2-21-19656/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-21-19656

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2022. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19656 Tsiviilasi K T hagi K Pa vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K T, isikukood XXX; elukoht XXX

Kostja K P, isikukood XXX; elukoht XXX Kohtuistungi toimumise aeg

21. veebruar 2022. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K T hagi K P vastu abielu lahutamise nõudes. 2. Lahutada K T (isikukood XXX) ja K P (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xxx. a. Tallinna notarid Erki Põdra ja Kätlin Aun-Janisk poolt. 3. Jõustunud kohtuotsus saata kande tegemiseks perekonnaseisukandeid tegevale asutusele. 4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosalite endi kanda. 2. Hageja kanda jääb tema poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised muid menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-21-19656

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue, menetluse käik 1. 16.12.2021.a esitas K T Pärnu Maakohtule (Haapsalu kohtumajja) hagi K P vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja soovib poolte abielu lahutada, kuna hageja ja kostja vahel lõppes kooselu 2017. aastal ja omavaheline suhtlus puudub täielikult. Abielu ei ole võimalik taastada, kuna kostja ei ole kättesaadav ning ei ole nõus tulema lahutama. Hageja soovib peale abielulahutust perekonnanimeks jätta T. Pooltel on ühine alaealine laps G T, sündinud xxx. a. 2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 11.01.2022.a määrusega ja andis kostjale tähtaja enda seisukoha esitamiseks. Kostja on hagimaterjalid e-toimiku vahendusel kätte saanud 20.01.2022.a. Kostja tähtaegselt vastust esitatud hagiavalduse osas kohtule ei esitanud. 3. Hageja esitas 20.01.2022. a kohtule taotluse, milles teatas, et ta sai kostjaga kontakti, kostja ei ole huvitatud kuhugi tulema ja abielu lahutamisele vastu ei vaidle. Kohus kooskõlastas telefoni teel kostjaga 11.02.2022.a kohtuistungi aja ja väljastas kohtukutsed. 4. 21.02.2022.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjuseid. Hageja osales istungil virtuaalruumi vahendusel. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Menetluskulud palus hageja jätta tema enda kanda.

Kohtuotsuse põhjendused 5. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 6. Kohus, kuulanud ära hageja ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx. a, dokument nr xxx, väljaandja Tallinna notarid Erki Põdra ja Kätlin Aun-Janisk. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja nõustunud kohtuväliselt abielu lahutama. 7. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud juba enne ühise lapse sündi xxx. a. Hageja on selgitanud, et ta ei soovi enam abieluliste suhete taastamist. Kostja ei ole vastuväited hageja nõudele ning seisukohtadele esitanud. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. 8. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud

2-21-19656

sätte alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik