2-21-15840/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

22. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15840

Tsiviilasi

AO ROSEXIMBANK (АО РОСЭКСИМБАНК) hagi V G

(pankrotis)

vastu

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks V G (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

Menetluse liik

3 500 eurot

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AO ROSEXIMBANK (АО РОСЭКСИМБАНК)

(registrikood 1027739109133), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Tavo Tiits ja advokaat Medeia Džaparidze

(NJORD Advokaadibüroo, e-post: menetlus@njordlaw.ee)

Kostja: V G (pankrotis, isikukood xxx), võlausaldajate

üldkoosolekul valitud isik R J (isikukood: xxx, e-post: xxx)

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja AO ROSEXIMBANK (АО РОСЭКСИМБАНК) hagi V G (pankrotis) vastu

üldkoosoleku

01.10.2021

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

V

G

(pankrotis)

pankrotimenetluses, rahuldamata.

2. Jätta hageja taotlus nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja pöördus 08.10.2021 Harju Maakohtusse hagiavaldusega, vaidlustades 01.10.2021 V Gi

(pankrotis) pankrotimenetluses toimunud üldkoosolekut. Hageja palus tunnistada kehtetuks

võlgniku pankrotimenetluses üldkoosolekul vastu võetud otsus mitte ennistada nõude esitamise

tähtaeg ja see tähtaeg ennistada. Võlgniku pankrot kuulutati välja ja võlausaldajad pidi teatama

oma nõuetest kahe kuu jooksul teate ilmumise päevast. Hageja on võlausaldaja, kellele kuuluvad

rahalised vahendid 1 091 608,63 eurot. Nõude aluseks on 24.07.2018 käendusleping, millega

kostja kohustus tagama OOO Xxx vahel 24.07.2018 pangagarantii väljastamise lepingut. Hageja

pidi väljastama lepingu alusel maksuametile garantiikirja, sai tasumise nõude ja tasus

1 032 961.30 eurot. Hageja esitas käenduslepingu alusel nõude kostjale. 07.09.2021 esitas hageja

taotluse kohtuotsuse tunnustamiseks, milline menetlus on pooleli. 09.09.2021 esitas hageja oma

avalduse koos tähtaja ennistamisega, sest ta on teisest riigist ja puudus võimalus koheselt teada

saada pankrotimenetlusest.

2. Tähtaega aga ei ennistatud võlausaldajate üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsus on PankrS § 83

lg 1 tulenevalt seadusega vastuolus olev. PankrS § 102 alusel kuulub mõjuval põhjusel

möödalastud tähtaeg ennistamisele, pankrotitoimkonda ei ole seni moodustatud ja kohtule ei ole

esitatud jaotusettepanekut. Hagejat ei teavitatud kostja pankrotimenetlusest, kostja rikkus

teadlikult oma kohustust teavitada pankrotihaldurit nõudest. Hageja on Venemaal tegutsev

äriühing ning ei saa eeldada, et ta on kursis kehtivate pankrotimenetluse normidega, hageja sai

sellest teada, kui hakkas ette valmistama kohtuotsuse tunnustamiseks vajalikke dokumente.

Hageja tegi kõik endast oleneva, et esitada pankrotimenetluses nõudeavaldus teadasaamisest

esimesel võimalusel. Asjaolu, et nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, on vastuolus

PankrS § 102 lg 1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-06 selgitanud, et tähtaja ennistamise

mõjuvaks põhjuseks on objektiivne põhjus ehk sündmus, mida isik mõjutada ei saa. Üldkoosoleku

otsus kahjustab ka võlausaldaja huve, sest pankrotimenetluses tuleb arvestada PankrS § 55 lg 2

kohaselt kõigi võlausaldajate huvidega. Õigusabi lepingust tulenevalt on lepingupoole juriidilistel

isikutel teise lepingupoole territooriumil sama õiguskaitse. Hageja palub tunnistada kirjalikus

menetluses kehtetuks V Gi pankrotimenetluses 01.10.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsus

mitte ennistada hageja nõude esitamise tähtaega ja see tähtaeg ennistada. Menetluskulud palub

jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kohe pärast kohtuotsuse jõustumist esitas kostja

pankrotiavalduse, enne aga keeldus dokumente vastu võtmast. Kohtuotsuse tunnustamine või

mitte, ei muuda nõude olemasolu kostja vastu, sest selleks on käendusleping. Jõustunud

kohtuotsus loetakse PankrS § 104 lg 4.4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kostja palus asi läbi vaadata kirjalikus

menetluses ja jätta menetluskulud hageja kanda. 09.09.2021 ehk 11 kuud peale pankroti

väljakuulutamist ja 9 kuud peale nõuete esitamise tähtaja saabumist esitas hageja oma avalduse

koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole kostjale, ei kohtu materjale

ega kutseid kätte toimetatud ning, et kohtulahendis on märge, et tegemist on Eesti kodanikuga.

Hagejal puudub mõjuv põhjus taotleda tähtaja ennistamist. Pankrotiseadus näeb ette

võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte, välismaalastel ei ole õigust esitada nõudeavaldust

pikema tähtaja kestel. Hageja on Venemaal tegutsev pank, kel peab olema kogemusi

rahvusvahelises suhtluses, mitte lihtne kodanik, kes ei pruugi teada. Venemaa kohtu lahend on

hagejal olemas juba 23.06.2020, kostja pankrot kuulutati välja 20.10.2020, seega oli hagejal

piisavalt aega, et välja selgitada kohtuotsuse täitmise võimalused Eestis. Hagejal oli piisavalt

võimalusi ja teadmisi, et võtta esindaja Eestis. Riigikohtu lahend toetab pigem kostja seisukohta,

sest hageja ei ole esile toonud objektiivset põhjust. Ühtegi sündmust, mida ta mõjutada ei saanud,

ei ole tähtaja ennistamiseks välja toodud. Kohtuotsust ei ole ka tunnustatud, ning kuna seda ei ole

kostjale kätte toimetatud, et pruugi see tunnustatuks saada. Pankrotiseadus ei näe ette

välismaalastele erireegleid. Tähtaja ennistamine rikuks teiste võlausaldajate võrdse kohtlemise

printsiipi, kes on nõuded tähtaegselt ennistanud.

4. Kohus määras 17.12.2021 asja läbivaatamise TsMS § 403 alusel kirjalikku menetlusse.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagi asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

7. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

8. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

9. Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kontrollib kohus

avalduses toodud asjaolusid PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Vastavalt PankrS

§ - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna

esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.

Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Vastuväiteid saavad esitada

PankrS § -s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab toimkonna esimees või

üldkoosolekul valitud isik. Antud asjas on üldkoosolek valinud esindaja, ning R J on esitanud

seisukohad. Kohus on menetlusest teavitanud pankrotihaldurit K M.

10. Asjaolud, mille osas vaidlus puudub ja maakohus saab lähtuda, on :

 V Gi pankrot kuulutati välja 20.10.2020 tsiviilasjas 2-20-12097

 Väljaanded Ametlikud Teadaanded ilmus teade 20.10.2020, et võlausaldajad on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul teatama nõuetest

 Nõude aluseks on 24.07.2018 käendusleping ja 23.06.2020 Vene Föderatsiooni kohtuotsus

 Hageja esitas nõudeavalduse 09.09.2021

 Võlausaldajate 01.10.2021 üldkoosolek on vastu võtnud otsuse, mitte ennistada hageja

nõudeavalduse esitamise tähtaega

11. Kohtu hinnangul võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks

puudub alus, nimetatud õigus tulenes võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest ja üldkoosolekul

on õigest asutud seisukohale, et sellised asjaolusid, mis annaksid võimaluse tähtaeg ennistada

esile toodud ei ole. Alates 16.12.2020 vastuvõetud PankrS § 102 lg 2 kohaselt võtab kohus, mitte

üldkoosolek seisukoha võlausaldaja esitatud tähtaja ennistamise taotluse osas konkreetses

pankrotimenetluses. Kohus leiab, et üldkoosoleku otsus on seaduslik. Pankrotimenetluses tuleb

kõik nõuded esitada tähtaegselt, PankrS § 93 lg 1 sätestatud tähtajal, mis on üks võlausaldajate

võrdse kohtlemise printsiibi võimalusi. Kohus leiab, et selleks, et tunnistada üldkoosoleku otsus

hageja poolt vaidlustatud osas kehtetuks ja ennistada hageja nõude esitamise tähtaeg, peab kohus

leidma, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata.

Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus hageja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks.

12. Ametlike Teadaannete põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Ametlikud Teadaanded on Eesti

Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused nende avalikult

teatavakstegemiseks. Pankrotiseadus ei sätesta haldurile kohustust toimetada nõuete kaitsmise

koosoleku teade võlausaldajale vahetult kätte. Kohus on seisukohal, et väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldatav teade on seadusest tulenevalt kohustuslik ja ühetaoliselt kohaldatav kõigile

võlausaldajatele ning võlgniku poolt teabe andmise kohustuse võimalik rikkumine ei oma antud

juhul tähendust, kuna seadus ei seo võlausaldaja nõudeavalduse tähtaegse esitamise kohustust

võlgniku käitumisega. Antud tähtaja näol on tegemist kõigile võlausaldajatele ühtviisi

kohustusliku tähtajaga, mille ennistamine saab toimuda vaid võlausaldajast sõltumatute

objektiivsete mõjuvate põhjuste esinemisel. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud

seisukohale, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse

esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud, mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal

tähtaega järgida (näit Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 10; 23.

mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 p 10). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu

diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate

põhjuste ammendavat loetelu (näit Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 11 ja

tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 p 9).

13. Käesolevalt, alates 16.12.2020 vastuvõetud, kehtiva PankrS § 102 lg 1 kohaselt, kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos § 100.2 lõikes 1 sätestatud dokumentidega

kohtule. Taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Pankrot on välja kuulutatud

20.10.2020 ajal, mil kehtis nõude tunnustamise tähtaja ennistamise varasem kord. PankrS § 193

lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende

pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist,

käesolevas seaduses sätestatut. Kuivõrd nõudeavalduste esitamine ja nõuete kaitsmine toimub

varasema korra kohaselt, ei saa pankrotihaldur esitada kohtule tähtaja ennistamise taotlust koos

võlausaldajate nimekirjaga.

14. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsus kuulub kehtetuks tunnistamisele, kuivõrd välismaa

äriühinguna puudus teave siinsest pankrotimenetlusest ning võlgnik ei avaldanud teavet

võlausaldaja kohta. Hageja esitas nõudeavalduse alles 09.09.2021 ehk 11 kuud peale pankroti

väljakuulutamist ja 9 kuud peale nõuete esitamise tähtaja saabumist koos avaldusega tähtaja

ennistamiseks. Kostja on õigesti viidanud, et kohtuotsusest nähtuvalt ei ole talle, ei kohtu

materjale ega kutseid kätte toimetatud, seega ei saa lähtuda asjaolust, et kostja teadlikult ei

esitanud teavet võlausaldaja kohta. Kuivõrd kohtulahendis on ka märge, et tegemist on Eesti

kodanikuga, oli hagejal võimalik ka hoida kursis end siinse võimaliku menetlusega. Hagejal

puudub mõjuv põhjus taotleda tähtaja ennistamist. Pankrotiseadus näeb ette võlausaldajate võrdse

kohtlemise põhimõtte, kellelgi ei ole õigust esitada nõudeavaldust pikema tähtaja kestel, selleks

peab olema objektiivne takistus või suutmatus seda mitte tähtaegselt teha. Asjaolu, et

nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata ei ole vastuolus PankrS § 102 lg 1. Hageja on

viidanud Riigikohus on lahendile 3-2-1-148-06, kus ongi selgitatud, et tähtaja ennistamise

mõjuvaks põhjuseks on objektiivne põhjus ehk sündmus, mida isik mõjutada ei saa. Sellist põhjust

ei ole. Üldkoosoleku otsus ei saa kahjustada võlausaldaja huve, pankrotimenetluses tuleb

arvestada PankrS § 55 lg 2 kohaselt kõigi võlausaldajate huvidega, kuid seda seaduses sätestatud

reeglitega. Üheks nõudeks on arvestada pankrotimenetluses sätestatud tähtaegu.

15. Kohus leiab, et hageja taotlus ennistada nõude esitamiseks tähtaeg, tuleb jätta käesolevas

tsiviilasjas rahuldamata. Tähtaja ennistamise avaldus tuleb esitada koos nõudeavaldusega ning

esile tuua mõjuvad põhjused, miks seda tähtaegselt ei tehtud. Kohtu hinnangul, ei saa hageja

märgitud põhjendusi mõjuvaks pidada, mis oleks aluseks tähtaja ennistamisele. Kohus leiab, et

viidatud nõudeõiguse olemasolul oleks hageja pidanud huvi tundma võlgniku majandustegevuse

kohta ja täitma oma hoolsuskohustust võlausaldajana ning esitama nõudeavalduse

pankrotimenetluses seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kohus on seisukohal, et käesoleval

juhul ei esine alust tähtaja ennistamiseks, kuivõrd hageja ei ole usutavaks teinud mõjuva põhjuse

olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Seega leiab kohus, et üldkoosolek on

põhjendatult jätnud ennistamata hageja nõude esitamise tähtaja.

16. Menetluskulud

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

19. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik