. Kaebaja projektijuht selgitas ütluste andmisel kohtus, et ta oli OÜ Optinord juhatuse liikme K.

T. tuttav juba üle 10 aasta (helisalvestus al 10:11:25), mis loob täiendava kahtluse selles, et kaebaja

oli (oma projektijuhi kaudu) teadlik, et OÜ Optinord ei ole tegelikult äriühing kes saaks arvel

näidatud tööjõurendi teenust osutada. Projektijuht selgitas, et käesoleval juhul palus ta K.l (T.)

objektile töömehed saata, teadmata seejuures, millise äriühingu poolt teenust osutatakse

(helisalvestus 10:12:40). Sellest nähtub omakorda, et projektijuht ei tundud tegelikult kaebaja

tehingupartneri vastu huvi ning kaebuses toodud väited OÜ Optinord tausta kontrollimise osas on

tegelikult vastuolus projektijuhi poolt kohtuistungil antud selgitustega. Tähelepanuväärne on ka

see, et projektijuht, kes väidetavate OÜ Optinord töötajatega objektil igapäevaselt kokku puutus,

ei osanud nimetada objektil olnud töötajate nimesid ega kontaktandmeid. Töötajate nimesid ei

kajasta ka ükski kaebaja poolt esitatud dokument. Seega puudub võimalus kontrollida, kes

tegelikult objektil töid tegid ning kas tegemist oli tegelikult OÜ Optinord töötajatega.

43. Need asjaolud kinnitavad veelgi maksuotsuse järeldust, et kaeabaja oli (oma projektijuhi

kaudu) teadlik, et OÜ Optinord ei olnud tegelikult teenuse osutajaks ning objektil teostatud tööde

kohta vormistati arved vaid formaalselt OÜ Optinord kaudu ja kaebaja oli sellest teadlik.

3-20-2605

8(9)

44. Riigikohus on varasemalt leidnud, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et

tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist

taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või

teadmisel. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja

juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja

esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele

maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale

makstud raha (RKHKo nr 3-3-1-74-09, p 10).

45. Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). Kui maksuhaldur on

maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt

põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures

maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle

maksukohustuslasele (RKHKo 3-3-1-65-14, p 9; RKHKo 3-3-1-33-14, p 11). Leian et

eelpoolkirjeldatud asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajal ei olnud õigust OÜ

Optinord arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kaebaja ei ole maksu-

ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud järeldused.

46. Täiendavalt märgin, et maksuhaldur on kohtule esitatud seisukohades välja toonud ka asjaolu,

et kaebajale on varem sarnastel asjaoludel koostatud maksuotsus (04.05.2011.a. maksuotsus nr

12.2-3/4882, dtl 456-478), mille esemeks oli samuti kaebaja tegevus Maria talu kompleksis.

Kontrolli tulemusel selgus, et OÜ Ardis Ehitus ei teinud reaalseid tehinguid OÜ-dega Karsi Veod

ja Sindi Arendus, mistõttu puudus kaebuse esitajal õigus OÜ-de Karsi Veod ja Sindi Arendus nimel

koostatud arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu. Seega pidi kaebaja olema iseäranis hästi

kursis, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on vajalik tehingute korrektne dokumenteerimine ja

tehingupartneri tausta kontrollimine.

47. Lisaks eeltoodule on maksuhaldur kontrolliaktis ning maksuotsuses järeldustes tuginenud ka

sellele, et kaebaja aktsepteeris oma raamatupidamises arveid, mis ei vasta nõuetele.

47.1. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab sisendkäibemaksu maha arvata sama seaduse paragrahvis 37

sätestatud nõuetele vastava arve alusel. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida samas

avaldatud loetelule vastavad andmed, sealhulgas teenuse nimetus või kirjeldus (p 5), teenuse maht

(p 6) ja teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev,

kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast (p 7).

47.2. Nõustun maksuhalduriga, et kaebaja raamatupidamises olevad arved (dtl 385-386), ei vasta

KMS § 37 lg 7 nõuetele. Arvetel on teenuse nimetusena kajastatud: „tööjõurent, kogus 1 tk“

täpsemaid selgitusi ega viiteid nt dokumendile, kus oleks kajastatud arve täpsem sisu, arvele lisatud

ei ole. Sellisel kujul ei ole võimalik arvete põhjal veenduda millise objektiga seoses täpsemalt ja

millises mahus arvel märgitud tööjõurendi teenuseid on osutatud.

47.3. Eriarvamusega koos esitas kaebaja maksuhaldurile küll tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid

(dtl

322-323),

ent

maksuhaldur

pidas

neid

õigustatult

tagantjärele

koostatuks

ja

ebausaldusväärseks. Vaatamata asjaolule, et maksuhaldur oli kaebajalt maksumenetluse käigus

korduvalt kõigi dokumentide esitamist nõudnud, ei esitanud kaebaja akte maksuhaldurile enne

eriarvamuse koostamist ega viidanud kordagi, et sellised aktid võiksid olemas olla. Seejuures tuleb

märkida, et aktidel on tööde tegemise perioodiks märgitud 02.09.2020 - 30.09.2020 ja 01.10.2020

-15.10.2020 (2019. a asemel), mis veelgi süvendab kahtlust, et tegelikkuses kaebajal neid akte

varasemalt ei olnudki. Kaebaja projektijuht selgitas ütluste andmisel küll kohtus, et kuupäevad

võisid aktidele saada ekslikult ebaõiged seetõttu, et algselt koostas projektijuht aktid käsikirjaliselt

ning kaebaja nõudmisel vormistas hiljem korrektsed aktid, sisestades andmed arvutisse

(helisalvestus 10:15:44). Selline selgitus ei ole minu hinnangul aga veenev ja ei selgita kuidagi

eksimist aktide tööde teostamisel aasta võrra. Ka ei ole projektijuhi väide kontrollitav, sest

3-20-2605

9(9)

väidetavaid käsikirjalisi akte kaebaja kohtule ei esitanud, ehkki kohus andis selleks kaebajale

tähtaja. Lisaks on aktide sisu arvetega vastuolus, kirjeldades ehitustööde tegemist, samal ajal, kui

arvetele on märgitud teenuse sisuks tööjõurent. On tähelepanuväärne, et aktidel ega arvetel pole

OÜ Optinord poolt K. T. või mõne muu OÜ Optinord esindaja nime ja allkirja. Aktidel on

„poolteks“ A.K. ja objektil ehitusjärelevalvet teostanud L. T. Samuti ei ole usutav, et arve

koostatakse ja tasutakse täielikult juba enne vastavate tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Näiteks

septembrikuu tööde eest koostati arve 01.09.2019 ning tasuti 26.09.2019, vastav akt aga koostati

30.09.2019.

48. Sisendkäibemaksu mahaarvamise osas on Riigikohus varasemalt viidanud, et lisaks asjaolule,

et arvetel pole märgitud tegelik müüja, oleks maksuotsus piisavalt põhjendatud ja õige ka siis, kui

selle aluseks oleks üksnes majandustehingute sisu puudulik kajastamine, mis on välja toodud

lisaargumendina kaebaja maksupettuses osalemise kõrval. Samamoodi kui maksupettuse etteheite

korral,

panevad

ka

puudused

teenuse

kirjeldamisel

tõendamiskoormuse

kaebajale.

Majandustehingu sisu ei saa tuleneda isikute ütlustest, vaid peab olema üheselt nähtav asjakohasest

dokumentatsioonist (arve, leping) KMS § 31 lg 1, § 37 lg 7 ja MKS § 57 lg-te 1 ja 3 kohaselt.

Arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik

kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse

teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad

teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. (RKHKo nr 3-3-1-

76-14, p-d 15 ja 16). Leian, et neist Riigikohtu seisukohtadest tuleb juhinduda ka käesolevas asjas.

49. Eeltoodust tulenevalt leian, et vaidlustatud maksuotsusega täiendava käibemaksukohustuse

määramine kaebajale oli õiguspärane. Maksuotsus on põhjendatud ka kaebajale OÜ Optinord

arvete alusel tasutud summadelt tulumaksu määramise osas.

50. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt tuleb tasuda

tulumaksu, väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates

õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on

välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Seetõttu

maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist

reguleerivates

õigusaktides

ettenähtud

nõuetele

vastav

algdokument.

Väljamaksete tegemist selliste arvete alusel, millel märgitud teenust ei ole tegelikkuses soetatud ja

millest kaebaja oli teadlik, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks.

51. Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende

tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

52. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (halduskohtumenetluse seadustiku § 108

lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kaebus jäi täies osas

rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma