4-22-496/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-22-496

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruaril 2022 Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-22-496

Kohtunik Ingrid Kullerkann

Väärteoasi Z.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 03.02.2022. a otsusele väärteoasjas nr 2780,22,000191

Menetlusalune isik Z.J, isikukood: XXX, elukoht: XXX

Väärtegu

LS § 221 lg 1

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 221 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot

Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine

Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 03.02.2022. a otsus väärteoasjas nr 2780,22,000191 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

liikluspolitseinik M.M. koostas 06.01.2022 väärteoprotokolli Z.J-i

suhtes.

Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta juhtis 06.01.2022 kell 08.37 Tartu linnas XXX ja XXX tänava ristmikul mootorsõidukit ning sõitis foori keelava tule ajal ristmikule, kui oleks saanud peatuda stoppjoone ees teisi liiklejaid ohustamata.

4-22-496 2

2. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 03.02.2022. a otsusega määrati Z.J-ile liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot.

3. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega. Z.J selgitas, et sõidab XXX maantee ja XXX tänava ristmikust üle igal tööpäeval kaks korda ja on

seetõttu kõnealuse valgusfoori töötsüklitega tuttav. Nimelt on sealne valgusfoor tema teada varustatud anduritega, millele lähenedes süttib fooris roheline tuli. Kui autosid foorile ei lähene, põleb igas suunas punane. Kolonnis sujuvalt liikudes on tema hinnangul väga keeruline tekitada

liiklusohtlikku olukorda, küll aga tekiks see äkkpidurdades ja kiirendades. Sel päeval üle

ristmiku sõites tundus Z.J-ile foori töös olevat anomaalia, sest tavatingimustes saab rohelise tulega üle ristmiku sõita vähemalt kümme autot, nüüd aga oli tema ees üksnes kaks autot ning ka tema jäi juba sekundi murdosa võrra hiljaks. Kuna tee oli tema jaoks libe, ei oleks

ta saanud vastupidiselt kohtuvälise menetleja arvamusele selles olukorras äkitsi pidurdada. Samuti leiab Z.J, et ta ei saanud vaikselt kolonnis liikudes kuidagi ohustada kõrvalteel sõitvaid liiklejaid, sest ka parima tahtmise korral ei luba liiklusseadus enne ristmikule sõita, kui

teised sõidukid on sealt lahkunud. Kuigi seadusest tulenevalt on nii kollane kui ka punane

foorituli mõlemad keelavad, ei saa neid Z.J-i hinnangul päriselt võrdsustada. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

4. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Rikkumine on tõendatud politseiauto pardakaamera salvestisega ja õigesti kvalifitseeritud.

Kollase fooritule süttimise hetkel oli kaebaja sõiduki ees liikunud sõiduk veel ristmikule

jõudmata ning kaebaja BMW-l oli aega alustada pidurdamist. Punase fooritule süttides oli BMW jõudmas või peaaegu jõudnud stoppjooneni, kuid ei olnud veel ristmikul, seega sõitis ta ristmikule juba täiesti punase fooritulega. Kolonnis punase fooritulega ristmikule sõitmine võib

päädida vägagi raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega. Antud juhul oleks olnud võimalik pidurdada ka ilma äkkpidurdust tegemata, kuna BMW oli kollase süttides ristmikust piisavalt

kaugel ning ka taga sõitev politseiauto ei ohustanud kuidagi tema pidurdamist. Eesliikuva

sõidukiga kohase pikivahe hoidmisel ei tule fooris keelava tule süttimine üllatusena. Kohtuvälise menetleja hinnangul määrati kaebajale karistus, mis jääb alla poole maksimaalsest sanktsioonist ning on seega igati optimaalne arvestades rikkuja senist tausta. Menetlusalusel

isikul on küll kehtiv liiklusalane karistus, aga mitte samalaadse rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid . (ab ovo)

6. Z.J-ile heidetakse ette foori keelava tule ajal ristmikule sõitmist. LS § 58 lg 3 kohaselt peab foori või reguleerija keelava märguande korral juht jääma seisma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. LS § 7 lg 1 p 1-5 kohaselt tähendavad ümartuledega foori tuled järgmist:

roheline lubab liikuda; roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule

süttimisest; kollane keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu ning kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda; punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. LS § 221 lg 1

4-22-496 3

kohaselt on juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine karistatav.

7. Kohtuväline menetleja esitas kohtule nii politseisõiduki pardakaamera kaks salvestist

kui ka politseiametniku vormikaamera salvestise. VTMS § 31 lg 11

sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on

salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Politsei esitatud salvestis vastab nendele nõuetele.

8. Esimeselt salvestiselt nähtub, kuidas politseiauto eest sõidab tume BMW

numbrimärgiga XXX. Mõlemad sõidukid peatuvad ees olevate autode peatumise tõttu.

Eelduslikult on peatumise põhjuseks eemal oleval ristmikul asuva foori keelav tuli. Kell

08.37.00 hakkab BMW uuesti liikuma. Kell 08.37.11 hakkab fooris vilkuma roheline tuli. BMW täpset kaugust ei ole võimalik tuvastada, aga vastassuunas liigub BMW-st pisut ristmiku

pool 3 autot. Seega oli ristmikuni veel arvestatavalt pikk maa. Kell 08.37.13 süttib fooris kollane tuli, kuid BMW ei ole veel ristmikule jõudnud. Kell 08.37.16 süttib fooris punane tuli, BMW ei ole ikka veel ristmikule jõudnud. Kell 08.37.20 lõpetab ta ristmiku ületamise ja samal

hetkel on näha, et politseiauto lülitab sisse vilkurid. Teiselt salvestiselt on näha, kuidas politseiauto järgneb BMW-le, mis peatub parkas. Kolmandal salvestisel vahetavad kaebaja ja

ametnikud mõtteid rikkumise teemal. Z.J-ile pakutakse võimalust vaadata salvestust, millest ta aga keeldub.

9. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik on kaebuses väitnud, et tee oli tema jaoks libe, mistõttu ei olnud tal võimalik pidurdada. Eelkirjeldatud salvestised aga kaebaja väidet pidurdamise võimatuse osas ei kinnita. Vastupidi – nendelt nähtub selgelt, et tegelikult oli Z.J küllaldaselt aega oma sõiduk enne ristmikku peatada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Z.J-i tegu oli tahtlik. Nimelt süttis fooris kollane tuli juba siis, kui stoppjooneni oli jõudmas Z.J-i ees sõitev sõiduk. Seega pidi ka Z.J juba fooris keelavat tuld märkama. Samuti on põhjendatud järeldada, et kui foor on juba mõnda aega vilkunud, süttib seal koheselt ka liikumist keelav tuli.

10. Kaebaja hinnangul ei tekitanud tema käitumine liiklusohtu. Kohus juhib tähelepanu sellele, et liiklusohu tekitamist Z.J-ile ette ei heidetagi. Tema teguviis on kvalifitseeritud

LS § 221 lg 1 järgi, kuid liiklusohu tekitamise korral olnuks tegemist juba LS § 221 lg-s 2

sätestatud rikkumisega, mis on karistatav märksa rangemalt. Väärteoprotokollis ja -otsuses

toodud väärteo kirjelduses märgitud „oleks saanud peatuda stoppjoone ees teisi liiklejaid

ohustamata“ selgitab üksnes asjaolu, et kaebajal oli võimalus fooris keelava tule süttimisel peatuda nõuetekohaselt ning liiklust ohustamata stoppjoone ees.

11. Eelnevast tulenevalt on Z.J täitnud LS § 221 lg-s 1 sätestatud teokoosseisu. Kohus ei tuvastanud Z.J-i teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Z.J on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

12. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

4-22-496 4

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

13. LS § 221 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm

kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Järelikult on LS § 221 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest võimalik määrata karistusena

rahatrahv vahemikus 12-200 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse.

14. Asjaolusid, mis võimaldaks Z.J-i süüd hinnata keskmisest suuremaks või väiksemaks, ei esine. Samuti puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud ning karistuse korrigeerimist ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.J üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi kiiruse ületamise eest, mille eest

määratud rahatrahv on tal tänaseks täielikult tasutud. Seega on põhjust prognoosida tema

karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks. Kohtuväline menetleja on seda ka arvestanud, määrates isikule karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana. Ka kohus leiab, et Z.J-ile kohtuvälise menetleja poolt LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise

eest määratud karistus vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

15. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus

väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna prefektuuri

Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 03.02.2022. a otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.

16. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Z.J-i kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 03.02.2022. a otsuse väärteoasjas nr 2780,22,000191 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)