2-21-20216/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-20216

Tsiviilasi

OÜ Elbe Engineering hagi T.K. Varahalduse OÜ vastu

asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a hagi tagamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.K. Varahalduse OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): T.K. Varahalduse OÜ

(registrikood 10987651), lepinguline esindaja Mihkel

Nukka

Vastustaja (hageja): Elbe Engineering OÜ (registrikood

11475976), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2022. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades

määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta T.K. Varahalduse OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. OÜ Elbe Engineering (hageja) esitas 28. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi

T.K. Varahalduse OÜ (kostja) vastu hagiavalduse tabelis 1 nimetatud asjade ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks ning avalduse hagi tagamiseks.

Hageja esitas 17. jaanuaril 2022 täpsustatud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse ning palus

asja menetlemisel sellest lähtuda.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teenuseid aadressil Selli tn 9//11, Tartu asuvas

töökojas, mida kostja üürib osaühingult Bonus Invest. Hageja tegi töökojas temale kuuluvate

tööriistade jm vahenditega kostja omanduses olevatele sõiduautodele remonttöid ja sai selle

eest igakuiselt kokku lepitud kindlas määras tasu. Kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel

tekkis tüli, mille tulemusena keelas kostja alates 22. septembrist 2021 hagejal töökojas oma

majandus- ja muu tegevusega tegeleda. Seega alates 22. septembrist 2021 jäid töökotta hagejale

kuuluvad vallasasjad (töövahendid, tööriistad, töömasinad ning sõiduautod; tabel 1)

koguväärtuses 164 372 eurot 26 senti. Kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluvaid asju

vallata ja hageja nõuab nende väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Lisaks palus

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 11 046 eurot 93 senti mootorsõidukite

remonditeenuse eest.

Hageja palus hagi tagamise korras keelata kostjal tabelis 1 nimetatud asjadega tehingute ja

toimingute tegemise ning kohustada kostjat andma need asjad kohtutäiturile hoiule. Hageja oli

seisukohal, et olukorras, kus hageja asjad on ebaseaduslikult läinud välja hageja valdusest, võib

hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega on oht,

et menetluse ajal vastavad asjad võõrandatakse kostja poolt selliselt, et nende leidmine ja

kättesaamine võib osutada ülemäära raskeks või isegi võimatuks.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2022. a määrusega avalduse hagi tagamiseks osaliselt

ja keelas hagi tagamise korras kostjal kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni tehingute ja toimingute tegemise kinnisasjal asukohaga Selli tn 9//11 Tartu

asuvate järgmiste asjadega (tabel 1, resolutsiooni p-d 1 ja 2):

1. Treipink TB-320П (sinist värvi);

2. Freespink (roheline USSR päritolu, Turbobandit kleepsuga);

3. Metallitöö tarvikud (puurid, freesid, treiterad, hõõritsad, torupainutajad 2tk,

laagritõmmitsad 3tk);

4. Mootoripukid - 4tk (450kg Meganex);

5. Hüdrauliline voolikute press Techmaflex PMC 32 koos metallkapiga (käsipumba ja

elektrilise pumbaga) (seerianumber 020905 0206);

6. Ketassaag Scheppach koos spetsiaalse voolikulõikamise kettaga;

7. Autotõstuk (sinist värvi 2 posti 4 tonni tõstejõuga);

8. Suruõhukompressor 2 tk (must ja sinine (EM2550 50l);

9. Käsitööriistad (SATRA-PROMO2014-239 tööriistakäru SATRA 7 sahtliga, koos

lisatööriistadega tööriistakärus, momentvõtmekomplektid 3tk);

10. Elektroonika Multimeeter (tumerohelise korpusega, Stroboskoop musta värvi,

manomeeter voolikute ja kuulkraaniga, erivärvides alumiiniumist "AN mutrivõtmete

komplekt");

11. Kontorimööbel (3 nurgalauda, riiul, antiikne kontorilaud koos kahe heleda tugitooliga),

kohvimasin (Delonghi), külmkapp;

12. Töökoja kontorilaud (valge kergriiul 5 vahega koos kaablitega; 3tk mustad sahtlitega

kapid koos inventariga (pistikud ja kaabelduse tarvikud, kaablirüüžid), JBL kõlarid 7tk;

Estonia 35AC-021 kõlarid puitkorpuses 2tk;

13. Töökoja laud ratastega (2x4m veekindlast vineerist kattega, metallraamil, ratastega);

14. Tolmuimeja Kärcher WD5 premium;

15. Sony Xperia nutitelefon (punane) ja Alpine helivõimendi;

16. Lintsaag WE-210S;

17. Akutrell PowerMaxx BS;

18. Kahvelkäru AC25;

19. Gaasireduktor Argoon rotameetriga 2 kellaga;

20. Mototehnika varustuse komplekt;

21. Ventilatsiooniagregaat soojusvahetiga ja ventilatsioonitorudega:

22. Elektrilised metallist ribakardinad 2tk (valget värvi (Isotra));

23. Tarkvarauuenduse seadmed (144300K217; 144300K216; 144300KCAN; 144300K201);

24. Mootori kompressor Magnuson TVS2300 koos drosselklapivahelise adaptriga (Detail

11.iges);

25. Alumiiniumist rihmarattad ja sisselaske kollektori komplekt koos 4 Lamninova

jahutuselementide, süütepoolide ja küünlajuhtmetega Manugson TVS2300 kompressorile

(koosneb vähemalt 20 detailist);

26. Töölaud perfoseintega ja kinnitusvahenditega;

27. Töökoja kaubariiulid koos inventariga (autode varuosad (autode klaasid, salongi osad,

mootorite osad);

28. Töökoja käi koos teemantkettaga;

29. Pidurikettad spetsiaalselt W126 MB-le disainitud ja töödeldud (alumiiniumist keskosad

"w126_brakedisc_centerpart.I GS"(rohelist ja musta tooni) polditud malmist pidurikettale

345x32mm mõõduga) - 18tk;

30. Kontoriruumi klaasvitriinid 7tk;

31. Limiteeritud koguses toodetud automudelid (OT320; OT297; OT638; OT209 2tk; G020;

OT147; OT297; OT674; AutoArt 88932 Mercedes Benz 500 SEC AMG #6) - 10tk

(Ottomodels);

32. Erinevad kasutamata varuosad/tarvikud (töökoja punastes sahtlites olevad varuosad);

33. Airok OÜ-lt renditav argooni täis balloon;

34. Poolteljed 2tk (TRAKMOTIVE MB8018 (MB-8018) CV Axle (8708.50.3500));

35. Termostaat 428187D;

36. Termostaat MA1132030275;

37. VEMS V3 juhtmoodulid 5tk (number XDSL-2020-30);

38. Lõiketera komplekt (Lõiketera ja lõikerootor);

39. Auto stereoseade (Erisin ES5963C);

40. Mercedes 5g tronic käigukasti elektroonikamoodul kaablitega (Controller OLED 2,4" incl

Boost);

41. Hüdropress 20T A-20005;

42. Mercedes M117 mootori nukkvõllide komplektid kanduritega - 3tk (Markeeringutega

L60+L61; 20+21; 25+26);

43. Mercedes W126 560SEC mootori jahutusradiaator Nissens 62727AN (Autole 376JZN);

44. Õliradiaator (Hurricane musta värvi 16 rida (Tootekood FT4302 Fastime OÜ) (Autole

376JZN);

45. Turbo ülerõhuklapp 18tk (komplekt sisaldab 4 detaili: cover_45mm_ver2;

housing_45mm_ver2; piston_45mm; flange_ver2_Stainless);

46. 117 malmist ja kroomitud väljalaskekollektorid 4tk komplektis (tootekoodid:

A1171424502; A1171424602; A1171424802; A1171425102);

47. M102 2.3-16 väljalaskekollektorid (torudest väljalase) (tootekood A1021400009) 2tk, üks

neist parandatud;

48. M102 2.5-16 väljalaskekollektor (torudest väljalase) (tootekood A1021400709);

49. M102 2.3-16 komplektne alumiiniumist plokikaas koos ketimehhanismiga ja 2.5-16

tähisega klapikambrikaanega;

50. M102 2.3-16 alumiiniumsulamist sisselaskekollektor (tootekood A1021413101);

51. M102 2.5-16 alumiiniumsulamist sisselaskekollektor;

52. W201 2.5-16 alumiiniumist roolikarp;

53. W201 käigukast 717.404 koos hüdraulilise survelaagriga;

54. W201 2.5-16 alumiiniumist plokikaas (tootekood A1020105241);

55. W126 500SEC malmist väljalaskekollektor (tootekood A1171407314);

56. W126 500SEC malmist väljalaskekollektor (tootekood A1171406414);

57. Käigukasti korpuse sidurikoda (tootekood A2032611001);

58. Mercedes 18" valuveljed 4tk (tootekood A1714011602) koos talverehvidega 225/40/18

Sunfull SF-982 92H XL;

59. Mercedes 16x8" Ronal Penta valuveljed rehvidega;

60. Mercedes M119 mootori ketiajami varuosad (tootekoodidega A0029978494 +

A1190500416 + A1190520916 2tk + A1190521116 2tk + A1190521216 +

A1190521316);

61. Töökojas olevad vineerist tahvlid koos kirjutusvahenditega ning LED valgustid;

62. Professionaalne sõidukite jälgimisseade 3tk;

63. Varuosad (tootekoodiga A20388529219999);

64. Mercedes varuosad;

65. Varuosad (tootekoodiga A1100700055 - 40tk/ Tootekoodiga A1101590540 20/tk);

66. AMG üle lihvitud M117 mootori mehaaniliste nookurite komplekt 16tk;

67. Bensiini rõhu regulaatorid Bosch (tootekoodiga 0 280 160 560) 5tk;

68. Roostevabast metallist laserlõigatud detailid (hooratta kontaktplaadid koos hooratastega,

5tk ;m103_104_triggerplate_spacer 20tk);

69. Metallist laserlõigatud detailid;

70. Metallist laserlõigatud detailid;

71. Keevitamise juurepasta StalnFlux 0,5 kg;

72. Kõrgsurve pumba test seade PW-8 koos elektrimootoriga PL 2,2kw/3000p MS2 90L-2

IE2 ning sagedusmuunduriga ABB kaabli ja jõupistikuga;

73. M117 süüterattad 24-1, treitud ja pinnatöödeldud mustaks 8tk;

74. M102 rihmarattakomplekt (5 rihmaratast komplektis: m102_8V_crankpulley_big;

m102_16v_crankpulley_small; m102_gen_pulley ; m102_steering_pulley;

m102_waterpump_pulley) 8tk;

75. Velgede keskava katted - 30tk;

76. Mercedes 185mm kapitaalremonditud ASD diferentsiaal 3.67 ülekandega, hõbedase

korpusega;

77. Mercedes 210mm remonditud LSD diferentsiaalid 2.65 ülekanne hõbedase korpusega ;

2.24 ülekanne musta korpusega "Elbe Engineering LSD " roostevabast logoplaadiga

paremal allservas;

78. Mootor komplektne Mercedes M120.981.12 V12 6.0 R129 koos metallist ratastel alusega

kollast värvi, 0 km läbisõiduga;

79. Käigukast Mercedes 722.362 0 km läbisõiduga;

80. Käigukast Mercedes 722.350 W126 560SEL;

81. Mercedes M117 mootoriplokk/plokikaaned/722.3 käigukasti korpus (komplekt, mille

külge paigaldati kollektorite rakised);

82. Mercedes OM606 mootori plokikaas (mille külge paigaldati kollektori tegemiseks rakis);

83. Õmbluseta külmtõmmatud toru EN 10305-1 45,00x2,50x6000 E355+N 6m ja õmbluseta

külmtõmmatud toru EN 10305-1 40,00x2,00x6000 E355+N 42m;

84. Suverehv 225/45R17 Cordiant 4tk rehvid (Sõidukile 545TNV);

85. PVC kaablid;

86. Drosselklapi asendi andurid (musta värvi 3 juhtmega 971/0002);

87. Sõiduauto registreerimisnumbriga 190YYY;

88. Sõiduauto registreerimisnumbriga 545TNV.

Maakohus kohustas kostjat andma määruses nimetatud asjad kohtutäiturile hoiule (p 3) ja jättis

hagi tagamise avalduse täitemenetluse korraldamist puudutavas osas rahuldamata (p 4).

Maakohus märkis, et määrus kuulub viivitamatule täitmisele (p 5), määrus tuleb saata

viivitamata hagejale ja toimetada kätte kostjale. Hagejal tuleb määruse täitmiseks pöörduda

kohtutäituri poole (p 6). Kohtutäituri nõudmisel on hageja kohustatud tasuma hoiukulude

katteks ettemaksu. Kui tasutud ettemaks hoiukulusid ei kata, on kohtutäituril õigus nõuda

hagejalt ettemaksu suurendamist. Määruses hoiatati hagejat, et ettemaksu tasumata jätmisel on

kohtutäituril õigus keelduda asjade hoiule võtmisest (p 7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi

tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt

reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju

või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata,

et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Hageja esitas käesolevas asjas kostja vastu hagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel

hagiavalduse tabelis 1 nimetatud asjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest enda kui

omaniku valdusesse. Tabelis 1 on hageja kirjutanud välja ning võimaluste piires proovinud

töökotta jäänud asju identifitseerida. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult

perspektiivikas. Hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades ei ole selle rahuldamine välistatud.

Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus oli seisukohal, et põhjendatud on antud

asjas kohaldada hagi tagamise abinõuna kostjal tabelis 1 nimetatud asjadega tehingute ja

toimingute tegemise keelamine ning nende kohtutäiturile hoiule andmine. Kohus leidis, et

hageja on hagi tagamise vajadust nimetatud abinõude osas piisavalt põhistanud ning arvestades

hageja nõuet ja sellega taotletavat eesmärki on abinõud sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed.

Hagi tagamise eesmärk on vältida hageja omandi kaotust menetluse ajal ja teha võimalikuks

valduse üleminek kostjalt hagejale. Hageja esile toodud asjaoludel valdab kostja hagejale

kuuluvaid asju, need asuvad kostja üüritud pinnal (töökojas) ning kostja takistab hagejal

juurdepääsu töökojale. Kohtu hinnangul võib hagi tagamata jätmine tekitada hagejale kahju ja

välistada tema nõude maksmapaneku kostja kui asja valdaja suhtes. Kohus arvestas seejuures,

et kostja suhtes AÕS § 80 alusel esitatud hagi rahuldamine on võimalik üksnes juhul, kui kostja

on asjade valdaja. Kuna hageja nõutavad asjad tabelis 1 on vallasasjad, ei ole muude hagi

tagamise abinõudega võimalik tagada, et kostja neid menetluse ajal ei võõranda või nende

valdust kolmandale isikule üle ei anna. Kohtu hinnangul esineb vaidlusaluste asjade kostja

valdusesse jätmisel ja nendega toimingute tegemise lubamisel oht, et hageja nõude rahuldamine

osutub võimatuks. Kohus leidis, et kohaldatavad abinõud ei koorma kostjat rohkem, kui seda

võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist või alternatiivselt

maakohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistamist või alternatiivselt lükata hagi tagamise määruse

jõustumine edasi kuni hageja tasub hagi tagamise tagatise summas 7876 eurot 50 senti.

Maakohus ei ole vaidlustatud määruses sisuliselt analüüsinud haginõude põhistatust. Hageja ei

tõendanud kõikide hagiavalduse tabelis nr 1 toodud asjade omandiõigust.

Hageja on teadlikult püüdnud hagis kohut eksitada, esitledes temale kuuluva asjana esemeid,

mille hageja on võõrandanud. Osad asjad, mille väljanõudmist hageja taotleb, on müüdud Elbe

Tuning Parts OÜ-le ja kostjale, mida tõendavad Elbe Engineering OÜ müügiarved nr 1070220

(lisa 2), nr 1150920 (lisa 3) ja nr 1211220 (lisa 4). Sellest tulenevalt on tõenäoline, et ka teised

hagis viidatud esemed võivad olla võõrandatud kolmandatele isikutele.

Maakohus on hagi tagamise korras õigussuhet esialgselt reguleerinud TsMS § 377 lg 2 alusel,

kuigi hageja ei ole seda oma taotluses taotlenud ega nimetatud sättele tuginenud.

Maakohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, millise olulise kahju vältimiseks või muul

põhjusel on hagi tagamine vajalik.

Maakohus on hagi tagamise määruses keelanud kostjal tehingute tegemise nimetatud asjadega

(TsMS § 378 lg 1 p 3 abinõu) ja kohustanud andma asjad kohtutäituri hoiule (TsMS § 378 lg 1

p 5 abinõu). Kohus ei ole põhjendanud, miks on vajalik ja proportsionaalne mõlema hagi

tagamise abinõu samaaegne rakendamine.

Maakohus rikkus oluliselt hagi tagamisel TsMS § 378 lg 4 ja TsMS § 383 lg 1 nõudeid, kuna

jättis hagi tagamise tagatise nõudmata ning kohus ei ole põhjendanud tagatise määramata

jätmist. Hageja on märkinud hagis asjade koguväärtuseks 157 530 eurot 6 senti. Kostja

hinnangul on mõistlik tagatise summa 5% hagis väidetud asjade väärtusest ehk 7876 eurot

50 senti.

Maakohus rikkus TsMS § 384 lõiget 3, kuna jättis enne hagi tagamist kostja ära kuulamata.

4. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja

kanda jätmist.

Hagi tagamise avalduse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid, vaid eeldab, et hagiavalduses

kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud ja vastavad tegelikkusele. Kohus ei saa pelgalt

tõendite puudumisega põhjendada hagi tagamata jätmist.

Vaidlust ei saa olla selles, et käesolevas asjas on oht, et kostja võib tema valduses olevaid

vallasasju võõrandada, mis välistaks hagi rahuldamise ja tekitaks hagejale kahju.

Asjakohatud ja pahatahtlikud on kostja väited, et hageja on hagis esitanud esemeid, mis

väidetavalt on hageja poolt võõrandatud. Kostja väidetud müügitehingutes ei ole võõrandatud

asju, mille väljanõudmist hageja nõuab. Hageja kinnitab, et ta ei ole hagis teadlikult ja/või

tahtlikult esitanud ühtegi eset, mis hagejale teadaolevalt ei kuuluks hagejale.

Hageja leiab, et käesolevas asjas on vajalik mitme hagi tagamise abinõu kohaldamine.

TsMS § 378 lg 4 ja TsMS § 383 lg 1 kohaldamine on kohtu õigus, kuid mitte kohustus.

Kohtul on õigus, kuid mitte kohustus enne hagi tagamist kostja ära kuulata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi

(TsMS § 657 g 1 p 21 ja TsMS § 659).

6. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1

sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see

on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav,

õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud

(TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18).

Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud

formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hageja nõude

rahuldamine võimalik.

7. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377

lg 2 näeb ette, et kohus võib sõltumata TsMS § 377 lg-s 1 sätestatust reguleerida vaidlusalust

õigussuhet, eelkõige asja kasutamist, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks

või muul põhjusel. Kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise

olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik. See, kas kohus kohaldab hagi

tagamisel TsMS § 377 lg 1 või 2, sõltub eelkõige hageja taotluses välja toodud asjaoludest

(vt nt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 11).

TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja

toimingute tegemise keelamine ning TsMS § 378 lg 1 p 5 alusel kostja kohustamine asjade

hoiuleandmiseks kohtutäiturile.

Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme.

7.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagi tagamise eeldused

TsMS § 377 lg 2 järgi on täidetud. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamine on õigustatud ka

TsMS § 377 lg 1 järgi. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ja tagamata

jätmise tagajärgi, mistõttu esineb alus hagi tagamiseks.

Maakohus on määruses põhjendanud, et hagi tagamata jätmine võib tekitada hagejale olulise

kahju ja välistada tema nõude maksmapaneku kostja suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul esineb

hageja esile toodud asjaolude pinnalt oht, et kostja võib tema valduses olevaid vallasasju

võõrandada või asjade valduse kolmandatele isikutele üle anda, mis välistaks hagi rahuldamise

ja tekitaks hagejale olulise varalise kahju. Hageja eesmärk on vältida omandi kaotust ja hagejale

tekkida võivat olulist kahju asjade väärtuse vähenemise näol. Seega on hageja põhistanud

asjaolusid, mis on nii TsMS § 377 lg 1 (otsuse täitmise võimatus) kui ka lg 2 (omavoli, kahju

tekkimise oht) kohaldamise eelduseks. Kohaldatud hagi tagamise abinõud on põhjendatud.

7.2. Kostja väide, et hageja ei ole tõendanud kõigi hagiavalduse tabelis nr 1 toodud vallasasjade

omandiõigust ja osa vallasasjadest võib olla võõrandatud, ei ole aluseks hagi tagamata

jätmisele.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja oma nõuete aluseks olevaid faktilisi asjaolusid piisavalt

põhistanud (TsMS § 235). Hagi usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrollib, kas kõikide

hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid (vt nt Riigikohtu

16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 9). Kohus saab hagis ja tagamise

avalduses väljatoodud asjaolud või nende puudumise lõplikult tuvastada ja hagi rahuldamise

üle otsustada alles asja sisulisel lahendamisel. Seejuures ei ole kostja väitnud, et kõik hageja

nõutud asjad kuuluksid kostjale või et kostjal oleks mingi õiguslik alus neid vallata. Kostja on

väitnud üksnes, et osad asjad on võõrandatud kostjale või kolmandale isikule. Samas on hageja

vastuses määruskaebusele põhistanud, et tegemist oli liigitunnustega asjadega, millist liiki asju

on hageja küll võõrandanud, kuid võõrandatud asjad ei ole hagi esemeks.

Küsimused, kas ja millised hagiavalduse tabelis nr 1 toodud asjad kuuluvad hagejale ning

millised asjad on kostja kohustatud hagi rahuldamise korral hagejale välja andma, tuleb

lahendada asja sisulisel läbivaatamisel.

7.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohaldatud hagi tagamise abinõud ei koorma

kostjat ebaproportsionaalselt. Kostja ei ole enamuse nõutud esemete osas väitnud, et need

kuuluksid talle. Samuti ei ole kostja välja toonud, millist kahju hagi tagamine talle põhjustaks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada mõnda teist kostjat vähem koormavat ja

hageja õigusi sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõud. Hagi rahuldamata jätmise korral

säilivad vallasasjad hoiule antuna kohtutäituri juures (TsMS § 378 lg 4).

8. Kostja on seisukohal, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi mh sellega, et ei kuulanud

teda enne hagi tagamise määruse tegemist ära. TsMS § 384 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus

kostja enne ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse

vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Isegi kui tegu on õigussuhte esialgse

reguleerimisega, on kostja ära kuulamata jätmine tulenevalt TsMS § 384 lg-st 3

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud

diskretsiooni piire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul neid piire ületatud ei ole

ja maakohus ei ole kostja ära kuulamata jätmisega menetlusõiguse norme rikkunud. Osundatud

säte ei pane kohtule kohustust kostja eelnevaks ärakuulamiseks, vaid annab selleks võimaluse.

Olukorras, kus hageja on välja toonud ohu, et kostja võib muuta asuda vaidlusaluseid esemeid

võõrandama, ei pidanud maakohus seega kostjat enne hagi tagamise otsustamist ära kuulama.

Kostjal oli võimalik esitada oma seisukohad määruskaebuses.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et maakohus on rikkunud diskretsiooni

piire jättes hagejalt tagatise nõudmata.

TsMS § 383 lg 1 järgi on tagatise nõudmine kohtu diskretsiooniotsus ning hagi tagamise

määrusest peab nähtuma vastav kohtu otsustus. Üldjuhul peab kohus muu kui rahalise nõude

tagamiseks hagi tagamise abinõude kohaldamisel hindama ja määruses põhjendama, kas

esinevad eeldused hagejalt tagatise nõudmiseks kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

Juhul, kui hagi taganud kohus ei ole põhjendamiskohustust täitnud, saab hagi tagamisele

esitatud määruskaebust lahendav kõrgema astme kohus selle rikkumise kõrvaldada ja vastavad

põhjendused esitada.

Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hagejalt tagatise nõudmata jätmist põhjendanud.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

Hageja on esitanud hagis muuhulgas nõude kostja ebaseaduslikust valdusest asjade

väljanõudmiseks ja palunud esitatud nõude osas hagi tagada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

selle nõude puhul tegemist rahalise nõudega hagiga TsMS § 383 lg 11 mõttes, mille tagamisel

on kohustuslik nõuda tagatist. Kuivõrd hageja ei ole esitanud rahalist nõuet, ei ole käesoleval

juhul tagatise nõudmine hagi tagamise abinõu rakendamisel kohustuslik, kuid kohus võib

TsMS § 383 lg 1 alusel nõuda tagatist ka muu hagi tagamiselt.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud tagatise nõudmine. Kohus võib hagi

tagamise teha sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks

(TsMS § 383 lg 1). Seega on tagatise andmise eesmärgiks lihtsustada kostja võimalike hagi

tagamisest tingitud kahju hüvitamise nõuete rahuldamist. Tagatise nõudmise aluseks saab seega

olla see, et hagi tagamise abinõude rakendamisel on kostjale kahju tekkimine ettenähtav või

tõenäoline. Kostja väide, et hagi tagamisega võib kostjale tekkida kahju, ei ole ringkonnakohtu

hinnangul piisav väitmaks, et hagi tagamise abinõude rakendamisel on kahju tekkimine selgelt

ettenähtav või ülekaalukalt tõenäoline. Kostja ei ole välja toonud, milles kahju seisneks või kui

suur see võiks olla. Sealhulgas ei ole hagejalt tagatise nõudmise põhjuseks see, et asjade hoiule

andmisega võib tekkida kahju kolmandatele isikutele, kui selgub, et hageja on osa esemeid

võõrandanud kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 383 lg-s 1 on

mõeldud menetlusosalist kolmandat isikut TsMS § 198 lg 1 p 1 ja 22. peatüki tähenduses (vt

Seletuskiri ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu (678 SE)

juurde, lk 14-15). Menetlusosaliseks mitteolevad isikud saavad neile kuuluvate asjade

arestimisel esitada TMS § 222 järgse hagi vara arestist vabastamiseks. Kostja ei ole põhistanud,

et hagi tagamisega võib tekkida temale kahju ning kahju tekkimine on selgelt ettenähtav või

ülekaalukalt tõenäoline.

Eeltoodud põhjendustel on maakohus õigesti jätnud hagejalt tagatise nõudmata.

10. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja

sisulises lahendis.

11. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

12. TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi

tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 või 5

sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati

isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.

Kuna praegusel juhul ületab tagatava hagi hind 100 000 eurot, siis saab määruse peale esitada

määruskaebuse Riigikohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/

Vahur-Peeter Liin