2-20-9463/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9463

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. novembri 2021 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia

Zaitseva

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg

Menetluse liik

21. veebruari 2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. novembri 2021 otsus osas, milles maakohus rahuldas

hagi ja mõistis Y-lt X kasuks välja tagasiulatuva elatise summas 540 eurot; mõistis

Y-lt X kasuks välja elatise 292 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 1. juulist 2020

kuni X täisealiseks saamiseni; kohustas Y tasuma X kasuks väljamõistetud elatise

iga kuu 10. kuupäevaks C pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; jättis

menetluskulud Y kanda. Selles osas lõpetada menetlus ja kinnitada kompromiss,

mille tingimused on järgmised:

1.1. Y tasub X-le ülalpidamiseks perioodil alates 1. maist 2020 kuni 28. veebruarini

2022 tasumata elatise katteks kogusummas 2118 eurot, tasudes selle alates

1. märtsist 2022 igakuiste võrdsete osamaksetena 40 eurot kuus kuni võla

täieliku tasumiseni;

1.2. Y tasub X-le ülalpidamiseks igakuiselt elatist 230 eurot alates 1. märtsist 2022

kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19. juunini 2032;

1.3. Y tasub elatise X-le C pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX jooksva

kuu eest kuu 10. päevaks.

2. Harju Maakohtu 9. novembri 2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis

rahuldamata X hagi Y-lt tagasiulatuva elatise 132 euro väljamõistmise nõudes.

2-20-9463

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 1. juulil 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt

välja mõista elatise miinimumsummas muutuva suurusena, arvestades elatise miinimummäära

muutumist kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt hageja kasuks välja

mõista elatise tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020 summas 672 eurot.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja püsivalt oma emaga, kes katab hageja ülalpidamiskulud ja

tagab muud jooksvad kulutused. Kostja ei ole alates 2020. aasta aprillist elatist

miinimummääras tasunud.

Hageja nõudis kostjalt tagasiulatuvalt elatist kogusummas 672 eurot, mis on kujunenud

järgnevalt: 2020. a jaanuar-aprill summas 88 eurot (1168-1080), 2020. a mai 292 eurot, 2020. a

juuni 292 eurot.

Hageja leidis, et kostja varjab oma tegelikku majanduslikku olukorda ning kostjal on võimalik

tasuda elatist nõutud suuruses.

2. Kostja tunnistas osaliselt hagiavalduses toodud nõuet, kuid vaidles vastu nõude suurusele.

Kostja palus mõista hageja kasuks välja igakuine elatis summas 150 eurot alates 1. maist 2020

kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palus tagasiulatuva elatise nõude jätta rahuldamata

ja menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja igakuine sissetulek ei võimalda kostjal tasuda elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kostja

vaidles vastu ka hageja esitatud kulutustele. Hageja seadusliku esindaja poolt on

ülalpidamiskulude kandmine tõendamata. Arvestada tuleb peretoetusega, mida hageja emal on

õigus saada, eelkõige lapsetoetus 60 eurot kuus. Elatist välja mõistes tuleb arvestada asjaolu, et

laps viibib 30% ajast isaga, millal tekivad ka isal lapsega seotud kulud.

3. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva

elatise summas 540 eurot ja elatise 292 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 1. juulist 2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19. juunini 2032. Kostjal tuleb hageja kasuks väljamõistetud

elatis tasuda iga kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt tagasiulatuva elatise summas 132 eurot

väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega

mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja tagasiulatuv elatis summas 540 eurot ja teha selles

osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis summas 400,60 eurot. Lisaks

palus kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja

elatis 292 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärast, alates 1. juulist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja teha selles

osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt mõista kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja elatis 150 eurot kalendrikuus alates 1. jaanuarist 2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni, arvestades otsuse täitmisel alates 1. jaanuarist 2022 tasutavat elatist.

5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 21. veebruari 2022 kohtuistungil kinnitamiseks

kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

2-20-9463

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium

asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel

osaliselt ja lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4

alusel. Maakohtu ostus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata

tagasiulatuva elatise 132 euro nõudes.

7. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi

sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

9. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on

kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa

käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)