2-21-2841/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-21-2841 Määruse tegemise kuupäev ja koht 22. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi D K`i hagi T K`i vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D K (isikukood x), lepinguline esindaja Juri Tolmatšov Kostja T K (isikukood x), seaduslik esindaja A U (isikukood xxx), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Asja läbivaatamise aeg ja viis 21.02.2022 kohtuistungil Menetluse liik Hagimenetlus Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada D K’i ja T K’i (seadusliku esindaja A U’i kaudu) vahel 21.02.2022 kohtuistungil sõlmitud ja kohtuistungiprotokolli kantud kompromiss alljärgnevalt: 1.1. Alates 01.03.2022 muuta Viru Maakohtu 19.08.2013. a otsust nr 2-13-14796 ja vähendada elatise määra 92 euro võrra. 1.2. Määrata, et alates 01.03.2022 tasub D K (isikukood x) T K’i (isikukood x) ülalpidamiseks igakuist elatist 200 eurot kuni T K´i täisealiseks saamiseni 09.10.2023. 1.3. D K tasub elatisе iga kuu 15. kuupäevaks T Ki seadusliku esindaja A U’i (isikukood x) arvelduskontole nr xxx Swedbank AS, selgitusega „elatis lapsele“. 1.4. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Muuta alates 01.03.2022 Viru Maakohtu 19.08.2013 otsusega nr 2-13-14796 D K’ilt väljamõistetud elatise suurust vastavalt käesoleva otsuse punktis 1 toodud tingimustele.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-2841.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Tsiviilasi nr 2-21-2841

2(3) menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

D K (hageja) esitas 23.02.2021 Viru Maakohtule hagi T Ki (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palub vähendada Viru Maakohtu 19.08.2013. a otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-13- 14796 alaealise kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust kuni 150 eurot kuus.

Viru Maakohus 05.03.2021. a määrusega võttis hagi menetlusse.

Pooled sõlmisid 21.02.2022 kohtuistungil kompromissi, milles on kokku leppinud elatise suuruses ja selle tasumise korras. Kompromissi tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Pooled taotlevad lõpetada menetlus pooltevahelise kompromissi sõlmimise pärast. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kohtumäärusele edasikaebamise õigust kuni kolmeks päevaks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud ning kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 661 lg 4 alusel lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni kolmeks päevaks kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Tsiviilasi nr 2-21-2841

3(3)

Pooled leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 3 alusel tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik