1-21-3516/26 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3516 (20274000307) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Liina Lõhmus Kriminaalasi Q.F süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav Q.F, isikukood XXX, Kaitsja määratud kaitsja Vahur Krinal Kannatanu X X Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2021, 10.01.2022 ja 13.01.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes -

KrMS § 306, § 309, § 310 § 315 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Q.F kuriteos KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks . rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 4120 eurot

2. KarS

§ 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Q.F ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

Q.F-ilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 tulenev ja KrMS § 175 lg 1 p 3, sundraha 981 eurot 4, sätestatud ekspertiisikulu 61 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud 911,40 eurot. Kokku on Q.F-ilt riigitu 1953,40 eurot. ludesse väljamõistetav menetluskulu 4. enetluskulu Väljamõistetud m tuleb tasuda

ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ühele järgnevatest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700004424 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Q.F, kr asi 1 3516“. Kui rahalised nõuded -21- pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde 21.12.2020 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestis DVD-plaadil, 21.12.2020 politseiametniku

2 ( ) 10

rinnakaamera salvestis DVD-plaadil, 01.11.2020 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestis DVD-plaadil ja 01.11.2020 politseiametniku rinnakaamera salvestis DVD-plaadil. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Lääne Ringkonnaprokuratuur saatis 17.05.2021 Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumajja üldmenetluses arutamiseks kriminaalasja Q.F süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Pärnu Maakohtu 17.11.2021 määrusega anti Q.F talle esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel 10.01.2022 esitas prokurör taotluse süüdistuses kuriteo toimepanemise aja täpsustamiseks, süüdistuses asemel õigeks s.o lugeda ajavahemiku 02.00 04.00 − ajavahemik 00.30−04.00. Menetlusosaliste nõusolekul fikseeris kohus KrMS § 268 lg 3 mõttes süüdistuse paranduse protokolliliselt. Süüdistuse sisu

2. 10.01.2

Q.F-i

022 kohtuistungil täpsustatud süüdistuse kohaselt süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.12.2020 ajavahemikul

00.30 04.00 − xxxxxxxxxxxxxxx X asuvas elumajas tahtlikult sõimas ja ründas oma endist elukaaslast X , kuna lahkuminek on a, kellega tal on endiselt säilinud emotsionaalne ja sotsiaalne side olnud värske, elatakse veel samas majas ning jagatakse ka elamisega seotud kulusid. Peale selle oli Q.F-il veel lootus suhe parandada, s.t tema hinnangul oldi endiselt elukaaslased.

Q.F läks a tuppa ning hakkas tema peale karjuma ning teda sõimama. Kui X X X X hakkas politseid kutsuma, liikus Q.F X Xa juurde ning hakkas X Xalt telefoni k X X äest ära rebima. Selleks haaras Q.F a käte randmetest kinni ja väänas neid, tekitades ale füüsilist valu ja tervisekahjustusi. X X X X hakkas valust ja hirmust karjuma, mille peale Q.F lasi X Xast lahti. Peale seda lõi Q.F X X X X X X ale parema käe servaga vastu a vasakut käsivart, tekitades ale füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Siis Q.F taandus ning läks oma tuppa ja rahunes maha.

Oma tegevusega tekitas Q.F oma endisele elukaaslasele X Xale nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi, mis fikseeriti Kuressaare haiglas. Q.F tekitas X Xale järgmised tervisekahjustused: nahaaluse verevalumi vasakule õlavarrele ning nahapunetuse

randmetele koos katsumisvalulikkusega.

3 ( ) 10

Q.F pani tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo , s.o KarS .

3. unkti Kohtus palus prokurör Q.F KarS § 121 lg 2 p

2 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda vangistusega 1 aasta, mida ei pöörata KarS § 74 lg 1 alusel täielikult

täitmisele kui Q.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 p 1−6 ning lg 2 p 2 ja 8 alusel talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Prokuröri hinnangul karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on kannatanu alandamine kuriteo toimepanemisel (süüdistatav kutsus agressiivselt kannatanut erinevate sõnadega; „psühh“

, „ “ uss , „ “ valetaja ning robustete ja alandavate sõnadega, mida kannatanu ei soovinud kohtus kõvasti välja öelda Prokurör leidis, et süüdistatav alandas ka kohtusaalis kannatanut ). , naerdes korduvalt kannatan

u ja tema sõnade üle, mis iseloomustab süüdistatava olemust. Süüdistatav ei suuda oma viha kontrollida, millele viitab see, et ta tungis 01.11.2020 politseiametnikule kallale, olles sel ajal alkoholijoobes, tungis samamoodi kannatanule kallale 22.12.2020 ning tõstis kohtusaalis häält kohtuniku peale, eiras pidevalt kohtu korraldusi ja käitus kohatult Lisaks ei võtnud süüdistatav oma käitumise eest mingit . vastutust, vaid süüdistas kannatanut. Süüdistatavat iseloomustab ka intensiivse jõu kasutamine ja alkoholiprobleem. Oma kannatanu kui õblukese naisterahva vastu käitumisega täitis süüdistatav KarS § 121 lg 1 sätestatud mõlema alternatiivi, s.o kannatanule nii valu kui tervisekahjustuse tekitamise, koosseisu. Prokurör leidis, et rahalise karistuse mõistmise korral ei õpi süüdistatav midagi ega saa oma probleemidele lahendusi. Menetlus näitas prokuröri arvates

, et Q.F-il on nii alkoholiprobleem ja vihaproblee tagada tingimusliku vangistusega koos m, mille lahendamist on võimalik kriminaalhoolduse nõuetega.

4. a, leides, et s ata ning Kaitsja palus Q.F õigeks mõist üüdistus on tõendam kannatanu kirjeldatud sündmust ei ole toimunud. See on kannatanu välja mõeldud plaan, et süüdistatavale ebamugavusi põhjustada. Vigastused võisid olla kannatanu enda tekitatud või markeeritud.

5. Q.F

end teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Q.F leidis, et kannatanu valetab ning tema kannatanu toas ei . käinud

KOHTUOTSUSE

PÕHJENDUSED

Teo koosseisupärasus

6. Kohtu hinnangul leidis stuses kirjeldatud tegu aset ja unkti 2

süüdi vastab KarS § 121 lg 2 p teokoosseisule.

Objektiivne koosseis

7. Q.F-ile unkti kuriteo

süüks arvatava KarS § 121 lg 2 p

2 järgi kvalifitseeritud põhikoosseisu, s.o KarS § 121 lõike 1, objektiivne koosseis nõuab, et oleks kahjustatud teise isiku tervist või põhjustatud talle kehalise väärkohtlemisega valu. Praegusel juhul süüdistatakse § 121 lõike Q.F-i KarS

1 esimese koosseisualternatiivi

4 ( ) 10

realiseerimises, s.o kannatanu tervise kahjustamises sellega, et ta haaras kannatanu randmetest ning tekitas sel moel randmetele nahapunetuse koos ja väänas neid katsumisvalulikkusega. Kaasuvalt tekitas ta randm kannatanule valu. Lisaks eid väänates süüdistatakse seejärel parema käe servaga kätt Q.F-i kannatanule vastu vasakut

löömises, millega tekitas kannatanu vasakule õlavarrele nahaaluse verevalumi. Kaasuvalt tekitas ta löömisega iva tunnusena peab KarS § 121 lõike kannatanule valu. Kvalifitseer 1 koosseisupärasele teole lisanduma süüdistatava ja kannatanu lähisuhe. Lähisuhe KarS § 121 lg 2 punkti 2 mõttes eeldab inimestevahelist ühiselulist ja sotsiaalset sidet. Q.F-ile heidetakse ette, et ta pani kehalise väärkohtlemise toime kannatanu vastu, kellega tal oli endiselt säilinud emotsionaalne ja sotsiaalne side, kuna lahkuminek oli värske, elatati veel samas majas, jagati ka elamisega seotud kulusid ning süüdistatava hinnangul oldi endiselt elukaaslased.

8. Kohtu hinnangul

tõendavad süüdistuses kirjeldatud füüsilise vägivalla toimepanemist esmalt kannatanu X X ed. Nende

a ütlus põhjal tuvastab kohus süüdistuse aluseks oleva sündmuse järgnevalt. all

9. XXXXXXXXXXXXX asuv elamu oli 22.12.2020 X X

a ja Q.F ühine elukoht. Kuriteosündmusele eelnevalt olid X X ja pikaaegse elukaaslase Q.F suhted a pingelised. X Xa 2020.a Põhjuseks sügiseks vastu võetud otsus kooselu lõpetada ja maja müüa. rääkis 21.12.2020 õhtul majast välja kolimiseks X X Q.F-ile, et neil tuleb asju pakkima hakata. Seepeale Q.F ärritus, kaasnes verbaalne solvamine ja sõim. Kuna Q.F X X politsei. Q.F oli joonud ja verbaalne rünnak jätkus, kutsus lahkus kodust enne politsei tulekut.

X X magama ja Pärast politsei lahkumist läks ärkas kui Q.F koju tagasi jõudis. Koju naasnud Q.F oli

alkoholijoobes, läks X Xa tuppa ja oli põhjusel, et X X oli eelnevalt õhtul politsei kutsunud, väga ärritunud järgnes sõim. ; X Xa kirjeldusel oli Q.F vehkis hoiak ründav: kätega ja trampis jalgu. , et kui too ei lõpe X X hoiatas Q.F-i ta, helistab ta uuesti politseisse. Seejärel võttis X X telefoni ja hakkas numbrit valima, mille peale haaras Q.F voodis poolistukil olnud X Xa randmetest ja hakkas ne X X id korraga väänama, et ei saaks politseisse helistada. X X tundis valu ja hirmu. Et olukorda lahendada hakkas X X karjuma. X X . Telefoni Karjumise või rabelemise peale lasi Q.F a kätest lahti Q.F enda kätte ei saanud. Toast lahkudes lõi Q.F parema käega X Xa vasakut . X X toa ukse kinni. Kuna olukord õlavart Kui Andes Q.F toast väljus, pani tundus X Xale rahunenud olevat, ta politseisse ei helistanud. X X tugevat Löögist tundis valu, tema

randmetele jäid punased muljumisjäljed ja käsivars oli järgmisel hommikul paistes ning oimikus 76-82). Hommikul palus X X valulik (kannatanu ütlused t lk töökaaslaselt luba jääda ööbima , rääkis talle tülist ja näitas vigastusi ZZ XXXXXXXXX kätel. Päeval helistasid eelmise õhtu politsei väljakutsega X Xale seonduvalt

ohvriabi töötaja ja p rääkis öisest vägivallast, kes iirkonnapolitseinik, kellele ta suunasid ta haiglasse vigastusi fikseerima.

10. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused sündmuse käigu tuvastamiseks usaldusväärsed. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi küllaldase järjekindluse ja detailsusega. Vasturääkivusi või lünkasid kannatanu ütlustes kohus ei tähelda Kannatanu ütluste . usaldusväärsust kinnitab täiendavalt t kohtus antud ütlustest unnistajate , ja

XX CC VV nähtuv: kannatanu on 22.12.2020 päeval vahendanud eelmise õhtu ja öö sündmusi neile

samamoodi nagu kannatanu rääkis kohtus.

5 ( ) 10

11. Eelviidatud tunnistajatega rääkis kannatanu öisele sündmusele järgnenud päeval. Arvest , kuidas nad tajusid kannatanu emotsionaalset ades tunnistajate ütlusi selle kohta seisundit, saab järeldada, et kannatanu oli tunnistajatega rääkimise ajal veel öösel tajutu mõju all ja puudub põhjus arvata, et moonutas tunnistajatega rääkides tõde sündmusest. ta Seega on tunnistajate XX, , CC VV ja ütlused selliselt ka KrMS § 62 lg 21 nõuetele vastavad tõendid.

12. Tunnistaja

na üle kuulatud Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötaja CC rääkis kohtus, et ta helistas X Xale 22.12.2020 ja X X

politsei rääkis talle, et Q.F tuli pärast lahkumist tagasi ja X X proovis politseisse helistada, noris tüli, palus tal ära minna. Kui proovis X X oli

, et tal on Q.F telefoni ära võtta ja asi muutus füüsiliseks. CC väitnud sinikad kätel. CC palus X Xal vigastused fikseerida ja andis info edasi piirkonnapolitseinik VV. hinnangul oli X X ( lk 82-83). CC endast väljas tunnistaja ütlused Tunnistajana üle kuulatud piirkonnapolitseinik

VV rääkis kohtus, et helistas X Xale 22.12.2020 seoses 21.12.2020 registreeritud . X X talle, et lähisuhtevägivalla juhtumi järelkontrolliga rääkis 21.12.2020 politseipatrulli saabudes oli Q.F sealt lahkunud ja öösel tagasi tulnud. Kartes füüsilist vägivalda tahtis X X politseile helistada, kuid Q.F püüdis teda takistada, väänas ta käsi ja lõi vastu vasakut kätt tajana üle kuutatud (lk 83-85). Tunnis ZZ rääkis kohtus, et X X palus talt 22.12.2020 luba jääda ZZZZZZZZZ ööbima. X X rääkis talle, et elukaaslane oli tulnud d. ZZ X X on kurb ja käsitsi kallale ja väänanu jäi mulje, et tal on pii (tunnista lk -86). Seega on nlik juhtunust rääkida ja ütlused tunnistaja ütlused 85 asjaolu, et Q.F X X ööl vastu 22.12.2020 a randmetest väänas ja õlavarde lõi, tõendatud kogumis ka tunnistajate ütlustega.

13. Kohus tuvastab kannatanu ütluste, ütluste, tunnistaja ZZ Kuressaare Haigla SA tervisekaardi kohtuarstliku ekspertiisi akti Q.F tekitas kannatanule ja põhjal, et randmete väänamise ja löögiga vastu õlavart nahaaluse verevalumi vasakule õlavarrele ning nahapunetuse randmetele koos katsumisvalulikkusega, s.o tervisekahjustused, mis on KarS § 121 koosseisupärane tagajär

g.

14. Kannatanu rääkis kohtus, et tema randmetele jäid punased muljumisjäljed ning käsivars oli paistes ja valulik (kannatanu ütlused lk 78-80, ). Kannatanu ütlusega on kooskõlas tunnistaja ZZ kirjeldatu. Tema X X punakaid-lillakaid plekke (tunnistaja nägi 22.12.2020 a kätel ütlused lk 85-86). Samuti on kannatanu ütlustega kooskõlas see, et 22.12.2020 pärastlõunal tuvastati tal haiglas

vasaku õlavarre nahapunetus ja värske hematoom katsumisvalulikkusega ning nahapunetus onnas mõlema randme piirk katsumisvalulikkusega ervisekaart lk 20). Eksperdiarvamusega, mille kohaselt X Xal (t tuvastatud tervisekahjustused randmetel

võisid olla tekitatud kätega randmete väänamisel ja nahaalune verevalum vasakul õlavarrel võis olla saadud löögist kõva tömbi esemega (nt rusika, käeservaga) süüdistuses kirjeldatud ajal, loeb kohus veenvalt tõendatuks, et

X Xal tuvastatud tervisekahjustused on tekitatud süüdistatava tegevuse tagajärjel (kohtuekspertiisi akt lk 21-22). Asjaolu, et 21.12.2020

, hilisõhtul (pärast 22.00) olid kannatanu käed terved on tuvastatav X Xaga vestelnud politseiametniku vormikaamera 21.12.2020 väljakutsel salvestiselt (salvestis DVD- vaatlusprotokolli lisana lk 16-17). plaadil asitõendi

15. Kannatanu ütluste järgi tundis ta randmete väänamise ja löögi tulemusena valu. Kohus leiab, et lisaks oma tegevusega kannatanu tervise kahjustamise le on süüdistatavale objektiivselt omistatav ka kannatanule valu tekitamine. Ka tavateadmistega inimese jaoks on kahtlusteta usutav, et inimese pehmete kudede mõjutamine randmete väänamise ja löögiga, nii et tagajärjeks on hõõrdumisjäljed või hematoomid põhjustab inimesele valuaistingu. , Samas

6 ( ) 10

on KarS § 121 lõike 1 esimese alternatiivi teise inimese tervise kahjustamine

− − realiseerimisel selle tervisekahjustuse teoga kaasnev valu tekitamine põhjustanud kooseisu

alternatiivi mõttes tüüpiline kaastegu ja teo kvalifitseerimisel iseseisvat tähendust ei oma.

16. Asjaolu, et süüdistatav oli 21.12.2020 õhtul alkoholi tarbinud, kinnitas nii süüdistatav

ise kui ka D D. D D Q.F-i tunnistajana üle kuulatud ütlused kinnitavad ka kohtul kuulates kujunenud veendumust, et Q.F pisendada püüd enda rolli sündmustes on tema

l politsei ütlustes läbiv joon. Q.F ütluste kohaselt oli 21.12.2020 õhtu kutsumisega päädinud sõnavahetus väike jutuajamine. Vaidlust ega tüli tema sõnul pole olnud. D D (st D D) endale 21. ütlustest nähtuvalt kutsus Q.F õe 12.2020 õhtul poole kümne paiku koju järele, sest venna sõnul oli neil elukaaslasega

(st Q.F ) jälle tüliks läinud.

17. D D XXXXXXXXXX, poole ütlustest on tuvastatav, et Q.F jõudis tagasi koju, ühe paiku öösel. Kannatanu ei osanud Q.F saabumise aega täpselt määratleda.

Kannatanu arvas, et kui Q.F tema toast lahkus võis kell olla neli. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et Q.F pani kehalise väärkohtlemise toime 22.12.2020 ajavahemikus 00.30 kuni 04.00.

18. Süüdistatava ja kannatanu ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Q.F pani kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Kannatanu ja süüdistatava ütluste põhjal on tuvastatav, et

nad olid pikaajalised elukaaslased, teo toimepanemise ajal elasid nad jätkuvalt ühises kodus ja korraldasid ühiselt majapidami Süüdistatava ütlustest nähtuvalt olid nad tema st. hinnangul kannatanuga siis veel elukaaslased. Asjaolud, et kannatanu oli võtnud vastu otsuse kooselu lõpetada ning ühine kodu oli müügis ei anna käesoleval juhul alust asuda , seisukohale, et lähisuhe KarS § 121 lg 2 p

2 mõttes oli lõppenud. unkti

19. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud et Q.F tegevus täidab KarS § 121 lg , 2 punktis 2 kuriteo objektiivse kooseisu. ettenähtud

Subjektiivne koosseis

20. Kehalise väärkohtlemise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude s. – o tervisekahjustuse tekitamise või valu tekitava kehalise väärkohtlemise – suhtes. Kohtu hinnangul on Q.F pannud X Xa Vastavalt

kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestatule paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatava tahtluse hindamisel tuleb vaadelda süüdistatava käitumist ka enne ja pärast etteheidetavat tegu.

21. Tuvastatud asjaolude pinnalt on v X X äljaspool mõistlikku kahtlust, et Q.F a randmetest väänates ja õlavart lüües teadis, mida ta teeb teda vastu

, ning oli teadlik, millised tagajärjed väänamise ja löömisega võivad. kaasneda Teise inimese randmete väänamine ja löök vastu õlavart on mõistlikult arusaadavalt

sellised teod, mis on kohased tooma ka tervisekahjustusi. v ise oma tagajärjena kaasa nii füüsilist valu kui Et süüdistata tegu eitab ja kohtul puudub temapoolne selgitus selle kohta, mida ta X Xa randmeid väänates ja õlavarde lüües mõtles ja taotles, saab kohus teha järeldusi välise teopildi põhjal.

7 ( ) 10

Oleks et Q.F seadis X Xa tervise kahjustamise eraldi ülemäärane järeldada, eesmärgiks. Tuvastatud asjaolude pinnalt oli Q.F teo toimepanemise ajendiks eeskätt soov takistada X Xa taaskord politseid välja kutsumast. Ta haaras kannatanu kätest ja väänas neid, et takistada põhjenduse telefoni kasutamist. Seesuguse Q.F käitumisele andis oma ütlustes kannatanu ja kohtu hinnangul on selline ajend eluliselt usutav, sest õ püüdis Q.F samuti kannatanu välja kutsutu htu varasemalt l d politseiga kohtumisest pääseda, siis Kannatanu ütluste kohaselt kodust kiiruga lahkudes. lasi Q.F kannatanu käed lahti elefon jäi kannatanu , kui kannatanu karjus. T

juurde (kannatanu ei mäletanud, kas kätte või kukkus) Järeldada saab, et Q.F .

loobus kannatanu tegevuse edasisest takistamisest ja lahkus teadmata, kas kannatanu politseile siiski helistab või mitte Löögi vastu õlavart . tegi Q.F kannatanu juurest lahkudes. hinnata uks. Kohus leiab, et lööki saab spontaanseks ja mõtlemat Kannatanul tuvastatud tervisekahjustused eeldavad siiski piisavalt intensiivset füüsilise jõu kasutamist ja selliselt ei ole kohtul kahtlust Q.F teadmises, et niiviisi lüües tekitab ta kannatanule tervisekahjustuse.

22. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus , et Q.F pani toime tall esitatud tõendatuks e süüdistuses kirjeldatud teo tahtlikult.

23. Kohtu järeldust, ei väära kuidagi kaitseversioon, süüdistus tõendamata, sündmust ei et on toimunud ja menetlus on kannatanu plaan süüdistatavale ebamugavusi põhjustada. Kaitseversiooni kohaselt võis ale ise tekitanud või need kannatanu olla vigastused end meigiga markeerinud. Kaitseversioon tugineb süüdistatava ütlustele, mille kohaselt käis ta 22.12.2022 öösel õe juurest koju üksnes korraks a toa ukse vahel, küsis naasnuna X X temalt, et millega X X siis ise kohe magama. hakkama sai ja läks Süüdistatava väitel kannatanu valetab ja kohtule esitatud tõendid kannatanu vigastusi ei tõenda. Süüdistatava

sõnul olid kannatanu vigastused hommikul tehtud meik ja haiglas töötab kannatanu sõbranna, kellelt saab blanketi, mida ise täita (süüdistatava ütlused lk 89-92.) Süüdistatava versiooni toetuseks ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Kaitse äide, et sellise versiooni v kinnituseks (ise tekitatud vigastused või tõend andmetega, mis tegelikkusele ei vasta) ei saagi tõendeid koguda või esitad , ei ole tõsiseltvõetav. Kes võiks olla see sõbranna, kes

a jagab haiglas blankette täitmiseks või täidab neid vastavalt kannatanu soovile, süüdistatav vastata ei osanud. Süüdistatava ütlused on läbivalt ennastõigustavad. See, et kohtus antud kannatanu ei valeta, on tõendikogumis veenvalt kinnitust leidnud. Süüdistatava väide, et tõendina esitatud tervisekaardis sisalduv teave ei vasta tõele, on vigastuste kohta tõendamata ja eluliselt ebausutav. Sama on olukord hüpoteesiga, et kannatanu on süüdistatavale ebamugavuste põhjustamiseks ise endale vigastused tekitanud.

Õigusvastasus ja süü

24. Q.F teo õigusvastastust ega tema süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb Q.F kuriteos KarS § 121 lg 2 punkti 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus.

Karistus

25. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

8 ( ) 10

26. KarS § 121 lg 2 p

2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase unkt vangistuse.

Tulenevalt KarS § 56 lõikest 2 võib karistusena vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

27. Arvestades, et Q.F-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on kohtu hinnangul tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada kergemaliigilise karistusega ja Q.F-i tuleb karistada rahalise karistusega. Kohtul puuduvad andmed, et Q.F ei oleks võimeline rahalist karist ole ka Q.F süü ust kandma. Praegusel juhul ei nii suur, et tooks kaasa vangistusliku karistuse kohaldamise vajaduse.

28. Erinevalt prokurörist ei näe kohus kohtu ette toodud tõendite pinnalt, et Q.F

oleks iseloomult ja ajaloolt selline vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne inimene, et tema isikust tulenevalt peaks tema ohjeldamiseks ja õiguskuulekal teel hoidmiseks kasutama rangemaid meetmeid, muuhulgas karistama teda vangistusega. teo seetõttu Süüdistatava joove toimepanemise ajal saaks praegusel juhul omada karistusliigi valikul kaalu, kui inimene oleks juba varem purjuspäi kuriteo toime pannud. Asjaolu, et varem karistamata süüdistatav on teo toime pannud alkoholijoobes, ei anna automaatselt alust arvata, et uuesti alkoholi tarvitanuna paneb ta

ka toime uusi kuritegusid. Seda järeldust ei võimalda teha ka süüdistatava võimalik või tõenäoline kaldumine alkoholi liigtarvitamisele. Samavõrra

annaks e korral indikatsiooni süüdistatava alkoholi liigtarbimise pikk ajalugu tõendatus sellest, et tavaliselt ta alkoholijoobes kuritegusid toime ei pane. Süüdistatava varasemat füüsilist agressiivsust eitas ka kannatanu ise. Inimese ebameeldiv iseloom, riiakas võimalik või ropp väljenduslaad ei ole süüd suurendav asjaolu. Võimalik alkoholiprobleem , automaatselt karistusliigi valikut tingiv kriteerium ei ole. Vangistusliku karistuse mõistmine seetõttu, et süüdistatav käitumiskontrollile allutada a saaks , viharavile suunata ja alkoholist võõrutad seeläbi tema probleeme lahendada ei saa olla karistuse mõistmise eesmärk. a ning Ka ei oma süü suuruse hindamisel iseseisvat tähendust fakt, et kannatanuks on naisterahvas. KarS § 121 lg 2 p

2 kooseis ongi mõeldud kaitsma lähisuhtes unkti haavatavamat poolt vägivalla eest, olgu see siis mees või naine. § 121 põhikoosseisu mõlema Ka KarS

alternatiivi täitmist süüd suurendavaks lugeda ei saa. Riigikohus on sellisele veale juhtinud sõnaselgelt tähelepanu 06.06.2016 otsuse nr 3-1-1-44-16 punktis 20. Riigikohus selgitas, et süü suuruse hindamisel saab olla tähtis kehalise väärkohtlemise intensiivsus ja seeläbi

kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus. Arvestada saab, kas süüdlane valis koosseisualternatiividest kergema või raskema realiseerimise. Tervisekahjustuse tekitamisega kaasnevat valu tekitamise kui tüüpilise kaasteo arvestamine süüd suurendava asjaoluna rikub KarS § 59 sätestatud korduvarvestamise keeldu. KarS § 59 mõttes tuleb keelatuks lugeda ka koosseisuliste asjaolude arvestamine süüd mõjutavatena KarS § 56 lg 1 esimese lause tähenduses.

29. Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse, et Q.F realiseeris kehalise väärkohtlemise põhikoosseisu raskema a . Kasutatud vägivald oli piisavalt lternatiivi intensiivne, et pehmeid kudesid kahjustada, samas ei olnud füüsiline vägivald massiivne ega toonud kannatanule kaasa raskeid tagajärgi. Ka toomata näiteks kaasa KarS § 121 lg 2 punktis 1 nimetatud kvalifitseerivat (vähemalt neli nädalat kestvat) tervisekahjustust, saab KarS § 121 põhikoosseisu täitev füüsilise vägivalla tegu olla märksa jõhkram ja

agressiivsem kui seda oli Q.F tegu praegusel juhul (nt rusikalöögid näkku, kägistamine, jalalöögid jne). Kohus leiab, et Q.F süü ei ole suur.

9 ( ) 10

30. KarS § 57 loetletud karistust kergendavad asjaolud või KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu prokuröri , et esineb KarS § 58 p ga unktis

2 nimetatud karistust raskendav asjaolu

– süüteo toimepanemine kannatanut alandades. Kohtu jaoks on usutavad kannatanu ütlused sellest, et norimine, sõimamine ja solvavate ning inetute väljendite kasutamine võib olla süüdistatavale omane ja usutavalt võis süüdistatav olla noriv ja solvav ka enne sõnalise konflikti päädimist kehalise

väärkohtlemisega. Teole eelnevat käitumist ei saa hinnata teo eest mõistetavat karistust raskendava asjaoluna. unkti KarS § 58 p

2 järgi peab teo toimepanemise viis ise olema olemuselt alan tegu toime pandud kannatanut alandavatele tegudele sundides. dav või Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud.

31. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ei saa karistust mõista alammäära lähedal, , kuid karistus peab jääma alla keskmise. Rahalise karistuse võib kohus kuriteo eest mõista

30 500 − päevamäära, seega on rahalise karistuse keskmine sanktsioonimäär 265 päevamäära. Kohus peab põhjendatuks karistada Q.F-i karistusega 200 päevamäära.

32. KarS 44 2, 3 4 alusel arvutatud rahalise karistuse on Q.F § lõike ja päevamäär puhul 20,60 eurot (lk 37). Asjaolusid, annaks alust

mis päevamäära vähendamiseks, kohtule teada ole. ei Mõistetud 200 päevamäärale vastav rahaline karistus on seega 4120 eurot.

33. Kohtu hinnangul on Q.F-i võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma jättes mõistetud rahalise karistuse KarS § 73 lõike 1 alusel tingimisi kohaldamata. Kuriteo toimepanemisest on kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud üle aasta ja uusi õigusrikkumisi Q.F toime pannud ei ole.

3 lg Kohus jätab mõistetud rahalise karistuse KarS § 7

1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata kui Q.F ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

34. Seonduvalt katseaja tingimustega selgitab kohus. Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS §

65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti

kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras. Kui

süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta

eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest

mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt (KarS § 73 lg 4, . 5)

Menetluskulud

35. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsusega Q.F-ilt

riigituludesse välja mõista menetluskulud: sundraha 981 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot kulud kohtueelsest ja kohtumenetlusest 911,40 ning määratud kaitsja tasu ja eurot.

Kokku on süüdistatavalt riigituludesse välja mõistetav menetluskulu 1953,40 eurot.

36. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p

9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev unktile sundraha. Süüdimõistetu poolt on toime pandud on teise astme kuritegu (KarS § 4). KarS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

( )

10 10

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks alates 01.01.2022 on 654 eurot ning seega on sundraha suuruseks 981 eurot.

37. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 punktile 3 on kriminaalmenetluse kulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille maksumus on 61 eurot (õiend maksumusest lk 24).

38. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 punktile 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale määratud kohtueelses menetluse tasu ja hüvitatud kulud summas 153 eurot (lk 38-40). Kohtumenetluses on kaitsja tasu kokku summas 758,40 eurot, sh ja hüvitatavad kulud käibemaks. Kohus on kaitsja tasutaotlused põhjendatud ulatuses rahuldanud (lk 10, 64-65). Kokku on kaitsja

kohtueelsesja kohtumenetluses le määratud tasu ja hüvitatavad kulud 911,40

eurot, sh käibemaks.

39. Tulenevalt KrMS § 423, § 417 lõikest leb väljamõistetud menetluskulu

2 tu 1953,40 eurot tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

40. KrMS unkti § 306 lg 1 p

13 kohaselt peab kohus kohtuotsuses lahendama ka küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. unkti KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel jätab kohus kriminaaltoimikus vaatlusprotokollidega koos esitatud 21.12.2020 se asitõendi häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestise DVD-plaadil, 21.12.2020 politseiametniku rinnakaamera salvestise DVD-plaadil, 01.11.2020 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestise DVD-plaadil ja 01.11.2020 politseiametniku rinnakaamera salvestise DVD-plaadil.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik