Legislator Case Law & Legislation
2-21-5908/104 AI generated

2-21-5908/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-5908/104
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-21-5908/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
abuse of authority derogatory permit amendment of authorisation act of sovereign authority regulatory acts authorisation requirement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5908

Kohtuasi

X esindaja vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi riigi

õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 19. novembri 2021. a määrus muutmata.

3. Jätta vandeadvokaadi Aleksei Ratnikovi 6. detsembri 2021. a riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramise taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli C avaldus tema ja X ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks Y suhtes ning ainuhooldusõiguse saamiseks.

2-21-5908

2

2. Harju Maakohus andis 10. juuni 2021. a määrusega X-le (riigi õigusabi saaja) riigi õigusabi,

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi osutajaks määrati

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (riigi õigusabi osutaja).

3. Riigi õigusabi osutaja esitas 21. oktoobril 2021 Harju Maakohtule riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt kulus riigi õigusabi osutajal esimese astme

menetluses toimingute tegemisele kokku 1485 minutit, mille tasu on kokku 1606 eurot 80 senti

(sh käibemaks).

Riigi õigusabi osutaja taotluses märgitud toimingud, neile kulunud aeg ja tasu on järgmised:

-

asja materjalidega tutvumine, 195 minutit, 176 eurot;

-

ema nõustamine, 120 minutit, 108 eurot;

-

28. juuni 2021. a seisukoha koostamine, 180 minutit, 162 eurot;

-

30. juuni 2021. a määrusega tutvumine, 60 minutit, 54 eurot;

-

7. juuli 2021. a seisukoha koostamise I osa, 360 minutit, 324 eurot;

-

7. juuli 2021. a seisukoha koostamise II osa, 75 minutit, 68 eurot;

-

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 12. augusti 2021. a seisukoha, Kiili Vallavalitsuse

16. augusti 2021. a seisukoha ja lapse esindaja 13. augusti 2021. a arvamusega

tutvumine, 30 minutit, 27 eurot;

-

17. septembri 2021. a määrusega tutvumine, 15 minutit, 14 eurot;

-

istungiks ettevalmistumine, 90 minutit, 81 eurot;

-

istungil huvide esindamine, 75 minutit, 68 eurot;

-

isa 17. oktoobri 2021. a esialgse õiguskaitse taotlustega tutvumine, 75 minutit, 68 eurot;

-

isa 17. oktoobri 2021. a esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha koostamine,

210 minutit, 189 eurot.

Riigi õigusabi osutaja palus suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära

148%, põhjendades seda sellega, et asi oli tavapärasest oluliselt mahukam ja riigi õigusabi

osutaja tegi üksnes vajalikke toiminguid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 19. novembri 2021. a määrusega riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi

osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamise taotluse rahuldamata. Maakohus

rahuldas riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt,

määrates riigi õigusabi osutaja tasu suuruseks 724 eurot 80 senti ja jättes taotluse rahuldamata

882 euro ulatuses.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi osutamise

eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamise taotlus jätta rahuldamata, kuna sellest ei nähtu

asjaolusid, mis õigustaksid tasu piirmäära suurendamist 148% võrra. Riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 järgi justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kinnitatud

advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (tasude ja kulude kord)

§ 2 lg 1 alusel võib kohus riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel riigi

õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendada, kui riigi õigusabi osutamine on

eriliselt töömahukas. Hooldusõiguse vaidlus ei ole oma olemuselt eriliselt keerukas tsiviilasi.

Võib eeldada, et vandeadvokaat on piisavalt vilunud, et teha tööd mõistliku kiirusega. Riigi

õigusabi osutaja ei pidanud tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses

tehtud kohtupraktikaga. Ta tutvus toimikuga, vestles menetlusosalistega, koostas kolm

seisukohta ja osales ühel ärakuulamisel. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus

2-21-5908

3

tuleb seega rahuldada tasude ja kulude korra § 10 lg 3 piirmäära, s.o 540 euro ulatuses, millele

lisandub ärakuulamisel osalemise tasu 64 eurot, kokku koos käibemaksuga 724 eurot 80 senti.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Riigi õigusabi osutaja esitas 6. detsembril 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada osas, millega maakohus jättis riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada taotlus täies ulatuses.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu määrusest võimalik aru saada, millistele riigi

õigusabi osutaja tehtud toimingutele on maakohtul vastuväiteid. Riigi õigusabi osutaja tehtud

toimingud on kõik vajalikud, kliendi huvides ja vastavuses kohtumenetlusega. Toimingutele

kulunud aeg on vastavuses tööde mahuga ja jääb mõistliku aja piiresse. Kohus ei saa jätta riigi

õigusabi osutaja tehtud tööd tasustamata. Arvestada tuleb, et riigi õigusabi osutaja on seotud

kliendi sooviga ja tema antavate juhistega. Kohus ei saa ette näha ega piirata, milliseid

dokumente võib advokaat esitada. Kiirus on suhteline mõiste.

6. Riigi õigusabi osutaja esitas 6. detsembril 2021 riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramise taotluse. Taotluse kohaselt kulus riigi õigusabi osutajal vaidlustatud

määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 150 minutit, mille tasu on kokku

162 eurot (sh käibemaks).

7. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata, sest määruskaebuse

väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Riigi õigusabi

osutaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis tema riigi õigusabi

osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamise taotluse rahuldamata ning tasutaotluse

rahuldamata 724 eurot 80 senti ületavas osas, s.o 882 euro ulatuses. Seda arvestades kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

10. Kuivõrd riigi õigusabi osutaja taotletav tasu ületas tasu ja kulude korra § 10 lg-s 3 sätestatud

piirmäära ja ta esitas tasu piirmäära suurendamise taotluse, pidi maakohus tasu ja kulude korra

§ 2 lg-st 1 lähtuvalt hindama, kas riigi õigusabi osutamine oli eriliselt töömahukas. Tasu

piirmäära suurendamise üle otsustamine on maakohtu kaalutlusotsus, millesse ringkonnakohus

saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud kaalumispiire. Ringkonnakohtu hinnangul

leidis maakohus õigesti, et riigi õigusabi osutamine ei olnud eriliselt töömahukas, ega väljunud

tasu piirmäära suurendamise taotluse rahuldamata jätmisel ja sellest lähtuvalt tasutaotluse

osalisel rahuldamisel kaalumispiiridest.

11. Riigi õigusabi osutaja põhjendas tasu piirmäära suurendamise taotlust sellega, et asi oli

tavapärasest oluliselt mahukam ning ta tegi üksnes vajalikke toiminguid. Milles täpsemalt asja

tavapärasest oluliselt suurem mahukus seisnes, ei ole riigi õigusabi osutaja selgitanud.

2-21-5908

4

Ringkonnakohtule ei nähtu tsiviilasja materjalidest asja tavapärasest oluliselt suurem mahukus

ei menetlusdokumentide arvu, tõendite arvu ega õigusliku keerukuse tõttu. Pigem on asi olnud

võrreldes keskmise hooldusõiguse vaidlusega vähem mahukas ning õiguslik keerukus sellega

samaväärne. Eriline töömahukus ei väljendu ka riigi õigusabi osutaja tehtud toimingutes. Riigi

õigusabi osutaja on tutvunud asja materjalidega, nõustanud riigi õigusabi saajat, koostanud

kolm seisukohta, tutvunud teiste menetlusosaliste seisukohtadega ja maakohtu korraldavate

määrustega ning valmistunud ette kohtuistungiks (piirmäär ei hõlma tasude ja kulude korra § 10

lg 3 järgi kohtuistungil osalemist, seda arvestatakse eraldi), mis on hooldusõiguse vaidluses

tavapärased toimingud. Erilist töömahukust ei võimalda järeldada ka riigi õigusabi osutaja

koostatud menetlusdokumentide sisu ja maht, seejuures kattuvad kaks riigi õigusabi osutaja

esitatud seisukohta (28. juuni ja 26. oktoobri 2021. a seisukohad) suures ulatuses. Tasu

piirmäära suurendamist ei õigusta ainuüksi asjaolu, et riigi õigusabi osutaja toimingud on olnud

vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul vastab tasu piirmäär antud juhul riigi õigusabi osutaja

toimingutele, mistõttu ei ole alust seda suurendada.

12. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

13. TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Seetõttu jääb rahuldamata riigi õigusabi osutaja 6. detsembri 2021. a riigi

õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse, milles riigi õigusabi osutaja taotleb tasu

vaidlustatud määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest.

14. Määruse peale võib RÕS § 23 lg-te 1 ja 4 ning TsMS § 178 lg 2 ja § 696 lg 1 II lause ja lg 3

järgi esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, samuti advokatuur, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks õigustatud isikul on õigus esitada

määruskaebus sõltumata vaidlustatava menetluskulude summa suurusest, kui see kitsendab

tema õigusi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. mai 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-106-15, p 7; üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik