Legislator Case Law & Legislation
2-21-17764/27 AI generated

2-21-17764/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-17764/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-17764 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

Legislator headnote

AI generated

2-21-17764/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-17764 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

Keywords

AI generated
dispute settlement remuneration of bankruptcy trustee offsetting of contributions value in dispute monetary compensatory amounts set-off agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17764

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

1. novembri

2021. a

otsusele

täiteasjas

nr 022/2021/1667

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CONTECH OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(sissenõudja)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Roman

Antonov

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus (registrikood 12016207)

Puudutatud isik (võlgnik) CONTECH OÜ (registrikood

14822616), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Kruus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

4. veebruari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-17764.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-17764 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. CONTECH

OÜ

tasub

X-le

ülekandega

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 800 eurot ja 80 senti hiljemalt kolme

tööpäeva jooksul arvates kompromisskokkulepet kinnitava määruse

jõustumisest.

2.2. Punktis 2.1 ette nähtud summa laekumisega loetakse kõik CONTECH OÜ

kohustused täiteasjas nr 022/2021/1667 täidetuks.

2.3. Pooled loevad punktis 2.1 nimetatud kohustuse täitmisel täitemenetluse

kohtutäitur Elin Vilippuse täiteasjas nr 022/2021/1667 lõppenuks 5. oktoobri

2021. a täitemenetluse lõpetamise otsusega.

2.4. X kasuks Harju Maakohtu 21. detsembri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-

21-17764 välja mõistetud menetluskulud summas 200 eurot tasub kohtutäitur

Elin

Vilippus

ERGO

Insurance

SE

arvelduskontole

nr

EE472200221049641283

hiljemalt

kolme

tööpäeva

jooksul

arvates

kompromisskokkulepet kinnitava määruse jõustumisest.

2 (4)

3. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maakohtus ning määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada CONTECH OÜ-le määruskaebuselt enamtasutud riigilõiv, s.o 35 eurot,

ja kanda see CONTECH OÜ arvelduskontole nr EE397700771004175118.

5. Tagastada CONTECH OÜ-le määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivust

pool, s.o 7,50 eurot, ja kanda see CONTECH OÜ arvelduskontole nr

EE397700771004175118.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule ühe päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, sissenõudja) esitas 11. novembril 2021 Harju Maakohtule kaebuse, milles

palus rahuldada avaldaja kaebus, tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 1. novembri

2021. a otsus täiteasjas nr 022/2021/1667 ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 11. oktoobri

2021. a kaebust uuesti läbi vaatama (kaebuse p-d 1–3) ja kohtutäiturit täitemenetlust jätkama

(kaebuse p 4) ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur CONTECH OÜ (võlgnik) suhtes täitemenetluse täiteasjas

nr 022/2021/1667. Täitedokumendiks on 8. jaanuari 2021. a töövaidluskomisjoni kompromissi

kinnitamise määrus asjas nr 4-1/3111/20, mille p-de 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustus võlgnik tasuma

avaldaja arvelduskontole 3500 eurot. Avaldaja kinnitas 23. veebruaril 2021 kohtutäiturile, et

võlgnik on teostanud avaldajale kande summas 2699,20 eurot ja 11. veebruari 2021. a seisuga

on nõude jääk 800,80 eurot. Kohtutäitur selgitas avaldajale, et võlgnik on esitanud tõendi ka

800,80 euro tasumise kohta Maksu- ja Tolliametile (MTA), mistõttu tuleb nõue lugeda

täidetuks. Kohtutäitur lõpetas 5. oktoobril 2021 täitemenetluse täiteasjas täitemenetluse

seadustiku § 48 lg 1 p 2 alusel, kuna sissenõudja nõue on rahuldatud. Avaldaja esitas

täitemenetluse lõpetamise otsusele 11. oktoobril 2021 kaebuse, mille kohtutäitur jättis

1. novembri 2021. a otsusega rahuldamata. Kohtutäitur on rikkunud formaliseerituse printsiipi,

kuna asus tõlgendama kompromissi sisu. Kompromissi saab mõista vaid selliselt, et 3500 eurot

tuli kanda avaldaja arvelduskontole ja seega oli tegemist netosummaga.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Kohtutäituri arvates, kuna täitedokumendi resolutsioonist ei tulene viidet

netosummale ja täitemenetluse raames ei tõendatud, et kompromisshüvitise näol on tegemist

summaga, millelt maksude tasumise kohustus puudub, siis oli põhjendatud arvestada kohustuse

täidetuks lugemisel maksuõiguse aspektidega.

3. Võlgnik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Võlgnik on kohustuse summas 3500 eurot täitnud, kuid on seaduse alusel sellest

880,80 eurot kinni pidanud ja kandnud MTA-le. Kompromissi p-s 1.4 on pooled kinnitanud, et

neil puuduvad teineteise suhtes täiendavad nõuded ja kohustused. Seejuures koostati esmalt

kompromisskokkulepe selliselt, et hüvitise 3500 eurot pidi võlgnik tasuma avaldaja viidatud

3 (4)

äriühingu arvelduskontole, millisel juhul ei oleks tekkinud kohustust pidada kinni makse.

Samuti on maksude näol tegemist avaldaja, mitte võlgniku kohustusega.

4. Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2021. a määrusega avaldaja kaebuse p-de 1–3 osas

osaliselt, tühistas kohtutäituri 1. novembri 2021. a otsuse ja kohustas kohtutäiturit vaatama

kaebust uuesti läbi ning jättis avaldaja kaebuse punkti 4 osas rahuldamata ja menetluskulud

kohtutäituri kanda, samuti määras maakohus kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles

avaldaja kaebus rahuldati ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning palus

jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud võlgniku kanda.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. veebruari 2022. a määrusega maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt määruse põhjendusi ning jättis menetluskulud

võlgniku kanda ja määras kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

7. Menetlusosalised

esitasid

ringkonnakohtule

21. veebruaril

2022

kinnitamiseks

kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 670 lg 4 esimese lause kohaselt, kui pärast

ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas kassatsioonkaebuse

esitamist esitatakse taotlus asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas kompromissi sõlmimise

tõttu, lahendab taotluse lahendi teinud ringkonnakohus. Eeltoodu kohaldub TsMS § 695 alusel

ka

määruskaebemenetluses.

Menetlusosalised

esitasid

kompromisslepingu

enne

ringkonnakohtu määruse jõustumist ja Riigikohtule määruskaebuse esitamist. Seega lahendab

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise taotluse ringkonnakohus.

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse ja lõpetab tsiviilasja

menetluse TsMS § 670 lg 4 teise lause, § 428 lg 1 p 4 ja § 431 lg 2 koosmõjus §-ga 695 ja § 477

lg-ga 1 alusel.

10. Menetlusosalised on kohtule avaldanud, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432

sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

11. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad

menetlusosalised hagita menetluses sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse

esemeks olevat õigust käsutada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul hagita menetluses

kompromissi sõlmimine võimalik.

12. Võlgniku taotlus määruskaebuse esitamisel enam tasutud osas ja kompromissi sõlmimise

tõttu poole määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamiseks kuulub

rahuldamisele. Võlgnik on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu

seaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel

maakohtule. RLS § 59 lg 10 järgi tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot. Võlgnik on seega tasunud riigilõivu enam summas 35 eurot, mis tuleb

4 (4)

võlgnikule TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Lisaks tuleb võlgnikule TsMS § 150 lg 2 p 1

alusel tagastada pool määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 7,50 eurot.

Vastavalt võlgniku taotlusele tagastab ringkonnakohus riigilõivu kokku 42,50 eurot võlgniku

arvelduskontole.

13. Kompromissiga hõlmamata maakohtus kantud menetluskulud ning määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

menetlusosaliste endi kanda.

14. Menetluse lõpetamise määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse

(TsMS § 433 lg 1). Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et

lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kolleegiumi hinnangul on see

käesolevas hagita menetluses TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 ning § 477 lg-te 1 ja 6 järgi lubatav.

Praegusel juhul on selge, kelle õigusi määrus täpselt puudutab.

(allkirjastatud digitaalselt)