3-21-476/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-476

Haldusasi

Albiorix Osaühingu kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.02.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/050818-15 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Albiorix Osaühing, volitatud esindaja O. O-O.

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

12.01.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.03.2022.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Albiorix Osaühingu maksukohuste deklareerimise ja

tasumise õigsust perioodil märts–september 2019. Maksumenetluse tulemusel koostas MTA

11.12.2020 kontrolliakti nr 12.2-3/050818-13, millele Albiorix Osaühing esitas eriarvamuse

06.01.2021.

2. MTA kohustas 08.02.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/050818-15 Albiorix Osaühingut tasuma

maksusummat 28 270,48 eurot (maksuotsus). Maksuotsuse tegemise aluseks olid järgnevad

maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud:

2.1. Albiorix

Osaühing

kajastas

alusetult

mai–august

2019

käibedeklaratsioonidel

sisendkäibemaksu hulgas tehinguid Yapetus OÜ-ga kokku summas 7700 eurot. Tegelikkuses

3-21-476

2(13)

tehinguid Yapetus OÜ-ga ei toimunud ning seega ei olnud Albiorix Osaühingul õigust

sisendkäibemaksu hulgas neid tehinguid deklareerida.

2.2. Albiorix Osaühing jättis perioodidel märts–juuni 2019 tasumisele kuuluva käibemaksu

hulgas deklareerimata käibemaksu kokku 7 610 eurot tehingutelt Florgas Ehitus OÜ-ga.

2.3. Eelpoolnimetatud tehingutega seoses tasus Florgas Ehitus OÜ perioodil märts–juuni 2019

Albiorix Osühingule sularahas 45 660 eurot, mis ei ole jõudnud Albiorix Osaühingu ettevõtlusse.

Seetõttu on Albiorix Osaühingul kohustus tasuda tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

11 415 eurot.

2.4. Albiorix Osaühing on deklareerinud septembris 2019 töötajatele väljamakseid, mis tulnuks

tegelikult maksustada kõigi tööjõumaksudega. Samuti on Albiorix Osaühing jätnud samal

perioodil deklareerimata töötajatele makstud puhkusetasu ja haigusraha. Kokku on jäänud

tasumata sotsiaalmaks 1367,45 eurot; töötuskindlustusmaksed 99,46 eurot ja kohustusliku

kogumispensioni maksed 41,38 eurot ning kinni pidamata ja üle kandmata on jäänud tulumaks

37,19 eurot.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 06.03.2021 Albiorix Osaühingu kaebus MTA 08.02.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/050818-15 tühistamise nõudes. Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse

taotlus vaidlustatud maksuotsuse sundtäitmise peatamiseks kohtumenetluse ajaks.

4. Tallinna Halduskohus võttis 22.03.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja rahuldas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades vaidlustatud maksuotsuse sundtäitmise selliselt,

et MTA-l on maksukohustuse täitmise tagamiseks võimalik teha maksukorralduse seaduse

(MKS) § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 4-5 nimetatud täitetoiminguid.

5. MTA esitas vastuse kaebusele 22.04.2021.

6. Kaebaja esitas täiendavad kirjalikud seisukohad 18.05.2021 ja 15.12.2021.

7. MTA esitas täiendavad kirjalikud seisukohad 16.12.2021.

8. Asja lahendamine toimus 12.01.2022 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja leiab, et maksuotsus on põhjendamatu ja ebaõige ning see tuleb tühistada.

10. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kaebajal puudub õigus 7700 euro

sisendkäibemaksu arvestamiseks Yapetus OÜ-le tehtud ettemaksudelt. Kaebaja leiab, et

maksuhaldur pidanuks aktsepteerima Yapetus OÜ-le tehtud ettemaksudelt sisendkäibemaksu

arvestamise alusena kaebaja ja Yapetus OÜ vahel sõlmitud lepingut nr 11/04/20196 ning

usalduslepingut nr 30042019.

10.1. Tehing põhineb kolme ettevõtte Yapetus OÜ, Albiorix OÜ ja Satelles Saturni OÜ vahelistel

koostöösuhetel, kus Albiorix OÜ omab finantsteenuste osutamise tegevusluba, tal on õigus

esindada Eesti äriühingute välismaiseid filiaale ja osutada maksukonsultatsioone. Yapetus OÜ

tegutseb siseauditi teenuste osutamisega ning Satelles Saturni OÜ tegeleb raamatupidamisteenuste

osutamisega, omades suurt kliendibaasi.

10.2. Satelles Saturni OÜ saab klientidelt tellimuse siseauditi teenuste osutamiseks. Kui

vastuvõetud tellimus puudutab tööd, mis on seotud välisriigi filiaali või mitteresidentide

auditeerimisega või on siseauditi vajadus väljaspool Eestit, tuleb Satelles Saturni OÜ-l kasutada

esindajat, kellel on vastavalt load teenuse osutamiseks ehk Albiorix OÜ-d, kes küsib auditi

osutamise teenust Yapetus OÜ-lt Satelles Saturni OÜ klientidele. Äriühingute ühine kontaktisik on

O. O-O..

3-21-476

3(13)

10.3. Täpsemalt infot ja dokumente Satelles Saturni OÜ klientidele esitatud teenuse osas ei saa

kaebaja esitada, sest kaebajal on audiitortegevuse seaduse § 48 lg-st 1 tulenev kutsesaladuse

hoidmise kohustus ning kaebaja ei saanud üheltki kliendilt kirjalikku luba dokumentide

avaldamiseks. MKS § 64 lg 1 p 4 kohaselt on kaebajal õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite

esitamisest.

10.4. Yapetus OÜ arvete eest on kaebaja tasunud tasaarveldusega. Satelles Saturni OÜ tellis

kaebajalt teenuse esindada enda Eesti kliente Euroopa Liidu territooriumil analüüsimaks

äriprotsesse filiaalide avamise eesmärgil. Albiorix OÜ tellis omakorda selle teenuse Yapetus OÜ-

lt. Satelles Saturni OÜ soovib seejuures klientide eest komisjonitasu saada Albiorix OÜ-lt. Albiorix

OÜ omakorda soovib peaüürnikuna raamatupidamisbüroo pindade üürimise ning tarkvara eest

vahendustasu Satelles Saturni OÜ-lt. Yapetus OÜ soovib auditijärelduse osutamise teenuse eest

vahendustasu Albiorix OÜ-lt. Albiorix OÜ soovib ettevõtte litsentsi (saanud Rahapesu

Andmebüroolt, mille kohaselt on õigus antud teenust osutada) kasutamise eest vahendustasu

Yapetus OÜ-lt. Albiorix OÜ soovib ka peaüürnikuna auditi pindade ja tarkvara üürimise eest

vahendustasu Yapetus OÜ-lt. Nii on ka arved esitatud.

10.5. Maksuhaldur on sellist skeemi varem aktsepteerinud Satelles Saturni OÜ maksukohustuse

kontrollimisel (dtl 10), seega on maksuhalduri järeldused kahe samas skeemis asuva äriühingu osas

erinevad.

10.6. Albiorix OÜ on 2019 aasta jooksul oma pakutavate teenuste eest esitanud suure hulga arveid.

Maksu- ja Tolliamet aktsepteeris ka kõiki asjakohaseid müügiarveid, mis tähendab, et Maksu- ja

Tolliamet teab, mis tegevusega ettevõte Albiorix OÜ tegeleb. Kõik Albiorix OÜ ja ettevõtte

Yapetus OÜ 2019. aasta raamatupidamise kogusummad vastavalt osutatud teenuse eest on täpselt

samad ja langevad kokku.

10.7. Maksuhaldur on jätnud kaebaja ostu- ja müügitehingud sisuliselt analüüsimata.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 555 lõikest 3 tulenevalt oleks maksuhaldur pidanud tehingute

analüüsimiseks kaasama eksperdi, mida ei ole tehtud.

11. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse järeldustega, mille kohaselt on ta jätnud 2019.a märtsi–juuni

KMD-del deklareerimata Florgas Ehitus OÜ-le osutatud teenustelt 20% määraga maksustatavat

käivet 38 050 eurot ja sellelt summalt arvestatud käibemaksu 7610 eurot. Samuti ei nõustu kaebaja

järeldusega, et Florgas Ehitus OÜ on tasunud talle osutatud teenuste eest sularahas, kuid raha ei

ole kaebaja ettevõtlusesse jõudnud.

11.1. Florgas Ehitus OÜ-ga esialgu kokkulepitud tehingud on edasi lükatud tuleviku perioodiks ja

Florgas Ehitus OÜ poolt tasutud summad on ettemaks, mis Florgas Ehitus OÜ on deponeerinud

kaebaja juures. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 21 punktile 6 ei maksustata

käibemaksuga finantsteenusena osutatud tagatis- ja garantiitehinguid.

11.2. Ebaõige on maksuotsuse väide, et raha ei ole kunagi jõudnud kaebajani. MTA oleks pidanud

kaebajale esitama korralduse kaebajale olemasoleva summa tõendamiseks, kuid ta ei teinud seda.

MTA on jätnud arvestamata maksumenetluse käigus esitatud dokumendi „BUCS Albiorix OÜ“

(dtl 72-105; 35-69), milles on kajastatud kaebaja finantsaruandluse ja -arvestuse printsiibid. Selle

dokumendi kohaselt kajastas kaebaja oma raamatupidamiseks sularahas Florgas Ehitus OÜ-lt

saadud ettemakse järgmiselt: D - kassa, K - ostjalt saadud ettemaksed. Deposiidi kontole raha

kandmise ajal tehti kanded: 1) D – tagatisraha, K – kassa ning 2) D - ostjalt saadud ettemaksed, K -

tuleviku perioodi tulud.

11.3. Kaebajale ei ole selge, miks maksuaudiitor ei ole kontrolliaktis ja maksuotsuses kajastanud

maksuhalduri esitatud informatsiooni ja ei arvesta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse (RahaPTS) §-ga 8, mis annab O. O-O. õiguse osutada finantsteenuseid ja deponeerida

kliendi raha ning esindada Florgas Ehitus OÜ huvisid Saksamaa territooriumil. Maksuhaldur ei ole

arvestanud ka O. O-O. pädevuse kohta esitatud dokumente.

3-21-476

4(13)

11.4. Covid-19 leviku tõttu on Florgas Ehitus OÜ otsustanud siseneda teisele turule ning tehing

tühistati ja deponeeritud summa tagastati 15.12.2020 Florgas Ehitus OÜ omanikule. Esialgu

vormistati raha tagastamine käsitsi, kuid täieliku kinnituse ja tõendi saamiseks, allkirjastasid

mõlemad pooled (Florgas Ehitus OÜ ja Albiorix OÜ) sama hiljem digitaalselt, tõend on kaebusele

lisatud.

12. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et ta oleks pidanud maksuotsuse p-s 2.3.2

nimetatud füüsilistele isikutele tehtud väljamakse deklareerima kui töötasu.

12.1. Tegemist on isikutele makstava muu tuluga, mis ei kuulu maksustamisele sotisaalmaksuga

ning millelt ei tule tasuda töötuskindlustus- ja kogumispensioni makseid. Tegemist on riskitasuga,

mis makstakse töötajatele seoses saladuslepinguga. Tegemist on passiivtuluga kuna töötaja ei tööta

selle tasu eest. Kaebaja töötavad puutuvad kokku suure hulga konfidentsiaalse infoga ning on

kohustatud saladust hoidma. Osaliselt on tegu ka täienduskoolituste eest makstava stipendiumiga.

12.2. MTA ei ole kaebajale arusaadavalt selgitanud ega viidanud asjakohastele õigusaktidele, mis

selline tasu tuleb deklareerida töötasuna.

12.3. Maksuotsuses nimetatud töötajate selgitustele ei saa tugineda kuna need on ebaõiged, osad

töötajad on kaebaja suhtes pahatahtlikud kuna nendega on käimas vaidlused. Samas tõendavad

mitmed töötajad täiendkoolituse saamist.

12.4. Kaebaja on järginud kõiki seadusi, millest annab tunnistust, see, et kaebaja on edukas Eesti

2020 aasta ettevõtte kes on andnud oma panuse Eesti majanduse arengusse ja ausasse ärikultuuri

ning saavutanud 2019. aasta majandusandmete põhjal AS Creditinfo Eesti andmebaasis reitingu

"HEA". Kaebaja on tunnustuse saanud Gaselli kongressilt ja kaebajast kirjutatakse ka meedias.

Kaebaja on makstud Maksu- ja Tolliametile keskmiselt 100 000,00 eurot ja tema kliendid rohkem

kui 1,5 miljonit eurot eelmise aasta eest. Kaebaja on ka Eesti Raamatupidajate Kogu poolt

tunnustatud raamatupidamisettevõte. Kaebaja esindaja O. O-O. on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

liige ning on töötanud raamatupidamise sfääris üle 25 aasta, kes on kursis raamatupidamise

standarditega ning on läbinud Rahapesu andmebüroo kontrolli läbi. Ta on läbinud mitmeid

koolitusi ning tal on siseaudiitori kutse.

Vastustaja seisukohad

13. Vastustaja jääb kõigi maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et vaidlustatud

maksuotsuse näol on tegemist õiguspärase haldusaktiga.

14. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt Yapetus OÜ-le tehtud ettemaksudelt

sisendkäibemaksu arvestamiseks ei anna õigust kaebaja ja Yapetus OÜ vahel sõlmitud leping nr

11/04/20196 ning usaldusleping nr 300420197; kaebaja ja Yapetus OÜ ning Satelles Saturni OÜ

vaheline koostööskeem; ühine kontaktisik ega ka vastastikku kohustuste tasaarvestamine.

Kaebusest ei selgu, millist teenust Yapetus OÜ kaebajale müüma pidi ja millise teenuse eest

kaebaja Yapetus OÜ-le ettemakseid tegi.

14.1. Kaebaja pearaamatu andmetest nähtub, et kaebaja on ettemakstud tulevaste perioodide

kulusid Yapetus OÜ-le maksnud 01.04.2019 5000 eurot, 31.05.2019 17 500 eurot, 31.07.2019

10 000 eurot ja 31.08.2019 11 000 eurot. Pearaamatu kontolt 1510 nähtub sisendkäibemaksu

arvestamine 01.04.2019 1000 eurot, 31.05.2019 3500 eurot, 31.07.2019 2000 eurot ja 31.08.2019

2200 eurot. Pearaamatu konto 2870 järgi on kaebaja Yapetus OÜ-le makstud summasid

kajastanud muude pikaajaliste võlgadena.

14.2. Kaebusele on lisatud Yapetus OÜ 2019. a mai-, juuni- ja juulikuu KMD-d, milles maikuus

on näidatud kaebajale müügi ettemaksu summas 17 500 eurot, juunikuus ettemaksu summas 11

000 eurot ja juulikuus ettemaksu summas 10 000 eurot. Maksukohustuslaste registri väljavõttest

nähtub, et Yapetus OÜ 2019.a mai-, juuni- ja augustikuu KMD-d on parandatud kujul esitatud

26.02.2021 O. O-O. poolt. Järelikult on kaebaja esindaja korrigeerinud Yapetus OÜ KMD-de

3-21-476

5(13)

andmeid pärast maksuotsuse väljastamist 08.02.2021. Yapetus OÜ KMD-de parandamine ei

muuda maksuotsuse järeldusi, kuna Yapetus OÜ-le tehtud ettemaksete alusel sisendkäibemaksu

arvestamiseks ei anna kaebajale õigust ei vormiline puudus (Yapetus OÜ proforma/ettemaksu

arvete mitteesitamine) ega ka tehingute tegeliku toimumise tõendamatus.

14.3. Kaebaja esindaja on isikuks, kes korraldas nii kaebaja kui ka Yapetus OÜ

maksudeklaratsioonide esitamist. Seega on kaebaja kajastanud oma KMD-del sisendkäibemaksu

Yapetus OÜ tehingutelt olukorras, kus ta on olnud teadlik sellest, et Yapetus OÜ oma KMD-del

tehingutelt käibemaksu ei deklareeri ega tasu. Yapetus OÜ KMD-del on kajastatud kaebajaga

toimunud tehinguid alles pärast maksuotsuse saamist, kuid deklaratsiooniparandustest hoolimata

ei ole võimalik kindlaks teha tehingute tegelikku toimumist, nende sisu ja arvandmeid.

14.4. KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 näevad ette, et maksukohustuslane võib

sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel

vastava arve alusel. KMS § 37 lg 7 p-de 5-7 kohaselt tuleb arvel märkida kauba või teenuse

nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht, kauba väljastamise või teenuse osutamise

kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on

kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. KMS § 37 nõuetele ei vasta ka arve,

mis kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti. Sisendkäibemaksu võib

arvestada muud nimetust kandva dokumendi või dokumentide kogumi alusel, kuid need

dokumendid peavad vastama KMS § 37 lg 7 nõuetele, s.t kaup või teenus peab olema selgelt

identifitseeritav. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid dokumente esitanud.

14.5. Vaatamata sellele, kuidas kaebaja Yapetus OÜ-ga toimunud tehinguid ja tehingute eripära

kirjeldab, on sisendkäibemaksu arvestamise tingimused käibemaksuseaduses sätestatud üheselt:

teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse

sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohasearve alusel (KMS § 31 lg 1). KMS

§ 31 lg 9 teise lause kohaselt juhul, kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks

ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks

maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse. Seega ei ole kaebaja täitnud kõige

elementaarsemat sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimust: tema käibemaksuarvestuses

puuduvad Yapetus OÜ arved (või muud dokumendid, kust nähtuksid KMS § 37 lg-s 7 loetletud

andmed), millel näidatud käibemaksu saaks kaebaja sisendkäibemaksuna arvestada. Yapetus

OÜ-ga sõlmitud leping nr 11/04/2019 ning usaldusleping nr 30042019 sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks vajalikke andmeid ei sisalda.

14.6. Arvete puudumisel ei ole võimalik kindlaks teha ega kontrollida väidetavate

majandustehingute sisu ega tehingute arvnäitajaid. Majandustehingu sisu ei saa tuleneda üksnes

isiku ütlustest, vaid see peab olema üheselt nähtav asjakohasest dokumentatsioonist. Arvele

tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik

kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse

teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad

teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust.

14.7. Kaebaja

ei

ole

esitanud

täiendavaid

tõendeid,

mis

näitaksid

vaidlusaluste

majandustehingute sisu ja arvandmeid. Jättes tehingud olulises osas dokumenteerimata, võttis

kaebaja ise teadliku riski, et vaidluse tekkides ei ole tal oma väiteid võimalik tõendada

(Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 13).

15. Kaebuses on seoses Florgas Ehitus OÜ-ga toimunud tehingutega väidetud, et: 1) teenuste

osutamist alustati 2019. a ning need on lõpetamata; 2) tehingud lükati edasi tulevikku ning klient

kinnitab, et summad olid ettemaks; 3) KMS § 16 lg 21 p 6 järgi ei maksustata käibemaksuga

selliste finantsteenuste käivet, mis tekib tagatis- ja garantiitehingutelt ning muudelt isikule

tulevikus siduvaid kohustusi tekitavatest tehingutest; 4) Covid-19 leviku tõttu keeldus Florgas

Ehitus OÜ teenustest, tehing tühistati ja deponeeritud summa tagastati 15.12.2020; 5)

3-21-476

6(13)

deposiitkonto summa vastas täielikult lepingu p 1.6 tingimustele ega ületanud nimetatud piiri; 6)

deponeeritud summa oli Albiorix OÜ-l olemas ja kajastatud raamatupidamises sularahas

ettemakse tegemise ajal kassas ja ostjalt saadud ettemaksena; 7) deposiidikontole kandmise ajal

kajastati raha tagatisrahana, kuid kassas ostjalt saadud ettemaksena ning tuleviku perioodi tuluna;

8) TuMS § 172 p 12 vabastab tagatised (deposiidid) tulumaksu maksmisest.

15.1. Vastustaja selgitab, et vastavalt 07.03.2019 lepingu14 p-le 1.1 teostab kaebaja Florgas

Ehitus OÜ-le siseauditi teenuseid ja esitab arved tehtud töö osa kohta. Lepingus on loetletud

konkreetsed siseauditi teenused tundides, mida kaebaja osutab. Välja on toodud ka tööde osade

maksumused eraldi koos käibemaksuga. Koos käibemaksuga on teenuste kogumaksumus 46 116

eurot. Kaebaja orderi kviitungitel on kajastatud konkreetne töö osa, auditi liik, teostatud tunnid,

summa ilma käibemaksuta, käibemaks ning tasutud sularahasumma kokku. Orderite kviitungid

on esitatud ajavahemiku 07.03.2019 – 28.06.2019 jooksul ilma käibemaksuta summas 38 050

eurot, käibemaks summas 7610 eurot, kokku 45 660 eurot. Seega on Florgas Ehitus OÜ-l

tasumata kogu lepingu maksumusest vaid 456 eurot. Valdav osa kokkulepitud teenusest oli

osutatud.

15.2. Seega oli KMS § 11 lg 1 p 2 järgi käive tekkinud ning kaebaja oli kohustatud tekkinud

käivet oma 2019.a märtsi – juuni KMD-del deklareerima. Väidetav teenuse lõpetamata jäämine

ei andnud kaebajale õigust käive deklareerimata jätta.

15.3. Kaebaja oli kohustatud Florgas Ehitus OÜ-lt saadud sularaha oma raamatupidamises

kajastama. Ent kaebaja pearaamatus Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha näidatud ei olnud ja seda

vaatamata asjaolule, et kaebaja on raha saamist kinnitanud. Teenuse osaline lõpetamata jäämine

ei õigusta ühelgi juhul saadud sularaha ettevõtte vara hulgas kajastamata jätmist. Selleks ei anna

põhjust ka teenuse peatamisest teatamine 2020.a maikuus, sest sularahatehinguid pidanuks

kaebaja raamatupidamine kajastama juba kontrolliperioodil raha laekumise ajal. Saadud raha

deponeerimise kohta ei ole kaebaja tõendeid esitanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et Florgas

Ehitus OÜ oleks kaebajalt sellist teenust tellinud. Pooled ei ole lepinguga ka kokku leppinud, et

teenuse eest tuleb tasuda vaid juhul, kui teenus on tervikuna osutatud. Vastupidi, pooled leppisid

kokku, et kaebaja esitab teenuse eest arveid osade kaupa.

15.4. Kaebaja väitel tühistati tehing 15.12.2020 ja ta tagastas Florgas Ehitus OÜ-le samal päeval

raha. Ent kaebaja esitas maksumenetluses 06.01.2021 kontrolliaktile eriarvamuse, milles ta

tehingu tühistamisest ja raha tagastamisest ei teata. Florgas Ehitus OÜ-le 15.12.2020 raha

tagastamise ja tehingu tegeliku tühistamise korral oleks selline oluline fakt kindlasti eriarvamuses

kajastamist leidnud.

15.5. Kaebusele on lisatud Florgas Ehitus OÜ ja kaebaja esindajate poolt 04.03.202117

allkirjastatud Florgas Ehitus OÜ orderi kviitung, mille järgi on kaebaja maksnud Florgas Ehitus

OÜ-le 42 420 eurot sularahas. Ent ka see dokument ei muuda maksuotsuse järeldusi ebaõigeks,

sest kaebajal oli kohustus Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha oma raamatupidamises kajastada

raha laekumise ajal 2019.a. Kuna kaebaja raha kassas olemasolu kohta tõendeid

maksumenetluses ei esitanud, on Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha tulumaksuga maksustamine

õiguspärane.

15.6. Vastustaja ei pea usutavaks, et teenuse puhul, millest valdav osa on osutatud, nõustub

teenuse osutaja peaaegu kaks aastat hiljem saadud raha tagastama, jättes endale üksnes ca 7%

laekunud summast. Üle 90% raha tagastamise kohta ei ole kaebaja veenvaid tõendeid esitanud

ega selgitusi andnud. Lepingu p 1.6 ei näe ette raha tagastamist teenuse tervikuna osutamata

jätmise korral, vaid ainult p 1.5 nõuete rikkumise korral.

15.7. Kaebaja väidab ebaõigesti, et KMS § 16 lg 21 p 6 järgi ei kuulunud tehing käibemaksuga

maksustamisele. Kaebaja ei osutanud Florgas Ehitus OÜ-le finantsteenuseid (tagatis- ja

garantiitehinguid), vaid osutas siseauditi teenust, mis ei kuulu finantstehingute hulka. Kaebuses

3-21-476

7(13)

ega ka teistes menetlusdokumentides ei selgita kaebaja seda, miks ta sellisel juhul väljastas

Florgas Ehitus OÜ-le käibemaksuga order-kviitungid osutatud teenuste kohta. Seejuures ei ole

kaebaja selgitanud ka seda, miks Florgas Ehitus OÜ-lt saadud sularaha deponeerimise korral

deponeeritud summa kaebaja pearaamatus ei kajastunud.

15.8. Kaebaja puhul ei kuulu kohaldamisele ka TuMS § 172 lg 12, mis pealegi ei vabasta

tulumaksukohustusest, vaid annab õiguse tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks. Florgas Ehitus

OÜ poolt teenuse eest tasutud summat ei saa lugeda finantsvaraks TuMS § 171 lg 2 mõistes.

15.9. Ka Florgas Ehitus OÜ KMD-d vormistas ja esitas kaebaja esindaja. Seejuures kajastas

Florgas Ehitus OÜ oma märts – juuli 2019 KMD-del tehinguid kaebajaga sisendkäibemaksu

hulgas, kuid kaebaja oma KMD-del Florgas Ehitus OÜ-le osutatud teenuseid ega nendelt

tasumisele kuuluvat käibemaksu ei kajastanud. Ometi on kaebaja Florgas Ehitus OÜ-le

väljastanud order-kviitungid osutatud teenuste sisu ja arvandmetega, samuti teenuste osutamisest

tuleneva käibemaksuga. Kaebaja esindaja ei selgita, millistest asjaoludest lähtudes korraldas ta

Florgas Ehitus OÜ KMD-de esitamise viisil, kus ostja kajastas kaebajalt saadud teenuseid

sisendkäibemaksu hulgas, samas kui kaebaja müüjana osutatud teenuste käibemaksu

käibedeklaratsioonidel ei kajastanud ning käibemaksu ei maksnud. Kaebaja ei ole selgitanud,

kuidas on teenus ostja puhul käibemaksuga maksustatav, müüja puhul aga mitte. KMS § 38 lg 1

näeb ette, et maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva

käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma

käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud

seaduses sätestatut eirates. Seega isegi juhul, kui kaebaja oleks osutanud Florgas Ehitus OÜ-le

tegelikkuses finantsteenuseid, peaks ta order-kviitungitele märgitud käibemaksusumma ikkagi

tasuma.

16. Kaebaja deklareeris septembris 2019 TSD lisal 1 koodiga 55 (muu tulu, k.a stipendium,

toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmängu võit, TuMS § 19 lg 2, § 41 p 13)

väljamakseid X. X., Y. Y., Q. Q., F. F-F., G. G. ja O. O-O.. Kaebaja ei arvestanud, deklareerinud

ega tasunud nimetatud töötajatele koodiga 55 deklareeritud väljamaksetelt alusetult

sotsiaalmaksu, kogumispensioni makseid ega töötuskindlustusmakseid, kuigi oli kohustatud seda

tegema. Samuti on kaebaja jätnud deklareerimata Z. Z. puhkusetasu ja F. F-F. haigusraha.

16.1. Kaebaja selgitab ebaõigesti, et töötajatele makstavad muud tasud (koolitamis- ja

konfidentsiaalsusvajadusest tulenevate riskidega seotud hüvitised) ei tulene ei TLS-st ega ka

töötajatega sõlmitud töölepingutest, vaid vajavad eraldi konfidentsiaalsuskokkulepet. Ometi on

kaebaja sõlminud eraldi konfidentsiaalsuskokkuleppe vaid Satelles Saturni töötaja X. X.ga.

Saladuse hoidmise kohustus on fikseeritud X. X., F. F-F.ga, G. G. ja O. O-O. sõlmitud

töölepingutes ning Y. Y.ga sõlmitud käsunduslepingutes.

16.2. Vastustaja leiab, et konfidentsiaalsusnõudega ei saa olla seotud Aleksandra Helbnikova-

Stepanovale koodiga 55 deklareeritud väljamaksed, sest ta oli 2019.a septembris kaebaja juhatuse

liige ja osanik, mis juba iseenesest välistab riski, et ta ei seisaks äriühingu huvide kaitsmise eest.

16.3. Töökorralduslepingust, millele kaebaja läbivalt viitab, nähtuvalt reguleerib dokument

Satelles Saturni OÜ töölepingust tulenevaid töösuhteid. Kaebaja ei ole selgitanud, et see

reguleeriks ka kaebaja ja tema töötajate vahelisi suhteid ega ka võlaõiguslikest lepingutest

(käsunduslepingutest) tulenevaid suhteid.

16.4. Kaebaja osundab oma põhjendustes töökorralduslepingu p-le 6.7, mis justkui õigustaks

kaebajat tegema töötajatele koodiga 55 deklareeritavaid väljamakseid. Vaatamata nimetatud

punkti ebaselgest sõnastusest, nähtub kaheldamatult ka sellest dokumendist, et konfidentsiaalse

informatsiooniga seotud nn toetust makstakse seoses töösuhetega. Väljamaksjaks võivad olla nii

Satelles Saturni OÜ kui ka kaebaja ise. Töötajate koolitamisvajadusest tulenevaid suhteid

töökorraldusleping ei reguleeri.

3-21-476

8(13)

16.5. Koodiga 55 deklareeritud väljamaksete tegemise vajadust ei põhjenda ka kaebaja väide, et

riskid ei ole seotud kaebaja endaga, vaid kolmandate isikutega (kaebaja klientidega). Kaebaja

jätab tähelepanuta, et kaebaja klientide saladuse hoidmise vajadus tuleneb asjaolust, et just

koodiga 55 deklareeritud väljamakseid saavate isikute tööülesanded on sellised, mis eeldavad

kaebaja klientide andmete töötlemist. Seega tulenevad kaebaja riskid lõpptulemusena ikkagi

tööülesannete täitmisest, olgu siis töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel.

16.6. Üksnes tulumaksuga maksustatavate väljamaksete tegemist ei selgita ka kaebaja käsitlus

aktiiv- ja passiivtuludest ning kaebaja väide, et riskitasu makstakse passiivtuluna, kuna kaebaja

selle eest tööülesandeid ei täida. Kaebaja ei arvesta asjaoluga, et riskitasu maksmise korral peab

töötaja aktiivselt hoiduma nii kaebaja kui ka kaebaja klientide ärisaladuste avaldamisest või muul

viisil avalikuks tulemise eest. Samuti kehtib aktiivse tegutsemise eeldus koolitustel osalemisel.

16.7. Veel enam, G. G. selgitab, et ta üksnes ei osalenud koolitustel, vaid tegeles reedeti kl 15-

17 teiste töötajate koolitamisega. Kaebuses selgitab ka O. O-O. talle koodiga 55 väljamaksete

deklareerimist koolitamisega. Koolitamine on aga selgelt aktiivne tegevus, mida passiivseks

tuluks liigitada ei ole alust.

16.8. Ajal, mil töötaja läbib tööks vajalikku koolitust, on tööandja kohustus maksta talle töötasu

ja arvestada sellelt kõik tööjõumaksud. TLS § 34 näeb ette ka koolituskulude hüvitamise

kokkuleppe võimaluse. Tööandja on kohustatud tagama töötajale ka tööalaste teadmiste ja

oskuste arendamise koolituse, samuti kandma koolituskulud TLS § 28 lg 2 p 5 järgi. Seetõttu ei

ole põhjendatud kaebaja väide töötajatele (või ka käsunduslepingu alusel käsundisaajatele)

stipendiumi maksmise kohta. Sellised väljamaksed kuuluvad töötajate palgatulu hulka ning

maksustatakse tööjõumaksudega. Kui ka pidada õigeks kaebaja väidet, et 2019.a septembris

tulenes koodiga 55 deklareeritud väljamaksete tegemine töötajate koolituste läbimisest, siis on

oluline, et kaebaja ei ole esitanud mistahes tõendeid, et kontrolliakti p-s 1.3.1 nimetatud töötajad

oleksid 2019.a septembrikuus koolitusi läbinud.

16.9. Kaebaja väited, nagu oleks vastustaja põhjendamatult võtnud seletused tema suhtes

negatiivselt häälestatud töötajatelt, ei ole asjakohased. Maksumenetluse käigus võttis

maksuhaldur seletused neilt töötajatelt, kellele tehtud väljamakseid oli kaebaja TSD-del koodiga

55 deklareerinud. Kaebaja väidetavalt negatiivse iseloomuga suhted seletusi andnud isikutega ei

ole saanud mõjutada kaebajale maksu määramist, sest kaebaja maksukohustused tulenesid

asjaolust, et kaebaja tegi füüsilistele isikutele väljamakseid, millelt tuleb kinni pidada kõik

tööjõumaksud. Kaebaja ja endiste töötajate edasised suhted ei ole maksuotsuse seisukohti

mõjutanud.

16.10. Maksuotsuse järeldusi ei muuda ebaõigeks 13.03.2020 Töövaidluskomisjoni otsus nr 4-

1/168/20, millele kaebuses on osundatud. Töövaidluskomisjon jõudis nimetatud otsuses

järeldusele, et kaebaja ja X. X. vaheline leping on sõlmitud maksude optimeerimise eesmärgil

ning tegemist oli näiliku tehinguga. Kuid asjaolu, et kaebaja oli X. X. lepingu alusel väljamakseid

teinud, ei vabasta kaebajat kõigi tööjõumaksude tasumise kohustusest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

17. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et maksuotsus on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama

vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015

otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud

vastuväited ühtivad osaliselt eriarvamuses esitatutega ning vastustaja on maksuotsuses ja

vastuses kaebusele neile põhjalikult vastanud, siis maksuotsuses ning kaebusele esitatud

3-21-476

9(13)

kirjalikus vastuses toodud seisukohtadega nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki kaebajale

juba senises haldus- ja kohtumenetluses vastuseks antud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin

järgmist.

19. Halduskohtumenetluse (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid

asjaolusid, millel tema väited põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse

jaotust maksuotsuse kontrollimisel täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses

määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150

sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus

läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid

põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud

andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma.

Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud,

läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust

(RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d 11 ja 13). Maksuotsuse põhjendamine on eelkõige vajalik

selleks, et maksukohustuslasel oleks üheselt arusaadav talle etteheidetav käitumine ja tal oleks

võimalik enda kohta tehtud otsust mõista ja vajaduse korral tõhusalt vaidlustada (RKHKo asjas

3-3-1-27-14 p 16 ja asjas 3-3-1-33-14 p 12).

Tehingud Yapetus OÜ-ga

20. Maksuotsuses (dtl 400-410) on MTA asunud seisukohale, et kaebajal puudus õigus

käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kajastamiseks seoses tehingutega Yapetus OÜ-ga

eelkõige põhjusel, et kaebaja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaks tehingute toimumist ja

annaks ülevaate reaalselt teostatud teenuse kohta ning kaebaja ei ole väidetavate teenuste eest

Yapetus OÜ-le ka tasunud. Seega on MTA tuvastanud, et kaebaja ei ole tegelikult teenuseid

Yapetus OÜ-lt saanud.

21. Nõustun kontrolliaktis (dtl 785–801) p 1.1.1 ja maksuotsuse p 2.1.1 kajastatuga ning leian,

et kontrolliaktis ja maksuotsuses kirjeldatud asjaolud on olnud piisavad selleks, et põhjendada

MTA kahtlust kaebaja väidete õigsuses tehingute toimumise osas Yapetus OÜ-ga. Maksuotsuse

järeldused selles osas on selged ja jälgitavad, kaebaja ei ole ei maksu- ega kohtumenetluse käigus

esitanud tõendeid või selgitusi, mis lükkaksid ümber MTA poolt kontrolliaktis ja maksuotsuses

toodud järeldusi.

21.1. Kaebaja viitab kaebuses Yapetus OÜ-ga sõlmitud lepingule nr 11/04/20196 (dtl 1162–

1164) ning usalduslepingule nr 300420197 (dtl 1170–1173) ning kaebaja ja Yapetus OÜ ning

Satelles Saturni OÜ vahelisele koostööskeemile. Lepingutes on kaebaja ja Yapetus OÜ kokku

leppinud üldised tingimused Yapetus OÜ poolt teenuste osutamiseks kaebaja klientidele ning

samas kaebaja vastuteenused Yapetus OÜ-le, kuid viidatud lepingutest ega kaebaja selgitustest

ei tulene siiski, millised olid need konkreetsed teenused, mida Yapetus OÜ kaebajale (või kaebaja

või Satelles Saturni OÜ klientidele osutas). Seega ei kinnita pelgalt lepingute olemasolu teenuste

osutamist maksuotsuses kajastatud perioodil. Kaebaja ei ole esitanud mistahes täiendavaid

tõendeid, mille põhjal oleks võimalik kontrollida millises mahus ja milliseid teenuseid ning

millistele klientidele Yapetus OÜ on osutanud. Seejuures tuleb mainida ka seda, et kaebaja

esindajaks käesolevas asjas on O. O-O., kes kaebaja selgituste kohaselt oli samas isik, kes osutas

Yapetus OÜ nimel kaebaja klientidele lepingus nr 11/04/20196 kokkulepitud teenuseid (omades

siseaudiitori kutset) ning samas osutas usalduslepingu lausel kaebaja nimel teenuseid Yapetus

OÜ-le (vt ka usalduslepingu p 7.1). Selline sama isiku poolt vastastikku teenuse osutamine ja

iseenda abistamine teenuse osutamisel on kahtlemata asjaolu, mis seab veelgi kahtluse alla

tehingute reaalse toimumise.

21.2. Asjakohatu on kaebaja viide, et MKS § 64 lg 1 p-st 4 ja audiitortegevuse seadusest tuleneva

audiitori saladuse hoidmise kohustuse tõttu ei saa kaebaja MTA-le esitada täpsemaid andmeid

3-21-476

10(13)

Yapetus OÜ poolt osutatud teenuste kohta. Esiteks ei ole MTA nõudnud kaebajalt kaebaja poolt

väidetavate teenuste osutamise käigus klientide kohta teatavaks saanud informatsiooni vaid

üksnes dokumente, mis kinnitaks teenuste kui selliste osutamist üleüldse. Teiseks on küsitav, kas

MKS § 64 lg 1 p-s 4 sätestatud andmete esitamisest keeldumise õigus siinkohal kohaldub,

kuivõrd väidetavalt teenuseid osutanud O. O-O.l on siseaudiitori, mitte vandeaudiitori kutse.

Audiitortegevuse seaduse § 48 lg-st 1 tulenevalt on kutsesaladuse hoidmise kohustus

vandeaudiitoril ja audiitorettevõtjal (äriühingul, mille kaudu vandeaudiitor tegutseb).

21.3. Õige on MTA viide ka sellele, et kaebaja ei ole Yapetus OÜ poolt väidetavalt osutatud

teenuste eest tasunud. Kaebaja on oma pearaamatus küll kajastanud tulevaste perioodide kulude

ettemakseid Yapetus OÜ-le kuid reaalset tasumist Yapetus OÜ-le ei ole toimunud. Kaebaja

väiteid, et teenuste eest tasuti tasaarvelduste korras, ei ole võimalik kontrollida, sest kaebaja ei

ole esitanud ühtegi konkreetset dokumenti ega viidet sellele, milles tasaarveldus täpsemalt

seisnes sh millised olid need kaebaja nõuded Yapetus OÜ vastu, mis teenuste eest tasumisele

kuuluvate summadega tasaarveldati.

21.4. Nõustun maksuhalduriga ka selles, et kaebajal puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise

eelduseks olev nõuetekohane dokument. KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 kohaselt võib

sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel

vastava arve alusel. KMS § 37 lg 7 p-de 5-7 kohaselt tuleb arvel märkida kauba või teenuse

nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht, kauba väljastamise või teenuse osutamise

kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on

kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid

dokumente esitanud ning kaebaja poolt viidatud lepingud on sedavõrd üldsõnalised, et neid ei

saa pidada nõuetekohaseks dokumendiks käibemaksuseaduse § 37 lg 7 kohaselt.

21.5. Oluline on siinkohal rõhutada, et nii kaebaja kui Yapetus OÜ raamatupidamist teostab ja

mõlema äriühingu nimel käibedeklaratsioone esitab O. O-O.. Samas on olukorras, kus kaebaja

kajastas käibedeklaratsioonidel mahaarvatava sisendkäibemaksu osas käibemaksu tehingutelt

Yapetus OÜ-ga jätnud viimane oma käibedeklaratsioonides väidetavalt osutatud teenustelt

tasumisele kuuluva käibemaksu oma käibedeklaratsisoonides deklareerimata ja seega ka

tasumata. See viitab veelkord sellele, et tehinguid kaebaja ja Yapetus OÜ vahel ei pruukinud

viidatud perioodil üldsegi toimuda. Ühes kaebusega on kaebaja esitanud küll kohtule Yapetus

OÜ käibedeklaratsioonid, kus käive on vastavalt kajastatud, kuid vastustaja on õigesti viidanud,

et maksukohustuslaste registri andmete kohaselt on vastavas ulatuses Yapetus OÜ

käibedeklaratsioone parandatud peale maksuotsuse väljastamist. Seega ei lükka kaebusele lisatud

käibedeklaratsioonid ümber maksuotsuses tuvastatut, et Yapetus OÜ väidetavatelt tehingutelt

tasumisele kuuluvat käibemaksu deklareerinud ei olnud.

21.6. Maksuotsuses tuvastatut ei lükka ümber ka kaebaja viited sellele, et maksuhaldur on

väidetavalt Satelles Saturni OÜ kontrollimisel aktsepteerinud kaebaja poolt kirjeldatud

tehinguskeemi Yapetus OÜ, kaebaja ja Satelles Saturni OÜ vahel. Kaebusega koos esitatud

Satelles Saturni OÜ maksuotsuses (dtl 110-120) ei ole neid tehinguid kajastatud, mistõttu ei ole

teada, kas maksuhaldur on neid tehinguid üldse kontrollinud või kas ja millisel põhjusel on

maksuhaldur viidatud tehingute skeemi aktsepteerinud. Lisaks ei oma Satelles Saturni OÜ

kontrollimisel tuvastatud mistahes asjaolud käesolevas asjas siduvat tähendust, sest käesoleva

vaidluse esemeks on siiski tehingud kaebaja ja Yapetus OÜ vahel.

Tehingud Florgas Ehitus OÜ-ga

22. Maksuotsuses on maksuhaldur leidnud, et kaebaja ei ole tasumisele kuuluva käibemaksu

hulgas kajastanud teenuseid, mis kaebaja on kontrollitaval perioodil osutanud Florgas Ehitus

OÜ-le, samuti on maksuhaldur tuvastanud, et teenuste eest tasutud summad ei ole jõudnud

kaebaja ettevõtlusse, mistõttu tuleb nendelt summadelt tasuda tulumaksu. Nõustun maksuotsuse

järeldustega.

3-21-476

11(13)

22.1. Kaebaja väited, et tegelikkuses teenuse osutamist Florgas Ehitus OÜ-le ei toimunudki, sest

Florgas Ehitus OÜ soovis teenuse saamise lükata tulevikku ja tasutud summade näol on tegemist

ettemaksega, on vastuolus kaebaja enda raamatupidamise dokumentidega. Kaebaja poolt Florgas

Ehitus OÜ-le esitatud orderi kviitungites (dtl 865-877) on kajastatud konkreetne töö osa, auditi

liik, teostatud tunnid, summa ilma käibemaksuta, käibemaks ning tasutud sularahasumma kokku.

Ei ole usutav, et olukorras, kus kaebaja väidetavalt Florgas Ehitus OÜ-le teenuseid ei osutanud,

saaks ettemaksuarvetel kajastada osutatud teenuseid, märkides konkreetselt ära, millisele

konkreetsele töö osale kui palju aega kulub. Vastustaja viitab ka õigesti sellele, et kaebaja ja

Florgas Ehitus OÜ vahelisest lepingu (dtl 880 – 881) p-st 1.1 tulenevalt esitab kaebaja Florgas

Ehitus OÜ-le arved tehtud töö osa kohta. Oluline on märkida ka seda, et orderite kviitungid on

esitatud ajavahemiku 07.03.2019–28.06.2019 jooksul kokku summas 45 660 eurot (koos

käibemaksuga). Lepingu kohaselt on teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga 46 116 eurot.

Seega on väidetav ettemaks Florgas Ehitus OÜ poolt sooritatud pea kogu lepingu ulatuses. Ei ole

eluliselt usutav, et sellises ulatuses ettemaks tehakse olukorras, kus tehingute reaalne teostamine

on lükatud määramata ajaks edasi. Eeltoodust tulenevalt nõustun maksuhalduriga, et kaebajal oli

Florgas Ehitus OÜ-le osutatud teenustelt KMS § 11 lg 1 p 2 järgi käive tekkinud ning kaebaja

oli kohustatud tekkinud käivet oma 2019.a märtsi–juuni KMD-del deklareerima.

22.2. Kaebaja viited väidetavale finantsteenuse osutamisele, mis KMS § 16 lg 21 p 6 kohaselt on

maksuvabad, on tõendamata ja vastuolus kaebaja raamatupidamise dokumentidega. Esiteks ei

ole kaebaja oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Teiseks ei ole arusaadav, mis

kaebaja väljastas Florgas Ehitus OÜ-le käibemaksuga order-kviitungid osutatud teenuste kohta,

kui väidetavalt oli tegemist finantsteenustega. Maksuhaldur viitab õigesti, et kaebaja ei ole

selgitanud ka seda, miks Florgas Ehitus OÜ-lt saadud sularaha deponeerimise korral

deponeeritud summa kaebaja pearaamatus ei kajastunud.

22.3. KMS § 38 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane tasuma ka käibemaksusumma, mille ta

on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Seega

isegi juhul, kui kaebaja oleks osutanud Florgas Ehitus OÜ-le tegelikkuses finantsteenuseid, peaks

ta order-kviitungitele märgitud käibemaksusumma ikkagi tasuma.

22.4. Florgas Ehitus OÜ kajastas oma märts–juuli 2019 KMD-del tehinguid kaebajaga

sisendkäibemaksu hulgas. Siinkohal tuleb jällegi märkida, et Florgas Ehitus OÜ KMD-d

vormistas ja esitas kaebaja esindaja O. O-O.. On arusaamatu miks üks ja sama isik kajastas

Florgas Ehitus OÜ nimel sisendkäibemaksu teenustelt, kui kaebaja (sama esindaja kaudu) neid

teenuseid väidetavalt ei osutanudki.

23. Nõustun vastustajaga ka selles, et kuivõrd puuduvad tõendid, et Florgas Ehitus OÜ poolt

tasutud summad oleks jõudnud kaebaja ettevõtlusesse, tuleb kaebajal neilt summadelt tasuda

tulumaks.

23.1. Kaebaja pearaamatus Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha kasjastatud ei olnud. Teenuse

osaline lõpetamata jäämine ei õigusta saadud sularaha ettevõtte vara hulgas kajastamata jätmist.

sest sularahatehinguid pidanuks kaebaja raamatupidamine kajastama raha laekumise ajal.

Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei nõudnud temalt raha ettenäitamist, on asjakohatu, sest

kaebajal on maksukontrolli käigus kaasaaitamiskohustus, millest tulenevalt oli kaebajal võimalik

ise selles osas initsiatiivi näidata.

23.2. Kaebaja viide TuMS § 172 lg-le 12 on asjasse puutumatu, kuivõrd viidatud säte reguleerib

füüsiliste isikute, mitte juriidilise isiku tulumaksukohustust.

23.3. Kaebaja väidab, et tehing tühistati 15.12.2020 ja ta tagastas Florgas Ehitus OÜ-le samal

päeval raha. Samas ei ole kaebaja sellest asjaolust maksuhaldurit teavitanud ei kontrolliaktile

eriarvamuse esitamise hetkel ega hilisemalt. Sellekohane informatsioon on esitatud alles

kohtumenetluses, kus kaebusele on lisatud Florgas Ehitus OÜ ja kaebaja esindajate poolt

3-21-476

12(13)

04.03.2021 allkirjastatud Florgas Ehitus OÜ orderi kviitung, mille järgi on kaebaja maksnud

Florgas Ehitus OÜ-le 42 420 eurot sularahas.

23.3.1. Kohtumenetluses esitatud täiendavate tõendite esitamisega seoses selgitan esmalt, et

haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2.) MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud

maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada

maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 92 lg-le 4 ja § 102 lg 1 p-le 2 tuleneb, et hilinenult

esitatud maksukohustust vähendavat asjaolu või tõendit saab arvestada vaid juhul, kui asjaolu või

tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või

hooletusest (TlnRnKo 3-17-1884 p 18). MTA viitab kohtule kaebuse kohta esitatud vastuses seega

õigesti, et orderi kviitungit ei ole kaebaja eelnevalt maksuhaldurile teadmata põhjusel esitanud ja

ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, miks sellist dokumenti ei esitatud

maksumenetluse käigus. Sellest tulenevalt ei lükka kaebusele lisatud order ümber maksuotsuse

järeldusi.

23.3.2. Maksuhaldur märgib lisaks õigesti, et kaebusele lisatud dokument ei muuda maksuotsuse

järeldusi ebaõigeks, sest kaebajal oli kohustus Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha oma

raamatupidamises kajastada raha laekumise ajal 2019.a. Kuna kaebaja ei esitanud tõendeid raha

kassas olemasolu kohta, on Florgas Ehitus OÜ-lt saadud raha tulumaksuga maksustamine

õiguspärane.

Tööjõumaksud

24. Kaebaja deklareeris septembris 2019 TSD lisal 1 koodiga 55 (muu tulu, k.a stipendium,

toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmängu võit, TuMS § 19 lg 2, § 41 p 13)

väljamakseid X. X., Y. Y., Q. Q., F. F-F., G. G. ja O. O-O.. Kaebaja ei arvestanud neilt

väljamaksetelt sotsiaalmaksu, kogumispensioni makseid ega töötuskindlustusmakseid. Samuti

on kaebaja jätnud deklareerimata Z. Z. puhkusetasu ja F. F-F. haigusraha.

25. Märgin esmalt, et 12.01.2022 kohtuistungil selgitas kaebaja, et tal ei ole vastuväiteid

maksuotsusele osas, mis puudutab Z. Z. puhkusetasu ja F. F-F. haigusraha deklareerimata jätmist

(helisalvestis alates 11:59:02). Seega käsitlen allpool üksnes kaebuse väiteid seoses koodiga 55

deklareeritud väljamaksetega.

26. Leian, et maksuhaldur on maksuotsuses õigesti leidnud, et kaebaja poolt eelpoolnimetatud

töötajale makstavad tasud on käsitatavad tasuna, mis on isikutele makstud seoses töösuhtega ning

seega tuleb nendelt tasudelt arvestada ja tasuda sotsiaalmaksu, kogumispensioni makseid ja

töötuskindlustusmakseid. Maksuhalduri seisukohta ei väära kaebaja selgitus, et tegemist on

koolitamis- ja konfidentsiaalsusvajadusest tulenevate tasudega, mida tuleks maksustada töötasust

erinevalt.

26.1. TuMS § 13 lg 1 määratleb palgatulu mõiste. Selle sätte kohaselt on tulumaksuga

maksustatavaks palgatuluks kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest

tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu

ülesütlemise

või

teenistusest

vabastamise

korral

ettenähtud

hüvitis,

kohtu

või

töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav

puhkusetasu. Sama sätte lg 11 kohaselt maksustatakse sarnaselt ka töövõtu-, käsundus- või muu

võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu. Seega määratleb tulumaksuseadus

palgatuluna mistahes tasu, mis isikule makstud seoses töösuhtega, sh ka lisatasud. Seega on

palgatuluna käsitatavad ka kaebaja poolt ülalviidatud isikutele makstud tasud, mis kaebaja

selgituste kohaselt on makstud eelkõige seoses tööülesannete käigus teatavaks saanud info

saladuses hoidmise kohustusega ja töötajate koolitusvajadustega. Sellistelt tasudelt tuleb

arvestada ja tasuda ka sotsiaalmaksu, kogumispensioni makseid ja töötuskindlustusmakseid

3-21-476

13(13)

(sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 1; kogumispensionite seaduse § 7 lg 1; töötuskindlustuse

seaduse § 40 lg 1 p 1).

26.2. Eeltoodud seisukohta ei lükka ümber ka kaebaja osundus töökorralduslepingu (dtl 1091–

1126) p-le 6.7. Minu hinnangul kinnitab viidatud punkt vastupidist – konfidentsiaalse

informatsiooniga seotud tasu makstakse töötajale seoses töösuhetega. Väljamaksjaks võivad olla

nii Satelles Saturni OÜ kui ka kaebaja ise. Koodiga 55 deklareeritud väljamaksete tegemise

vajadust ei põhjenda ka kaebaja väide, et riskid ei ole seotud kaebaja endaga, vaid kolmandate

isikutega (kaebaja klientidega). Kaebaja klientide saladuse hoidmise vajadus tulenebki sellest, et

tööülesannete (või käsunduslepingu) täitmise käigus puutuvad isikud kokku konfidentsiaalse

informatsiooniga.

26.3. Ajal, mil töötaja läbib tööks vajalikku koolitust, on tööandja kohustus maksta talle töötasu

ja arvestada sellelt kõik tööjõumaksud. Tööandja on kohustatud tagama töötajale ka tööalaste

teadmiste ja oskuste arendamise koolituse, samuti kandma koolituskulud TLS § 28 lg 2 p 5 järgi.

Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide töötajatele (või ka käsunduslepingu alusel

käsundisaajatele) stipendiumi maksmise kohta.

26.4. Eelpooltoodud põhjustel on asjassepuutumatu on kaebaja käsitlus aktiiv- ja passiivtuludest.

Kaebaja poolt makstud tasud on isikutele makstud seoses töö- või käsundussuhtega ning seega

maksustatavad sarnaselt palgatuluga.

26.5. Nõustun maksuhalduriga, et kaebaja väited, nagu oleks vastustaja põhjendamatult võtnud

seletused tema suhtes negatiivselt häälestatud töötajatelt, ei ole asjakohased. Kaebaja väidetavalt

negatiivse iseloomuga suhted seletusi andnud isikutega ei ole mõjutanud kaebajale maksu

määramist, sest kaebaja maksukohustused tulenesid asjaolust, et kaebaja tegi füüsilistele isikutele

väljamakseid, millelt tuleb kinni pidada kõik tööjõumaksud.

27. Kokkuvõtvalt leian, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega viidanud

tõenditele, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhistusi. Maksuotsusest tuvastatut ei väära

mingilgi viisil ka kaebaja viited heale renomeele ja kaebaja esindaja siseaudiitori kutsele ja

läbitud koolitustele ning sellele, et maksuhaldur oleks pidanud kaebaja esindaja kui tunnustatud

spetsialisti seisukohtadega arvestama ja vajadusel tellima eksperthinnangu. Õigusaktidest

tulenevalt on maksude arvestamise tasumise õigsuse kontrollimine maksuhalduri pädevuses.

Seejuures on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslasi, olenemata nende

renomeest, tegevusalast ja väljastatud tegevuslubadest. Maksuhaldur ei ole kohustatud oma

seisukohtade kinnitamiseks kasutama välise eksperdi arvamust. Maksukontrolli tulemusena

väljastatud maksuotsuse õiguspärasust kontrollitakse vaide- ja kohtumenetluse raames.

28. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

29. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole

menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma