3-22-99/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-99 Määruse kuupäev 23.02.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Priit Pungaste kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 22.12.2021. a vaideotsuse nr 2.1.-3/21/3811 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Andmekaitse Inspektsioonilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – Priit Pungaste Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon RESOLUTSIOON

1. Tagastada Priit Pungaste kaebus.

2. Jätta Priit Pungaste riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning saadetakse teadmiseks Andmekaitse Inspektsioonile. ASJAOLUD

1. Priit Pungaste (kaebaja) esitas Viru Vanglale 05.11.2021 teabenõude, milles soovis saada teavet kriminaalhooldusametniku kahest viimasest kodukülastusest tema kodusel aadressil Kohtla-Järvel, mis toimusid 2019. a suvel ja 2020. a jaanuaris. Kaebaja märkis, et kui teabe avaldamiseks on piirang, siis palub ta selle seadusliku aluse osas teavitust.

2. Viru Vangla märkis teabenõudele 16.11.2021 esitatud vastuses nr 6-13/13551-4, et vangla on kaebajale antud teemal juba vastanud (12.05.2021. a vastus nr 6-13/13551-2 kaebaja teabenõudele) ega pea vajalikuks ennast korrata.

3. Kaebaja esitas 18.11.2021 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide selle peale, et Viru Vangla keeldus täitmast tema 05.11.2021. a teabenõuet. Kaebaja märkis vaides, et ta soovis teavet kriminaalhooldusameti koduvisiidil kirja pandud elanike nimede kohta tema korteris (elukohas) 02.01.2020 ning kaebaja ja kriminaalhooldusametniku vahel registreeritud vestlusest, kui kaebaja käis registreerimas 02.01.2020 ja 20.01.2020. Kaebaja arvates ei ole antud info osas vajadust piiranguks, kuna see puudutab tema perekonda ja ta vajab infot oma õiguste kaitseks halduskohtus.

3-22-99 2

4. AKI jättis 22.12.2021. a vaideotsusega nr 2.1.-3/21/3811 kaebaja vaide rahuldamata. AKI leidis, et kuna vangla väljastas 05.11.2021. a teabenõudes küsitud teabe juba 12.05.2021. a vastuses, siis oli teabe korduvast väljastamisest keeldumine põhjendatud. Teabevaldajal on õigus keelduda teabe väljastamisest, kui teave on juba varasemalt väljastatud (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 1).

5. Kaebaja esitas 09.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks AKI 22.12.2021. a vaideotsus nr 2.1.-3/21/3811 ja mõista AKI-lt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel masenduse ja lootusetuse tunde tekitamise ning riigiasutuse poolt pettumuse valmistamise ehk kokkuvõtlikult alavääristamise ja hea halduse tava rikkumise eest. Kaebaja põhjendab, et uurimisprintsiibist lähtuvalt ei uurinud AKI täpsemalt, mida kaebaja poolt soovitud kriminaalhoolduse koduvisiidi protokollid sisaldavad, vastasel juhul oleks need vanglalt välja nõutud (AvTS § 50 lg 1) ja tehtud ettekirjutus seaduse täitmiseks (AvTS § 50 lg 3). Samuti oleks AKI saanud teha ettekirjutuse seadusliku olukorra taastamiseks, kui teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang ebaseaduslikult (AvTS § 51 lg 7). Kaebaja arvates oleks AKI pidanud tutvuma kõnealuste dokumentidega sisuliselt ja kuna seda ei tehtud, siis on vaiet lahendatud hooletult. Kaebaja leiab, et dokumendid ei sisalda talle keelatud infot. Kaebaja selgitab, et ta vaidlustas vangla jätkuvat info varjamist ja talle õigusvastase piirangu (tutvumiseks) seadmist. AKI ei uurinud kaebajale vangla poolt antud vastuste tagamaid, vastasel juhul oleks AKI teadnud, et kaebaja küsis teavet kahel korral erinevate kuupäevade kohta ning see pole ühe ja sama teabe nõudmine. Kaebaja selgitab, et kuna ta ei teadnud ühe kodukülastuse protokolli sisu ja sellele kehtivat piirangut, siis küsis ta teise kuupäeva kohta, need on erinevad teabenõuded ja teisele teabenõudele ei ole kaebaja vastust saanud. Kaebaja sõnul küsis ta teises teabenõudes kõikide kodukülastuste protokollide koopiaid, aga vangla ei teavitanud ühest 02.01.2020. a protokollist. AKI ei kontrollinud, kas selline sündmus sellisel kuupäeval üldse aset leidis. Kaebaja arvates oleks täpsemal kontrollimisel selgunud, et antud info pole kinnipeetavale keelatud. Kaebaja leiab, et AKI oleks pidanud vaide lahendamisel laskma tal asjaolusid täpsustada. Kaebaja palub praeguses asjas vastustajaks lugeda just AKI-t, kes oli vaide lahendamisel hooletu. Kaebaja on ühes kaebusega esitanud ka menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. AKI esitas 14.02.2022 vastusena kohtunõudele 22.12.2021. a vaideotsuse nr 2.1.-3/21/3811 koos haldusmenetluse toimikus olevate muude dokumentidega (s.o kaebaja pöördumised, AKI järelepärimine Viru Vanglale ja viimase vastus). KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 45 lg 1 sätestab, et vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

8. Kaebaja on esitanud kaebuses tuvastamisnõude vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6 ja hüvitamisnõude vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4, paludes teha kindlaks AKI 22.12.2021. a vaideotsuse nr 2.1.-3/21/3811 õigusvastasuse ning mõista AKI-lt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Kohus märgib, et kuigi vaideotsust saab HKMS § 45 lg-st 4 ja haldusmenetluse seaduse § 87 lg-st 2 tulenevalt reeglina vaidlustada üksnes koos vaide esemeks oleva toimingu või haldusakti vaidlustamisega, on selle peale eraldiseisvalt kaebuse esitamine siiski lubatud juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Praegusel juhul on kaebaja oma kaebuses väga konkreetselt nõudnud, et

3-22-99 3

kohus käsitaks vastustajana just AKI-t, mitte Viru Vanglat. Kohus arvestab seda kaebaja tahet. Kuna kaebaja on kaebuses esitanud hüvitamisnõude, mille läbivaatamisel tuleks kohtul hinnata ka AKI poolt läbi viidud vaidemenetluse õiguspärasust, peab kohus nii tuvastamiskui ka hüvitamisnõude esitamist võimalikuks.

9. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

10. Kaebaja heidab AKI-le ette vaide lahendamisel hea halduse tava ja uurimisprintsiibi rikkumist ning hooletust. Kaebaja sõnul on AKI tegevus tekitanud talle masendust, riigiasutuses pettumise tunde, alavääristatust ja lootusetust ning seetõttu tuleks kaebaja hinnangul AKI-lt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstavate õiguste riive praegusel juhul väheintensiivne. Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus leiab, et vaide lahendamisel haldusorgani poolne menetlusnormide rikkumine ei saa isiku õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist.

11. Samuti ei pea kohus asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Vaide esemeks oli praegusel juhul kaebaja 05.11.2021. a teabenõude täitmine ehk kontrolliti seda, kas see teabenõue oli korduv ja kas vangla jättis selle seetõttu AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt täitmata. Kohtu hinnangul on AKI vaide lahendamiseks nõudnud Viru Vanglalt kui teabevaldajalt välja kõik vajalikud dokumendid ning samuti on küsitud vanglalt seoses kaebaja teabenõuetega asjakohaseid seletusi. Kohus leiab, et vaide õigeks lahendamiseks ei olnud vajalik küsida vanglalt veel mingeid täiendavaid dokumente ega selgitusi. Kuivõrd AKI tegevuses kaebaja vaide lahendamisel puudub õigusvastasus, siis ei saa lugeda täidetuks ka kahju hüvitamise eeldusi. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Isegi, kui AKI rikkunuks kaebaja vaide lahendamisel mingeid menetlusnorme, siis ka sellisel juhul ei oleks selle näol tegemist taolise kaebaja õigusi riivava tegevusega, mille eest oleks põhjendatud kahjuhüvitise väljamõistmine.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)