2-20-12880/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12880

Kohtuasi

X avaldus C suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse

saamiseks

Y avaldus C suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse

saamiseks ning X ja C suhtlemise korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Mustamäe Linnaosa Valitsus, lepinguline esindaja Lauri

Laats

Alutaguse Vallavalitsus, lepinguline esindaja Kairi

Hõbemeri

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena vastu Y 24. jaanuari 2022. a seisukoha lisad 1–5, 8, 10–11 ja 15.

2. Jätta tõenditena vastu võtmata Y 24. jaanuari 2022. a seisukoha lisad 6–7, 9, 9.1,

12–14.2 ja 16–19.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Rahuldada Y määruskaebus osaliselt.

2-20-12880

5. Tühistada Harju Maakohtu 18. jaanuari 2021. a määrus osas, millega maakohus

jättis suhtluskorraga määramata lapse üleandmise suvisel ajal ning lapsega

reisimise korralduse, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega täiendada

suhtluskorras lapse üleandmist suvisel ajal ning lapsega reisimise korraldamist.

6. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

6.1. Jätta X avaldus C suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lõpetatud osas

ainuhooldusõiguse saamiseks rahuldamata.

6.2. Rahuldada Y avaldus C suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks osaliselt.

6.3. Lõpetada Y ja X ühine hooldusõigus C Eesti Vabariigi piires viibimiskoha

määramise ja lasteaia valiku küsimuses ning anda selles osas ainuhooldusõigus

Y-le. Ülejäänud haridusasutuste määramise osas on Y-l ja X-l ühine

hooldusõigus.

6.4. Rahuldada Y avaldus C ja X suhtluskorra määramiseks osaliselt.

6.5. Määrata C ja X suhtluskord järgmiselt:

6.5.1. laps viibib kuni kooli minekuni isa juures kalendri järgi kahel

järjestikusel nädalal reedest pühapäevani ja seejärel üle nädala

nädalavahetusel reedest pühapäevani, välja arvatud juunis, juulis ja

augustis. Esimene reede on 22. jaanuar 2021. a. Isa võtab lapse reedel kell

15.00 lasteaiast või ema elukohast ning viib lapse ema elukohta tagasi

pühapäeva õhtul kell 19.00;

6.5.2. laps viibib kuni kooli minekuni juunis, juulis ja augustis vaheldumisi kaks

järjestikust nädalat isa juures ja kaks järjestikust nädalat ema juures;

6.5.3. laps viibib alates kooli minekust isa juures igal kalendri järgi paaritul

nädalal reedest pühapäevani, välja arvatud suvisel koolivaheajal juunis,

juulis ja augustis. Isa võtab lapse reedel kell 17.00 ema elukohast ning viib

lapse ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul kell 19.00. Isa korraldab lapse

ettevalmistamise esmaspäevaseks õppetööks;

6.5.4. suvisel koolivaheajal (juunis, juulis ja augustis) viibib laps 2/3 ajast isa

juures ja 1/3 ajast ema juures. Konkreetsed ajad lepivad vanemad

mõlema vanema puhkusegraafikuid arvestades kokku iga kalendriaasta

20. veebruariks. Kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti, viibib laps isa

juures ajavahemikul 14. juuni kuni 11. juuli ja 9. august kuni 29. august.

Lapsele läheb viimasel suhtluspäeval kell 19.00 järele see vanem, kelle

juurde laps läheb järgnevateks päevadeks;

6.5.5. jõuluvaheajal (detsember kuni jaanuar) viibib laps isa juures alates

24. detsembrist kell 19.00. Ema viib lapse 24. detsembril kell 19.00 isa

juurde. Laps veedab 31. detsembri paaritul aastal isaga ja paarisaastal

emaga. Paarisaastal viib isa lapse ema juurde hiljemalt 30. detsembril kell

19.00 ning võtab lapse ema juurest 2. jaanuaril kell 12.00 ja viib lapse ema

juurde tagasi koolivaheaja viimasel päeval kell 19.00;

6.5.6. sügis- ja talvevaheajal (veebruaris) viibib laps paaritul aastal isa juures

ning paarisaastal ema juures. Isa võtab lapse ema juurest koolivaheaja

teisel päeval kell 12.00 ja viib lapse ema juurde tagasi koolivaheaja

viimasel päeval kell 18.00;

6.5.7. kevadvaheajal viibib laps paaritul aastal ema juures ja paarisaastal isa

juures. Isa võtab lapse ema juurest koolivaheaja teisel päeval kell 12.00 ja

viib lapse ema juurde tagasi koolivaheaja viimasel päeval kell 18.00;

2-20-12880

6.5.8. emadepäeva nädalavahetuse veedab laps emaga ja isadepäeva

nädalavahetuse isaga. Teise vanema juures ära jäänud viibimist ei

asendata;

6.5.9. ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi vanema juures, on vanemal õigus

minna lapsega teise vanema nõusolekul välisriiki puhkusereisile. Reisida

sooviv vanem teavitab teist vanemat e-kirja teel lapsega reisile mineku

soovist, reisi sihtkohast ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem

kui kaks nädalat enne reisi algust. Vanem, kelle käes on lapse

reisidokumendid, annab need mõistliku aja jooksul enne reisi algust

lapsega reisile minevale vanemale üle;

6.5.10. lapsel on õigus eemal viibiva vanemaga segamatult telefoni või muude

sidevahendite teel suhelda. Vanemad austavad lapse eraelu ja ei kuula

pealt ega salvesta lapse telefonikõnesid teise vanemaga;

6.5.11. vanematel on õigus kokku leppida teistsuguses suhtluskorras;

6.5.12. suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega

kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja

SMS-i teel.

7. Jätta C-le määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja kõik muud

menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja menetlusosaliste seisukohad

1. X (isa) esitas 6. septembril 2020 Viru Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada enda ja Y

(ema) ühise hooldusõiguse C (laps) suhtes viibimiskoha ja haridusasutuse määramise

küsimuses ning anda selles osas ainuhooldusõiguse isale. Viru Maakohus saatis asja

7. septembri 2020. a määrusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.

1.1. Avalduse kohaselt sündis isa ja ema kooselust XX.XX.XXXX laps. Kuigi lapse elukohaks

on rahvastikuregistri järgi emale kuuluv Tallinna korter, on laps elanud sünnist saati

vanematega isa kinnisasjal Alutaguse vallas XXX alevikus ning läks 2016. a sügisel XXXs

asuvasse W lasteaeda. Vanemate kooselu lõppes 2020. a juulis ning laps oli juulis ja augustis

nädala kaupa vaheldumisi ema ja isa juures. 2020. a juuli keskpaigas avaldas ema soovi, et laps

hakkaks alates 2020. a sügisest elama Tallinnas ja käima seal lasteaias. Isa ei olnud lapse

elukorralduse muutmisega nõus ning juhtis ema tähelepanu sellele, et vanemad otsustavad

lapsega seotud olulisi küsimusi ühiselt. Isa sai 17. augustil 2020 teada, et ema võttis lapse W

lasteaiast ära ja pani ta Tallinnas asuvasse Q lasteaeda. Ema ei teavitanud sellest isa ega pannud

last vaatamata isa palvele tagasi senisesse lasteaeda.

2-20-12880

1.2. Kuivõrd ema muutis lapse elukohta ja lasteaeda isa nõusolekuta ja seega õigusvastaselt

ning vanemad ei ole saavutanud kokkulepet lapse edasise elukorralduse osas, tuleb vanemate

ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimuses lõpetada.

Ainuhooldusõigus nendes küsimustes tuleb anda isale. Pärast ema lapsehoolduspuhkuse

lõppemist on lapse eest ema tööst ja tööajast tingituna peamiselt hoolitsenud isa. Selle

tulemusena on isa ja lapse vahel kujunenud tugev ja lähedane suhe. Lapsel on XXXs elades

välja kujunenud stabiilne ja tema huve igakülgselt tagav elukorraldus ning lapse huvides on

selle säilitamine. Lapsel on isa juures head elamistingimused ja vaba aja veetmise võimalused.

XXXs ja selle lähistel on lapsel ka suur tugivõrgustik sugulaste ja sõprade näol. Laps läheb

2021. aastal kooli ja tema huvides ei ole kaks aastat järjest uue õppeasutusega kohaneda. Samuti

ei ole lapse huvides elada vanemaga, kes eirab seadust, rikub lapse stabiilset elukorraldust ja

kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Ei ole aktsepteeritav, et ema loob õigusvastase

tegevusega eeliseid. Ema suhtub isasse negatiivselt ja jagab oma hoiakuid lapsega. Ema

käitumine ja suhtumine isasse osundab sellele, et ema võib lapse isast võõrandada.

2. Ema vaidles isa avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, jäädes enda avalduse

juurde. Isa avaldus on vastuolus lapse huvidega. Isa avalduses ema kohta esitatud väited on

ebaõiged. Ema ei ole isa ja lapse vahelist suhtlust takistanud.

3. Ema esitas 30. septembril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate

ühise hooldusõiguse lapse suhtes viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimuses ning

anda selles osas ainuhooldusõiguse emale. Samuti palus ema kindlaks määrata isa ja lapse

suhtluskorra järgmiselt:

-

isal on õigus lapsega kohtuda ja aega veeta paarisnädala reede õhtul kella 17.00-st kuni

pühapäeval kella 15.00-ni. Lapse transpordi isa juurde ja tagasi ema juurde korraldab

ühel korral kuus isa ja ühel korral kuus ema;

-

lapsel

on õigus

veeta

isaga täiendavalt aega perekondlikel tähtpäevadel

(nt vanavanemate sünnipäevad ja pulmad), mille tähistamise toimumise koha teatab isa

emale vähemalt seitse päeva ette. Laps veedab perekondliku tähtpäeva tähistamisele

järgneva öö isa juures ning isa toob lapse tagasi lasteaeda/kooli järgmise päeva

hommikul hiljemalt õppetöö alguseks või juhul, kui järgmine päev on puhkepäev, siis

lapse ema juurde hiljemalt kella 11.00-ks;

-

kumbki vanem võib viia lapse puhkusereisile (sh välisriiki) kokku kuni 14 päevaks

suveajal ja 10 päevaks talveajal, kui kokku ei lepita teisiti. Vanemad teavitavad

teineteist reisist ja selle sihtkohast vähemalt kolm nädalat ette. Kui reis satub ajale, mil

lapsel on ette nähtud teise vanemaga suhtlemise aeg, siis see aeg kompenseeritakse kohe

reisilt tagasi tulles või lepitakse kompenseerimise aeg enne reisile minekut kokku teisiti

e-posti teel;

-

laps veedab igast koolivaheajast poole isaga ja poole emaga. Suvevaheajal on isal õigus

veeta lapsega aega igal teisel nädalal pühapäeval kella 15.00-st kuni järgmise pühapäeva

kella 15.00-ni, kui kokku ei lepita teisiti. Vanemad kooskõlastavad oma puhkuse-

graafikuid lapsega suhtlemise paremaks korraldamiseks;

-

laps veedab oma sünnipäevad isa ja emaga, arvestades lapse soovi, kui kokku ei lepita

teisiti;

-

jaanilaupäeva ja vana-aasta õhtu alates kella 11.00-st kuni järgmise päeva hommiku

kella 14.00-ni veedab laps kordamööda isa ja emaga, arvestades, et 2020. aastal veedab

laps need isaga;

-

jõululaupäeva veedab laps igal aastal emaga kuni kella 19.00-ni, pärast mida läheb laps

isa juurde ja on seal kuni 26. detsembri kella 12.00-ni, pärast mida läheb laps tagasi ema

juurde;

2-20-12880

-

laps veedab isadepäeva isaga ja emadepäeva emaga vastaval päeval alates kella 12.00-

st kuni järgmise päeva kella 12.00-ni;

-

vanem tagab lapse suhtlemise teise vanemaga, kelle juures laps parasjagu ei viibi, ka

nädala sees telefoni, Skype’i, e-posti vmt suhtlusvahendi teel;

-

vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib, tagab lapse koolivälisest tegevusest,

sh treeningutest, osavõtmise;

-

vanemal, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib, on õigus ja kohustus tagada lapse

heaolu ja areng, sh lasteaias käimine, koolikohustuse täitmine ja koolis antud koduste

tööde tegemine;

-

isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa lapse üritustest

ja treeningutest, näiteks lasteaias/koolis, arvestades lapse päevakava;

-

vanemad kohustuvad täitma perekonnaseaduse (PKS) §-s 144 sätestatud teabe andmise

kohustust, mh andma teineteisele esimesel võimalusel teada lapse tervislikust

seisundist, lapsega juhtunud õnnetustest ja muudest olulistest asjaoludest;

-

vanemad teevad koostööd suhtluskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lapsega

suhtlemist. Vanemad kohustuvad teist vanemat lapse ees mitte halvustama. Vanem,

kelle juures on laps, peab hoolitsema lapse tervise eest ja tagama vajadusel arstiabi.

3.1. Avalduse kohaselt ei ole vanemad jõudnud kokkuleppele last puudutavates olulistes

küsimustes. Kuivõrd isa ei sea lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes esile lapse huve, tuleb

vanemate ühine hooldusõigus nendes küsimustes lõpetada ja anda emale selles osas

ainuhooldusõigus. Laps elab emaga Tallinnas ja käib alates 17. augustist 2020 elukohajärgses

Q lasteaias. Lapsele meeldib Q lasteaias ja ta on saanud seal uusi sõpru. Ema töökohavahetus

ja lapse elukorralduslikud muudatused on lapse huvides. Laps palus ema, et ta ei läheks enam

vahetustega tööle. Ema on last peamiselt kasvatanud ja tal on lapsega tugev side. Lapse

elukorralduse muudatused on taastanud lapse turvatunde ja ta vajab stabiilset elukeskkonda.

Ema elukohas on olemas kõik lapse eluks vajalik, sh turvaline elu- ja õpikeskkond ning lasteaed

kõigi lapse arenemiseks vajalike teenustega. Laps soovib elada emaga. Pere ülalpidamise eest

on kogu aeg hoolt kandnud ema.

3.2. Isa ei tegelenud vanemate kooselu ajal lapse kasvatamisega ja tal ei ole lapsega tugevat

sidet. Laps ei ole harjunud isaga elama ja ei soovi isa juures pikaajaliselt viibida. Isa juures ei

ole tagatud lapse igapäevane hooldus, vajaduste rahuldamine ja turvaline elukeskkond. Isa ja

lapse vahel on tihti erimeelsusi ning isa ei suuda neid rahulikult lahendada. Lapsel olid XXXs

elades ja lasteaias käies käitumishäired. Pärast elukorralduse muudatusi on laps palju

rahulikum. XXXs ei ole tagatud lapsele vajalikud arenemisvõimalused, mh ei pakuta seal

lapsele vajalikku logopeedilist abi ja seal ei ole eelkooli võimalust. Isa ei toeta lapse arengut.

Isa kasutab lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning manipuleerib lapsega poolehoiu

võitmiseks. Isa halvustab ema lapse ees ning on pannud vastutuse lapse elukorralduse

muudatuste eest lapsele. Kui laps on isa juures, ei võimalda isa lapsel emaga suhelda. Isa on

alates 2017. a jaanuarist töötu ja ema ei tea, kas tal on püsiv sissetulek.

3.3. Isale ja lapsele tuleb määrata suhtluskord. Isaga kas ei ole võimalik kohtumisi kokku

leppida või ta rikub kokkuleppeid. Kohtu määratud suhtluskord tagaks suhtlemise stabiilsuse.

Ema pakutud suhtluskord vastab lapse ja isa huvidele.

3.4. Laps ei peaks isaga veetma kõiki nädalavahetusi, kuna ema saaks siis lapsega aega veeta

ainult tööpäevadel õhtuti. Isa on saanud lapsega alates 2020. a septembrist veeta pea kõik

nädalavahetused. Laps ei peaks tervet koolivaheaega ühe vanemaga veetma. Suvel võiks laps

olla mõlema vanemaga vaheldumisi nädala kaupa.

2-20-12880

4. Isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kui lapse peamiseks

elukohaks peaks jääma ema elukoht, palus isa määrata enda ja lapse suhtluskorra järgmiselt:

-

laps viibib isa juures kolmel nädalavahetusel kuus, s.o iga kuu esimesest ja teisest

reedest pühapäevani ning neljandast reedest pühapäevani. Isa võtab lapse reedel kell

15.00 lasteaiast või ema elukohast ning viib ta pühapäeva õhtul kell 20.00 tagasi ema

elukohta;

-

jõuluvaheajal viibib laps isa juures, v.a 23. detsember kuni 24. detsember kell 19.00,

mil laps on ema juures. Ema viib lapse 24. detsembril kell 19.00 isa juurde. 2020. aastal

viibib laps isa juures 24. detsembrist kell 19.00 kuni 3. jaanuarini kell 20.00. Ema viib

lapse 24. detsembril 2020 kell 19.00 isa elukohta ning isa viib lapse 3. jaanuaril 2020

kell 20.00 ema elukohta;

-

sügis- ja talvevaheajal viibib laps paaritul aastal ema juures ning paarisaastal isa juures;

-

kevadvaheajal viibib laps paaritul aastal isa juures ja paarisaastal ema juures.

2021. aastal viibib laps isa juures 17.–25. aprillini;

-

suvekuudel viibib laps 2/3 ajast isa juures ja 1/3 ajast ema juures. Konkreetsed ajad

lepivad vanemad oma puhkusegraafikuid arvestades kokku iga kalendriaasta

1. veebruariks;

-

emadepäeva nädalavahetuse veedab laps emaga ja isadepäeva nädalavahetuse isaga;

-

vanemal, kelle juures laps tema sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema sünnipäeval

vähemalt kaks tundi kohtuda;

-

lapsel

on

õigus

eemaloleva

vanemaga

segamatult

telefoni

või

muude

kommunikatsioonivahendite teel suhelda;

-

vanemal on õigus minna lapsega puhkusereisile (sh välisriiki) ajal, mil laps viibib

suhtluskorra järgi tema juures. Vanem teavitab teist vanemat lapsega reisile minekust,

reisi sihtkohast ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui viis päeva enne

reisi algust e-kirja teel. Kui vanem soovib reisile minna ajal, mil laps peaks vastavalt

suhtluskorrale viibima teise vanema juures, või soovib vanem reisida riiki, mida

Välisministeerium on soovitanud vältida, on selleks vajalik teise vanema kirjalik

nõusolek. Kui reisi toimumiseks on nõutav või soovitav omada teise vanema kirjalikku

nõusolekut, siis annab vanem vastava nõusoleku. Vanem, kelle käes on lapse

reisidokumendid, annab need mõistlikul ajal enne reisi algust lapsega reisile minevale

vanemale üle;

-

vanemad ei halvusta teist vanemat laste juuresolekul ega luba seda teha kolmandatel

isikutel.

4.1. Ema avalduses on palju ebaõigeid väiteid, millega ema on püüdnud luua ebaõiget

ettekujutust vanemate osalemisest laste kasvatamisel ja suhetest lapsega. Kuivõrd ema töötas

2020. a kevadeni laeval ning oli vaheldumisi kaks nädalat tööl ja kaks nädalat kodus, oli iga

kahe nädala tagant periood, mil lapse kõigi vajaduste eest hoolitses isa. Kui ema oleks leidnud,

et lapsel ei ole isa juures ohutu, ei oleks ta lasknud sellisel elukorraldusel aastaid kesta. Isa ei

ole olnud lapse suhtes vägivaldne. Isa ja lapse kõnede pidev salvestamine ning lapse

pildistamine enne isa poole minekut ja sealt tulles kahjustab lapse ja isa suhet ning rikub isa ja

lapse õigust eraelu puutumatusele. Isa ja laps peavad saama suhelda vabalt ja nii, et teine vanem

suhtlust pidevalt ei kontrolli. Pere ülalpidamises on osalenud mõlemad vanemad. Lapse kooliks

ettevalmistamine toimub ka lasteaias ega pea tingimata toimuma eelkoolis. Lapsel on võimalik

saada logopeedilist abi ka XXXs. Kui ema saab lapse viibimiskoha küsimuses

ainuhooldusõiguse, tuleks ema õigust lapse elukohta määrata piirata Eesti Vabariigiga. Isa on

nõus samasuguse piiranguga, kui tema saab lapse viibimiskoha küsimuses ainuhooldusõiguse.

2-20-12880

4.2. Kui laps jääb elama emaga, tuleb isale tagada ema poolt pakutust rohkem lapsega

koosolemise ja suhtlemise võimalusi. Laps võiks viibida isa juures kolmel nädalavahetusel

kuus. Isa on nõus last ise transportima. Isa tööaeg on paindlik ja ta saab lapsega tegeleda ka

tööpäevadel ning veeta lapsega pikki perioode koolivaheaegadel. Lapse huvides on olla

õppetööst vabal ajal vanemaga, kellel on võimalik temaga reaalselt koos olla. Ema juures võiks

laps olla vaheaegadel siis, kui emal on puhkus. Alternatiivselt võiks laps olla vanemate juures

suvel vaheldumisi kahe nädala kaupa ning lapse üleandmine võiks toimuda pühapäeval kell 20.

Teistel koolivaheaegadel võiks laps olla vanemate juures vaheldumisi, st ühel aastal ema ja

teisel aastal isa juures. Vanemate elukohtade kaugust arvestades ei ole mõistlik iga vaheaega

pooleks jagada. Samuti ei ole sel põhjusel mõistlik lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele

jõululaupäeval kell 19.

5. Lapse esindaja toetas ema avaldust osaliselt ning vaidles isa avaldusele vastu.

Laps oli kohtumisel avatud ja suhtles meeleldi. Ta avaldas, et talle meeldib Tallinnas lasteaias

käia ja ta veedab nädalavahetused meeleldi isaga XXXs. Laps hindas suhet mõlema vanemaga

heaks. Lapse esindajale ei jäänud muljet, et kumbki vanem oleks last teise vanema vastu

meelestanud. Mõlemad vanemad hoolivad lapsest väga, kuid nad ei suuda osades lapsele

olulistes küsimustes kokku leppida. Lapse huvides on arusaadava ja ettenähtava elukorralduse

säilitamine ning seega ema avalduse rahuldamine ühise hooldusõiguse lõpetamist puudutavas

osas. Isa peaks saama võimaluse veeta lapsega ema pakutust rohkem aega ning arvestada tuleks

isa ettepanekutega. Siiski peaks lapsel olema üks keskpunkt, mida ta saab pidada koduks.

Vahelduv elukoht ei tule kõne alla, kuna vanemad ei suuda koostööd teha ja nende suhted on

pingestatud.

6. Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukoha järgi on mõlemad vanemad taganud lapse igakülgse

arengu ja heaolu. Lapsel on mõlema vanemaga turvaline ja emotsionaalselt lähedane suhe.

Vestlusest lapsega selgus, et laps soovib elada emaga ning isaga regulaarselt ja takistusteta

suhelda. Lapse senine elukorraldus ja rutiin ei ole lapse arengut takistanud ega negatiivselt

mõjutanud. Laps avaldas, et talle meeldib Tallinnas elada ja tal on seal rohkem tegevusi ning ta

ei ole kurb, et ei näe XXX sõpru. Vanemad vajavad nõustamist, tulemaks toime paarisuhte

lõppemisega kaasnevate tunnetega.

7. Alutaguse Vallavalitsuse seisukoha järgi avaldas laps, et soovib elada nii isa kui ka ema

kodus ja tal on nüüd kaks kodu. Ta rääkis, et tal läheb uues lasteaias hästi ning tal on seal uusi

sõpru. Laps on isa juures nädalavahetuseti ja isa suhtleb lapsega üle päeva telefoni teel. Isa teab,

et lapsel läheb uues lasteaias hästi ja et lapsele meeldib uus elukeskkond, kuid ta soovib osaleda

lapse viibimiskoha ning haridusküsimuste otsustamises. Lapsel peab olema kindel elukoht ka

siis, kui vanemad elavad lahus. Elukoha valikul tuleb lähtuda lapse huvidest. Lapsele tuleb

tagada suhe mõlema vanemaga. Lapse jaoks on alati parim see, kui vanemad jõuavad last

puudutavates küsimustes üksmeelele. Vanemad peaksid jätkama perenõustamise teenusega nii

kaua, kuni nad on võimelised lahendama lapsega seotud küsimusi iseseisvalt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 18. jaanuari 2021. a määrusega isa avalduse rahuldamata ning

rahuldas ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt ja andis emale

ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires ja lasteaia

valiku küsimuses. Maakohus rahuldas ema suhtluskorra määramise avalduse osaliselt ning

määras isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:

2-20-12880

1) laps viibib kuni kooli minekuni isa juures kalendri järgi kahel järjestikusel nädalal

reedest pühapäevani ja seejärel üle nädala nädalavahetusel reedest pühapäevani, välja

arvatud juunis, juulis ja augustis. Esimene reede on 22. jaanuar 2021. a. Isa võtab lapse

reedel kell 15.00 lasteaiast või ema elukohast ning viib lapse ema elukohta tagasi

pühapäeva õhtul kell 19.00;

2) laps viibib kuni kooli minekuni juunis, juulis ja augustis vaheldumisi kaks järjestikust

nädalat isa juures ja kaks järjestikust nädalat ema juures;

3) laps viibib alates kooli minekust isa juures igal kalendri järgi paaritul nädalal reedest

pühapäevani, välja arvatud suvisel koolivaheajal juunis, juulis ja augustis. Isa võtab

lapse reedel kell 17.00 ema elukohast ning viib lapse ema elukohta tagasi pühapäeva

õhtul kell 19.00. Isa korraldab lapse ettevalmistamise esmaspäevaseks õppetööks;

4) suvisel koolivaheajal (juunis, juulis ja augustis) viibib laps 2/3 ajast isa juures ja 1/3

ajast ema juures. Konkreetsed ajad lepivad vanemad mõlema vanema puhkuse-

graafikuid arvestades kokku iga kalendriaasta 20. veebruariks. Kui vanemad ei ole

kokku leppinud teisiti, viibib laps isa juures ajavahemikul 14. juuni kuni 11. juuli ja

9. august kuni 29. august;

5) jõuluvaheajal (detsember kuni jaanuar) viibib laps isa juures alates 24. detsembrist kell

19.00. Ema viib lapse 24. detsembril kell 19.00 isa juurde. Laps veedab 31. detsembri

paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga. Paarisaastal viib isa lapse ema juurde

hiljemalt 30. detsembril kell 19.00 ning võtab lapse ema juurest 2. jaanuaril kell 12.00

ja viib lapse ema juurde tagasi koolivaheaja viimasel päeval kell 19.00;

6) sügis- ja talvevaheajal (veebruaris) viibib laps paaritul aastal isa juures ning paarisaastal

ema juures. Isa võtab lapse ema juurest koolivaheaja teisel päeval kell 12.00 ja viib lapse

ema juurde tagasi koolivaheaja viimasel päeval kell 18.00;

7) kevadvaheajal viibib laps paaritul aastal ema juures ja paarisaastal isa juures. Isa võtab

lapse ema juurest koolivaheaja teisel päeval kell 12.00 ja viib lapse ema juurde tagasi

koolivaheaja viimasel päeval kell 18.00;

8) emadepäeva nädalavahetuse veedab laps emaga ja isadepäeva nädalavahetuse isaga.

Teise vanema juures ära jäänud viibimist ei asendata;

9) lapsel on õigus eemal viibiva vanemaga segamatult telefoni või muude sidevahendite

teel suhelda. Vanemad austavad lapse eraelu ja ei kuula pealt ega salvesta lapse

telefonikõnesid teise vanemaga;

10) vanematel on õigus kokku leppida teistsuguses suhtluskorras;

11) suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete

sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS-i teel.

8.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus;

-

vanemad elavad alates 2020. a juulist lahus;

-

laps elab alates 2020. a juulist-augustist emaga;

-

vanemad ei soovi ühist hooldusõigust edaspidi osaliselt ühiselt teostada;

-

mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja teda kasvatama ning soovivad

seda teha;

-

lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe;

-

lapsel on mõlema vanema juures talle vajalikud ja head elutingimused ning võimalus

käia lasteaias;

-

laps peab oma koduks nii ema kui ka isa elukohta;

-

laps soovib nädala sees elada emaga Tallinnas ja käia seal lasteaias ning kohtuda isaga

sageli ja veeta isa juures nädalalõpud;

2-20-12880

-

laps kohtub isaga vastavalt vanemate kokkuleppele;

-

vanemad on ühel meelel selles, et lapsel on õigus isaga kohtuda ja suhelda, kuid ei ole

ühel meelel suhtlemise tingimustes;

-

vanemate suhted on konfliktsed ning see kahjustab lapse kasvatamist ja heaolu;

-

vanemad ei saavutanud kokkulepet.

8.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanemate suutmatuse tõttu leppida kokku

lapse edasises elukorralduses põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse

viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku küsimuses. Lapse huvides on anda selles osas

ainuhooldusõigus emale.

Praeguseks on kujunenud olukord, kus laps on elanud alates 2020. a juulist peamiselt emaga ja

sellise elukorraldusega harjunud. Lapse huvides on tagada talle stabiilne ja rahulik elukorraldus

ning vältida lapse elukorralduses suuri muudatusi ja ootamatusi, isegi kui see on ühe vanema

suhtes vähem õiglane. Kohus möönab, et ema ei teostanud oma vanemlikke õigusi lapse

elukorralduse ühepoolsel muutmisel heas usus ega lähtunud lapse heaolust. See iseloomustab

ema suhtumist isa kui võrdväärse vanema õigustesse ning isa ja lapse suhtesse. Lapse

telefonikõnede pealtkuulamine ja salvestamine näitab üles lugupidamatust ka lapse suhtes.

Kohus ei kiida heaks olukorra tekitamist, kus vanem saavutab ühise hooldusõiguse

regulatsiooni rikkumisega teise vanema ees eeliseid. Kuna aga vanemad kokkuleppele ei

jõudnud, tuleb lähtuda ainult lapse huvidest. Üks osa lapse huvidest on lapse arvamuse

kuulamine ja sellega arvestamine. Laps soovib nädala sees elada emaga Tallinnas ning veeta

nädalalõpud isa juures. Eelnevat kogumis arvestades on põhjendatud lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires ja lasteaia valiku

küsimuses ning anda selles osas ainuhooldusõiguse emale. Põhjendatud ei ole vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine haridusasutuse valiku osas tervikuna, kuna vanemad ei ole

avaldanud eriarvamusi lapse koolimineku küsimuses.

8.3. Ema avaldus isa ja lapse suhtluskorra määramiseks tuleb asjaolusid kogumis arvestades

rahuldada osaliselt. Lapsel on isaga head suhted ja ta soovib väga isaga koos olla. Ei ole põhjust

isa ja lapse suhtlemist piirata. Lapsele on vaja isaga suhtlemisel kindlat rütmi. Säilitamaks lapse

teine kodu ja lähedased suhted isaga, on põhjendatud ja õiglane võimaldada lapsele isaga

sagedasi ja pikaajalisi kohtumisi. Lapse elukoha muutust arvestades on põhjendatud, et laps on

lasteaia- ja koolipäevadel emaga ning isaga kohtumised jäävad koolivaheaegadele ja kooli ajal

puhkepäevadele. Kohtumised lapse, vanemate ja teiste pereliikmete sünnipäevadel saab kokku

leppida täiendavalt ning kokkuleppele mittejõudmisel saab neid tähistada muul ajal.

8.4. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse

esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

9. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse,

millega jätta ema avaldus rahuldamata ja rahuldada isa avaldus.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei arvestanud maakohus kõiki PKS § 137 lg-s 3 loetletud

asjaolusid, s.o isa senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel ning vanemate vaimset

valmisolekut last kasvatada, ning see viis ebaõige kohtulahendini. Alates 2016. aastast kuni

2020. a juulini tegeles lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega peamiselt isa. Hiljem on

seda teinud isa tahte vastaselt ja ema õigusvastase tegevuse tulemusena ema. Maakohus leidis,

2-20-12880

et ema rikkus küll mitmete tegevustega lapse heaolu ning kahjustas lapse ja isa suhet, kuid ei

võtnud seda vaidluse lahendamisel arvesse.

Isa kodu ei ole lapse jaoks võõras koht ning kui laps hakkaks seal uuesti elama, ei oleks see

lapse jaoks suur muutus. Lapsele oleks tagatud stabiilne ja rahulik elukorraldus ka siis, kui isa

saaks tema viibimiskoha määramise küsimuses ainuhooldusõiguse ja laps saaks elada taas

kodus, kus ta on elanud suurema osa elust. Laps läheb 2021. a sügisel kooli ning peab seega

nagunii alustama õppimist uues haridusasutuses. Lapsele ei ole ema juurde jäädes tagatud

suuremat stabiilsust ja rahulikumat elukorraldust, kui isa juures elades. Põhjendatud ei ole

kohtulahendi rajamine olukorrale, mis on saavutatud lapse ja teise vanema õiguste rikkumisega.

Lapse arvamus ei ole kooskõlas tema huvidega ega ole ainus asjaolu, millest hooldusõigust

puudutava vaidluse lahendamisel lähtuda. Laps on oma east tulenevalt mõjutatav ega suuda

oma huve pikas perspektiivis hinnata. Lapse ärakuulamine toimus ajal, mil ta oli pikemat aega

viibinud ema mõjusfääris. Lapse huvides on isa avalduse rahuldamine ja isa jääb maakohtus

avaldatu juurde.

Isale lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise küsimuses ainuhooldusõiguse andmisel tuleb

tühistada ka maakohtu määratud suhtluskord ning vanematel tuleb kokku leppida lapse ja ema

suhtluskorras. Kui aga ainuhooldusõigus jääb selles osas emale, ei tule maakohtu määratud

suhtluskorda muuta. See vastab isa ja lapse huvidele, tagades neile võimaluse olla koos ja

säilitada lähedane suhe.

10. Ema vaidleb isa määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma

varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes maakohtu määruse põhjendustega osas, mida

ema ei vaidlusta.

11. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt resolutsiooni

p-de 3 ja 5.1–5.5 osas, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega anda emale

ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires ja lapse

haridusasutuse valiku küsimuses, muuta määruse resolutsiooni p 5.1–5.5 ning täiendada

määrust kolme suhtluskorra punktiga.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ta rahuldab ema avalduse

üksnes osaliselt. Vanemate vahel on erimeelsused ka lapse koolivaliku küsimuses. Laps peab

saama ilma vaidlusteta jätkata haridusteed Tallinna AAA või mõnes teises elukohajärgses

koolis.

Maakohus on määranud suhtluskorra, mis ei vasta osaliselt lapse huvidele ja mida ei ole

palunud kumbki vanem. Samuti on see osaliselt ebaselge ja mitmeti tõlgendatav. Määruse

resolutsioon peab aga olema võimalikult täpne, kuna isa ei ole kompromissideks valmis ka

kõige lihtsamates küsimustes.

Määruse p-st 5.1 ei saa aru, kas kahel järjestikusel nädalal reedest pühapäevani isa juures

viibimine on alates 22. jaanuarist 2021 ühekordne või korduv lahendus. Lapse ja isa suhtlemine

peaks toimuma igal teisel nädalavahetusel, mitte kahel järjestikusel nädalavahetusel ja siis üle

nädala, kuna muidu ei jää emale võimalust lapsega puhkepäevi veeta.

Määruse p-st 5.2 ei selgu, mitmendast juunist alates ja millise vanema juures algab suhtlus.

Määruse p 5.3 tuleb muuta selliselt, et laps peab jõudma ema juurde tagasi pühapäeval kell

18.00, kuna lapsel on järgmine päev koolipäev.

2-20-12880

Määruse p 5.4 ei ole lapse huvides ja sellega piiratakse põhjendamatult ema suhtlemist lapsega.

Suvevaheajal ühe vanema juures viibimine neli nädalat järjest ei ole mõistlik ning see peaks

toimuma kahe nädala kaupa. Pikaajaline lahusolek ühest vanemast mõjub lapse vanust

arvestades tema psüühikale ja arengule negatiivselt. Ema saab oma puhkusegraafiku sättida

selliselt, et ta saab lapsega suvevaheajal võimalikult palju aega veeta. Ema pakutud lahendus ei

erine lapse ja isa koos veedetavate päevade arvu mõttes maakohtu määrusest ning võimaldaks

lapsel olla sünnipäeval ja jaanipäeval üle aasta erineva vanemaga. Lapse üleandmine

suvekuudel peaks toimuma selliselt, et viimasel suhtluspäeval kell 19.00 läheb lapsele järele

see vanem, kelle juurde laps läheb järgnevateks päevadeks.

Määruse resolutsiooni p 5.5 tuleb muuta selliselt, et kui laps veedab paarisaastal aastavahetuse

emaga, viib isa lapse ema juurde 26. detsembril hiljemalt kell 19.00 ja võtab lapse 2. jaanuaril

kell 12.00.

Määruses on vaja täiendavalt reguleerida, et laps veedab sünnipäeva ja jaanipäeva kordamööda

ema ja isaga. Samuti tuleb määrust täiendada välisriiki reisimist võimaldava punktiga, et vanem

ei peaks selleks kohtusse pöörduma.

12. Isa vaidleb ema määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma

varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes maakohtu määruse põhjendustega osas, mida

isa ei vaidlusta.

Kui emale jääb lapse viibimiskoha küsimuses ainuhooldusõigus ja lapse elukohaks jääb Tallinn,

on isa nõus sellega, et laps hakkab käima Tallinna AAA.

Kohus ei ole suhtluskorra tingimuste määramisel vanemate ettepanekutega seotud ning peab

lähtuma lapse huvidest. Suhtluskorda ei ole vaja muuta ega täpsustada, kuid kui kohus seda

mõnes küsimuses vajalikuks peab, ei tohiks sellega vähendada isa ja lapse koosviibimise aega.

Vanematel on võimalus kokku leppida, millistel perioodidel on laps suvel ema juures ja millistel

isa juures ning neid saab kokku leppida ka nii, et laps ei ole kummagi vanema juures rohkem

kui kaks nädalat järjest. Ema ettepaneku järgi oleks laps suvel isaga 44 päeva ja ema 34 päeva,

mis ei vasta kaugeltki 2/3 ja 1/3 jaotusele. Lapse sünnipäeva ja jaanipäeva tähistamist ning

reisimist ei ole vaja suhtluskorras eraldi reguleerida. Kui reisimisega seonduvat siiski

suhtluskorras reguleerida, tuleks aluseks võtta isa poolt maakohtus tehtud ettepanek.

13. Lapse esindaja vaidleb isa määruskaebusele vastu ja toetab ema määruskaebust osaliselt

suhtluskorda puudutavas osas.

Vanemate ühist hooldusõigust puudutavas osas ei ole alust maakohtu määrust muuta.

Maakohus ei ületanud ema ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse osalisel rahuldamisel

diskretsioonipiire ning muudes hooldusõiguse küsimustes ei ole vanemate vahel lahendamatuid

erimeelsusi.

Maakohus lähtus suhtluskorra määramisel põhjendatult sellest, et laps saaks isaga võimalikult

palju koos olla. Pikema aja veetmine kummagi vanemaga on mõistlik ja annab võimaluse

planeerida pikemaid ettevõtmisi. Suvise suhtluse korralduse muutmiseks ei anna alust see, et

laps ei ole emast varem nii kaua eemal olnud. Asjaolusid, sh lapse vanust, arvestades ei ole

alust arvata, et laps sellega ei harjuks. Vanemad saavad last uue olukorraga kohanemisel

toetada. Täpsustamist vajaksid vaid isa ja lapse juunikuus veedetavad kuupäevad, kuna ema ei

saa lapsega võidupüha ega jaanipäeva tähistada.

2-20-12880

14. Mustamäe Linnaosa Valitsus vaidleb isa määruskaebusele vastu ja toetab ema

määruskaebust.

Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talitus vestles veelkord nii lapse kui ka vanematega,

et hinnata lapse kohanemist lasteaia ja uute sotsiaalsete kontaktidega nii lasteaias kui ka

eelkoolis. Laps avaldas, et talle meeldib rohkem Tallinna lasteaed ning tal on seal palju sõpru,

kuid eelkool talle väga ei meeldi. Ta arvas jätkuvalt, et kõige parem oleks elada emaga ja käia

isal külas, kuid mitte igal nädalavahetusel, et ta saaks ka puhata. Ema kurtis, et vanemad saavad

suhtluskorrast erinevalt aru ning laps ei saa selle alusel erinevaid tähtpäevi emaga veeta. Ema

kinnitas, et ei takista isa ja laste suhtlust, vaid tal on nende suhtlemise üle hea meel. Küll aga

muretseb ema sellepärast, et isa sunnib last tegema asju, mida laps teha ei soovi. Ema sõnul on

laps muutunud Tallinnasse kolides rahulikumaks, mida on kinnitatud ka lasteaiast. Isa ütles, et

hetkel on olukord rahulik, kuid kurtis, et ema ütleb lapsele ette, kus ta olema peab, kui laps

soovib isa juures olla.

Mustamäe Linnaosa Valitsus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes, et konkreetse lapse vabas ja

sundimatus õhkkonnas avaldatud arvamus toetab tema huve ning sellega tuleb arvestada. Lapse

huvides on elada emaga ja suhelda isaga stressivabalt. Samuti on lapse huvides, et tema hariduse

ja tervise küsimustes ei oleks vaidlust. Lapse jaoks oleks vähem stressi tekitav, kui lapse

koolivaliku õigus oleks emal kui vanemal, kellega ta igapäevaselt elab. Ema on vanem, kes

tunneb huvi lapse igapäevase hoolitsuse ja hakkama saamise vastu, toetab last ja otsib vajadusel

abi erinevatelt spetsialistidelt. Isa ütleb tihti lapsele, kuidas ja mida laps tegema peab. Laps elab

uues keskkonnas ja vajab kohanemisel mõlema vanema tuge. Vanematele tuleks teha ettepanek

jätkata perenõustamise teenusega, osaleda individuaalse psühholoogilise nõustamise teenusel

ning osaleda vanemluskoolitusel.

Lapse ema ettepanekud suhtluskorra osas tagavad lapse regulaarse suhtluse mõlema vanemaga.

Vanemad on suutelised suhtluskorras kokku leppima.

15. Alutaguse Vallavalitus vaidleb määruskaebustele vastu, nõustudes maakohtu määruse

põhjendustega.

Kuigi ema viis lapse tema tuttavast keskkonnast ära, ei ole mõistlik last sellest keskkonnast

enam eraldada ja lapse praegust elukorraldust muuta. Lapsele tuleb tagada stabiilne ja rahulik

keskkond ning menetluses on olnud näha, et ka isa mõistab seda. Alutaguse Vallavalitsusel

tekkis vestluse põhjal isaga veendumus, et ta ei tee edaspidi takistusi lapse haridusküsimustes

ja on suuteline tegema emaga selles küsimuses koostööd. Seetõttu võiks vanematele jääda lapse

haridusküsimuses ühine hooldusõigus ning isal tuleks võimaldada selles küsimuses rohkem

kaasa rääkida ja otsuseid teha.

Arvestades, et lapsel on isaga väga head ja soojad suhted, laps peab enda koduks ka isa kodu,

maakohtu määratud suhtluskord võimaldab lapsel ja isal palju koos olla ja arvestab lapse

elurütmi, on maakohtu määratud suhtluskord lapse huvides ja seda ei ole vaja muuta. Isa ja

lapse koosviibimise aega ei tohiks igal juhul piirata.

Vanematevaheline suhtlus on väga pingeline. Vanemad heidavad pidevalt teineteisele midagi

ette ning solvavad ja süüdistavad üksteist. Laps on info edastaja rollis. Vanematel ei ole oskusi

ja arusaama, et teha lahuselavate vanematena koostööd.

Menetluse edasine käik

2-20-12880

16. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5

alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

17. Ringkonnakohus palus 13. jaanuaril 2022 vanematel täpsustada lapse kooliminekuga

seonduvat, ning kui koolivalik on tehtud, siis täpsustada, kas vanemad soovivad jätkuvalt enda

määruskaebuste läbi vaatamist ka ühise hooldusõiguse lõpetamist puudutavas osas. Samuti

palus ringkonnakohus vanematel täpsustada, kuidas on praktikas toiminud maakohtu määratud

suhtluskord ja tuua esile selle täitmisel tekkinud võimalikud probleemid.

18. Isa selgitas, et laps õpib alates 2021. a septembrist Tallinna AAA, mis on lapse

elukohajärgne kool. Kuigi isa soovis, et laps läheks XXX Gümnaasiumisse, ei teinud ta lapse

koolivaliku osas takistusi, kuna lapse huvides oli minna 2021. a septembris kooli. Isa jääb siiski

oma määruskaebuse juurde. Lapse huvides on elada XXXs ja käia seal koolis. Laps on samuti

mitmeid kordi avaldanud, et tahaks sõpradega XXX Gümnaasiumis õppida.

Kuivõrd vanemad vaidlevad selle üle, kumma vanema juures peaks laps elama ja mis koolis

peaks laps käima, tuleks vaidlus Riigikohtu praktikast juhindudes lahendada PKS § 119 alusel

otsustusõiguse andmise teel. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et lapse huvides on elada ema

juures ja õppida Tallinna AAA, ei ole emale vaja anda ainuhooldusõigust lapse elu- ja

viibimiskoha ning kooli küsimuses, kuna need otsustused on tehtud.

Üldjoontes on laps vanemate juures viibinud vastavalt maakohtu määratud suhtluskorrale. Isa

on lapse soovist või COVID-19 piirangutest tulenevalt teinud emale ettepanekuid lapse

täiendavaks viibimiseks isa juures. Ema ei ole nendega nõustunud. Ema on jätkanud isa ja lapse

kõnede salvestamist ning isa halvustamist lapse kuuldes.

19. Ema vastas, et laps õpib Tallinna AAA, kus tal läheb hästi ja kus talle meeldib käia. Lapsele

meeldib väga ka multispordiring ja NNN suusatrenn. Samas ei ole lõplikult lahenenud lapse

viibimiskoha määramise ja haridusasutuse küsimused. Lahkarvamusi on ka suhtluskorra osas,

mistõttu on oluline paika panna võimalikult täpne suhtluskord.

Ema lähtub maakohtu määratud suhtluskorrast, kuid isa seda ei tunnista. Ema on tulnud isale

vastu ja võimaldanud lapsel isaga veeta ka nädalavahetusi, mille laps peaks suhtluskorra järgi

veetma emaga. Isa ei ole aga koostööle orienteeritud ning temaga ei ole võimalik lahendada ka

kõige igapäevasemaid ja lihtsamaid asju nagu lapse üleandmine emalt isale ja vastupidi ning

kohtumiste kellaaegade kokkuleppimine. Isa planeerib lapsele endaga kohtumisi ja üritusi ajale,

mil laps on suhtluskorra järgi emaga. Samuti meelitab ta last enda juurde tulema

nädalavahetusteks, mil laps peaks suhtluskorra järgi olema emaga. Ema tahtis suvel minna

lapsega kolmepäevasele reisile Rootsi ja sai selleks isa kirjaliku loa alles nädal enne reisi.

Seejärel soovis aga isa minna lapsega päev enne reisi võistlusele, st ajal, mil laps pidi

suhtluskorra järgi olema emaga. Ta teatas emale, et kui ema last võistlusele ei luba, võtab isa

reisiks antud nõusoleku tagasi. Ema ei ole pärast seda julgenud välisreise planeerida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et ema määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus

jättis suhtluskorraga määramata lapse üleandmise suvisel ajal ning lapsega reisimise korralduse.

Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega täiendab suhtluskorra tingimusi.

Muus osas ei anna ema määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta. Isa

2-20-12880

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust muuta, mistõttu tuleb see TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta rahuldamata.

21. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Isa vaidlustab maakohtu määrust tema avalduse rahuldamata jätmise ning ema avalduse

rahuldamise osas ning ema tema avalduse rahuldamata jätmise osas. Vanemad vaidlustavad

seega maakohtu määrust tervikuna, mistõttu kontrollib ringkonnakohus selle seaduslikkust ja

põhjendatust terves ulatuses.

22. Esmalt märgib kolleegium, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel tõenditena

vastu ema 24. jaanuari 2022. a seisukoha lisad 1–3, 5, 8, 10–11 ja 15. Need võimaldavad

hinnata, milliste lapse hooldusõiguse küsimuste üle on vanemate vahel erimeelsused ning kas

maakohtu määratud suhtluskorra muutmine on vajalik. Nimetatud seisukohale lisatud ülejäänud

tõendid, s.o lisad 6–7, 9, 9.1, 12–14.2 ja 16–19, jätab kolleegium TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel

asja juurde võtmata, kuivõrd need ei ole asjakohased.

23. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tuvastanud õigesti eeldused, mis annavad alust

vanemate ühise hooldusõiguse PKS § 137 lg 1 alusel osaliselt lõpetada, ning leidnud

põhjendatult, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise

küsimuses lõpetada. Samuti andis maakohus nendes küsimustes ainuhooldusõiguse

põhjendatult emale. Seejuures ei ole maakohus ema ega isa ühise hooldusõiguse lõpetamist

puudutava avalduse lahendamisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud

kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659

vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

23.1. Kolleegium selgitab, et vanematel on PKS § 116 lg 1 kohaselt laste suhtes võrdsed

õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus, mis

tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise

lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest

ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem

PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Ühise hooldusõiguse

korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolsuskohustust

omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemate võrdsuse

põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused,

mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist.

Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse

üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137)

kaudu (vt ka Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24;

5. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-233, p-d 13 ja 14).

Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123,

TsMS § 477 lg 5). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad

last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra

lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Ühise hooldusõiguse

osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate

muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus

2-20-12880

tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud. Vanemate ühist

hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema

õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada tuleb võimalikult

suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane

ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole

põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik.

Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus

selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust

võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse

suhet mõlema vanemaga (vt Riigikohtu 19. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-15686,

p 18; 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19; 5. jaanuari 2022. a määrus

tsiviilasjas nr 2-21-233, p 15).

Vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 23 ning § 137 lg 2 p 2

ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last

kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elamistingimusi. Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine kohtu

kaalutlusotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui alama astme

kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi.

Praegusel juhul ei anna määruskaebuste väited alust arvata, et maakohus oleks ülaltoodu vastu

eksinud, sh mõistnud kehtivat õigust ekslikult või jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud

välja selgitamata või arvestamata.

23.2. Mõlemad vanemad on esitanud kohtule avalduse PKS § 137 alusel ning taotlenud ühise

hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimuses. Vanemate

vahelised erimeelsused lapse viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimuses on võrsunud

sellest, et ema kolis isa nõusolekuta lapsega XXXst Tallinnasse ning pani lapse Tallinnasse

lasteaeda. Isa on olnud seisukohal, et lapse huvides on taastada lapse senine elukorraldus, sh

senine elukoht ja lasteaed. Laps on küll vahepealsel ajal lasteaia lõpetanud ja alustanud

kooliteed Tallinna AAA, kuid isa leiab jätkuvalt, et laps peaks elama temaga ja käima seega

tema elukohajärgses koolis. Ema leiab aga, et lapse elukorralduse muudatused vastasid lapse

huvidele, mistõttu peaks laps jääma elama emaga ja käima tema elukohajärgses koolis. Asja

materjalidest, sh ringkonnakohtu menetluses esitatud menetlusdokumentidest (eelkõige ema

24. jaanuari 2022. a seisukohast ja selle lisadest 4–5, 8, 10 ja 11), nähtub, et vanemate vahel

esineb erimeelsusi ka selles, kus, kellega ja millal laps viibima peaks, s.o lapse igakordses

viibimiskohas. Vanemate vahel olid seega maakohtu menetluse ajal ning on ka praegu

erimeelsused lapse viibimiskoha küsimuses ning kuna need ei puuduta ainult üht konkreetset

küsimust (lapse ühekordselt elukohavahetust), oli põhjendatud nende lahendamine PKS § 137

alusel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise teel.

Kuigi ema soovib lõpetada ühise hooldusõiguse ka lapse haridusasutuse määramise osas ja

saada selles osas ainuhooldusõiguse, ei ole kolleegiumi hinnangul vanemate vahel selliseid

erimeelsusi lapse muude haridusasutuste, sh kooli määramise küsimuses, mis tingiksid selles

osas ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise või

koolivahetuseks otsustusõiguse andmise. Kumbki vanem ei ole väitnud, et ta ei nõustuks teise

vanema koolivalikuga, kui tema ei saa ainuhooldusõigust lapse viibimiskoha määramise

küsimuses. Vastupidi, isa on avaldanud, et kui lapse viibimiskoha küsimuses jääb

ainuhooldusõigus emale ja lapse elukohaks jääb Tallinn, on isa nõus ema koolivalikuga, s.o

2-20-12880

lapse õppimisega Tallinna AAA. Seda kinnitab ka ema 24. jaanuari 2022. a seisukoha lisaks 1–

3 olev vanemate kirjavahetus, milles isa on märkinud, et ootab kohtulahendit ja lähtub sellest

ning kui kohus peaks otsustama, et laps jääb Tallinnasse, tuleb talle leida elukohajärgne

haridusasutus. Arvestades vanemate kodude vahelist kaugust (umbes 180 km), ei ole ka

mõeldav, et laps elaks ühe vanemaga, kuid käiks teise vanema elukohajärgses koolis. Vanemate

vahelise erimeelsuse lahenemisega lapse viibimiskoha küsimuses langeb seega ära vaidlus

lapse kooli valiku küsimuses ning asja materjalidest ei nähtu, et vanemate vahel oleks

erimeelsusi mõne muu haridusasutuse osas. Kolleegium lisab, et vanemate võrdsuse

põhimõttest lapse haridusasutuste määramise küsimuses ei anna alust kõrvale kalduda ainuüksi

asjaolu, et vanematel on muudes küsimustes esimeelsused.

Kuivõrd laps on läinud kooli, ei ole tänaseks enam tähtsust sellel, et maakohus lõpetas vanemate

ühise hooldusõiguse lasteaia määramise küsimuses. Seetõttu ei ole enam tähtsust ka sellel, kas

maakohus lõpetas selles osas õigesti ühise hooldusõiguse ja andis lõpetatud osas

ainuhoodusõiguse emale, või pidanuks andma emale üksnes lasteaiavaliku otsustusõiguse.

23.3. Kolleegiumi hinnangul leiab isa ekslikult, et maakohus ei arvestanud lõpetatud osas

ainuhooldusõiguse emale andmisel PKS § 137 lg-s 3 loetletud asjaolusid. Maakohus võttis

arvesse, et mõlemad vanemad tahavad ja on võimelised last kasvatama ning on seda ka teinud.

Samuti arvestas maakohus sellega, et ema rikkus ühise hooldusõiguse regulatsiooni ega

lähtunud seda tehes lapse heaolust, kuid seadis siiski õigesti esikohale lapse huvid vaidluse

lahendamise ajal. Lapse huvides on jätkata elukorraldust, kus ta elab emaga Tallinnas ja käib

seal koolis. Seda kinnitasid ka lastekaitsetöötajad ning selliselt on tagatud lapse stabiilne

elukorraldus ning see vastab ka lapse enda tahtele. Samuti on mõistlik, et lapse igakordse

viibimiskoha määramise küsimuses on ainuhooldusõigus vanemal, kellega laps peamiselt elab.

24. Kolleegiumi arvates vastab ka maakohtu määratud suhtluskord lapse huvidele ning

maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud

kaalumispiiridest. Samas, kuna on ilmnenud, et vanematel on keeruline jõuda kokkuleppele

lapse üleandmisega seonduvas, kui see ei ole suhtluskorras täpselt reguleeritud, ning ka lapse

reisimisega seonduvas, tuleb selguse loomiseks suhtluskorra tingimusi täiendada.

24.1. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks

on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega

koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku

lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse

korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi

asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida

tuleb seda, et reisimine oleks lapsele liiga koormav. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse

suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh

suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend

olema suhtlemise aegade osas täpne. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord

kindlaks määrata, sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga

konkreetse asja eripärast. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava

vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted

ja kontakti mõlema vanemaga (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

2-20-12880

83-11, p-d 21 ja 22; 7. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22; 21. märtsi

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

24.2. Ema on palunud muuta maakohtu määratud suhtluskorra p 5.1–5.5, tuginedes sellele, et

need kas ei vasta lapse huvidele või on ebaselged. Isa on avaldanud, et kui lapse viibimiskoha

küsimuses jääb ainuhooldusõigus emale, on ta maakohtu määratud suhtluskorraga nõus.

Kolleegiumil ei ole alust arvata, et suhtluskorra p-s 5.4 reguleeritud suvine suhtlemine, mille

järgi on laps vanemate muu kokkuleppe puudumisel kõigepealt neli nädalat isaga, siis neli

nädalat emaga ja lõpuks kolm nädalat isaga, kahjustaks lapse huve, mh, et lapse emotsionaalne

side kummagi vanemaga sellise ajavahemiku jooksul kahjustuks või katkeks. On mõistlik, et

laps viibib suvel mõlema vanemaga pikemaid perioode. See võimaldab planeerida nii pikemaid

sise- kui ka välisreise, samuti veeta lapsel rohkem aega vanemate sugulastega. Eemal viibivale

vanemale jääb võimalus suhelda lapsega segamatult sidevahendite teel. Lisaks on vanematel

alati võimalus leppida kokku teistsuguses 2/3 ja 1/3 jaotust arvestavas suvises suhtluskorras,

mis on ka eelistatud, kuna see võimaldab paremini arvestada vanemate suviseid puhkusi ja muid

asjaolusid, mis võivad omada suvise aja jaotamisel tähtsust, näiteks lapse sünnipäeva ja

jaanipäeva tähistamist. Kolleegium ei pea seega põhjendatuks muuta suvise suhtlemise aja

jaotust, mis on ette nähtud juhuks, kui vanemad ei jõua muus jaotuses kokkuleppele. Kuna aga

suhtluskorra p-s 5.4 ei ole reguleeritud lapse üleandmisega seonduvat, s.o kumb vanem lapsele

järele läheb ja mis kellaajal, ning vanematel on olnud probleeme selles kokku leppimisega

(vt ema 24. jaanuari 2022. a seisukoha lisad 4 ja 15), tuleb vanemate vaheliste vaidluste

vältimiseks lapse üleandmisega seonduvat täpsustada. Kolleegiumi arvates on mõistlik ema

ettepanek, et suvekuudel läheb viimasel suhtluspäeval kell 19.00 lapsele järele see vanem, kelle

juurde läheb laps järgnevateks päevadeks.

Ülejäänud suhtluskorra punkte ei ole alust muuta. Arvestades seda, et laps on läinud kooli ja

suhtluskorra p-d 5.1 ja 5.2 on kaotanud toime, ei hinda kolleegium menetlusökonoomilistel

kaalutlustel ema vastuväiteid nendele suhtluskorra punktidele. Lapse järgmiseks koolipäevaks

ettevalmistumist ei mõjuta see, kas ta jõuab pühapäeval ema juurde tagasi kell 18.00 või kell

19.00, mistõttu ei ole põhjust muuta suhtluskorra p 5.3. Ema ei ole esitanud ühtegi põhjendust

selle kohta, miks tuleks muuta suhtluskorra p 5.5. Kolleegiumi hinnangul on lapse huvides veeta

isaga jõuluvaheajal rohkem aega, kuivõrd see võimaldab lapsel säilitada lähedast suhet

lahuselava vanemaga.

24.3. Ema on palunud suhtluskorda täiendada ka kolme uue punktiga, täpsemalt reguleerida

suhtluskorras lapse sünnipäeva ja jaanipäeva tähistamist ning reisimisega seonduvat.

24.3.1. Kolleegium leiab, et suhtluskorda tuleb täiendada reisimist puudutava punktiga, sest

mõlemad vanemad soovisid reisimisega seonduvat reguleerida ning vanematel on lapse

välisreiside korraldamise osas erimeelsused, sh osutus emal viimase reisi kooskõlastamine

isaga keeruliseks (vt ema 24. jaanuari 2022. a seisukoha lisa 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa aga kohus määrata reisimisega seonduvat täielikult ei ema ega isa taotletud viisil.

2-20-12880

Kolleegium selgitab, et kuna emale jääb lapse viibimiskoha määramise õigus Eesti Vabariigi

piires, tähendab see seda, et vanemad peavad lapsega välisriiki reisimise otsustama ka edaspidi

ühiselt, lapse huve silmas pidades, ning välisriiki reisimiseks on vaja teise vanema nõusolekut.

Kolleegiumi hinnangul ei saa kohus kohustada teist vanemat andma reisiks etteulatuvalt

nõusolekut, teadmata konkreetse reisi asjaolusid ja tingimusi ning hindamata, kas see on lapse

huvides. Eesti piires lapsega reisimiseks ei ole aga emal vaja isa nõusolekut, kuna emal on õigus

määrata Eesti piires ise lapse viibimiskoht. Samas tuleb arvestada, et ajal, mis isa viibib lapsega

kohtu määratud suhtluskorra alusel, on ka isal PKS § 145 lg 3 järgi õigus otsustada lapse

tavahooldamise asju ning määrata, kus ta lapsega kohtumiste ajal viibib.

Eeltoodut arvestades ei saa ringkonnakohus kohustada vanemaid andma lapse välisreisiks

etteulatuvalt nõusolekut. Küll aga saab kohus reguleerida välisriiki reisimisega seonduvaid

muid küsimusi, sh seda, mil viisil ja millal peavad vanemad reisimise soovist teist vanemat

nõusoleku saamiseks ette teavitama ning millised asjaolud enne reisi teatavaks tegema. Samuti

aitab vanemate vahel selgust luua see, kas ja millal tuleb reisidokumendid üle anda. Sellest

tulenevalt täiendab kolleegium maakohtu määrust välisriiki reisimise korraldamise osas

selliselt, et kumbki vanem peab vähemalt kaks nädalat enne teist vanemat reisi sihtkohast,

algusest ja kestusest e-kirja teel teavitama ning reisi toimumise korral tema valduses olevad

lapse reisidokumendid teisele vanemale üle andma. Küll aga ei pea kolleegium põhjendatuks

ema soovi, et lapsega reisimine võiks toimuda ka ajast, mil laps on suhtluskorra järgi teise

vanemaga. Laps veedab suhtluskorra alusel koolivaheaegadel pikki perioode nii ema kui ka

isaga ning lisaks sellele on laps emaga kõik paarisnädalad tervikuna ja paaritud nädalad kuni

reede õhtuni. Ema saab seega reisid lapsega planeerida ajale, mil laps on suhtluskorra alusel

temaga. Lisaks võib osutuda keeruliseks kompenseerida isale tema ja lapse suhtlemise aega,

mis jääb ema ja lapse reisi tõttu ära, kuna laps peab kooliajal olema Tallinnas.

24.3.2. Kolleegium ei pea vajalikuks suhtluskorda täiendada lapse sünnipäeva ja jaanipäeva

tähistamist puudutavate punktidega.

Suvine suhtluskord on kehtestatud selliselt, et selles märgitud kuupäevad kohalduvad üksnes

juhul, kui vanemad ei jõua teistsugusele kokkuleppele. Seejuures on vanematel kohustus teha

suvepuhkusi planeerides koostööd ning lapse huvides on see, et vanemad on suvise suhtluskorra

osas paindlikud ja lepivad kokku suhtlemise aegades, mis võimaldab lapsel veeta ka tähtpäevi

vastavalt olukorrale mõlema vanemaga. Kui aga sellisele kokkuleppele ei jõuta, saab eemal

viibiv vanem suhelda lapsega tema sünnipäeval telefoni või muude sidevahendite teel ning

tähistada lapsega koos tema sünnipäeva muul ajal. Jaanipäeva tähistamine koos lapsega ei ole

kolleegiumi hinnangul sedavõrd oluline, et vanemal peab tingimata olema võimalus tähistada

seda koos lapsega.

25. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus isa määruskaebuse rahuldamata ning

rahuldab ema määruskaebuse osaliselt ja tühistab vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra

määramata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega täpsustab

suhtluskorras lapse üleandmist suvisel ajal ning täiendab suhtluskorda lapse reisimist

puudutava punktiga. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.

26. Määruskaebuste menetlemise kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 II lause alusel

menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause

alusel riigi kanda.

2-20-12880

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik