2-21-3698/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3698

Kohtuasi

X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise ning

tahteavalduse kohustamise ja nõusoleku asendamise

nõudes

Y vastuhagi X vastu kaasomandi lõpetamise ning

tahteavalduse kohustamise ja nõusoleku asendamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. detsembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Helen Reinvart

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y 17. jaanuari 2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17. detsembri 2021

otsuse peale menetlusse võtmata.

2. Jätta

apellatsioonkaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

Y

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 9. märtsil 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

lõpetada kaasomand selliselt, et korterihoonestusõigus, asukohaga Mirta tn 41, Tallinn, mille

reaalosaks on elu- ja mitteeluruum nr 3 koos selle oluliste osadega ja päraldistega

(korterihoonestusõigus), jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostja kaasomandi osa

kaotuse eest hüvitist summas 11 785,38 eurot; kohustada kostjat andma järgmise sisuga

tahteavaldused tingimusel, et hageja tasub kostjale 11 785,38 eurot: kostja lepib hagejaga

kokku kaasomandis oleva korterihoonestusõiguse kaasomandi lõpetamises selliselt, et Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 23965701 kantud korterihoonestusõigus läheb üle

hagejale täies ulatuses, s.o ½ kaasomandist; kostja annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 34¹ lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 23965701 teises

jaos kehtiva omanikukande, mille kohaselt on hageja ½ mõttelises osas ja kostja ½ mõttelises

osas korterihoonestusõiguse kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille

kohaselt kantakse korterihoonestusõiguse ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Hageja

palus asendada tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kostja asjaõiguslepingu

sõlmimise tahteavaldus ja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr 23965701

teises jaos kostja omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning hageja kinnistusregistri

registriossa nr 23965701 ainuomanikuna sisseandmiseks. Hageja palus määrata hüvitise

maksmise tähtajaks 60 päeva arvates käesoleva kaasomandi lõpetamise kohtuasjas tehtava

lahendi jõustumisest. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

1. oktoobril 2021 märkis hageja kostjale makstava hüvitise suuruseks 12 202 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Kostja esitas 5. aprillil 2021 vastuhagi, paludes lõpetada kaasomand selliselt, et

korterihoonestusõigus jääb kostja ainuomandisse ja kostja maksab hagejale kaasomandi osa

kaotuse eest hüvitist summas 22 882,95 eurot; kohustada hagejat andma järgmise sisuga

tahteavaldused tingimusel, et kostja tasub talle 22 882,95 eurot: hageja lepib kostjaga kokku

kaasomandis

oleva

korterihoonestusõiguse

kaasomandi

lõpetamises

selliselt,

et

korterihoonestusõigus läheb üle kostjale täies ulatuses, s.o ½ kaasomandist; hageja annab

nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 23965701 teises jaos kehtiva

omanikukande, mille kohaselt on kostja ½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas

korterihoonestusõiguse kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt

kantakse korterihoonestusõiguse ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Kostja palus

asendada hageja asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus ja nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistuosakonna registriossa nr 23965701 teises jaos hageja omandiõiguse kohta senise kande

kustutamiseks ning kostja kinnistusregistri registriossa nr 23965701 ainuomanikuna

sisseandmiseks. Kostja palus määrata hüvitise maksmise tähtajaks 60 päeva arvates käesoleva

kaasomandi lõpetamise kohtuasjas tehtava lahendi jõustumisest. Kostja palus menetluskulud

jätta hageja kanda.

4. Hageja palus vastuhagi jätta rahuldamata.

5. Harju Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021 otsusega hageja hagi ning lõpetas hageja ja

kostja kaasomandi selliselt, et korterihoonestusõigus jääb hageja ainuomandisse ja hageja

maksab kostjale kaasomandi osa kaotuse eest hüvitist summas 12 202 eurot. Ühtlasi kohustas

maakohus kostjat andma järgmise sisuga tahteavaldused tingimusel, et hageja tasub talle

12 202 eurot: kostja lepib hagejaga kokku kaasomandis oleva korterihoonestusõiguse

kaasomandi lõpetamises selliselt, et korterihoonestusõigus läheb üle hagejale täies ulatuses, s.o

½ kaasomandist; kostja annab nõusoleku (KRS § 34¹ lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 23965701 teises jaos kehtiva omanikukande, mille kohaselt on

hageja ½ mõttelises osas ja kostja ½ mõttelises osas korterihoonestusõiguse kaasomanikud,

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse korterihoonestusõiguse

ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja; asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja

asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus ja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistuosakonna

registriossa nr 23965701 teises jaos kostja omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning

hageja kinnistusregistri registriossa nr 23965701 ainuomanikuna sissekandmiseks. Maakohus

määras hüvitise maksmise tähtajaks 60 päeva arvates praeguses asjas tehtava lahendi

jõustumisest. Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi

kanda.

6. Kostja esitas 17. jaanuaril 2022 apellatsioonkaebuse, paludes tühistada Tallinna Halduskohtu

17. detsembri 2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-3698 ja rahuldada kostja vastuhagi.

Alternatiivselt palus kostja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. Menetluskulud

palus kostja jätta hageja kanda. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 75 eurot.

7. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 8. veebruari 2022 määrusega käiguta, sest kostja

ei tasunud kaebuselt seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu ega esitanud apellatsioonkaebuses

selgelt väljendatud taotlust ja põhjendusi. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks 7 päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

8. Kostja sai kohtumääruse kätte AET-is 14. veebruaril 2022. Seega tuli kostjal puudused

kõrvaldada hiljemalt 21. veebruariks 2022. Kostja tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus

leiab,

et

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja § 637 lg 1 p 3 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

10. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi menetlusse, kui

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.

11. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 75 eurot. Ringkonnakohus jättis

apellatsioonkaebuse 8. veebruari 2022 määrusega käiguta ja kohustas kostjat tasuma

täiendavalt riigilõivu 555 eurot ning esitama apellatsioonkaebuses selgelt väljendatud taotluse

seitsme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostja sai määruse kätte

14. veebruaril 2022, mistõttu oli riigilõivu tasumise tähtpäev 21. veebruar 2022. Kostja ei

teatanud selleks tähtpäevaks ega hiljem, et ta on täiendava riigilõivu tasunud ega esitanud

riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Riigilõivu tasumist ei ole võimalik kindlaks teha ka

kohtute infosüsteemis. Eeltoodut arvestades tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keelduda.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale

apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

13. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (75 eurot).

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda kostjale tagastada.

Käesolev kohtumäärus toimetatakse TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte ja edastatakse teistele

menetlusosalistele.

(allkirjastatud digitaalselt)