3-21-940/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-940

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

06.04.2021

otsuse

nr

TVH/21/016115 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 22.03.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse.

2. Vastustaja leidis 06.04.2021 otsuses nr TVH/21/016115, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

artroosid. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille

3-21-940

2(11)

põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega

ja sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel

kinnitust. Psühhiaatri poole pöördumine 2019. a. Hilisem vaimse võimekuse probleemide

kajastus, nõustamine või ravimite ordinatsioon puudub. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muude

tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on piiratud treppidel

liikumine, pikemaajaline seismine, kükitamine ning istuvast asendist püstitõusmine

põlveliigeste valu ja mõningase liikuvuse piiratuse tõttu. Kaebajal on piiratud parema käe

sirutamine, üles tõstmine ning esemete kandmine ja liigutamine parema õlaliigese valu ja

liikuvuse piiratuse tõttu. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja

tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Kaebaja esitas 04.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.04.2021 otsuse

tühistamiseks. Kaebajale määrati 2 aastat tagasi osaline töövõimetus, nüüd aga leiti, et ta on

töövõimeline. Kaebaja tervislik seisund on vananedes halvenenud, liigeste liikuvus on veelgi

enam piiratud ja enamik toimingutest on valulikud. Sellega seonduvad ka stress ja unetus. Väga

sageli peatab terav valu liigestes igasuguse tegevuse mõneks tunniks, sageli isegi mitmeks

päevaks. Erialaarstid dr Eller ja dr Tein selgitasid, et seoses traumade ja vananemisega on

liigestes toimunud erinevad muutused, mis ole taastatavad. Lisaks on kaebajal kõrgvererõhu

probleem ja ta kasutab igapäevaselt ravimeid. Kaebaja ei ole leidnud tööd, mida ta saaks teha

ilma valutundeta. Kaebaja soovib osalise töövõime tuvastamist.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Vastustaja tugines otsust tehes ekspertarsti 26.03.2021 eksperdiarvamusele. Vastustaja

töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug on kaebaja terviseandmed, kaebaja taotluses ja

kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning nõustunud ekspertarsti

hinnangutega.

4.2. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et tal esinevad valud liigestes ja sellega seotud

liikumispiirangud. Põlveliigese probleeme on esinenud aastaid, anamneesi alusel umbes

20 aastat tagasi olnud parema põlveliigese artroskoopiline operatsioon ja terviseandmetes on

kajastatud röntgenoloogiliselt parema põlveliigese II astme artroosi (16.08.2019 teostatud

röntgenülesvõte paremast põlveliigesest). Suurenenud füüsilisel koormusel (korvpalli

mängides) liigesvaevused süvenesid ja 11.09.2019 käis seetõttu ortopeed Alo Kullerkann

vastuvõtul, kus määrati konservatiivne ravi. Hilisemaid pöördumisi põlveliigeste probleemide

tõttu terviseandmetes ei ole. 04.09.2020 oli olmetrauma (kaebaja väänas kodus vasakut jalga

hüppeliigese piirkonnast), kuid luulist vigastust ei esinenud ja määrati konservatiivne ravi.

Puusaliigeste kulumuslikke muutusi ja lülisamba problemaatikat terviseandmetes kajastatud

pole, seisundit täpsustavat piltdiagnostikat ei ole vajanud. Terviseandmete kohaselt on

objektiivsed liikumispiirangud tagasihoidlikud. Terviseandmetes ei ole kirjeldatud püsivaid

kõnnakuhäireid ega abivahendite vajadust. Tegemist on kroonilise probleemiga, millega

kaebaja on terviseandmete kohaselt hästi kohanenud (töötab füüsilist tegevust eeldaval tööl

täiskoormusega ja vabal ajal olnud suuteline mängima korvpalli). Ekspertarst on õigesti

hinnanud piirangud liikumise valdkonnas kergeks. Hinnangut kinnitab ka asjaolu, et

retseptikeskuse andmetel kaebaja viimasel 2 aastal püsivat ravi pole vajanud.

4.3. Käelises tegevuses on ekspertarst hinnanud mõõduka piirangu käte sirutamisel ja kerge

piirangu asjade liigutamise võtmetegevuses parema õlaliigese kroonilise probleemi tõttu, mida

on terviseandmetes kajastatud viimati 2019. a. Ortopeed Aalo Elleri vastuvõtul on kaebaja

käinud 2019. a, siis on teostatud MRT uuringu põhjal õlaliigese artroos süvenenud, esineb

3-21-940

3(11)

kontraktuur ja planeeritud redressioon (artroskoopiline artrolüüs). Protseduur teostati

03.04.2019 ja kaasnevalt süstiti liigesesse hormooni koos anesteetilise preparaadiga. Vahetult

protseduuri järgselt on kaebaja käinud perearsti vastuvõtul, kuid hilisemalt puuduvad

terviseandmetes objektiivsed käelise tegevuse piirangute kirjeldused ja arsti poole

pöördumised. Eelnevast lähtuvalt on õige hinnata piirang käte sirutamisel mõõdukaks, sest

terviseandmetele tuginedes on tegemist ühe õla probleemiga, mis viimase aasta vältel

meditsiinilist sekkumist ja kahel viimasel aastal püsivat retseptipõhist valuravi pole vajanud.

Terviseandmed ei kajasta taastusraviarsti konsultatsiooni ega juhendatud taastusravi läbimist.

Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse piiranguid koos raviga. „Asjade

liigutamise“ võtmetegevuses on kerge piirang, sest parema õlaliigese valust tingitult võib

esineda probleeme kergete esemete kandmisel ja liigutamisel. Peenmotoorikat mõjutavaid

terviseprobleeme terviseandmetes ei ole kajastatud. Vastustaja nõustub, et kulumuslikud

liigesmuutused ei ole taaspöörduvad ja vajadusel asendatakse kulunud liigesed proteesidega,

kuid töövõime hindamisel on esiplaanil reaalsed tegutsemispiirangud, mitte diagnoosid ja

haiguste teoreetiline kulg. Ka on töövõime hindamisel aluseks objektiivsed terviseandmed,

mitte subjektiivsed arvamused.

4.4. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on

kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse

tegutsemisvõimet koos abivahendiga, mida kaebaja oma terviseseisundist põhjustatud

piirangute kompenseerimiseks kasutab.

4.5. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei

leidnud terviseandmete alusel kinnitust. Psühhiaatri poole on kaebajal üks pöördumine 2019. a.

Hilisem vaimse võimekuse probleemide kajastus, nõustamine või ravimite ordinatsioon

puudub.

4.6. Terviseandmetel on stressist tingitud unehäired ja ka paanikahood olnud aktuaalsed

2017. a. Siis käis kaebaja ka psühhiaatri vastuvõtul ja kasutas psüühikat mõjutavaid ravimeid

(antidepressant, rahusti, unerohi). Viimane kontakt psühhiaatriga oli 27.09.2017. Kuna

puuduvad hilisemad pöördumised eriarstile ja viimase 2 aasta jooksul ei ole psüühikat

mõjutavaid ravimeid retseptikeskuse andmetel kaebaja vajanud, saab lugeda seisundi

paranenuks määral, et see ei mõjuta üldist töövõimet.

4.7. Terviseandmete alusel on kaebajal kõrgvererõhuhaigus diagnoositud ja ravi määratud.

Viimati on vererõhuväärtuste numbrilisi andmeid dokumenteeritud 21.07.2020 perearsti

epikriisis ja need on normi piires. Hiljem on kaebaja kontakteerunud perearstiga üksnes

vererõhuravimite retseptide pikendamiseks. EKG teostatud 08.01.2019, täiendavaid

kardiaalseid uuringuid ega eriarsti konsultatsiooni pole rohkem vajanud. Eeltoodust lähtuvalt

on seisund ravi foonil kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta.

4.8. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised,

mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Ekspertarst on välja toonud, et kaebajale on

ebasobiv raskuste tõstmine.

4.9. 2019. a töövõime hindamisel olid kaebaja käelise tegevuse piirangud aktuaalsed (esines

liigese kontraktuur, mis vajas operatiivset sekkumist) ja seda hinnati nii käte sirutamise kui ka

asjade liigutamise võtmetegevustes mõõduka piiranguga. Artroskoopilise artrolüüsi protseduur

teostati 03.04.2019. Kuna hilisemalt puuduvad terviseandmetes objektiivsed käelise tegevuse

piirangute kirjeldused ja arsti poole pöördumised, kaebaja ei ole vajanud püsivat valuravi ega

3-21-940

4(11)

täiendavat taastusravi ning ajutist töövabastust, saab lugeda seisundi raviga kompenseerituks ja

osaliselt paranenuks. Sellest tulenevalt ei ole praegusel juhul tegemist enam osalise töövõimega.

4.10. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte

otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate

reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Kõik isiku poolt esitatud kaebused ja piirangud peavad

olema kinnitatud TIS-i andmetes, et neid saaks töövõime hindamise raames arvesse võtta. Isiku

tegutsemisvõimet hinnatakse adekvaatse ravi foonil koos abivahendite ja kompenseerivate

meetoditega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud. Kaebaja viitas 2019. a tehtud töövõime hindamise otsusele ja leidis, et tema

tervislik seisund ei ole parandanud ja tal tuleks uuesti tuvastada osaline töövõime.

6. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

7. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei ole töövõime hindamisel oluline, kui mitu tervisehäda

kaebajal on ja millised diagnoosid on talle määratud. Oluline on, kas ja kuivõrd piiravad

kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Paljudel inimestel on oma tervisega

mõningaid hädasid, eriti vanuse suurenedes, kuid need ei piira alati töövõimet.

8. Kui arstid on määranud kaebaja terviseprobleemidele asjakohase ravi või kaebaja kasutab

terviseprobleemide leevendamiseks abivahendeid, siis tuleb töövõime hindamisel selle ravi või

abivahendiga arvestada (tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 3). Seega ei piisa osalise või puuduva töövõime

tuvastamiseks pelgalt asjaolust, et kaebajal on diagnoositud terviseprobleem, vaid kas see

terviseprobleem piirab määratud ravile või abivahendi kasutamisele vaatamata tema

tegutsemisvõimet.

9. Lisaks ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune

töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama

omandatud erialal või praegusel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik

millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik

muuta, vastustaja osutab tööalase rehabilitatsiooni teenust (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse

(TTTS) § 91) ja tööturukoolitust ameti- või muude oskuste omandamiseks või arendamiseks

(TTTS § 13). Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat

töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei

3-21-940

5(11)

takista. Selle hindamiseks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda

soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.

10. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse määruse nr 39 § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime

hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti

pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega

arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi

järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus

hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega

arsti poole pöördunud, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja

seega ka töövõimet mõjutavaks.

11. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on jätkuvalt aktuaalsed ja vajavad ravi.

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime

hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks

vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab

vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega ei

tule töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i

viimase 5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed

terviseprobleemid, mida kaebajal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita, sest kui

kaebaja ei ole viimase 5 aasta jooksul mõne terviseprobleemiga enam arsti juurde pöördunud,

siis järelikult ei vaja ta selles osas enam ravi või ta on terviseprobleemiga kohanenud, st see ei

põhjusta talle enam igapäevaelu segavaid takistusi. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades

tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust.

12. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime hindamise

taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistavaid seisundeid.

Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.

13. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

3-21-940

6(11)

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuli iga kaebaja

kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid

korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega

on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või

kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.

Praeguses asjas hindas ekspertarst kaebajal esinevaid piiranguid madalamate punktidega, kui

kaebaja ise põhjendatuks pidas. Vastustaja otsuse õiguspärasuse tuvastamiseks tuleb kohtul

kontrollida, kas ekspertarst on kaebajal esinevaid väidetavaid tegevuspiiranguid õigesti

hinnanud ja kaebaja töövõime hindamisel kõigi oluliste asjaoludega arvestanud.

14. Kaebaja tõi piirangud välja liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades.

15. Kaebaja tõi välja piirangud liikumise valdkonna võtmetegevustes „liikumine eri

tasapindadel“ ning „seismine ja istumine“.

15.1. Kaebaja tõi võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures välja, et suudab aeglases

tempos liikuda umbes 800 m, siis hakkab parem puus valutama. Kõndides valutab ka vasak

põlv. Kui koormus on suurem, annab põlv tunda iga päev. Valu vasakus põlves on muutlik. Kui

kaebaja on palju liikunud, hakkab see valutama. Kaebaja saab trepist üles liikuda, kuid alla tulla

on parema puusa ja põlve tõttu raske, peab toetuma käsipuule.

Ekspertarst hindas 26.03.2021 eksperthinnangus kaebajal esineva piirangu kergeks

(raskusaste 1). Kaebajal on kajastatud põlveliigese II astme artroos. Puusaliigeste kulumuslikke

muutusi kajastatud pole. Suudab liikuda 800 m, mis on piirangute hindamise aspektist väga hea

tulemus. Valuvaigistite ordinatsioon ühel korral 2021. a ja 2019. a. Hüpertensioon on ohjatud

ja piiranguid ei mõjuta.

Kohtu hinnangul ei ole ekspertarst teinud ilmselget hindamisviga. Kaebaja liikumine ei ole

oluliselt takistatud. Töövõime olemasolu ei eelda pikkade vahemaade jalgsi läbimist. Kaebaja

3-21-940

7(11)

terviseandmed kinnitavad, et ta on kurtnud 2018. a ja 2019. a aeg-ajalt esinevaid puusavalusid.

Hiljem ei ole ta puusavalusid arstidele kurtnud ja seda probleemi ei ole ka uuritud. Põlvede

(peamiselt parema põlve) valudega on kaebaja 2018.-2020. a korduvalt arsti poole pöördunud

ja käinud ka ortopeedi vastuvõtul 11.09.2019. Kaebajale on soovitatud valuravi, füsioteraapiat,

tallatugesid, survepõlvikuid, ortoose. Operatsioone ei ole vajalikuks peetud. Kaebaja ei kasuta

liikumisel abivahendeid (jalutuskepp, ratastool) ega teise inimese abi, mistõttu võib eeldada, et

tal ei esine liikumisel takistusi, mis tema igapäevaelu sagedasti takistaks. Ka kaebaja on välja

toonud, et valud tekivad suuremal koormusel. 11.09.2019 epikriisist järeldub, et parema põlve

terav valu tekkis korvpalli mängides. Seega on võimalik põlvevalusid ohjata jalgadele väiksema

koormusega andmisega. Iga töö ei eelda jalgadele suure koormuse panemist, pidevalt püstijalu

olemist või pikkade vahemaade läbimist.

15.2. Kaebaja tõi võtmetegevuse „seismine ja istumine“ juures välja, et saab seista umbes

15 minutit, siis tekib kehas pinge, parem puus ja põlve liiges hakkavad tugevalt valutama, peab

saama liikuda. Istuda saab umbes 45 minutit, siis hakkab puus valutama ja pakitsema. Jalad

lähevad paiste. Toolilt püsti tõusta on raske, kui on pikalt istutud. Ka õhtul on raskem püsti

tõusta, kui on päeval rohkem liikunud.

Ekspertarst hindas kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1). Kaebajal on kajastatud

põlveliigese II astme artroos. Puusaliigeste kulumuslikke muutusi kajastatud pole. Lülisamba

problemaatikat kajastatud pole. Põlveliigese artroosiga seoses võib olla raskendatud

kükitamine, istuvast asendist püsti tõusmine, pikaaegne seismine. Valuvaigistite ordinatsioon

ühel korral 2021. a ja 2019. a.

Kohus ei leia, et ekspertarst oleks ka siinkohal hinnangu andmisel ilmselgelt eksinud. Kaebaja

suudab iseseisvalt liikuda, püsti seista, istuda, asendeid vahetada. Pikaajalist püsti seismist ja

koormust põlvedele/puusadele on võimalik vältida istumisega. Pikaajalisest istumisest tingitud

vaevusi on võimalik vältida asendite vahetamise ja aeg-ajalt püsti tõusmisega. Jalatursed on

vererõhuravimite muutmisel taandunud (28.01.2020 ja 19.05.2020 epikriisid).

15.3. Ekspertarst leidis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal esinevate piirangute

kokkuvõtlik raskusaste on 1. Kaebajal on kerge piirang liikumisel. Suudab käia väga pikki

vahemaid – kuni 800 m. Raskendatud on treppidel liikumine, pikaaegne seismine, kükitamine,

istuvast asendist püsti tõusmine. Kaebajal esineb valu ja mõningane liikuvuse piiratus

põlveliigeses. Põhjuseks põlveliigese kulumuslikud muutused. Probleemi kajastatud 2019. a,

rohkem mitte. Kaebaja on piiranguga kohanenud.

Kohus leiab, et kuna mõlemas võtmetegevuses välja toodud piirang hinnati kergeks, siis on

valdkonna piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti kerge (raskusaste 1) (määruse nr 39 § 6

lg 5).

16. Kaebaja tõi välja piirangud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes „käte sirutamine“,

„asjade liigutamine“, „käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud piirangud“.

16.1. Kaebaja tõi võtmetegevuse „käte sirutamine“ juures välja, et suudab suurte raskustega

tõsta käsi nii palju, et nt riiulilt mingit eset kätte saada, see on peaaegu võimatu. Mõlemad õlad

on nagu lukus. Käed ei liigu hästi, kätes tekib pinge ja värin. Käed on nõrgad.

Ekspertarst hindas kaebajal esineva piirangu mõõdukaks (raskusaste 2). Õlaprobleemi kajastus

viimati 2019. a. Arvestades probleemi kroonilisust, saab piirangu hinnata mõõdukaks, sest

tegemist on vanadele andmete tuginedes ühe õla probleemiga.

Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebaja terviseandmetest nähtuvalt on tal probleeme parema

õlaga. Seda ka varasemast ajast, sest 2013. a tehti tal MRT paremast õlaliigesest. Kuigi kaebaja

3-21-940

8(11)

on 2018. a kurtnud mõlema õla liikuvuse piiratust, on tal 2019. a ravitud paremat õlga. Vasaku

õla ravi või uuringuid terviseandmed ei kajasta. 17.12.2020 nähtub õlavaludega seoses

ravimiretsepti pikendamine. Muid pöördumisi õlavaludega ei ole kaebaja pärast 2019. a teinud.

Seega puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajal oleks probleemid mõlema õlaga ja et õlavalu

häiriks tema elu oluliselt ka pärast operatsiooni tegemist. Võimalik on valida töö, kus ei ole vaja

käsi palju tõsta või koormata. Parema õla valude korral saab kasutada vasakut kätt. Seetõttu

saab ekspertarsti hinnangut pidada põhjendatuks.

16.2. Kaebaja tõi võtmetegevuse „asjade liigutamine“ juures välja, et tema võimekus asju

tõsta ja liigutada on muutlik. Parema käega on raske. Kätt liigutades võib õlast kuni näpuotsteni

lüüa järsku terava valu, mille tagajärjel pillab asja maha. Samuti vasaku käega.

Ekspertarst hindas kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1). Parema õlaliigese valust

tingitult esineb probleeme kergete esemete kandmisel ja liigutamisel.

Kohus toob ka siinkohal välja, et kaebaja terviseandmed kajastavad parema õla vaevusi.

Vasakut õlga ei ole uuritud ega ravitud. Seega ei ole selle õlaga seotud probleemid tõendatud.

Arvestades parema õla vaevusi, võib asjade liigutamise ja tõstmisega olla mõningaid raskusi.

Kuna aga kaebaja ei ole pärast 2019. a operatsiooni õlavaevustega arsti poole pöördunud ja

retseptiravimit on pikendatud vaid ühel korral 2020. a, siis võib järeldada, et need vaevused ei

takista tema igapäeva elu oluliselt ja kaebaja on kohanenud piiranguga. Kergem raskusaste

eelmise võtmetegevusega võrreldes on põhjendatav sellega, et käte tõstmine on kaebaja

õlaprobleemi arvestades ilmselt raskem kui asjade liigutamine ja tõstmine, sest viimased

koormavad õlgu vähem. Parema õla valude korral on võimalik kasutada vasakut kätt. Seega ei

saa ekspertarsti hinnangut pidada ilmselgelt ebaõigeks.

16.3. Kaebaja tõi võtmetegevuse „käteosavus“ juures välja, et tema võimekus käsi ja sõrmi

kasutada on muutlik. Sõrmedel on paistes tunne, kui kokku pigistada.

Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0), sest kaebaja

kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Peenmotoorikat mõjutavaid

terviseprobleeme ei ole kajastatud.

Kohus nõustub ekspertarstiga, et käteosavuse ja sõrmede kasutamisega seotud probleeme

kaebaja terviseandmed ei kajasta. Kui kaebajal esinevad terviseprobleemid ka selles

võtmetegevuses, tuleb tal eelnevalt pöörduda oma terviseprobleemiga arstide poole.

16.4. Kaebaja tõi võtmetegevuse „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ juures välja, et

öösel külge keerates peab enne mõtlema, kuidas keerata, et valu oleks vähem.

Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0). Piiranguid on

hinnatud teiste võtmetegevuste juures.

Kohus nõustub ekspertarstiga, et õlavaluga on arvestatud juba eespool teiste võtmetegevuste

juures ja siinkohal puudub põhjus seda uuesti hinnata.

16.5. Ekspertarst leidis käelise tegevuse valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal esinevate

piirangute kokkuvõtlik raskusaste on 2. Kaebajal esineb kerge piirang käelises tegevuses

parema käe sirutamisel, üles tõstmisel, parema käega kergete esemete kandmisel ja liigutamisel

valust ja liikuvuse piiratusest paremast õlaliigesest. Probleemi kajastati viimati 2019. a. Kaebaja

on piiranguga osaliselt kohanenud.

3-21-940

9(11)

Kohus leiab, et kuna ühes võtmetegevuses tuvastati mõõdukas piirang, ühes kerge piirang ja

kahes võtmetegevuses piirangut ei tuvastatud, siis on valdkonnas esinevate piirangute

kokkuvõtlik raskusaste 2.

17. Kaebaja tõi välja piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevustes „teabe vastuvõtmine“ ja „teabevahetusega seotud muud piirangud“. Mõlema

võtmetegevuse juures viitas kaebaja lugemisega seotud väikestele raskustele. Kaebaja kasutab

lugemisel ja peenema töö tegemisel prille.

Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piirangut (raskusaste 0). Nägemine on

prillidega kompenseeritud ega mõjuta töövõimet.

Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et tal oleks püsivaid

probleeme nägemise valdkonnas, mis mõjutaks töövõimet. 01.11.2018 epikriisist nähtuvalt on

kaebajal nägemine korras ja arst andis tervisetõendi juhiloa väljastamiseks. Kaebaja selgituste

kohaselt kasutab ta nägemise teravustamiseks prille. See tähendab, et kaebaja nägemine on

kompenseeritud ja mõningane nägemisteravuse langus tema igapäevaelu takistada ei saa.

22.10.2019 epikriisist nähtub ka võõrkeha sattumine silma, kuid kaebaja terviseandmed ei näita,

et sellest tulenevalt oleksid tal tekkinud püsivad probleemid nägemisega.

18. Kaebaja tõi välja piirangu muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna

võtmetegevuses „toimetulek muutustega“. Kaebaja ei tule toime muutustega tema igapäevaelus,

kui muutused on ootamatud. Ootamatused talle ei meeldi, teevad närviliseks, käed hakkavad

värisema. Tekib nagu paanikahoog. Peab varem teadma, et saaks end ette valmistada.

Ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0). Kaebaja

kirjeldatud piirang ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Psühhiaatri poole pöördumine 2019. a.

Hilisem vaimse võimekuse probleemide kajastus, nõustamine või ravimite ordinatsioon

puudub. Seega leidis ekspertarst muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna

kokkuvõttes, et kaebajal ei ole selles valdkonnas piirangut (raskusaste 0).

Kohus leiab, et kaebaja terviseandmetest nähtuvalt olid tal 2017. a tööl ja kodus suured pinged,

mistõttu tekkisid depressioon ja unehäired (18.07.2017 ja 27.09.2017 epikriisid). Kaebajale

määrati psühhiaatriline ravi ja seda jätkati mitu kuud (20.11.2017 ja 04.12.2017 epikriisid).

24.04.2018 epikriisist nähtuvalt oli kaebaja psüühiline stabiiline, ravimeid ei võtnud, kaebaja

sai oma eluga hakkama ja tal oli hea uni. 14.06.2019 epikriisis on mainitud depressiooniga

kaasnevat ärevust ja määratud ravi, muid märkusi ei ole lisatud. Edaspidi ei ole kaebaja

terviseandmetest nähtuvalt vaimse tervise probleemidega (sh unetusega) arstide poole

pöördunud. Eeltoodust võib järeldada, et kaebajal ei esine enam tema igapäevaelu segavaid

vaimse tervise probleeme või on need jätkuvalt raviga kompenseeritud. Muude ärevushäirete

kohta andmed kaebaja tervisedokumentides puuduvad. Kaebaja ei ole ka ise esitanud

psühhiaatrilise ravi kohta dokumente, mis tema väiteid kinnitaksid. Järelikult puudub põhjus

kaebaja viidatud ärevusega tema töövõime hindamisel arvestada.

19. Kaebaja tõi muude tervisehäirete all välja, et kui on vihmane ilm, siis liigesed valutavad ja

tekib jõuetuse tunne. Kui tööga üle pingutab, siis on järgmisel päeval kõik tegevused valulikud

ja vajab ravimeid.

Ekspertarsti hinnangul leidis selline piirang kinnitust ja seda hinnati liikumise valdkonnas.

Kohus nõustub eksperthinnanguga, et liigesevaludega on arvestatud juba liikumise ja käelise

tegevuse valdkondades ning tegemist ei ole täiendavate terviseprobleemidega, millega

töövõime hindamisel arvestada.

3-21-940

10(11)

20. Lisaks tõi kaebaja töövõime hindamise taotluses töötamisega seoses välja, et ta tegeleb

autode keretööde ja värvimisega. Käte liikumise ulatus on piiratud. Õlaliigesed on haiged ja see

segab töö tegemist, teeb tööd läbi valu. Vahepeal tekib tööd tehes ka õhupuudus, siis peab töö

lõpetama. Pikalt seistes hakkab parem puusaliiges ja parem põlv valutama. Kummardamine ja

kükitamine on väga rasked.

Nagu kohus eespool selgitas, ei hinnata isiku töövõimet konkreetsest ametikohast või

tööülesannetest lähtuvalt, sest tööd on võimalik vahetada. Seega ei ole asjakohased kaebaja

selgitused, et tal on oma terviseprobleemide tõttu raskusi autode kere- ja värvimistööde

teostamisega.

Õhupuuduse probleemi ei ole kaebaja arstidele kurtnud ja sellekohaseid märkeid kaebaja

terviseandmed ei sisalda. Tõenäoliselt on tegemist kõrge vererõhuga kaasneva probleemiga.

Kõrge vererõhuga seonduvat käsitleb kohus allpool.

21. Kaebaja viitas kaebuses ka stressile, unetusele ja kõrgele vererõhule. Neile ei ole ta oma

töövõime hindamise taotluses tuginenud.

Kaebaja vaimse tervise probleeme käsitles kohus juba eespool. Kuna 24.04.2018 epikriisi

kohaselt oli kaebaja psüühiline seisund stabiilne, ta sai enda eluga hakkama, ravimeid ei

kasutanud ja uni oli hea ning edaspidi kaebaja vaimse tervise probleemidega arstide poole ei

pöördunud ja vastavat ravi ei saanud, siis võib järeldada, et kaebajal ei esine enam vaimse

tervise probleeme või on need jätkuvalt raviga kompenseeritud ning seetõttu kaebaja

igapäevaelu ei sega. Järelikult puudub põhjus kaebaja viidatud stressiga ja unetusega kaebaja

töövõime hindamisel arvestada. Igal inimesel võib esineda aeg-ajalt stressi või unetust, kuid kui

tegemist ei ole püsivate probleemidega, siis ei saa nendega töövõime hindamisel arvestada.

Kaebaja terviseandmed kinnitavad, et tal on juba pikemat aega kõrgvererõhutõbi ja talle on

määratud vastav ravi, mida on vastavalt vajadusele korrigeeritud. 28.01.2020 ja 19.05.2020

epikriisides olid vererõhuväärtused normi piires. Hiljem (14.08.2020, 19.10.2020, 17.12.2020,

10.03.2021) on kaebaja pöördunud arsti poole vaid vererõhuravimite retseptide pikendamise

taotlustega. Seega võib kaebaja terviseandmetest järeldada, et kõrgvererõhutõbi on ravimitega

kontrolli all ja kaebaja igapäevaelu ei sega. Järelikult puudub põhjus selle terviseprobleemiga

töövõime hindamise juures arvestada.

22. Ekspertarst leidis kokkuvõttes, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Talle ei sobi raskuste

tõstmine. Töövõimet toetaks taastusravi. Käelises tegevuses ja liikumisel esinevate piirangute

püsimisel või suurenemisel on vaja pöörduda esmalt probleemiga perearsti poole.

Kuna ekspertarst tuvastas kaebajal käelise tegevuse valdkonnas võtmetegevuses „käte

sirutamine“ mõõduka piirangu (raskusaste 2), sama valdkonna võtmetegevuses „asjade

liigutamine“ ning liikumise valdkonna võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ja

„seismine ja istumine“ kerged piirangud (raskusaste 1) ning teistes valdkondades piiranguid ei

tuvastanud (raskusaste 0), siis on lõppkokkuvõttes põhjendatud ekspertarsti seisukoht, et

kaebaja töövõime ei ole piiratud. Raskusastmeid 1 ja 0 kokku ei liideta (määruse nr 39 § 6 lg 6),

seega jäi kaebaja puhul võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa alla 4,

mis tähendab, et kaebaja töövõime ei ole piiratud (määruse nr 39 § 8 lg-d 1 ja 5). Kohtule ei

nähtu, et ekspertarst oleks teinud kaebaja töövõime hindamisel määruse nr 39 § 8 lg-s 2

nimetatud asjaoludega arvestamisel ilmselgeid vigu. Kui kaebaja tervis tulevikus halveneb ja

see leiab kinnitamist ka tervisedokumentides, on tal võimalik taotleda uut hindamist.

23. Kaebaja viitas kaebuses varasemale töövõime hindamise otsusele ja leidis, et tema tervislik

seisund ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Vastustaja edastas kohtule oma 25.04.2019

3-21-940

11(11)

otsuse nr TVH/19/016496, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime kestusega 2 aastat.

Kohus nõustub vastustajaga, et 2019. a oli osalise töövõime tuvastamine põhjendatud, sest

kaebaja õlavaevused olid aktuaalsed, ta käis selle probleemiga arstide juures ja talle tehti

operatsioon. Hilisemad terviseandmed ei kinnita, et kaebaja õlavalud oleksid jätkuvalt sama

intensiivsed, sest kaebaja ei ole enam selle probleemiga arsti juures käinud ega ravi saanud. Ka

ravimeid on kirjutatud välja vaid ühel korral, 2020. a. Seega võib võrreldes 2019. a järeldada,

et kuigi õlavalu võib kaebajal mingil määral jätkuvalt esineda, ei saa seda pidada enam sama

intensiivseks ning kaebaja igapäevaelu sageli ja oluliselt takistavaks. Seetõttu on teistsuguse

hinnangu andmine kaebaja töövõimele võimalik ja põhjendatud.

24. Arvestades ekspertarst eksperdiarvamuses toodut, on vastustaja 06.04.2021 otsus, milles

leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud, õiguspärane (määruse nr 39 § 8 lg 6) ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.

25. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema

menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda menetluskulu

dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/