2-21-5912/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K K hagi osaliselt.

2. Välja mõista A K`ilt elatis K K kasuks alates 15.04.2021 summas 180 eurot kuus kuni K K täisealiseks saamiseni.

3. Jätta nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt rahuldamata.

Menetluskulud

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-21-5912 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022, kell 12.00 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi

K K hagi A K vastu elatise nõudes Hagihind 3971,19 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K K (ik xxx, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: T K (ik xxx, elukoht: xxx ) Kostja: A K (ik xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev e-post: meristomonica@gmail.com

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselu ajal hageja. Alates märtsist 2021 elavad vanemad eraldi. Kooselu jooksul oli kõik lastega seotu hageja seadusliku esindaja kanda. Kostja ei ole kunagi elatist maksnud ja last toetanud. Hageja seaduslikul esindajal on xxx, viibib lapsehoolduspuhkusel ja sissetulekuks on ainult lastetoetused ja emapalk. Igasugune vara puudub. Hageja palub välja mõista elatise tagasiulatuvalt summas 1343, 29 eurot ja alates 01.04.2021 summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastus on umbmäärane ega tõenda midagi. Mõlemad vanemad peavad panustama lapsesse võrdväärselt.

II KOSTJA VASTUS

2. Hagi on esitatud tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Samas on hageja tunnistanud et kostjaga koos elati veel märtsis 2021. Seega on õigustatud nõue alates 01.04.2021. Summat 292 eurot kuus põhjendatuks ei pea. Hageja seaduslik esindaja ei kasuta raha lapse huvides, kuritarvitab alkoholi. Kostja leiab et mõistlik summa elatiseks on alates 01.04.2021 180 eurot. Kostja töötab xxx tunnipalgaga 4.50 eurot. Hageja ülalpidamiseks ei kulu kuus 584 eurot. Lapse ema tarvitab kõvasti alkoholi ja isegi 2022 aastal Kohtla-Järvel.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja on nõus maksma elatist 180 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (RKTKo 2-16-118651 p 13).

4. Maksu ja Tolliameti andmetel on lapse emale perioodil 01.01.2021-01.12.2021 tehtud vanemahüvitise väljamakseid 6384 eurot (so. kuus 580, 36 eurot) ja kostjale töötasu väljamakseid 3955, 56 eurot (so. kuus 359, 59 eurot). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt makstakse lapse emale igakuiselt vanemahüvitist 540 eurot, puudega tööealise toetust 41, 68 eurot, puudega vanema toetust 19,18 eurot, lapsetoetuseid 120 eurot ja üksikvanema lapse toetust 19,18 eurot, kokku 740, 04 eurot kuus. Eeltoodust järeldub, et lapse ema igakuine sissetulek on üle kahe korra suurem lapse isa sissetulekust. Kostja sissetulek on keskmiselt 359, 59 eurot kuus. Kostja nimele on registreeritud kaubik xxx va. ja sõiduauto xxx va, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist realiseeritava varaga. Kinnisvara kostjale ei kuulu. Seega saab asuda seisukohale, et muud vara mille arvelt elatist tasuda, kostjal ei ole.

5. Kohus leiab et kostjalt välja mõistetavat elatis tuleb vähendada PKS § 102 lg 2 alusel (nii kuni 31.12.2021 kehtinud, kui alates 01.01.2022 kehtiva), kuna kostja sissetulek ei võimalda nõutud ulatuses elatise maksmise kohustust täita. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist 180 eurot kuus, võttes arvesse kostja enda igakuiseid minimaalseid vajadusi, sh. eluasemekulud ja toit. Kostja on nõustunud sellises ulatuses elatise maksmisega ning selline summa moodustab ca pool kostja sissetulekust ja võimaldab kostjal kasutada tema käsutada

3

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida. Kostjat ei saa panna olukorda, kus ta ei ole võimeline tagama endale eluks minimaalselt vajalikku ja ei ole võimeline kohtuotsust täitma. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise 180 eurot kuus. 6. Kostja väited lapse ema elukommete ja laadi osas ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna vanema ülalpidamiskohustus sellest ei sõltu. Lapsel on õigus saada ülalpidamist ja vanematel on kohustus last ülal pidada. Vanemate erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus aga olla erinev, nagu ka antud juhul. Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt ja edaspidi alates 01.04.2021 ning kostja on nõustunud elatise välja mõistmisega alates 01.04.2021, kuid elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest (antud juhul on hagi esitatud 15.04.2021). PKS § 108 sätestab samuti tagasiulatuva elatise nõude esitamise enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodus tulenevalt on kuni elatisehagi esitamiseni tegemist tagasiulatuva elatise nõudega. 7. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud. Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Seda põhjusel, et kostja peaks lisaks igakuisele elatisele 180 eurot ja elatise võlgnevusele, mis tekib elatise välja mõistmisel alates hagi esitamisest, so. 15.04.2021 täitma veel ühekordse kohustuse, mille täitmiseks kostjal vara ja võimalusi ei ole. Kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/