2-21-3475/149 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3475

Kohtuasi

Lääne-Harju Vallavalitsuse avaldus vanemate X ja Y

hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse C suhtes ning

C-le eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. septembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse

kaudu, registrikood 77000200)

Puudutatud isik I (laps) C (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Puudutatud

isik II

(ema)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Puudutatud isik III (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik IV

(vanaema)

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Keila Linnavalitsus (registrikood 75014422)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Lääne-Harju valla 24. jaanuaril 2022 esitatud

täiendavad tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 6. septembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

2-21-3475

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 4. märtsil 2021 Harju

Maakohtule esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse C (puudutatud isik I, laps) perekonnast

eraldamiseks, X (puudutatud isik II, ema) ja Y (puudutatud isik III, isa) hooldusõiguse

peatamiseks ja lapse ajutiseks eestkostjaks lapse emapoolse vanaema W (puudutatud isik IV,

vanaema) määramiseks, suhtluskorra määramiseks ja lapse emale ettekirjutuse tegemiseks.

2. Harju Maakohus eraldas 5. märtsi 2021 määrusega menetluse ajaks lapse vanematest, peatas

ajutiselt vanemate hooldusõigused lapse suhtes, määras lapse eestkostjaks avaldaja, keelas emal

last avaldaja loata lapse viibimiskohast kaasa võtta, reguleeris vanemate suhtluskorda ja tegi

vanematele ettekirjutuse. Lapse eestkostjaks määrati avaldaja. Harju Maakohus vabastas

avaldaja 12. märtsil 2021 eestkostja ülesannete täitmisest ja määras lapse ajutiseks eestkostjaks

kohtumenetluse ajal, kuid mitte kauemaks kui 5. septembrini 2021 puudutatud isiku IV.

3. Avaldaja esitas 5. aprillil 2021 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 13. aprillil 2021),

milles palus piirata lapse ema ja lapse isa isikuhooldusõigust nende alaealise lapse suhtes kuni

lapse ema tervenemiseni ja lapse isa töökorralduse muutumiseni nii, et vanematel ei ole

otsustusõigust lapse elu- ja viibimiskoha üle ega haridus- ja tervishoiuküsimustes. Avaldaja

palus määrata lapse eestkostjaks lapse vanaema. Lisaks palus avaldaja kohtul rakendada

õiguskaitse

abinõuna

lapse

ema

allutamist

politsei

poolt

tehtavale

juhuslikule

alkoholikontrollile.

Avalduse kohaselt on laps erivajadustega, ta vajab eakaaslastest suuremat tähelepanu, kõrvalist

abi ja hoolt ööpäevaringselt ning laps ei saa ise abi küsida. Lapse ema ei suuda

alkoholisõltuvuse tõttu last hooldada. Lapse ema vajab alkoholivastast ravi ja psühholoogilist

tuge, mille järel saab ta keskenduda vanemlike kohustuste täitmisele. 20. novembril 2019

pöördus Tallinna Lastehaigla avaldaja poole kirjaga, mille kohaselt vajab laps tõhusat ja

teadlikku hooldust ning abi, kuid koostöö lapse emaga oli problemaatiline ning ema käitumises

esines murelikuks tegevaid jooni. Tallinna Lastehaiglas märgati 2. märtsil 2021, kui laps ja

lapse ema viibisid haiglas lapse plaanilistel uuringutel, et lapse ema käitumine viitab

alkoholijoobe tunnustele. Laps ei saanud talle ettenähtud teraapiat, hoolimata korduvast

meeldetuletusest, lisaks jättis ema rahuldamata lapse vajaduse toidule. Lapse ema on olnud

pereliikmete suhtes alkoholi tarvitamise ajal verbaalselt ja füüsiliselt vägivaldne, mis on

korduvalt päädinud politsei sekkumisega. Lapse ema suhtes on algatatud kriminaalmenetlused,

kuna lapse ema on juhtinud autot alkoholijoobes olles ja olnud alkoholi tarvitades lähedaste

suhtes vägivaldne. Lapse ema sõltuvusprobleemi ei tunnista.

Lapse isa töötab Soomes ning ei ole võimeline hooldusõigust distantsilt teostama juhul, kui laps

peaks vajama erakorralist meditsiinilist sekkumist, kuivõrd ravi eelduseks on vanema nõusolek

ja laps vajab ravi sagedasti. Eestis viibides hoolitseb isa lapse eest ning panustab maksimaalselt

aega lapsega tegelemisse ja hooldamisse.

2-21-3475

Lapse eestkostjaks tuleb määrata lapse vanaema, kuna lapsel on vanaemaga usalduslik suhe,

vanaema arvestab lapse erivajadust ja oskab tema eest hoolitseda, sealhulgas viib teda kooli

ning rahuldab lapse vajadused.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Lapsele määratud esindaja leidis, et tulenevalt lapse ema alkoholi liigtarvitamise probleemist

võiks peatada ema otsustusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha ning haridus- ja

tervishoiuküsimuste üle. Lapse isa suhtes ei ole avalduse rahuldamine põhjendatud, kuna

avaldajal lapse isa suhtes sisulisi etteheiteid ei ole. Ainuüksi välismaal töötamise tõttu ei saa

avaldust lapse isa suhtes rahuldada.

5. Lapse isa ei nõustu temalt hooldusõiguse äravõtmisega. Asjaolu, et lapse isa töötab Soomes,

ei ole aluseks hooldusõiguse piiramiseks.

6. Lapse ema leiab, et hetkel on lapse kasvatamisega kõik hästi. Alkoholi lapse ema enda sõnul

hetkel ei tarvita ja tegeleb enda ravimisega, osaleb programmis „Tervem ja kainem Eesti“ ning

käib psühhiaatri vastuvõtul. Lapse vanaema aitab lapse ema kasvatamisel, kuid lapsega tegeleb

peamiselt lapse ema. Kui lapse isa on kodus, osaleb ta lapse kasvatamises. Lapse isa

hooldusõigust ei tohiks piirata.

7. Lapse vanaema on nõus vajadusel eestkostjaks olemisega, kuid leiab, et hooldusõiguste

äravõtmine vanematelt ei ole põhjendatud. Lapse ema hoolitseb lapse eest nii palju kui saab,

kuid vajab ravi. Kuna lapsel on sügav puue, siis jälgib lapse ema pidevalt lapse tervist ja on

käinud lapsega erinevate spetsialistide juures lapsega ravil ja konsultatsioonil. Lapse ema

tegeleb enda alkoholiprobleemiga pidevalt. Lapse tervislik seisund on kontrolli all ja

kiireloomuliste probleemide tekkimine ei ole tõenäoline ning ka sellisel juhul on lapse isal

võimalik anda nõusolek lapse ravimiseks nt digitaalse allkirjaga. Lapse isa töötab Soomes

selleks, et kindlustada lapse vajaduste rahuldamine ja pere heaolu.

8. Keila Linnavalitsus leidis, et lapse huvides on piirata vanemate isikuhooldusõigust ning

määrata eestkostjaks puudutatud isik IV, keda laps usaldab ja tunneb ning kes on suuteline lapse

eest igakülgselt hoolitsema.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas osaliselt 6. septembri 2021 määrusega avalduse vanemate

hooldusõiguse piiramiseks lapse suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks. Maakohus peatas

lapse ema hooldusõiguse lapse suhtes kuni lapse täisealiseks saamiseni. Avaldaja ja puudutatud

isikute II–IV menetluskulud jättis maakohus vastavalt avaldaja ja puudutatud isikute II–IV

kanda ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus tuvastas, et lapse ema kuritarvitab alkoholi, mis on kaasa toonud mh takistusi lapse

kasvatamisel. Lapse ema on alkoholisõltuvust asunud ravima ning viibib Sihtasutuses Viljandi

Haigla (Viljandi Haigla) võõrutusravil, mida haigla kinnitas 18. augustil 2021. Kuna ema viibib

statsionaarsel ravil, ei ole tal võimalik samaaegselt lapse eest hoolitseda ega last kasvatada.

Sisulisi etteheiteid lapse isale ei ole, mistõttu puudub alus lapse isa hooldusõiguse piiramiseks.

Kuna lapsel on üks hooldusõiguslik vanem, s.o lapse isa, siis puudub alus eestkoste seadmiseks

perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt ning eestkostja jääb seetõttu lapsele määramata.

Maakohus selgitas, et lapse emal on õigus esitada kohtule avaldus hooldusõiguse

ennistamiseks, kui on ära langenud hooldusõiguse peatamise alus (PKS § 140 lg 2).

Määruskaebus

10. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

2-21-3475

Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus, et lapse ema puudutav kriminaalmenetlus on

lõpetatud, lapse ema on läbinud kohustusliku alkoholisõltuvuse ravi Viljandi Haiglas 4. kuni

28. augustini 2021, lapse ema osaleb kord nädalas programmis „Kainem tervem Eesti“ ning

ambulatoorne ravi Viljandis jätkub visiitidega üks kord kuus. Lapse eest hoolitseb ainult lapse

ema, kes tegeleb lapse taastusraviga ja kooli viimisega. Lapse ema aitavad lapse vanaema ja

lapse isa. Lapse ema on saanud Viljandi Haiglast vajaliku ravi ja psühholoogilise abi. Lapse

ema ebaviisaka käitumise on tinginud avaldaja lastekaitsetöötaja.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

11. Avaldaja leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. Lapse ema ei ole välja toonud,

milliseid õigusnorme on kohus oma määruses rikkunud. Lapse ema väited Viljandi Haigla

järelprogrammis osalemise ja samas haiglas lõpetatud programmi kohta on paljasõnalised ja

tõendamata. Lapse ema kohustuseks pandud üldkasuliku töö tunnid on tegemata ja koostöö on

osutunud kestvalt keeruliseks lapse ema vähese motivatsiooni tõttu, mistõttu ei ole lapse ema

suhtunud tõsiselt oma karistuse kandmisesse ja võimalik on vangistuse rakendamine

alternatiivse karistuse tähtaegselt täitmata jätmise osas. Lapse kooli viimisega tegeleb lapse

vanaema.

24. jaanuari 2022 seisukoha järgi on lapse ema peale määruskaebuse esitamist alkoholi

tarvitamist jätkanud. Lapse ema ei ole Viljandi Haiglasse ravile naasnud, hoolimata

peretugevdustöötaja pakkumisest. Laps vajab meedikute hinnangul väärikat ja ööpäevaringset

hooldust, kuna tema seisund on keeruline. Lapse tervislik seisund halvenes 2021. aasta sügisel

oluliselt ning ta jäeti 17. novembril 2021 peale plaanilist hematoloogi visiiti haiglasse. Lapse

isa viibis sel ajal Soomes ja ema oli alkoholijoobes Keilas. Lapse ema viibis lapse juures alates

25. novembrist 2021, oli püüdlik ja osales raviprotsessis. Laps kirjutati haiglast välja

7. detsembril 2021 ning ta pidi jääma perearsti jälgimisele. Perearstikeskuse teatel loobus lapse

perekond pereõe teenusest, kes oleks jälginud lapse kaalu muutumist, kontrollinud toidu

manustamist ja hapnikuaparaati. Lapse isa on perearstiga konsulteerinud lapse hooldamise

teemal, kuid õe teenusest loobus arsti sõnul ema, kel puudub õigus otsustada lapse

elukorralduslikke asju.

12. Lapsele määratud esindaja leiab, et määruskaebus on alusetu ja põhjendamatu. Asjaolu, et

alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei tähenda automaatselt, et lapse ema on ennast

parandanud. Lühikese sõltuvusravi läbimine hiljuti ja programmis osalemine on ennatlik

lõplike järelduste tegemiseks. Ei ole ettenähtav, kas lapse ema jätkab edusamme, on võimeline

ennast parandama ja alkoholist lõplikult loobuma.

13. Lapse vanaema palub lapse ema hooldusõigust mitte piirata. Lapse ema hakkas umbes viie

aasta eest tarvitama alkoholi, kuid see ei ole pidev ning lapse ema on enamasti kaine ja sel ajal

teeb tema kõik võimaliku lapse heaolu tagamiseks. Puudega lapse heaolule ei mõju hästi emast

eemalolek. Lapsel ja emal on väga tugev emotsionaalne side ning tulenevalt lapse raskest

tervislikust seisundist vajab ta veel rohkem hooldust ning ema hoolitsuseta jätmine tekitab talle

suurt kahju.

14. Keila Linnavalitsus leiab, et vanemad ei ole suutelised lapse eest hoolitsema ega tagama

talle väärikat hooldust. Lapse isa, kellel on ainuhooldusõigus lapse suhtes, töötab senini Soomes

ja ei ole teada, et ta kavatseks püsivalt Eestisse kolida. Lapse emal on pikaaegne ja kestev

sõltuvushäire, mistõttu on lapse eest aidanud järjepidevalt hoolitseda lapse vanaema.

15. Lapse isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

16. Lapse ema esitas 1. veebruaril 2022 vastuse avaldaja 24. jaanuaril 2022 esitatud

arvamusele.

2-21-3475

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659)

tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.

19. Avaldaja esitas 24. jaanuaril 2022 täiendavad tõendid. Avaldaja esitatud tõendid tuleb

TsMS § 662 lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.

20. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes

määruskaebusega vaidlustatud osas. Lapse ema vaidlustab määrust osas, milles maakohus

avalduse osaliselt rahuldas ja peatas lapse ema hooldusõiguse kuni lapse täisealiseks saamiseni.

21. Vanema hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 16. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-16, p

17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiiridest väljunud ning puudub

alus maakohtu määruse muutmiseks.

22. PKS § 140 lg 1 alusel peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu

lapse hooldusõigust teostama. Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140

lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt

takistatud, mis võib olla tingitud vanema pikemast eemalolekust või muust kõrvalisest

takistusest, sh vanema vangistusest, raskest haigusest või teadmata kadumisest (Riigikohtu

16. jaanuari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-3298 p 16.2; 11. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-26-16 p 19). Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et hooldusõiguse peatamine on

PKS § 140 mõtte kohaselt ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada lapse õiguse ja huvide

kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid

tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada

(Riigikohtu 4. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-13, p 16).

23. Maakohtu määruse kohaselt on avaldaja etteheited lapse emale õigustatud, lapse emal on

alkoholisõltuvus, mida ta on asunud ravima ning määruse tegemise ajal viibis lapse ema

Viljandi Haiglas statsionaarsel ravil, mistõttu ei olnud tal samaaegselt võimalik lapse eest

hoolitseda ega last kasvatada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt lapse ema

hooldusõiguse peatamine oli põhjendatud, kuivõrd lapse ema hooldusõiguse teostamine oli

tulenevalt lapsest eemal raviasutuses viibimisest faktiliselt takistatud.

24. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu määrus põhjendamatu, kuivõrd maakohus ei

ole arvestanud asjaoluga, et lapse ema puudutav kriminaalmenetlus on lõpetatud.

Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et lapse ema on karistatud Harju Maakohtu

10. detsembri 2020 otsusega nr 1-20-8337 vangistusega 7 kuud, mis asendati 207 tunni

üldkasuliku tööga ning lisaks on lapse ema suhtes pooleli täiendav kriminaalasi.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et maakohus ei ole määruses arvestanud ühe kriminaalasja

lõpetamisega, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid

kogumis ning määrusest nähtuvalt oli peamiseks hooldusõiguse peatamise aluseks lapse ema

viibimine Viimsi Haiglas ravil.

25. Lisaks on määruskaebuse kohaselt lapse ema läbinud kohustusliku alkoholisõltuvuse ravi

Viljandi Haiglas 4. augustist 2021 kuni 26. augustini 2021, lapse ema jätkab kord nädalas

2-21-3475

osalemist programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning ambulatoorne ravi Viljandis jätkub

visiitidega kord kuus.

Ringkonnakohus leiab, et ühekordne lühiaegne kohustusliku alkoholitarvitamise häire ravi

läbimine ei ole piisav väitmaks, et lapse ema hooldusõiguse teostamine ei ole enam pikema aja

jooksul faktiliselt takistatud. Samuti nähtub tõenditest, et ravi ei ole tulemusi andnud.

Avaldaja 24. jaanuaril 2022 esitatud Lääne-Harju politseijaoskonna 11. oktoobri 2021

ettekandest nähtub, et lapse ema viibis vigastatuna maanteel tugevate alkoholi tarvitamise

tunnustega. Lapse ema 1. veebruari 2022 selgituste kohaselt jalutas lapse ema nimetatud päeval

koju, kuid kukkus ja lõi pea ära. Sealjuures aga ei ole lapse ema vaielnud vastu avaldaja väitele

ja ettekandest nähtuvale asjaolule, et lapse ema oli sel päeval alkoholijoobes.

Lääne-Harju politseiosakonna 15. novembri 2021 ettekande kohaselt oli 12. novembril 2021

väljakutse lapse ema koju, kus lapse vanaema soovis politsei abi, kuna lapse ema oli tarbinud

kolm päeva alkoholi ning muutunud agressiivseks. Ettekande kohaselt tuvastati lapse emal

12. novembril 2021 alkoholijoove. Lapse ema 1. veebruari 2022 vastuse kohaselt oli lapse ema

15. jaanuaril 2021 tarvitanud üksnes pool klaasi õlut, kuid ei esitanud vastuväiteid seoses

12. novembril 2021 tuvastatud alkoholijoobega.

Tõenditest nähtuvalt ei ole Viljandi Haiglas läbitud ravi ega programmis osalemine andnud

soovitud tulemusi ning lapse ema on jätkanud alkoholi kuritarvitamist. Lapse ema ei ole

sisuliselt vaielnud vastu avaldaja ja teiste perekonnaliikmete väidetele, et lapse ema alkoholi

tarvitamine toimub tsüklite kaupa ja kestab sageli mitmeid päevi. Ringkonnakohus leiab, et ajal,

mil lapse ema kuritarvitab päevade viisi alkoholi, ei ole lapse ema võimeline lapse

hooldusõigust teostama. Avalduse kohaselt vajab laps ööpäevaringset hooldust. Avaldaja

24. jaanuari 2022 arvamuse kohaselt oli lapse ema 17. novembril 2021, kui laps jäeti raske

tervisliku seisundi tõttu haiglasse, alkoholijoobes ning saabus lapse juurde alles 25. novembril

2021. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka avaldaja väidet ümber lapse ema selgitus, et ta oli

17. novembril 2021 teises linnas roolis ega olnud joobes. Lapse ema ei ole põhjendanud, miks

ta läks raskes seisundis lapse juurde haiglasse alles 25. novembril 2021.

26. Lapse ema õigusi vähem piiravad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust. Avaldaja on

lapse emale ja perekonnale võimaldanud erinevaid tugiteenuseid, mis ei ole aidanud või

millised on pereliikmed jätnud kasutamata (avaldaja 24. jaanuari 2022 arvamus p 3.2). Lapse

emal on tulenevalt kriminaalasjas nr 1-20-8337 10. detsembril 2020 tehtud otsusest kohustus

mh mitte tarvitada alkoholi, mida on lapse ema tõenditest nähtuvalt korduvalt rikkunud (Lääne-

Harju politseiosakonna 8. veebruari 2021, 11. oktoobri 2021 ja 15. novembri 2021 ettekanded).

Samuti ei ole tulemusi andnud osalemine programmis „Kainem ja tervem Eesti“.

27. Kolleegium leiab, et kuivõrd hooldusõiguse peatamine on võimalik olukorras, kus

lapsevanem ei saa raske haiguse tõttu hooldusõigust teostada, on peatamine põhjendatud ka

juhul, kui lapsevanem ei ole võimeline lapse suhtes hooldusõigust teostama tulenevalt tema

alkoholisõltuvusest. Alkoholijoobes lapsevanem ei ole võimeline hooldusõigust teostama.

Siiski on ringkonnakohtu hinnangul tegemist ajutise võimetusega, kuivõrd lapse emal on

võimalik end ravida ning taastada enda võimekus hooldusõigust teostada.

28. Ringkonnakohus selgitab, et lapse emalt ei ole hooldusõigust täielikult ära võetud, vaid

hooldusõiguse peatamise tulemusel säilib tal küll hooldusõigus, kuid PKS § 140 lg 3 järgi ei

või lapse ema hooldusõiguse peatumise ajal seda teostada. Hooldusõiguse peatamise korral on

kohtul võimalik lapse ema hooldusõigus ennistada, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise

aluse äralangemine (PKS § 140 lg 2). Seega, kui lapse ema suudab alkoholisõltuvusest

vabaneda ning hoidub alkoholi tarvitamisest piisava ajaperioodi jooksul, et on usutav lapse ema

2-21-3475

võimekus teostada täielikku hooldusõigust, on lapse emal õigus taotleda hooldusõiguse

ennistamist.

29. Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi

kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)