2-19-1892/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-1892

Kohtuasi

X hagi C ja D vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Kostja I osas 1440 eurot

Kostja II osas 1440 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Kostja I: C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: D (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate seaduslik esindaja Q ja lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Grete Kirsimaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.04.2021 otsus, millega hagi elatise vähendamiseks jäeti

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.

3. Vähendada X-lt Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsusega C kasuks välja mõistetud

igakuist elatusraha alates 05.02.2019 kuni C täisealiseks saamiseni 247,99 euroni.

4. Vähendada X-lt Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsusega D kasuks välja mõistetud

igakuist elatusraha alates 01.01.2020 kuni D täisealiseks saamiseni 278,57 euroni.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude poolte endi kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-19-1892

2

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, laste isa) esitas 05.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse C (kostja I, tütar)

ja D (kostja II, poeg) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada temalt Tartu

Maakohtu 04.12.2014 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-57818 kostjate kasuks

miinimummääras väljamõistetud igakuist elatist kuni 110 euroni.

2. 22.04.2019 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda. 15.11.2019 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja

saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Hagiavalduse kohaselt on laste olukord tänaseks oluliselt muutunud, mis annab aluse

elatise vähendamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-

16-17988 määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed koolis

õppetöö toimumise ajal isa juures üle ühe nädalavahetuse iga kuu teisel ja neljandal

nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni ning vaheaegadel viibivad nad võrdselt

kummagi vanema juures. Kostjad viibisid hageja juures 2018. aastal kokku 105 päeva,

mis moodustab 28,77% ja see tähendab, et ka edaspidi viibivad lapsed isa juures

ligikaudu 1/3 kalendriaastast ja on sel ajal isa ülalpidamisel. Hageja taotleb ka

perehüvitiste mahaarvamist kostjate ülalpidamiseks vajaminevast rahast. Perehüvitist

makstakse vähemalt 160 eurot kummagi kostja kohta. Seega jääb ühe lapse igakuiseks

ülalpidamiskuluks 380 eurot, millest poole ehk 190 eurot peaks kandma laste ema. Kuna

lapsed viibivad hageja juures 28,77% ajast, oleks õiglane, kui hageja elatise maksmise

kohustus ühe lapse kohta oleks 109.33 eurot kuus, mis ümardatult on 110 eurot kuus.

Elatis kuulub vähendamisele ka seetõttu, et kahe lapse ülalpidamiseks ühes kuus ei kulu

1080 eurot. Tuleb arvestada TÜ RAKE uuringuga, mille kohaselt lapse keskmised

vajadused on madalamad kui kahekordne elatise miinimummäär.

4. Ka hageja ülalpeetavate arv on muutunud. Tema ülalpidamisel on täiendavalt 2019.

aastal sündinud laps, kelle igakuiste vajaduste suurus on 364 eurot, sh eluase 144 eurot,

toit 60 eurot, riided-jalatsid 40 eurot, mähkmed 40 eurot, tervishoid 5 eurot, hügieen 5

eurot, turvavarustus 20 eurot, beebikaubad 49.70 eurot.

5. Hageja igakuine sissetulek on 624.39 eurot ja kohustused panga ees 336.15 eurot.

Hagejale kuulub kinnistu, kus ta elab. Sõidukeid hagejale ei kuulu.

6. Hageja leidis, et kostjate vajadused ei ole nii suured, kui nad soovivad seda näidata.

Kostjate vastuväited

7. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Olukord ei ole niivõrd muutunud, et see tooks

kaasa vajaduse elatise vähendamiseks. Elatise otsus on tehtud ajal, kui lapsed elasid

emaga ja suhtlesid isaga nädalavahetustel. Kostjad viibisid osalise aja hageja juures ka

ajal, mil esialgne kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta tehti ning seda asjaolu on

otsuse tegemisel arvestatud. Tegelikkuses ei ole lapsed kindlaksmääratud suhtluskorra

mahus isaga suhelnud. Kuna laste vajadused ei ole kahekordsest miinimummäärast

2-19-1892

3

väiksemad, pigem suuremad, sest kostja II on erivajadusega laps, siis puudub alus

vähendada elatist riiklike peretoetuste võrra. TÜ RAKE uuringu andmed on vananenud

ning neid ei saa arvestada.

8. Kostja I igakuised vajadused koosnevad järgmisest:

- eluasemekulu 80 eurot,

- toidukulu 100 eurot,

- sidekulu 11 eurot,

- hügieenitarvete kulu 15 eurot,

- tervishoiukulu 10 eurot,

- riiete-jalatsite kulu 100 eurot,

- lapse koolikohustuse täitmise kulu 15 eurot,

- huviringide kulu (ratsutamistrenn, hobuse varustus) 200 eurot,

- transpordikulu (sh ühistransport 27 eurot, kütusekulu jm sõiduki kasutamisega seotud

kulu 105 eurot) 132 eurot,

- taskuraha 40 eurot,

- muu kulu (sh lemmiklooma kulu, suvelaager) 232 eurot.

9. Kostja II igakuised vajadused koosnevad järgmisest:

- eluasemekulu 80 eurot,

- toidukulu 130 eurot,

- sidekulu 7 eurot,

- hügieenitarvete kulu 50 eurot,

- tervishoiukulu 35 eurot,

- riiete-jalatsite kulu 120 eurot,

- lapse koolikohustuse täitmise kulu 15 eurot,

- arendavad mänguasjad 30 eurot,

- rehabilitatsiooni teenused 110.25 eurot,

- huviringide kulu (hoki, kardi- krossitrenn) 185 eurot,

- transpordikulu (sh ühistransport 27 eurot, kütusekulu jm sõiduki kasutamisega seotud

kulu 247 eurot) 274 eurot,

- taskuraha 40 eurot,

- muu kulu (sh suvelaager) 10 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohtu 05.04.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

- kostjad on hageja lapsed, kes elavad emaga;

- Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-57818 mõisteti hagejalt

kummagi kostja ülalpidamiseks välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast kuni vastava kostja täisealiseks saamiseni;

- Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17988 määrati

kindlaks hageja ja kostjate vaheline suhtluskord;

- hageja on väljamõistetud elatist tasunud, võlgnevus puudub (II kd, tl 156 pöördel);

- hageja ülalpidamisele on lisandunud augustis 2019 sündinud tütar.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast tsiviilasjas nr 2-14-57818 tehtud kohtulahendit on

muutunud asjaolud – kostjate ülalpidamine vahetult suhtluse ajal, suurenenud riiklik

lastetoetus ja hageja täiendav ülalpeetav - sellises määras, mis tooks kaasa

väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse (tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 459, § 497).

2-19-1892

4

13. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja I igakuised vajadused koosnevad järgmisest (vt

nt I kd tl 161 pöördel, I kd tl 187 pöördel – 189): toidukulust 100 eurot, sidekulust 11

eurot, hügieenitarvete kulust 15 eurot, tervishoiukulust 10 eurot, riiete-jalatsite kulust

100 eurot, lapse koolikohustuse täitmise kulu 15 eurot, huviringide kulu:

ratsutamistrenn 112.50 eurot, taskuraha 40 eurot. Seega puudub vaidlus selles, et kostja

I igakuised vajadused on vähemalt 403.50 eurot.

14. Pooled vaidlevad järgmiste kostja I poolt väljatoodud kulude suuruse üle: eluaseme kulu

80 eurot, huviringikulu 87.50 eurot, transpordikulu 132 eurot, muu kulu (sh

lemmiklooma kulu, suvelaager) 232 eurot.

15. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja II igakuised vajadused koosnevad järgmisest (vt

nt I kd tl 161 pöördel, I kd tl 187 pöördel – 189): toidukulust 130 eurot, sidekulust 7

eurot, riiete-jalatsite kulust 120 eurot, lapse koolikohustuse täitmise kulu 15 eurot,

huviringide kulu (hokitrenn, v.a suvekuud) 85 eurot, taskuraha 40 eurot, muu kulu (sh

suvelaager) 10 eurot. Seega puudub vaidlus selles, et kostja II igakuised vajadused on

vähemalt 407 eurot, v.a suvekuud, mil ei toimu treeningut.

16. Pooled vaidlevad järgmiste kostja II poolt väljatoodud kulude suuruse üle: eluaseme

kulu 80 eurot, hügieenitarvete kulu 50 eurot, tervishoiukulu 35 eurot, arendavad

mänguasjad 30 eurot, rehabilitatsiooni teenused 110.25 eurot, huviringikulu 100 eurot,

transpordikulu 274 eurot.

17. Kostjad on esitatud tõendid igakuise eluaseme kulu kohta kogusummas 233.52 eurot (I

kd tl 75). Arvestades asjaolu, et eluaset jagavad viis isikut (kostjad, kostjate ema ja tema

abikaasa ning kostjate ema ja tema abikaasa ühine laps), siis tuleb lugeda kummagi

kostja eluaseme kulu suuruseks 46.70 eurot.

18. Vanematel on ühine hooldusõigus mõlema kostja osas, mistõttu tuleb vanematel ühiselt

katta lastele valitud huviringid. Kostja I ratsutamistreeningu kulu on tõendatud 125 euro

ulatuses, millele lisandub saapakulu 60 eurot, kiivri kulu 35 eurot ja suvine laagrikulu

(I kd 164G pöördel, II kd tl 164H, I kd 164H pöördel, I kd tl 164 I, II kd tl 11). Kostja

II on tõendanud jäähokitreeningu kulu 85 eurot kuus ja karditreeningu kulu 125 eurot (I

kd tl 18, I kd 164F). Kohus peab mõistlikuks ja kostjate huve arvestaks huviringikuluks

kostjal I 200 eurot kuus, mis sisaldab mh vajalikku varustust ja laagris osalemise tasu,

ning kostjal II 185 eurot, mis sisaldab mh varustust (I kd tl 50) ning arvestab vähenenud

kulu suvekuudel ja võimalikku treeningutel osalemise ebaregulaarsust.

19. Kostja I on märkinud igakuise transpordikuluna 132 eurot (sh ühistransport 27 eurot,

kütusekulu jm sõiduki kasutamisega seotud kulu 105 eurot) ning esitanud nimetatu

kohta tõendina ühe bussipileti (vt nt I kd tl 49). Kostja II on märkinud igakuise

transpordikuluna 274 eurot (sh ühistransport 27 eurot, kütusekulu jm sõiduki

kasutamisega seotud kulu 247 eurot). Kostja II esitatud terviseandmete kohaselt on

kostjal II ühistranspordi kasutamine tasuta. Kostjad ei ole kulude suurust enamas määras

tõendanud ning kohus loeb nimetatud summad ülepaisutatuks. Kohus peab mõistlikuks

transpordikuluks olukorras, kus laste huvitegevused asuvad kodukohast eemal, kostja I

osas 50 eurot kuus ning kostja II osas, kelle teraapiateenus asub samuti kodukandist

eemal, 100 eurot kuus.

20. Kostja I on märkinud muu kulu (sh lemmiklooma kulu, suvelaager) suuruseks 232 eurot

ning esitanud selle kohta tõendeid (I kd 164K). Kuna kohus on lugenud kostja I

laagrikulu huviringikulu hulka, siis sellele kohus täiendavat hinnangut ei anna.

Vanematel on ühine hooldusõigus ning kui vanemad on leidnud, et kostja I vajab hobust

ja koera, siis tuleb tagada ka nende ülalpidamine. Küll aga ei nõustu kohus kostjaga I

selles, et hobuse ostukulu (I kd tl 164K) tuleb jagada ühe aasta peale. Kohus peab

mõistlikuks jagada kulu kuue aasta peale, s.o igakuine kulu (1731 eurot : 72 kuuga) on

24 eurot. Koera osas on kostja I esitanud ravikulu 241.61 eurot (I kd tl 164K pöördel).

2-19-1892

5

See kulu ei ole kindlasti igakuine. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jagada ravikulu 12

kuu peale, s.o igakuine kulu 20.13 eurot. Seega on kostja I muude kulude suuruseks

44.13 eurot kuus.

21. Kostja II on märkinud igakuise hügieenitarvete kulu suuruseks 50 eurot ja

tervishoiukuluks 35 eurot ning esitanud selle kohta tõendeid (I kd tl 58, I kd tl 70, I kd

tl 164A) kogusummas 142.64 eurot. Samas ei ole täielikult tegemist igakuiste kuludega,

nt aktiivsusmonitori näol. Seetõttu peab kohus põhjendatuks lugeda hügieeni- ja

tervishoiukuluks kokku 60 eurot.

22. Kostja II on märkinud igakuiseks kuluks arendavate mänguasjade osas 30 euro ning

esitanud selle kohta tõendeid (I kd tl 61, I kd tl 62) kogusummas 33.58 eurot. Samas

üldteadaolevalt ei osteta lapsele igakuiselt mänguasju, ka mitte arendavaid esemeid,

mistõttu on mõistlik lugeda nimetatud kulu kahe kuu peale, s.o 16.79 eurot kuus.

23. Kostja II on märkinud igakuiseks rehabilitatsiooniteenuste kuluks 110.25 eurot. Kostjal

II on tuvastatud puue ja määratud sotsiaaltoetus (I kd tl 22) ning ta osaleb Keila

Rehabilitatsioonikeskuse

teenustel

(vt

I

kd

tl

164A

pöördel

–

164E).

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 22.07.2020 vastusest (I kd tl 193) nähtub, et SKA tagab

kostjale II teenuseid 2580 euro ulatuses (2020. aastal) ning selles ulatuses on võimalik

teenuseid saada MTÜ-st Keila Rehabilitatsiooni Keskuses. Kui kostja II

rehabilitatsiooniteenuste kuluks on 110.25 eurot kuus, s.o 1323 eurot aastas, siis seega

on see kulu kaetud SKA tellitud teenusega ning puudub vajadus arvata see lapse

vajaduste hulka, mis tuleb vanaematel kanda.

24. Kostjate põhjendatud vajaduseks, arvestades vanemate kokkuleppeid hariduse-

huvialade osas, tuleb kostja I puhul lugeda 744.33 eurot ja kostja II puhul 815.49 eurot

kuus. Kuna kostjate vajadused ületavad kahekordset elatise miinimummäära, siis tuleb

hagejal

tasuda

elatis

vastavalt

04.12.2014

otsusega

väljamõistetule,

s.o

miinimummääras.

25. Ainuüksi asjaolu, et kostjad viibivad vastavalt kohtumäärusele kaks korda kuus

nädalalõppudel hageja juures, ei anna alust muuta kehtiva elatise suurust, sest mõlema

kostja vajadused on enam kui 160 euro võrra suuremad kahekordsest miinimumelatise

määrast. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kui suures mahus täpselt kummagi kostja

osas suhtluskord tegelikkuses toimib ning kui suures ulatuses suhtluskorra ajal hageja

täiendavalt kumbagi kostjat üleval peab.

26. Asjaolu, et hagejal on alates 2019. aastast täiendav ülalpeetav, ei ole takistanud hagejal

tasuda kostjatele elatist vastavalt 04.12.2014 otsusele. Seetõttu puudub vajadus hinnata

täiendavalt hageja majanduslikku seisundit. Hageja majanduslik seisund ei ole nii halb,

kui ta ise seda näidata soovib. Nimetatut tõendab mh hageja pangakonto väljavõte.

27. Puudub alus vähendada väljamõistetavat elatist riiklike toetust arvelt. Kostjale I

makstav riiklik toetus on 60 eurot kuus ning kostjale II makstav toetus 100 eurot kuus

(PHS § 17 lg 3). Samuti saab kostjate seadusliku esindaja pere lasterikka pere toetust

300 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). Kuna kostjate vajadused ületavad kahekordset elatise

alammäära (vastavalt 160 euro ja 230 euro võrra), siis katavad toetused ära osaliselt

keskmisest suuremad vajadused. Hageja on võimeline nõutavas määras elatist tasuma.

28. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

29. Hageja esitas 06.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada,

teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hageja esitas taotluse uute tõendite (Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsus, X OÜ

vastus päringule, B vastus päringule, OÜ K vastus päringule) vastuvõtmiseks.

2-19-1892

6

30. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et mõlema kostja vajadused ületavad

kahekordset elatise miinimummäära. Kohus on jätnud osad tõendid analüüsimata,

mitmete hageja väidetega arvestamata ja nendega mittearvestamise põhjendamata.

Kostjate ema sissetulekud ei võimalda kanda sellises ulatuses lastega seotud kulutusi

nagu kostjatel väidetavalt on (kostjate ema ülalpidamisel on 4 last). Samuti ei võimalda

hageja majanduslik olukord tal tasuda kolmele lapsele elatist miinimummääras.

Vanemate varalised vahendid ei võimalda tagada kostjatele sellist elulaadi nagu see neil

väidetavalt on. Kahekordse miinimumelatise summa on täna oluliselt suurem kui

Justiitsministeeriumi tellimusel 2020. a veebruaris valminud uuringuga „Lapse

vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“

31. Hageja ei nõustu sellega, et poolte vahel puudub vaidlus kostja I igakuiste toidukulude,

sidekulude, hügieenitarvete kulude, tervishoiukulude, riiete-jalatsite kulude, lapse

koolikohustuse täitmise kulu, huviringide kulu ja taskuraha suuruse osas ning kostja II

igakuiste toidukulude, sidekulude, riiete-jalatsite kulu lapse koolikohustuse täitmise

kulu, huviringi kulu 85 eurot, taskuraha ja muu kulu osas. Kostjate kulud on

ülepaisutatud ja tõendamata ning sellised kulud ei nähtu kostjate ema pangakontode

väljavõtetest. Kostjad on esitanud oma kulude tõendamiseks arveid, mida igakuiselt

ja/või püsivalt ei esine.

32. Kostjate eluasemekulud on tõendamata. Maakohus on lähtunud veebruarikuu

kommunaalkulude arvest, mis on eelduslikult suurem kui aasta keskmine. Lisaks tuleb

eluasemekulud jagada kuue inimese vahel, kuna kostjate ema pere on kuueliikmeline.

Arvestades arvel nr 19033 kajastud kululiike ja asjaolu, et kulusid küttele ei esine

rohkem kui 6 kuul aastas (seejuures ei ole need kõikidel kuudel nii suured kui

talvekuudel), ei saa kummagi kostja kulu eluasemele olla suurem kui 30 eurot kuus.

33. Kostja I huviringikulud ei ole täies ulatuses tõendatud. Kui ühe trenni tasu on 12,5 eurot,

siis keskmine ratsutamistrenni tasu on 112,5 eurot kuus (9 x 12,5 eurot). Kulud

ratsutamisvarustusele ei ole 50 eurot kuus. Saapakulu (60 eurot) ja kiivri kulu (35 eurot)

ei ole igakuiselt esinevad kulud, neid kulusid tuleb käsitleda mitme aasta kuludena.

Lisaks on pärast maakohtu otsuse tegemist hagejale teatavaks saanud, et 2021. aastal ei

ole kostja I ratsutamistrennis käinud ning kostjate ema ei ole sellega seoses kulutusi

kandnud (vt apellatsioonkaebuse lisa 1). Otsused, mis puudutavad laste huviharidust, on

teinud laste ema ainuisikuliselt.

34. Kostja I transpordikulu 50 eurot kuus ei ole tõendatud. Laste ema pangakonto

väljavõttelt ei nähtu selliseid kulutusi transpordile ja kütusele.

35. Kostja I muude kulude osas märkis hageja, et koera ravikulu 20,13 eurot ei ole lapse

ülalpidamiskulu. Peresse võetud koera käsitlemine lapse koerana ja koera lapse

kuludeks lugemine ei ole põhjendatud. Lemmikloomaga seotud ühekordse kulu

(ravikulu) esinemise korral ei ole põhjendatud käsitleda seda regulaarse kuluna. Hobust

ei ostetud seoses kostja I trenniga. Kostjate ema pangakonto väljavõttest on näha, et

08.06.2020 on tehtud viimane makse, täna hobusega seotud kulu enam ei esine. Hagejat

ei ole kaasatud koera ja hobuse võtmise otsuste tegemisse.

36. Kostja II riiete-jalatsite kulu 120 eurot kuus on ülepaisutatud. Kostja II poolt esitatud

kuludokumentidelt nähtuvad kulutused riietele ja jalatsitele ei ole igakuised kulud.

37. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal II esineb igakuiselt jäähokitreeningu kulu 85 eurot

ja karditreeningu kulu 125 eurot. Hageja tõi maakohtu menetluses välja, et kostja II ei

käi karditrennis ja suvekuudel jäähokitrenni ei toimu. Arvestades, et kostja II ei käi

karditrennis ning jäähokitrenne suvekuudel ei ole, on huviringikulu 185 eurot

põhjendamatult suur. Lisaks ei selgu maakohtu otsusest, kuidas on maakohus vastava

kulu osas võtnud arvesse kulusid varustusele ja vähenenud kulu suvekuudel.

2-19-1892

7

38. Otsusest ei selgu, millel põhineb maakohtu järeldus, et olukorras, kus kostja II

huvitegevus

ja

teraapiateenus

asuvad

kodukohast

eemal,

on

mõistlikuks

transpordikuluks 100 eurot. Nimetatud summa kujunemine ei ole jälgitav ega tõendatud.

Ühistranspordi kasutamine on kostjale II tasuta. Kostjate ema pangakontode

väljavõtetest ei nähtu sellises summas kulutusi transpordile ja kütusele ning kostjate

ema pangakontolt nähtuvaid kulutusi ei saa kostjate ema pere koosseisu arvestades

käsitleda vaid kostjate kuludena.

39. Maakohtu seisukohtadest ei selgu, miks on maakohus pidanud kostja II hügieeni- ja

tervishoiukuluks 60 eurot kuus. Kostjate ema pangakonto väljavõte sellises ulatuses

kulutusi ei kinnita, sh ei nähtu sealt igakuist enureesi aparaadi rendikulu 15 eurot kuus

ega muude kulude kandmist kostjate poolt väidetud ulatuses. Kostja II hügieeni- ja

tervishoiukulud hüvitab osaliselt riik.

40. Arvestades peretoetuste suurust, tuleb hageja poolt makstavat elatist vähendada alla

miinimummäära. Kostjate ema saab seoses nelja lapse kasvatamisega peretoetusi 620

eurot kuus, iga lapse kulutusi saab kostjate ema kanda lastetoetuste ja lasterikka pere

toetuse arvel seega 155 euro ulatuses kuus. Lisaks saab kostja II puudetoetust 161,09

eurot kuus. Samuti on kostjate ema saanud toetust vallalt (kostja II 1. klassi minemise-

ja huvitegevusetoetus) ja laste trennitasudelt on laste ema saanud tulumaksu tagasi.

Hageja väited kostja II puudetoetuse, 1. klassi minemise toetuse, huvitegevuse toetuse

ja tulumaksu tagastuse kohta on maakohus käsitlemata jätnud. Maakohus on kostjate

toetuste suurust ebaõigesti hinnanud. Miinimumelatist tasudes täidab hageja lapse

ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses kui laste ema.

41. Maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata vahetu ülalpidamise andmisega. Lapsed

viibivad isa juures ka poole koolivaheaegade, sh suvevaheaja, ajast, mil isa katab lastega

soetud kulud ning laste emal ei ole sel ajal lastega seotud kulutusi.

42. Maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata hageja ülalpidamiskohustusega kolmanda

lapse suhtes. Kostjatele igakuiselt 292 euro tasumine on olnud võimalik seetõttu, et

hageja kolmanda lapse ema ja hageja elukaaslane on osalenud kolmanda lapse

ülalpidamises suuremas ulatuses kui hageja. See, et hageja osaleb kostjate ülalpidamises

suuremas ulatuses kui oma kolmanda lapse ülalpidamises, rikub kolmanda lapse õigusi

ja huve ning toob kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Maakohus järeldus hageja

majandusliku seisundi kohta on põhjendamata.

Vastustaja seisukoht

43. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostjad palusid jätta uued tõendid vastu võtmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

44. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud

poolte endi kanda.

45. Seoses alates 01.01.2022 muutunud õigusliku olukorraga, kus seadusandja muutis

perekonnaseaduses alaealise lapse elatise arvestamise regulatsiooni (sh § 101) selliselt,

et sidus väljamõistetava elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast

kuupalga alammäärast, siis alates 01.01.2022 ei muutu elatise suurus enam

proportsionaalselt kuupalga alammäära muutumisega.

46. Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele järgmised uued tõendid : vastused hageja

järelpärimistele X OÜ-t, L, OÜ-t K, B-lt ja Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsus.

47. TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada

üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi

2-19-1892

8

esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama. Hageja on põhjendanud tõendite hilisemat esitamist sellega, et

talle ei olnud need tõendid varem kättesaadavad. Ringkonnakohus selle põhjendusega

ei nõustu. Hagejal oleks juba maakohtu menetluse ajal olnud võimalik teha vastavad

järelpärimised, samuti saada Sotsiaalkindlustusameti otsus. Eeltoodu alusel jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid vastu võtmata. Tõendite

elektroonilise esitamis tõttu neid ei tagastata.

48. Hageja taotles Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-57818 hagejalt

kostjate kasuks miinimumsummas väljamõistetud elatise vähendamist põhjusel, et

kostjad viibivad rohkem aega hageja juures, mil hageja annab kostjatele vahetult

ülalpidamist, suurenenud on riiklik lastetoetus, mis laekub kostjate emale ning hagejale

on lisandunud täiendav ülalpeetav. Hageja esitas elatise vähendamise hagi 05.02.2019,

milles ta oli nõus maksma kummalegi kostjale 110 eurot kuus.

49. Eelduslikult oli kuni 01.01.2022 lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 oli kuupalga alammäär 540 eurot kuus, millest

pool on 270 eurot. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584 eurot ja pool sellest on

292 eurot. Niisiis saab eeldada, et lapse igakuiste vajaduste katmiseks kulub kuupalga

alammäära summa ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid üldjuhul

tõendada. Siiski tuleb kohtul hinnata lapse vajadusi juhul, kui on esitatud elatise

vähendamise hagi ja hageja soovib elatise vähendamist alla miinimumelatise määra

(RKTKo nr 2-16-118651, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus on seetõttu

õigesti laste vajadusi hinnanud.

50. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti kostjate põhjendatud vajadused

kostja I osas 744,33 eurot ja kostja II osas 815,49 eurot.

51. Maakohus täitis seejuures asjakohaselt selgitamiskohustust (TsMS § 392 lõige 1) ja

hindas kogutud tõendeid TsMS § 232 lõike 1 kohaselt kogumis igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on

tõendatud või mitte. Seejuures lähtus maakohus asjakohaselt TsMS § 230 lõigetest 1 ja

2 ning arvestas, et ülalpidamisasi on hagimenetluses lahendatav vaidlus, kus kohus ise

kogub tõendeid erandjuhtudel vaid laste huvides. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses lahendi korrata (TsMS

§ 654 lõige 6).

52. Maakohus ei jätnud osasid tõendeid analüüsimata ega hageja väidetega põhjendamatult

arvestamata. Asjaolu, et hageja hinnangul kostjate ema sissetulekud ei võimalda kanda

sellises ulatuses lastega seotud kulutusi ning kõik kulutused ei nähtu kostjate ema

pangakonto väljavõttelt, ei tähenda kostjate poolt esiletoodud ja tõendatud vajaduste

puudumist. Maakohus on hinnanud kulutusi vastavalt esitatud tõenditele ja

üldteadaolevatele asjaoludele. Hageja väidab, et kostjate kulutused on ülepaisutatud,

kuid hageja ei ole kostjate tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.

53. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et otsused, mis puudutavad laste huviharidust, on

teinud laste ema ainuisikuliselt. Vanematel on ühine hooldusõigus ja hageja ei ole

vaielnud vastu sellele, et tütar tegeleks ratsutamisega ja poeg jäähoki ja kardisõiduga.

54. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle

tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja

varalise seisundi proportsioonile (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 16).

55. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades hageja ja laste huve, võimaldab

hageja varaline seisund täita ülalpidamiskohustust laste emaga võrdses osas, ilma et

2-19-1892

9

hageja kahjustaks enda ja oma kolmanda lapse elustandardit. Maakohus on hinnanud

hageja kontoväljavõtet ja elustiili ning leidnud põhjendatult, et hageja majanduslik

olukord ei ole nii halb, nagu ta seda näidata soovib. Hagejale kuulub mööblipaigalduse

ettevõte ja ta maksab iseendale palka. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja

teinud kontole suures ulatuses sularaha sissemakseid ja saab makseid erinevatelt

eraisikutelt. Sellest nähtub, et hageja kogu sissetulek ei ole kontrollitav. Hagejale

kuulub uus suur eramu, perekonna kasutuses on mitu autot. Hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline kandma kokku kolme lapse

ülalpidamiskulusid vajalikus määras.

56. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kolmanda lapse

sündimine ei anna käesoleval juhul alust kostjate kasuks väljamõistetud

miinimumelatise vähendamiseks.

57. Maakohus asus seisukohale, et kuna kostjate vajadused ületavad tunduvalt

miinimumelatise määra, ei anna asjaolu, et kostjad viibivad vastavalt kohtumäärusele

kaks korda kuus nädalalõppudel hageja juures, alust muuta kehtiva elatise suurust.

Samuti puudub alus vähendada väljamõistetavat elatist riiklike toetust arvelt. Nende

maakohtu seisukohtadega ringkonnakohus ei nõustu.

58. Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17988 määrati

kindlaks isa ja laste suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed koolis õppetöö

toimumise ajal isa juures iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel reede õhtust

pühapäeva õhtuni ning vaheaegadel viibivad nad võrdselt kummagi vanema juures.

Kostjad vaidlesid selle vastu ja leidsid, et nad tegelikult nii palju isa juures ei viibi, eriti

kostja II.

59. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui vanemate vahel on kindlaks määranud

suhtluskord, siis tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades sellest ka lähtuda. Kui

juhinduda sellest, kui palju aega viibib hageja lastega tegelikult koos, raskendab see

laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise.

60. Kehtiva suhtluskorra kohaselt viibivad kostjad hageja juures pooled vaheaja päevad ja

kaks korda kuus kaks päeva nädalavahetustel. Suhtluskorra alusel ei viibi kostjad hageja

juures 28,77% ajast, nagu hageja märgib, vaid ca 25 % ajast. Ringkonnakohus võtab

aluseks

2020/2021.

õppeaasta

koolivaheajad

https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017011

1) I

vaheaeg

19.10.2020

kuni

25.10.2020

–

7

päeva

2) II

vaheaeg

23.12.2020

kuni

10.01.2021

–

14

päeva;

3) III

vaheaeg

22.02.2021

kuni

28.02.2021

–

7

päeva;

4) IV

vaheaeg

19.04.2021

kuni

25.04.2021

7

päeva;

5) V vaheaeg 14.06.2021 kuni 31.08.2021 - 78 päeva

61. Seega kokku on vaheaja päevi 113 päeva, millest pool on 56,5 päeva. Sellele tuleb

lisada 4 päeva kuus, mis ei kattu koolivaheaegadega, mis on mitte rohkem kui 35,5

päeva. Seega kokku on kostjad isa juures 92 päeva aastas, mis teeb ca 25 % ajast.

62. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab

kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu,

et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel,

kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas,

arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2).

Kohtupraktikas on leitud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada,

et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Kui teine vanem sellega ei nõustu,

siis on tal last esindades võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps

2-19-1892

10

viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks kulutusi tegema (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 23.3).

63. Aja, mil lapsed on isa juures, kannab isa eelduslikult laste igapäevakulusid, milleks

ringkonnakohus peab toidukulu ja kulutusi eluasemele ning vabale ajale (taskuraha).

Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt on eluasemekulud kummagi kostja osas 46,70 eurot

kuus, kulutused toidule kostja 1 puhul 100 eurot ja kostja II puhul 120 eurot ning vaba

ja kulutused (taskuraha) kummagi kostja puhul 40 eurot. Seega on kostja I

igapäevakulutused kuus kokku 186,70 eurot, millest tuleb üks neljandik, see on 46,68

eurot, maha arvestada, sest neid kulutusi kannab hageja vahetult. Kostja II

igapäevakulud kuus on kokku 206,70 eurot, millest tuleb 1/4, see on 51,68 eurot, maha

arvestada, mida kannab hageja vahetult. Muude kulutuste osas ei ole ringkonnakohtu

hinnangul kulutuste vähendamine põhjendatud, sest esile toodud asjaoludest ja esitatud

tõenditest ei saa järeldada, et kostja kannab veel hagejate igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks kulutusi, mida saaks arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena.

Suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed isa juures üksnes nädalavahetustel ja

koolivaheaegadel, mil nad ei käi koolis ega huviringides. Samuti on laste transpordi

kulud seotud koolis, huviringides ja teraapias käimisega ja need kulud kannab kostjate

ema, kes lapsi kooli, huviringidese ja teraapiasse viib. Seega kannab hageja vahetult

kostja I kuludest 46,68 eurot ( 25 % 186,70-st) ja kostja II kuludest 51,68 eurot ( 25 %

206,70-st).

64. Ringkonnakohus leiab, et arvesse tuleb võtta ka kostjate ema poolt saadavat lastetoetust

ja lasterikka pere toetust, mille arvelt on võimalik katta laste ülalpidamiskulusid.

Ringkonnakohus ei nõustu, et elatist tuleks vähendada kostjale II määratud

puudetoetuse võrra ja võimalike ühekordsete toetuste võrra, mis on mõeldud

spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjate ema saab

nelja lapse peale lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kokku 620 eurot , mis teeb ühe

lapse kohta 155 eurot kuus.

65. Eeltoodud asjaolude annab ringkonnakohus, kokkuvõtva hinnangu, kas kostjate kasuks

välja mõistetud elatist tuleb hageja kaebuse alusel vähendada.

66. Punkti 50 kohaselt on põhjendatud lähtuda kostja I ülalpidamise kulust 744,33 eurot

kuus ja kostja II puhul 815,49 eurot kuus. Nii ema kui isa peab sellest kulust kandma

poole ehk kostja I puhul 372,17 eurot ja kostja II puhul 407,75 eurot.

67. Punkti 64 alusel saab elatise summa määramisel arvestada lapse- ja peretoetustega, st

155 eurot kummagi kostja kuludest on sellega kaetud. See vähendab kummagi vanema

kanda jäävat summat 77,50 euro võrra lapse kohta. Seega jääb vanema kanda kostja I

osas 294,67 eurot ( 372,17-77,50) ja kostja II osas 330,25 eurot (407,75-77,50).

68. Punkti 63 järgi saab lähtuda sellest, et hageja kannab vahetult ülalpidamiskulu kostja I

osas 46,68 eurot kuus ja kostja II osas 51,68 eurot kuus.

69. Järelikult on hagejal veel vaja kanda 247,99 eurot (294,67-46,68) kostja I ülalpidamise

kuludest ja 278,57 eurot ( 330,25-51,68) kostja II ülalpidamise kuludest.

70. Hageja pidi Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsuse kohaselt tasuma kummalegi kostjale

elatist 2019. aastal 270 eurot kuus ning 2020, ja 2021 aastal 292 eurot kuus.

71. Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks kostja II osas 2019. aastal.

Elatist tuleb vähendada kostja I osas alates vähendamishagi esitamisest 05.02.2019 kuni

kostja I täisealiseks saamiseni summani 247,99 eurot ja kostja II osas alates 01.02.2020

kuni kostja II täisealiseks saamiseni summani 278,57 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-19-1892

11

72. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab Ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel

maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest puudub vajadus neid rahaluiselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)