2-20-7367/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7367

Kohtuasi

OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihalduri Indrek

Lepsoo hagi X vastu rahalise kohustuse täitmise

tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 556,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ Pessaraag (pankrotis) (registrikood 11276805)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Saar

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.04.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jätta X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-7367

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (hageja) esitas 21.05.2020

Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise

tagasivõitmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt nimetati Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr

2-19-10988 OÜ Pessaraag (endine ärinimi OÜ Q-haus Baltic; võlgnik) ajutiseks

pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 13.11.2019 määrusega kuulutati välja võlgniku

pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

3. Perioodil 15.11.2006 - 05.09.2019 oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja. Võlgniku

100% osanikuks oli perioodil 16.09.2013 - 12.08.2019 OÜ MERU BALTIC, millise

juhatuse liikmeks ja osanikuks oli omakorda kostja. 12.08.2019 osa müügilepinguga

müüs võlgniku osanik OÜ MERU BALTIC oma 100% suuruse osaluse 1 euro eest

Arting Consult OÜ-le, kelle juhatuse liikmeks on D. 03.09.2019 ainuosaniku otsusega

kutsuti võlgniku juhatuse liikme kohalt tagasi senine juhatuse liige, s.o kostja, valiti

uueks juhatuse liikmeks D ja võlgniku uueks ärinimeks sai senise OÜ Q-haus Baltic

asemel OÜ Pessaraag.

4. Võlgniku põhitegevusalaks oli kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja

nende elementide tootmine. 2018. a. augustis tekkisid võlgnikul probleemid Norra

ettevõttega AF Gruppen Norge AS seoses võlgniku poolt Norras ehitatud majadega.

Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnik esitanud perioodil 29.06.2018 -

21.12.2018 AF Gruppen Norge AS-le arveid kogusummas 814 763,53 eurot, millest jäi

võlgnikul saamata 746 654,52 eurot. Hageja hinnangul on võlgniku makseraskused

saanud alguse seega seoses Norrast laekumata arvetega enam kui 700 000 euro ulatuses,

millega võlgnik oma tegevuses arvestanud oli ning mille tagajärjel tekkisid võlgnikul

kiiresti likviidsusprobleemid jooksvate kohustuste täitmisel. Seejärel makseraskuste ja

probleemide tekkimisel kohustuste täitmisel asutas võlgnik tütarettevõtte ja viis välja

kogu võlgniku majandustegevuseks vajaliku vara, sh tootmiseks vajaliku kinnistu.

Hageja hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2019. a.

veebruarikuus, kui võlgnik andis tasuta ära tütarettevõtte Q-haus Prefab OÜ osaluse,

millisesse ettevõttesse oli võlgnik varasemalt üle viinud kogu majandustegevuseks

vajaliku vara.

5. Võlgniku kassaraamatu väljavõtte kohaselt on võlgniku kassas olnud viimaste rahaliste

vahendite arvelt tagastatud kostjale laenu kogusummas 14 404,07 eurot, 31.07.2019 14

000 eurot ning 13.08.2019 404,07 eurot. Andmed laenu tagastamise summade ja

kuupäevade kohta pärinevad võlgniku juhatuse liikmelt D, kes esitas vastavad andmed

hagejale 18.09.2019. Kostja andis kohtus võlgniku vande esitatud andmete alusel

06.12.2019 ning D 09.12.2019.

6. 13.12.2019 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles palus tagastada võlgniku

pankrotivarasse rahalised vahendid summas 14 404,07 eurot. 07.01.2020 esitas kostja

vastuse hageja nõudekirjale. Vastusele lisatud kassaraamatu väljavõtte kohaselt on

kostjale tagastatud laenu hoopis 10.04.2019 summas 10 000 eurot, 31.05.2019 summas

4000 eurot ning 14.07.2019 summas 404,07 eurot. Kostja on oma 07.01.2020 vastuses

hageja nõudekirjale lisanud juurde seega kassaraamatu väljavõtte, mis erineb sellest,

mille on esitanud hagejale võlgniku juhatuse liige D. Kostja poolt esitatud kassaraamatu

väljavõtet on võrreldes D poolt esitatud andmetega muudetud. Muudetud on seejuures

2-20-7367

raamatupidamises kannete 19.190209 ja 19.190228 kuupäeva ja summat ning

täiendavalt sisestatud raamatupidamisse täiesti uus kanne 19.190229.

7. 25.03.2020 saatis võlgniku juhatuse liige D hagejale kinnituse, milles kinnitas, et

18.09.2019

hagejale

esitatud

võlgniku

raamatupidamise

andmed

kõikide

pearaamatukontode kohta on tõesed ning hagejale esitatud võlgniku raamatupidamise

andmed kajastavad võlgniku tehingute tegemise aega.

8. Hageja leiab, et kostjale 14 404,07 euro suurune laenu tagastamine kahjustab teiste

võlgniku võlausaldajate huve ning see tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 ja

§ 113 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks

tunnistada. Rahaline kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist

ning rahalise kohustuse täitmisega kostjale kahjustati mitmete tänaseks võlgniku

pankrotimenetluses nõudeavalduse esitanud võlausaldajate huve, sh suuremate

nõuetega võlausaldajate KPMG Tax AS, Crowdestate Collateral Agent OÜ, Norra

maksuamet, A&S Bygg og Renovering AS huve, kelle nõuded võlgniku vastu olid

kostjale laenu tagastamise hetkeks sissenõutavaks muutunud, kuid kelle nõudeid kassas

olnud rahaliste vahendite arvelt ei rahuldatud. Selliselt eelistati ühte võlausaldajat

põhjendamatult teistele. Võlgnik oli rahalise kohustuse täitmise ajal juba püsivalt

maksejõuetu.

Võlgniku

pankrotimenetluses

on

tuvastatud

võlgniku

püsiva

maksejõuetuse tekkimise ajana 2019. a. veebruar. Kostja oli rahalise kohustuse täitmise

ajal võlgniku juhatuse liige, seega võlgniku lähikondne, kelle puhul eeldatakse, et ta oli

võlgniku maksejõuetusest teadlik.

9. Kui kostja asub kohtumenetluses väitma, et nõude aluseks tuleb võtta kostja poolt

hagejale 07.01.2020 esitatud kassaraamatu väljavõte, siis esitab hageja alternatiivse

nõude PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel, sest rahaline kohustus täideti kahe aasta jooksul

enne ajutise halduri nimetamist.

10. Hageja palub tunnistada kehtetuks võlgniku kassast kostjale rahalise kohustuse täitmine

kogusummas 14 404,07 eurot, mõista kostjalt võlgniku kasuks välja põhinõue 14 404,07

eurot, viivis kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna

põhinõudelt 14 404,07 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras alates 21.05.2020 (s.o hagi esitamisest) kuni kohtuotsuse tegemise

päevani ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni.

Kostja vastuväited

11. Kostja palus hagi jätta rahuldamata.

12. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et võlgniku kassaraamatu väljavõtte kohaselt on

võlgniku kassas olnud rahaliste vahendite arvelt tagastatud kostjale laenu kogusummas

14 404,07 eurot, s.o 31.07.2019 summas 14 000 eurot ning 13.08.2019 summas 404,07

eurot. Kostja on esitanud pankrotihaldurile pearaamatu väljavõtte, mille kohaselt on

kostjale tagastatud laenu 10 000 euro ulatuses 10.04.2019, 4000 eurot 31.05.2019 ja

404,07 eurot 14.07.2019 ning kostjal puuduvad andmed selle kohta, miks halduri

käsutuses olev pearaamatu väljavõte erineb hageja väljavõttest.

13. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas laenu tagasimaksed kostjale kahjustasid

võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1 mõttes. Hageja eelistamise väide on arusaamatu

ning hageja on vaid üldsõnaliselt märkinud, et väljamaksete tegemine kostjale oli

põhjendamatu. Pankrotihaldur ei suutnud tõendada kostjale maksete tegemise

majanduslikku ebaotstarbekust. Võlgnik ei saanud isegi teoreetiliselt muutuda

maksejõuetuks kostjale laenu tagasimaksete tõttu. Laenu tagasimaksed, mida

pankrotihaldur soovib tagasi võita, moodustasid need võlgniku kohustustest kõigest

0,59%.

2-20-7367

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohtu 13.04.2021 otsusega hagi rahuldati, tunnistati võlgniku rahalise

kohustuse täitmine kostjale summas 14 404,07 eurot tagasivõitmise korras kehtetuks ja

mõisteti kostjalt võlgniku kasuks välja põhinõue 14 404,07 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 1032,69 eurot ja alates 14.04.2021 viivised põhinõudelt 14 404,07

eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

15. Kohus tuvastas järgnevad asjaolud:

-

Harju Maakohtu 09.09.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10988 nimetati võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo;

-

13.11.2019 määrusega tsiviilasjas kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks Indrek Lepsoo;

-

perioodil 15.11.2006 - 05.09.2019 oli võlgniku juhatuse liikmeks kostja;

-

võlgniku 100% osanikuks oli perioodil 16.09.2013 - 12.08.2019 OÜ MERU

BALTIC, millise juhatuse liikmeks ja osanikuks oli omakorda kostja;

-

alates 05.09.2019 on võlgniku uueks ärinimeks senise OÜ Q-haus Baltic asemel OÜ

Pessaraag ja võlgniku juhatuse liikmeks on D.

16. Pooled vaidlevad selle üle, millal toimus võlgniku poolt rahalise kohustus täitmine

kostjale ja kas rahalise kohustuse täitmisega kostjale on kahjustatud võlausaldajat huve.

17. Käesoleval juhul on täidetud PankrS § 109 lg-s 1 ja § 113 lg 1 p-s 2 sätestatud rahalise

kohustuse täitmise tagasivõtmise eeldused: a) rahaline kohustus täideti kolme kuu

jooksul enne ajutise halduri nimetamist; b) rahalise kohustuse täitmine kahjustas

võlausaldajate huve, c) täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise

tähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades ja d) võlgnik oli täitmise ajal

maksejõuetu ja e) võlausaldaja teadis või pidi seda teadma.

18. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et võlgniku kassas olnud vahendite arvelt on

tagastatud kostjale laenu 31.07.2019 summas 14 000 eurot ning 13.08.2019 summas

404,07 eurot. Selliselt on võlgnik täitnud rahalise kohustuse kostjale kolme kuu jooksul

enne ajutise halduri nimetamist 09.09.2019. Võlgniku juhatuse liige D on esitanud

18.09.2019 hagejale andmed võlgniku poolt kostjale laenu tagastamise summade ja

kuupäevade kohta. Kostja on kohtus andnud võlgniku vande hageja poolt esitatud

andmete alusel 06.12.2019 (tlk 21). Samade andmete alusel on võlgniku vande andnud

09.12.2019 D (tlk 22). Hageja on esitanud 13.12.22019 kostjale nõude rahalise

kohustuse tagastamiseks pankrotivarase (tlk 24-25). Koos vastusega hageja

nõudekirjale on kostja 27.12.2019 edastanud hagejale võlgniku pearaamatu väljavõtte

(tlk 26-27). Kostja poolt esitatud hilisem pearaamatu väljavõte ei ole usaldusväärne

tõend, sest selline pearaamatu väljavõte on esitatud hagejale alles pärast seda, kui hageja

esitas kostjale kohtuvälise ettepaneku raha tagastamiseks tuginedes asjaolule, et maksed

tehti 3 kuu jooksul enne ajutise halduri nimetatamist. Lisaks on kostja ise andnud kohtus

06.12.2019 võlgniku vande, milles on kinnitanud, et esitatud andmeid võlgniku vara,

võlgade ja äritegevuse koha on temale teadolevalt õiged. Kohtule esitatud 16 aastase

kogemusega raamatupidajana töötanud W selgituse kohaselt on võrreldud kostja poolt

esitatud kassaraamatu väljavõtet D poolt esitatud kassaraamatu väljavõttega ning on

leitud, et, kostja poolt esitatud kassaraamatu väljavõtte kohaselt on muudetud

raamatupidamiskannete 19.190209 ja 190228 kuupäeva ja summat ning sisestatud

raamatupidamisse täiesti uus kanne 19.190229 (tlk 109-112). Seega on kosta poolt

hilisemalt esitatud kassaraamatu kandeid muudetud ja tegemist ei ole usaldusväärse

dokumendiga. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus võlgniku poolt kostjale tagastatud

laenu aja ja summa osas hageja poolt kohtule esitatud pearaamatu väljavõttest.

2-20-7367

19. Riigikohus on lahendi nr 2-16-18957 punktis 15 leidnud, et võlausaldajate huvide

kahjustamist tuleb eeldada juhul, kui hageja tõendab, et vaidlusaluste makseteta oleks

rahasumma, mis võlausaldajate vahel pankrotimenetluse tulemusena jaotatakse, suurem

summast, mis võlausaldajate vahel tagasivõitmise aja seisuga jaotatakse. Teisisõnu saab

võlausaldajate huvid lugeda eelduslikult kahjustunuks, kui hageja tõendab, et

võlausaldajate nõuded oleksid hüpoteetiliselt ilma vaidlusaluste makseteta saanud

suuremas ulatuses rahuldatud, võrreldes sellega, millises ulatuses need saaksid kaetud

tagasivõitmise aja seisuga. Käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, et võlgniku poolt

kostjale tehtud väljamakse moodustab kõigest 0,59 % võlgniku kohustustest. Võlgniku

poolt kostjale tehtud makseteta oleks võlausaldajate vahel pankrotimenetluse

tulemusena jaotatav summa 14 404,07 euro võrra suurem võrreldes sellega, millises

ulatuses need saaksid kaetud tagasivõitmise aja seisuga. Kostjale välja makstud

14 404,07 eurot jaguneks kõigi võlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõude

suurusega. Võlgnikul oli kostjale laenu tagastamise hetkel sissenõutavaks muutunud

kohustusi vähemalt 670 000 eurot (tlk 113-135). Juhul, kui kostjale ei oleks laenu

tagastatud, oleks ta samuti üks võlgniku võlausaldajatest.

20. Riigikohus on lahendi nr 2-16-18957 punktis 16 leidnud, et kui hageja tõendab, et

vaidlusaluste maksetega on üht võlausaldajat (kostjat) teistele eelistatud seeläbi, et

temale tagastati laenu samal ajal, kui olid olemas teised võlausaldajad, kelle nõudeid ei

täidetud, ei pea hageja täiendavalt tõendama, et kostjale maksmine oli majanduslikult

ebaotstarbekas. Sellisel juhul tuleb kostjal tõendada, et temale maksmine oli

majanduslikult otstarbekam võlgniku teiste kohustuste täitmisest. Käesoleval juhul

kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et temale maksete tegemine

oli majanduslikult otstarbekas, temale maksete tegemine oli oluline võlgniku

majandustegevuse jätkamise seisukohast või kostjale laenu tagastamine oleks kaasa

toonud võlgniku vara suurenemise.

21. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja veebruaris 2019 ja seega oli võlgnik

kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal maksejõutu (PankrS § 1 lg-d 2 ja 3). Tsiviilasjas

nr 2-19-10988 13.11.2019 tehtud kohtumäärusest nähtuvalt kohus tugines pankroti

väljakuulutamisel ajutise pankrotihalduri 17.10.2019 aruandele, mille kohaselt võlgniku

kohustuste suuruseks on 2 679 698,82 eurot ning puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Aruandes leitakse, et võlgniku makseraskused on saanud alguse seoses

Norrast laekumata arvetega enam kui 700 000 euro ulatuses, millega võlgnik oma

tegevuses arvestanud oli ning mille tagajärjel tekkisid võlgnikul kiiresti

likviidsusprobleemid jooksvate kohustuste täitmisel. Kogutud andmete kohaselt on AF

Gruppen Norge AS arvete tasumata jätmise põhjuseks võlgniku poolsed probleemid

seoses tarnete, kvaliteediprobleemide ja viivitustega (tlk 8-10). Pankrotihaldur Indrek

Lepsoo poolt kohtule esitatud ettekande kohaselt 2018. a. augustis tekkisid võlgniku

sõnul probleemid Norra ettevõttega AF Gruppen Norge AS seoses võlgniku poolt

Norras ehitatud majadega. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnik esitanud

perioodil 29.06.2018 - 21.12.2018 AF Gruppen Norge AS-le arveid kogusummas 814

763,53 eurot, millest jäi võlgnikul saamata 746 654,52 eurot. Võlgnikku Norras

esindanud õigusbüroolt saadud andmete kohaselt oli AF Gruppen Norge AS tasumata

arvete

jätmise

põhjuseks

võlgniku

poolsed

probleemid

seoses

tarnete,

kvaliteediprobleemide ja viivitustega. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks loeb

haldur hiljemalt 2019. a. veebruarikuu (tlk 16-18).

22. Kostja oli võlgniku juhatuse liige ja seega võlgniku lähikondne (PankrS § 117 lg 2 p 1).

PankrS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku

maksejõuetusest teadis.

2-20-7367

23. Kuna

kohus

rahuldab

hagi,

siis

jäävad

menetluskulud

kostja

kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

24. Kostja esitas 13.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

25. Hageja poolt esitatud nn kassaraamatu väljavõtted on raamatupidamislikud dokumendid

ega kinnita seda nagu oleks võlgniku kassas olnud viimaste rahaliste vahendite arvelt

tagastatud kostjale laenu kogusummas 14 404,07 eurot, s.o 31.07.2019 summas 14 000

eurot ning 13.08.2019 summas 404,07 eurot.

26. Täitmata on PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused.

Tõendamata on teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Arusaamatu on võlgniku

väide, et väidetava väljamaksega eelistati kostja huve. Kuskilt ei nähtu, kas ja millised

võlausaldajad olid võlgnikul vaidlusaluste maksete tegemise ajal. Menetluses ei ole

leidnud tõendamist, nagu oleks kostjale, kes kasutas võlgniku raha ettevõtte

võlausaldajatele tasumiseks, oleks neid makseid teinud majanduslikult ebaotstarbekalt.

Võlgnik ei muutunud maksejõuetuks kostjale laenu tagasimaksete tõttu. Kostjale tehtud

laenu tagasimaksed, mida pankrotihaldur soovib tagasi võita, on 14 404,07 eurot. Seega

moodustasid need võlgniku kohustustest kõigest 0,59%.

Vastustaja seisukoht

27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

29. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on

kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu

nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on

piisava põhjalikkusega käsitletud enamikku apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei

pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise

seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas

esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid

õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid

menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

30. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel maakohtu poolt tuvastatud

vaidlustamata asjaoludest:

-

võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja veebruaris 2019;

-

09.09.2019 määrusega nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur;

-

13.11.2019

määrusega

kuulutati

välja

võlgniku

pankrot

ja

nimetati

pankrotihalduriks Indrek Lepsoo;

-

perioodil 15.11.2006 - 05.09.2019 oli kostja võlgniku juhatuse liige ja seega

võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 mõttes;

-

võlgniku poolt pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on kostjale tagastatud

laenu võlgniku kassas olnud vahendite arvelt 14 404,07 eurot 31.07.2019 ja 404,07

eurot 13.08.2019;

2-20-7367

-

pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku kohustuste suuruseks 2 679 698,82 eurot

ning puudus vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada.

31. Maakohus luges põhjendatult ebausaldusväärseks kostja poolt kohtule esitatud

kassaraamatu väljavõtte, kuna selles on esialgsega võrreldes kandeid muudetud.

Esialgse kassaraamatu andmete õigsust kinnitasid kohtule vannet andes nii võlgniku

juhatuse liige D kui ka kostja.

32. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et tegelikult ei ole talle laenu tagastatud ja rahalised

vahendid on kulunud hoopis võlgniku kohustuste täitmiseks teiste võlausaldajate ees.

Kostja ei väitnud maakohtus hagile vastu vaieldes, et vaidlusaluste maksetega ei

tagastatud kostjale laenu ning tegelikult on kostja võlgnikult saadud raha kasutanud

võlgniku kohustuste täitmiseks. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud

uued

faktilised

asjaolud

niivõrd,

kuivõrd

nende

esitamine

on

lubatud.

Apellatsioonkaebuses ei ole kostja põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust,

mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel kostja uued väited tähelepanuta.

33. Maakohus tuvastas õigesti, et rahalise kohustuse täitmisega kostjale kahjustati teiste

võlausaldajate huve, kuna kostjat eelistati põhjendamatult teistele võlausaldajatele.

Kostjale tagastati laenu ajal, kui võlgnikul olid olemas ka teised võlausaldajad, kelle

nõudeid ei täidetud. Võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb eeldada juhul, kui hageja

tõendab, et vaidlusaluste makseteta oleks rahasumma, mis võlausaldajate vahel

pankrotimenetluse tulemusena jaotatakse, suurem summast, mis võlausaldajate vahel

tagasivõitmise aja seisuga jaotatakse ( RKTKo nr 2-16-18957, p 15). Kuna hageja

tõendas, et vaidlusaluste maksetega on üht võlausaldajat (kostjat) teistele eelistatud

seeläbi, et temale tagastati laenu samal ajal, kui olid olemas teised võlausaldajad, kelle

nõudeid ei täidetud, ei pea hageja täiendavalt tõendama, et kostjale maksmine oli

majanduslikult ebaotstarbekas. Sellisel juhul tuleb kostjal tõendada, et temale maksmine

oli majanduslikult otstarbekam võlgniku teiste kohustuste täitmisest (RKTKo nr 2-16-

18957, p 16).

34. Iseenesest on õige kostja väide, et võlgnik ei muutunud maksejõuetuks kostjale laenu

tagastamise tõttu, kuna võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2019 veebruaris. See ei

välista aga võlgniku maksejõuetust makse tegemise ajal, mis on üheks tagasivõitmise

eelduseks. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõimtine on võimalik juhul, kui on

täidetud vastavad pankrotiseaduses sätestatud eeldused. Pankrotivõlgniku kohustuste

summa ning tagasivõidetava rahalise kohustuse summa proportsioon ei oma seejuures

tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud

kostja

kanda

ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja

kanda.

36. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu

seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)