4-10-2988/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 06. oktoober 2010.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Vaidlustatud lahend

M.I 07.09.2010.a. kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse

teenistuse vanema Tanel P 16.08.2010.a. otsusele väärteoasjas 2302,10,009496 Kaebuse esitanud isik M.I, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: M.I

kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindajaTriinu Riigor

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel P 16.08.2010.a. otsus väärteoasjas 2302,10,009496 osaliselt ning nimelt osas, mis puudutab M.I-lt LS § 74

31 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

3 kuuks ning teha uus otsus millega jätta LS § 7431

lg. 2 alusel lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata, muus osas jätta Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel P 16.08.2010.a. otsus väärteoasjas 2302,10,009496 muutmata.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel P

16.08.2010.a. väärteoasjas 2302,10,009496 tehtud otsusega tuvastati, et M.I juhtis

05.07.2010.a. kell 20:52 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Kristiine linnaosas, A. H. Tammsaate tee 100 juures mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu Väärteoasi nr.4-10-2988

2

riivas pargitud sõidukit Mazda registreerimismärk xxx, põhjustad liiklusõnnetuse ja varalise kahju R V ja Swedbank Liising AS-ile. Juht lahkus sündmuskohalt politseile teatamata, kuigi teatamine oli kohustuslik.

Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Menetlusalune isik M.I rikkus seega liikluseeskirja § 91; § 105; § 227 nõudeid pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 7417 lg. 1; § 7431 lg. 1.

Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et

menetlusalune isik on toime pannud LE § -de 91, 105 ja 227 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud tunnistajate ütlustega ja muude asjas kogutud materjalidega. Liiklusõnnetuse tagajärjel on tekkinud varaline kahju R V ja Swedbank Liising AS-ile, seega liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. Liikluseeskirja § 227 kohaselt ei pea liiklusõnnetuses osalenud juht juhtunust politseile teatama, kui juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel,

on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja

sellele alla kirjutanud. Liikluseeskirja § 227 rikkumine on tõendatud tunnistajate ütlustega ja muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Olukorras, kus menetlusalune isik põhjustab oma tegevusega varalise kahju, olles sellest teadlik, kuid ei tegutse vastavalt Liikluseeskirjas sätestatule, vaid lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt, tuleb käsitleda kui eelnevalt toimepandud süülise teo varjamisena ning millel puudub õigustus.

Menetluse käigus kogutud materjalidele tuginedes on kohtuväline menetleja seisukohal, et

liiklusõnnetusest mitteteatamist tuleb käsitleda, kui tahtlikult toimepandud õigusrikkumist.

Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et lisaks põhikaristusele on põhjendatud ka lisakaristuse määramine juhtimisõiguse äravõtmise näol. Riik peab omalt poolt näitama ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1; 63 lõikest 3 määras kohtuväline menetleja

M.I-le LS § 74 17

lg. 1 järgi karistuseks rahatrahvi 32 trahviühiku ulatuses s.o. 1920,00

krooni ning LS § 7431

lg. 1 järgi karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o. 4500,00 krooni ning LS § 7431 lg. 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

KAEBUSE SISU

M.I esitas 07.09.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et soovib vaidlustada

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel P

16.08.2010.a. otsuse väärteoasjas 2302,10,009496 liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise ja

rahatrahvi suuruse osas ning palub tühistada politsei otsus lisakaristuse osas ning vähendada temale määratud rahalist karistust. M.I avaldab, et ta ei ole liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkunud. Ta ei saanud aru, et liiklusõnnetus on toimunud. Kokkupõrge sõidukite vahel ei olnud tuntav. Autos olles ei tekkinud korrakski kahtlust, et tema juhtitud sõiduk oleks millegi vastu põrganud. Antud väärteos puudub täielikult tema süü. Puudub nii ettevaatamatus kui tahtlus. Määratud rahatrahv on ebamõistlikult suur. Ta on peres ainuke töötav inimene ja 6420 kroonise rahatrahvi tasumine on ülejõu käiv summa. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel

arvesse võtnud, et ta on varem karistamata ning esmakordse rikkumise puhul nii suure trahvi määramine ei ole põhjendatud. Juhtimisõigust vajab tööl käimiseks ja töö tegemiseks.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

3