3-21-2338/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2338

Haldusasi

X kaebus Keskkonnaameti vastu varalise kahju 2459 euro

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe

Lehtme

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale kaebuselt enamtasutud riigilõiv 91,23 eurot.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.03.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla maakonnas, Kehtna vallas asuva Sepahindreku kinnistu omanik X esitas 01.09.2021

Keskkonnaametile metsateatise nr 50000538484 sanitaarraieks eraldisel nr 33.

2. Keskkonnaamet keeldus 10.09.2021 otsusega metsateatise registreerimisest, kuna

Keskkonnaameti hinnangul on kavandatud sanitaarraie Kõnnumaa maastikukaitseala

kaitsekorraga vastuolus ning võib kahjustada kaitse-eesmärkide saavutamist ning ka kaitseala

seisundit.

3. X esitas 12.09.2021 Keskkonnaametile taotluse saamata jäänud tulu hüvitamiseks.

4. Keskkonnaamet jättis 11.10.2021 kirjaga nr 13-2/21/19387-2 X taotluse rahuldamata ning

selgitas, et looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu ei kuulu kohesele

kompenseerimisele (v.a kui otsus pole sundvõõrandamisega seotud) ning kehtiva õiguse

kohaselt ei hüvita riik piirangute talumist eraldiste kaupa. Kui ala kaitsekord piirab

sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja

väärtusele vastava tasu eest. Sepahindreku kinnistu puhul ei ole need kriteeriumid täidetud.

5. X esitas 13.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti vastu varalise kahju

hüvitamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja ei vaidlusta Keskkonnaameti õigust looduskaitselistel kaalutlustel sanitaarraie

Sepahindreku kinnistu eraldisel 33 keelata. Kaebaja ei ole taotlenud Sepahindreku kinnistu ega

selle osa võõrandamist riigile. Keskkonnaameti 11.10.2021 vastusest ei nähtu lahendust

tekkinud olukorrale. Jääb arusaamatuks, kuidas värske metsaelupaikade seisu kaardistamine

Kõnnumaa maastikukaitseala ulatuses lahendaks raie keelamisega saamata jäänud tulu

küsimuse ja millises ajalises perspektiivis. Mõistmatu on, miks ei ole Keskkonnaamet kaebajat

teavitanud Sepahindreku kinnistul asuvatest metsamajandusliku tegevuse keelamist

põhjustavatest metsaelupaikadest.

2) Sepahindreku kinnistu puhul on tegemist maatulundusmaaga. Looduskaitseseaduse (LKS) §

31 lg 1 kohaselt on piiranguvööndis majandustegevus lubatud. Metsakinnistu kasutamine

väljendub eelkõige võimaluses metsa majandada. Sepahindreku kinnistu metsamajanduskava

kanti 03.05.2021 pretensioonideta registrisse. Kaebajal on õiguspärane ootus Kõnnumaa

piiranguvööndis asuvalt Sepahindreku kinnistult metsamajandusliku tulu saamiseks.

3) Kaebaja peab piiranguvööndis kehtivaid majandustegevust piiravaid reegleid üldiselt

mõistlikuks. Natura piiranguvööndi metsatoetusega hüvitatakse piiranguvööndis kehtivad

piirangud. Kõnnumaa piiranguvööndis kehtiva kaitsekorra kohaselt ei ole sanitaarraie keelatud.

Vastustaja teeb arusaamatu järelduse, et omandiõigust on kitsendatud seaduse alusel. LKS ega

Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri piiranguvööndis sanitaarraiet ei keela. Sanitaarraie

keelamine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, kuid keelamise täpseid kaalutlusi vastustaja

esitada ei soovi. Kaebaja esitas metsateatise sanitaarraie tegemiseks, mille eesmärk on metsa

seisundi parandamine. Sanitaarraie keelamine kahjustab kaebajale kuuluvat Sepahindreku

metsakinnistut laiemalt, sest haigused ja kahjurid levivad. Keskkonnaameti sanitaarraiet

keelava otsuse kahjulik metsamajanduslik mõju on laiem ja ajas kasvav ning kaebajale kuuluvat

metsakinnistut tulevikus negatiivselt mõjutav. Avalikes huvides looduskaitselisel kaalutlusel

raie keelamisega tekitatud kahju jätmine eraomaniku kanda oleks ebaõiglane ja

ebaproportsionaalne.

4) Riik on pikemat aega nõudnud maamaksu Sepahindreku metsakinnistu eest, mida

metsamajanduslikuks tegevuseks kasutada ei saa. Kui suurel osal kinnistust on

metsamajanduslik tegevus seoses metsaelupaikadega keelatud, on kaebajale teadmata, sest

Keskkonnaamet ei ole kaebajat metsaelupaikadest teavitanud. Eraldise nr 33 osas selgus

kaebajale metsaelupaikade olemasolu alles sanitaarraiet keelava otsuse saamisel.

5) 2021 sügisel on Kõnnumaa piiranguvööndis Sepahindreku naaberkinnistul ja läheduses

paiknevatel

kinnistutel

toimunud

suuremahulised

metsaraied.

Kaebaja

peab

ilma

kompensatsioonita taluma looduskaitselisi piiranguid, kuid teised Kõnnumaa piiranguvööndi

metsaomanikud saavad metsamajanduslikku tulu teenida. Keskkonnaamet on 10.09.2021

otsusega keelata sanitaarraie ja 11.10.2021 saamata jäänud tulu kompenseerimisest keelduva

vastusega eiranud võrdsuspõhiõiguse ning proportsionaalsuse põhimõtet.

6) Keskkonnaametil ei ole keelatud kompenseerida eraomanikule looduskaitselistel

kaalutlustel kehtestatud piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu

kompenseerimisest keeldumine on kaalutlusotsus, mida peab veenvalt põhjendama.

7) Käesoleval juhul jääb kaebajale omand vormiliselt alles, aga kui piiranguvööndis asuval

metsamaal isegi sanitaarraiet teha ei saa, on tegemist kõrge intensiivsusega piiranguga, mis

põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt hüvitada tuleks. Õiguskantsler on 07.09.2016 Riigikogule

esitatud ettepanekus rõhutanud, et seadusandja on olnud põhiseadusvastaselt tegevusetu, kuna

on jätnud sätestamata õiglase regulatsiooni avalikes huvides looduskaitselistel kaalutlustel

kehtestatud piirangute hüvitamiseks. Seadusandja ei ole seda tänaseni teinud.

8) Kaebaja arusaamise kohaselt on kohtul hüvitamisnõude põhjendatuse hindamisel võimalik

vajadusel hinnata ka 10.09.2021 otsuse õigusvastasust. 10.09.2021 sanitaarraiet keelavas

otsuses esitatud põhjendused raie keelamiseks on oletuslikud. Ettevaatusprintsiibi rakendamise

eelduseks võiks olla kaks tingimust: 1) ootamatult tekkinud olukord ning 2) otsustajal ei ole

olnud piisavalt aega põhjendatud otsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks.

Käesoleval juhul ei ole need tingimused täidetud, sest sanitaarraie keelamise põhjenduseks

esitatud metsaelupaigad ei teki üleöö. Vastustaja ei ole selgitanud, millal ja kelle poolt antud

hinnangule toetub väide sanitaarraie keelamist põhjustavate metsaelupaikade olemasolust

Sepahindreku kinnistul. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamine toimus

25.09.2015-25.04.2019. Kaebaja osales selles menetluses, kuid Keskkonnaamet ei teavitanud

kaebajat Sepahindreku kinnistul asuvatest metsaelupaikadest. Metsaelupaikade olemasolu ei

tõstatatud ka metsamajanduskava kandmisel metsaregistrisse.

9) Vastustaja võtab hüvitise maksmise eelduseks avalikes huvides looduskaitselistel

kaalutlustel kehtestatud piirangute õigusvastasuse. Kaebaja vaates võivad avalikes huvides

looduskaitselistel kaalutlustel kehtestatud piirangud olla põhjendatud, kuid nendega kaasnev

majanduslik kahju tuleb eraisikust metsaomanikule hüvitada. Kui riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 7 lg 1 ei võimalda avalikes huvides looduskaitselistel kaalutlustel kehtestatud

piirangute õiglast hüvitamist, siis saab kohus alustada menetlust RVastS § 7 lg 1

põhiseadusvastaseks tunnistamiseks.

7. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Keskkonnaamet selgitas kaebajale 10.09.2021 otsuses põhjalikult, miks ta ei saa lubada

sanitaarraiet Sepahindreku kinnistu eraldisel nr 33. Kaebaja ei ole Keskkonnaameti 10.09.2021

otsust vaidlustanud ning on kaebuses rõhutanud, et ei vaidlusta Keskkonnaameti õigust

metsateatise nr 50000538484 registreerimisest keeldumise otsuse tegemisel. Omandiõiguse

kitsendused eraldisel nr 33 tulenevad LKS-ist ja Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määrusest nr

41 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (määrus nr 41). Kuna käimas olevas vaidluses

ei hinnata 10.09.2021 otsuse õiguspärasust, ei pea Keskkonnaamet menetlusökonoomiast

tulenevalt vajalikuks välja tuua otsuse aluseks olevaid kaalutlusi, sh kaitseala valitseja

kaalutlusõiguse ulatust metsateatiste menetluses. Eeltoodust järeldub, et kaebaja omandiõigust

on kitsendatud seaduse alusel.

2) Metsateatises nr 50000538484 märgitud eraldis nr 33, suurusega 2,7 ha, on osa suuremast

katastriüksusest, kus metsa osaline majandamine ei ole hetke teadmiste kohaselt välistatud.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Sepahindreku kinnistu katastriüksusel 29202:003:0361 ei ole

metsamajandamine piiratud määral, millega oleks täidetud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004

määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja

ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja

sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja

alused“ § 31 kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt piiravaks. Kehtiv õiguskord ei näe ette looduskaitselistest piirangutest

tulenevate omandikitsenduste talumiskohustuse tõttu maksta hüvitist metsaeraldiste kaupa. Kui

kaitstava ala kaitsekord piirab kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, omandab riik

kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Asjaolu, et kaebaja

hinnangul ei ole Keskkonnaameti põhjendused veenvad, ei anna alust teha järeldust, et

Keskkonnaameti 11.10.2021 kiri on põhjendamispuudusega.

3) Keskkonnaamet

hindab

kaitseala

valitsejana

kaitseala

piiranguvööndis

esitatud

metsateatistes kavandatavate raiete kooskõla kaitstava ala kaitse-eesmärkidega igakordselt.

Juhul, kui konkreetsel metsateatises märgitud eraldisel lähevad kavandatavad raied vastuollu

kaitstava ala kaitse-eesmärkidega või võivad neid ohustada, tuleb Keskkonnaametil keelduda

raiete

metsaregistris

registreerimisest.

Raied

Kõnnumaa

piiranguvööndis

asuvatel

metsaeraldisetel, mis kaitseala valitseja hinnangul ei ohusta kaitseala kaitse-eesmärke, ei riku

kaebaja võrdsuspõhiõigust ega ole vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega.

4) Keskkonnaamet ei nõustu kaebajaga, et tal tekkis õiguspärane ootus kavandatavale raiele

eelkõige

Sepahindreku

kinnistule

tellitud

metsamajanduskavast

tulenevalt.

Metsamajanduskava ei ole metsateatise kinnitamise aluseks. Kava on soovituslik dokument,

milles olevad soovitused on abiks metsaomanikule tegevuste planeerimisel. Kava ei loo

õigustatud ootust, et kavas toodud mahus raied on igal juhul lubatud. Seda, milliseid raieid

metsaomanik soovib teostada, väljendab ta Keskkonnaametile esitatud metsateatises ning

kavandatud raie lubamise otsustab Keskkonnaamet kehtiva õiguse alusel.

5) RVastS § 7 lg 1 kohaselt kuulub riigi poolt tekitatud kahju hüvitamisele vaid juhul, kui

kannatanule tekitatud kahju ei olnud võimalik vältida ega muu hulgas kõrvaldada haldusakti

kehtetuks tunnistamise nõudega. Ainult juhul, kui isikule on kahju tekkinud tulenevalt

haldusorgani õigusvastasest tegevusest ja seda ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada

haldusakti vaidlustamisega, on tal õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole

Keskkonnaameti 10.09.2021 otsust vaidlustanud ei vaide- ega ka kohtumenetluses, otsus on

kehtiv ja õiguspärane, järelikult puudub käesoleval juhul õigusvastane tegevus, mis saaks olla

kahju hüvitamise nõude aluseks.

6) Lisaks on kaebajal eraldisel nr 33 õigus taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on 09.12.2021 avalduses muutnud nõutava kahjuhüvitise suurust ning sellega seoses

taotlenud enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kaebaja soovib hüvitise väljamõistmist summas

2459 eurot varasema 5000 euro asemel. HKMS § 49 lg 3 p 2 kohaselt pole rahalise nõude

vähendamine kaebuse muutmine. 2459 euro suuruse nõude esitamisel kuulus 09.12.2021

kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasumisele riigilõiv summas 73,77 eurot. Kaebaja on

kaebuselt kokku tasunud riigilõivu 165 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tuleb niisiis

enamtasutud riigilõiv tagastada. Seega tagastab kohus kaebajale enamtasutud riigilõivu

summas 91,23 eurot.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja hinnangul oli Keskkonnaameti poolt 10.09.2021

kaebaja esitatud metsateatise nr 50000538484 registreerimisest keeldumine õigusvastane, oli

kaebajal võimalik see vaidlustada. Kohus jättis 12.11.2021 määrusega kaebuse käiguta ning

selgitas, et kaebajal võib olla otstarbekas kaebust täiendada Keskkonnaameti 10.09.2021

metsateatiste registreerumisest keeldumise otsuse tühistamise nõudega. Kaebaja ei soovinud

seda teha, leides, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Siiski on kaebaja menetluse käigus

asunud esitama seisukohti nagu talle oleks õigusvastase keeldumisega kahju tekitatud. Kaebajal

ei ole aga enam võimalik RVastS § 7 lg 1 alusel õigusvastase keeldumisega tekitatud kahju

hüvitamist nõuda, kuna ta ei ole keeldumist vaidlustanud. Õigusvastase keeldumise tühistamine

oleks välistanud kaebajale kahju tekkimise. Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei oleks kaebajale ka

Keskkonnaameti 10.09.2021 metsateatise registreerimisest keeldumise õigusvastasuse korral

võimalik kahjuhüvitist välja mõista, ei pea kohus võimalikuks nimetatud haldusakti

õigusvastasust hinnata ning lähtub eeldusest, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Niisiis ei

käsitle kohus kaebaja väiteid 10.09.2021 keeldumise õigusvastasusest. Seejuures kordab kohus

aga 12.11.2021 määruses väljendatud seisukohta, et kaebajal ei ole takistusi eraldisel nr 33

sanitaarraie teostamiseks uue metsateatise esitamiseks ning vajadusel selle registreerimisest

keeldumise hilisemaks vaidlustamiseks.

10. Kohtul on aga võimalik hinnata, kas Keskkonnaamet on õiguspärase keeldumisega

kaebajale kahju tekitanud viisil, mis võimaldaks kohtul selle eest ka hüvitise välja mõista.

RVastS § 16 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi

erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist

õiglases ulatuses.

11. Kaebaja hinnangul tekitas talle kahju Keskkonnaameti poolt looduskaitselistel eesmärkidel

Sepahindreku kinnistu eraldisel nr 33 10.09.2021 otsusega sanitaarraie metsateatise nr

50000538484 registreerimisest keeldumine. Selle tulemusel ei olnud kaebajal võimalik

sanitaarraiet teostada ega raiutud puitu müüa, mistõttu jäi kaebajal saamata tulu. Kohus saab

aru, et kaebaja hinnangul ei ole piirangud tekitanud olukorda, mis kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist piiraks viisil, mida saaks käsitleda kinnisasja faktilise sundvõõrandamisena PS § 32

lg 1 tähenduses, vaid tegemist on omandikitsendusega PS § 32 lg 2 teise lause mõttes. Kaebaja

eesmärgiks ei ole see, et riik Sepahindreku kinnistu kaebajalt võõrandaks. Riigikohus on

selgitanud, et põhiseadus ei nõua igasuguse üldistes huvides isikule seatud omandikitsenduse

hüvitamist. Samuti ei tulene põhiseadusest nõuet, et hüvitise maksmise kohustuse korral oleks

hüvitis täielik ja kohene. Seejuures on isiku kohustus tema omandile seatud kitsendusi

hüvitiseta taluda seda suurem, mida tugevam üldine huvi omandikitsendust õigustab

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.06.2021 otsus nr 5-21-3 p 40).

12. 10.09.2021 metsateatise registreerimisest keeldumise otsusest nähtub, et Keskkonnaamet

pidas sanitaarraiet eraldisel nr 33 võimalikuks 0,57 ha-l. Seega keeldus Keskkonnaamet

sanitaarraie lubamisest sisuliselt eraldise nr 33 2,7 ha-st 2,13 ha-l. Kohus nõustub kaebajaga, et

sanitaarraie keelamine on iseenesest intensiivne piirang metsamajandamisele. Samas tuleb

sanitaarraie registreerimise mõju hindamisel esmalt arvesse võta asjaolu, et kogu Sepahindreku

kinnistu, sh eraldis nr 33, asub Kõnnumaa maastikukaitsealal ning seal on ka varasemalt

piirangud kehtinud (nt on määruse nr 41 kohaselt Kõnnumaa piiranguvööndis piiratud

uuendusraiete tegemine). Niisiis ei ole tegemist tavapäraselt majandatava metsa puhul

sanitaarraie lubamisest keeldumisega võrdväärse mõjuga olukorraga.

13. Kuigi kaebaja on hüvitamisnõuet põhjendanud vaid eraldisel nr 33 keelatud sanitaarraiega,

ei pea kohus võimalikuks kahjuhüvitist määrata eraldise põhiselt. Selline lähenemine ei

võimalda hinnata riigi tegevuse piirava mõju erakordsust RVastS § 16 lg 1 mõttes isiku

omandiõigusele tervikuna (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

15.06.2021 otsus nr 5-21-3, p 35). Eelnevat arvestades ei pea kohus Sepahindreku kinnistu ühel

eraldisel osalist sanitaarraie piirangut niivõrd erakordselt kaebaja omandiõigust piiravaks

tegevuseks, et selle alusel oleks võimalik kaebajale kahjuhüvitis välja mõista. Nimelt on

Sepahindreku kinnistu kokku 23,95 ha suurune, mistõttu sanitaarraie keeld sellest vaid 2,13 ha-l

ei ole erakordselt piirav. Keskkonnaamet on öelnud, et metsamajandamine ei ole kinnistul hetke

teadmiste kohaselt välistatud. Seda väidet toetab asjaolu, et ka eraldisel nr 33 ei olnud

sanitaarraie tervikuna keelatud. Kohus märgib, et samamoodi ei pruugi ka teistel Kõnnumaa

piiranguvööndis asuvatel kinnistutel olla metsamajandamine tervikuna välistatud.

14. Lisaks on Keskkonnaamet viidanud kaebaja võimalusele seoses raiekeeluga taotleda Natura

2000 erametsamaa toetust, kuivõrd Keskkonnaameti keeldumine on seotud Natura 2000 ala

kaitsega. Natura 2000 erametsamaade omanikel on võimalik saada maaeluministri 22.04.2015

määruse nr 39 “Natura 2000 erametsamaa toetus“ alusel rahalist kompensatsiooni, hüvitamaks

võimalikku tulu, mis neil looduskaitseliste piirangute tõttu muidu saamata jääks. Sellega on

ettenähtud meede, mis vähendab Natura 2000 alast tulenevate piirangute ebasoodat mõju.

Kaebaja ei ole kohtule arusaadavalt nimetatud toetust taotlenud ning on seisukohal, et Natura

2000 erametsamaa toetus ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna Kõnnumaa piiranguvööndis

ei ole sanitaarraie iseenesest keelatud, vaid Keskkonnaamet otsustas kaalutlusõiguse tulemusel

kaebajal eraldisel nr 33 osaliselt sanitaarraie lubamisest keelduda. Kuivõrd kohus eeldab, et

Keskkonnaameti 10.09.2021 keeldumine metsateatise nr 50000538484 registreerimisest oli

õiguspärane, ei pea kohus toetuse asjakohasuse osas määravaks, et kaebaja metsateatise nr

50000538484 registreerimisest keelduti looduskaitseliste piirangute tõlgendamise teel, mitte

tuginedes konkreetsele keelavale sättele. Kuigi Natura 2000 erametsamaa toetuse suurus

(piiranguvööndis kuni 60 eurot hektari kohta) ei ole samas suurusjärgus kaebaja taotletava

hüvitise summaga, on tegemist toetusega, mida on võimalik taotleda iga-aastaselt, mistõttu selle

mõju on kumuleeruv. Looduskaitselise piirangu hüvitis ei peagi olema täielik ega kohene.

15. Kui tulevikus ilmneb, et Sepahindreku kinnistule kohaldatavad piirangud ei vasta

Kõnnumaa piiranguvööndi piirangutele, vaid on ilma õigusliku aluseta intensiivsemad, mistõttu

ei hüvita Natura 2000 erametsamaa piiranguvööndi toetus piirangute talumist piisavalt, on

kaebajal võimalik sellel alusel taotleda kahju hüvitamist.

16. Kokkuvõttes jääb kaebaja hüvitamiskaebus rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)