4-21-4347/40 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(6)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-21-4347 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi C (ik. XXXXXXXXXX) väärteoasi Karistuseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2021. a otsus Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2022 Apellatsiooni esitaja Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuur Kohtuistungile ilmunud isik Menetlusaluse isiku C kaitsja v.adv Margus Lentsius RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2021 otsus väärteoasjas nr 4-21-4347 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

2. Mõista Eesti Vabariigilt C kasuks valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks välja 900 eurot (sh käibemaks).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus lõpetas 29. detsembri 2021 kohtuotsusega väärteomenetluse C suhtes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Eesti Vabariigilt mõistis maakohus C kasuks välja 2655 eurot valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks.

2(6)

2. Väärteokirjelduse kohaselt läks C 24.08.2021 kell 10:56 xxx kohtutäitur X sõiduki juurde ja kahjustas sõiduki esiklaasi liistu eemaldamisega. Sõiduk Ford Fiesta registreerimismärgiga XXXXXX on kahjustatud. Kohtutäitur X täitis tööülesandeid, kuid ei saanud sõidukist väljuda, sest C takistas teda, lõhkudes autot. Kahju 100,00 eurot. Kohtutäitur tuli täitma kohtuotsust, mille kohaselt kell 11.00 oli ette nähtud aia eemaldamine teelt, mille oli sinna paigaldanud YYY kinnistu omanik. Oma sellise tegevusega C pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

3. Tallinna Ringkonnakohtule esitas kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Kostenok 28. jaanuaril 2022. a Pärnu Maakohtu otsusele apellatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, C süüdi tunnistamist KarS § 218 lg 1 järgi ja karistamist 15 ööpäevase arestiga. Kaitsjale välja makstud tasu palub kohtuväline menetleja jätta isiku kanda. Apellatsiooni põhjendustes ei nõustuta maakohtu seisukohaga selles, et C süüdi tunnistamiseks puudub subjektiivse kooseis. Kohtuväline menetleja leiab, et subjektiivne koosseis KarS § 218 lg 1 alusel C karistamiseks on täidetud. Apellant möönab, et kohus hindas tahtluse momenti, kuid maakohus jõudis järeldusel, mis ei vasta kogumis hinnatavate tõenditele. Seega tegemist on materiaalõiguse väära kohaldamisega. Maakohus ei märkinud, mida ta silmas pidas, kas menetlusaluse isiku tegevus toimus siis kergemeelsusest või hooletusest. Maakohus on märkinud vaid seda, et nägemispuuet arvestades ei ole eluliselt usutav, et ta haarates kinni sõiduki esiklaasist, nägi liistu ja rebis selle lahti või pidas võimalikuks, et rebib liistu lahti ja möönis seda. Kohtuvälise menetleja hinnangul vajab lahendamist seega küsimus, kas C teadis kooseisuasjaolusid st kas ta teadis, et kui ta liikuvast sõidukist kinni hoiab, võivad selle osad murduda/lahti tulla/ saada rikutud ja kas ta tahtis, et nii juhtub. Kohtuväline menetleja leiab erinevalt maakohtu järeldustest, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik haaras sõiduki detailist kinni eesmärgiga sõiduki edasi liikumist takistada. Tõenditele tuginedes tegi ta seda tahtlusega ja möönis, et tema poolt kinni haaratud sõiduki detail võib deformeeruda või küljest ära tulla ja ta sai aru, et see tähendab võõra isiku sõiduki kahjustamist ning tema nägemispuue ei takistanud tal sellest aru saamast ning seda tagajärge nö heaks kiitmast.

4. 4. veebruaril 2022 esitas menetlusaluse isiku kaitsja v.adv Margus Lentsius vastuse kohtuvälise menetleja apellatsioonile. Menetlusaluse isiku kaitsja taotles väärteoasja arutamist ringkonnakohtus suulises menetluses. Kaitsja ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus jättis isiku süüdi tunnistamata teos subjektiivse koosseisu puudumise tõttu. Esiteks leiab kaitsja, et apellatsioonkaebuses (lk-l 1) kirjeldatud C tegevust 24. augustil 2021 kella 10:56 ajal meelevaldselt ja liialdades. Selline teokirjeldus nähtub esmakordselt apellatsioonkaebusest. Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seega sai maakohtu menetluses ja saab apellatsioonimenetluses lähtuda üksnes ja ainult väärteoprotokollis kirjeldatud teokirjeldusest, mitte kohtuvälise menetleja poolt mugandatud kirjeldusest. Teiseks on perspektiivitud apellandi käsitlused KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu osas viitega KarS § 15 lg-le 3 elik tõsiasjale, et osasid väärtegusid saab toime panna ka ettevaatamatusest. KarS § 218 lg 1 järgi isiku karistamiseks peab tema tegevuses esinema vähemalt kaudne tahtlus. C 24. augusti 2021 toime pandud tegevuses ei esinenud kaudset tahtlust. C tegevuse subjektiivse koosseisu kvalifitseerimisel ei ole maakohus kohaldanud materiaalõigust vääralt. Seejuures ei ole oluline KarS § 218 lg 1 kohaldamisel mitte see, kas menetlusaluse isik pani teo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse või hooletuse vormis, vaid see, kas menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega või mitte.

3(6) C ei haaranud jõuga kinni ette juhtuvast sõiduki osast ning seda ei ole C-le etteheidetavas teokirjelduses märgitud. Kohtuväline menetleda ei ole ennast viinud kurssi Pärnu Maakohtus toimunud kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaoludega ega väärteoprotokolliga või teadlikult eiras neid apellatsioonkaebust kirjutades eesmärgiga õigustada maakohtule tehtavat etteheidet seoses materiaalõiguse väära kohaldamisega. Kaitsja hinnangul on kohatud kohtuvälise menetleja arutlused selles, mida C suure tõenäosusega tegi, nägi või aru sai. Apellatsioonkaebuses üleolev suhtumine C nägemispuudesse ning üheselt mõistetavat süüdistust tema poolt Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 20. detsembri 2021.a istungil nägemispuuet puutuvalt simulandi etendamises, on solvav. Maakohus ei ole C nägemispuuet hinnates lähtunud mitte maakohtu istungil toimunust, vaid toimiku materjalide juures olevast tervisekaartist (tl 39-43). Apellandil puuduvad erialased teadmised oftalmoloogiast, mistõttu on apellatsioonkaebuses esitatud arutlus C nägemise tegelikust seisukorrast asjatundmatu. Samuti on seda väide, mille kohaselt C haaras kinni juhti poolse ukse liistust, mis oli tema ees, tema haarde ulatuses. Juhi poolse ukse liistust kinni haaramine on kohtuvälise menetleja poolt uus ja esmakordne väide. Pärnu Maakohtu istungil uuritud tõenditega ei ole tuvastatud, et C võttis sõidukist kinni tahtlusega ja möönis, et tema poolt sõidukist kinni võtmisega võib mõni sõiduki detail deformeeruda või küljest ära tulla ja ta ei saanud aru, et see tähendab võõra isiku sõiduki kahjustamist ning C nägemispuue takistas tal sellest aru saamist ning seda tagajärge n-ö heaks kiitmast. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et PPA Lääne prefektuuri apellatsioonkaebuses esinevate rohkete valeväidete, teadlike moonutuste ning meelevaldsete tõlgenduste tõttu taotleb C väärteoasja arutamist Tallinna Ringkonnakohtus suulises menetluses kohtuistungit korraldades, millest soovib allakirjutanu kui valitud kaitsja vahendusel osa võtta.

5. Tallinna Ringkonnakohus määras asja arutamise istungile 16. veebruariks 2022 kell 9:00.

6. 15.veebruaril 2022 teavitas kohtuväline menetleja ringkonnakohut, et ei soovi osa võtta 16.veebruaril 2022 toimuvast kohtuistungis.

7. 16. veebruari 2022. a ringkonnakohtus toimuvale kohtuistungil ilmus menetlusaluse isiku kaitsja Margus Lentsius, kes jäi oma kirjalikes seisukohtades esitatu juurde. Esitas menetluskulude nimekirja ning taotles ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude Eesti Vabariigilt välja mõistmist summas 990 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud väärteomenetlusõigust.

9. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo nr 3-1-1-23-11, p 18; 3-1-1-14-14, p 718 ja 1-16-6115/67, p 28). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud (nt RKKKo nr 1-20-1301, p 14; 1- 18-1247/58, p 33; 3-1-1-64-16, p 6 jpt), et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Käesolevas asjas ei tuvastanud ringkonnakohus vigu, mis annaks põhjust maakohtu järeldustest kardinaalselt teistsugustele

4(6) järeldustele jõuda, s.o teha samade tõendite alusel süüditunnistav otsus, vastukaaluks maakohtu menetluse lõpetamisele.

10. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-43-14 (p-d 12 ja 14) on rõhutatud, et kohtuväline menetleja peab süüdistusfunktsiooni kandjana tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab; just teokirjelduse põhjal peab saama anda hinnangut, kas ja kuidas täitis isik konkreetse väärteokoosseisu. Analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Kui väärteoprotokoll seda ei võimalda, siis on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Ringkonnakohtu leiab, et maakohus on väärteoprotokollis kirjeldatud teo faktilistest asjaoludest lähtuvalt andnud hinnangu subjektiivse koosseisu puudumisele uuritud tõendite pinnalt.

11. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamist, kuna leiab, et KarS § 218 lg 1 subjektiivne koosseis on C karistamiseks täidetud. Apellandi hinnangul jõudis maakohus järeldusel, mis ei vasta kogumis hinnatavatele tõenditele ning kohaldas seega materiaalõiguse vääralt. Ringkonnakohus kohtuvälise menetleja etteheitega ei nõustu ja leiab, et maakohus hindas tõendeid, mille põhjal kohus C poolt KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises subjektiivset koosseisu ei tuvastanud, asjakohaselt ja õigesti. Maakohtu mõttekäik on jälgitav ja järeldused seostatud tuvastatud asjaoludega.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kohtuotsuse punktide 11. ja 12. alusel saab öelda, et kohus tuvastas tunnistajate ütlusest, et C astus kohtutäituri auto ette ning soovis seda kinni pidada ning leiab sarnaselt maakohtuga, et C süüdi tunnistamiseks puudub subjektiivne kooseis. KarS § 218 lg 1 järgi on karistatav üksnes võõra asja tahtlik rikkumine või hävitamine. Võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju, on kuriteona karistatav KarS § 203 järgi, mis subjektiivsest küljest eeldab vähemalt kaudset tahtlust. Nimetatud punktides tuvastas maakohus tunnistajate ütluste pinnalt seda millistel asjaoludel C kohtutäituri auto esiklaasist kinni võttis. Maakohus ei tuvastanud tunnistajate ütluste pinnalt väärtoekirjelduses kirjeldatud teo toimepanemist C poolt mistahes tahtluse vormis.

13. Õige on apellandi seisukoht, et KarS § 218 lg 1 subjektiivse koosseisu täitmiseks ei piisa ettevaatamatusest. Samuti on asjakohane apellandi viide Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-20-09 ps 8.2 sedastatule. Nimelt, et KarS § 218 lg 1 järgi on väärteona karistatav üksnes tingimusel, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ning võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest KarS § 218 lg 1 järgi karistatav ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu aga apellandi väitega, et maakohtu järeldus tahtluse puudumises ei vasta kogumis hinnatavatele tõenditele. Seejuures heidab apellant maakohtule ette, et maakohus ei ole märkinud, kas menetlusaluse isiku tegevus toimus kergemeelsusest või hooletusest. Esiteks tuleb märkida, et kuivõrd KarS § 218 lg 1 järgi ei ole karistatav asja rikkumine ettevaatamatusest, siis ei olnud maakohutul põhjust anda hinnangut, kas tegu oli toime pandud kergemeelsusest või hooletusest. Kergemeelsus ja hooletus on KarS § 18 ettevaatamatuse tunnused. Teiseks nähtub väärteokirjeldusest, et C tuli kohtutäitur X sõiduki juurde ja kahjustas lõhkumisega sõiduki esiklaasi liistu eemaldamisega. Selliseks tegevuseks aga hinnatud tõenditest tulenevalt mistahes tahtlust C-l ei esinenud. Vaidlust ei ole selles, et C kohtutäituri sõiduki juurde tuli ning ka selles, et ta ei tahtnud, et sõiduk edasi sõidaks ning tahtis seda takistada, võttes kinni sõidukist. Seega

5(6) on vaidlus selles, kas C võttis kinni liistust, et seda kahjustada. Nimetatule tuleb vastata aga eitavalt ja seda on maakohus ka teinud.

14. Apellandi järeldusel, et C lõi teadlikult kausaalahela kulgemise ning kiitis selle tagajärje kaudse tahtlusega heaks, alust ei ole. Apellandi poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-76-16 on selgitatud, et tahtluse küsimus sellistel puhkudel lahendatakse peamiselt just intellektuaalse külje alusel. Seega pidi C teadvustama endale, et autot kinni pidades kahjustab ta esiklaasi liistu. Selliseks järelduseks puudub alus arvestades nii tunnistajate ütlusi kui ka C nägemispiiratust. Seda ei kummuta ka apellandi veendumus, et C nägemine oli piisav, et näha sõiduki osi ja seda millest ta kinni võtab. Maakohus on tuginevalt C tervisekaardis esitatud andmetele tuvastanud C-l nägemispuudulikkuse. Nimelt esineb tal ulatuslik nägemisvälja kahjustus. Apellandi oletused kui palju C näeb, on oletuslikud. Kohus peab lähtuma konkreetsetele tõenditele (tl 39- 43). Selge on see, et C astudes sõiduki juurde nägi seda, kuid nõustuda tuleb maakohtu järeldusega selles, et kuivõrd C-l esineb nägemispuue, siis eluliselt ei ole usutav, et haarates kinni sõiduki esiklaasiraamist, nägi ta liistu ja rebis selle lahti või pidas võimalikuks, et haarates esiklaasiraamist rebeneb lahti liist ja ta möönis seda. Seejuures ei ole maakohus kaudse tahtluse esinemist välistanud pelgalt C-l esineva nägemispuude tõttu, vaid kaudse tahtluse puudumist sõiduki kahjustamises kinnitavad lisaks tunnistajate ütlused. Tagajärjetuks jääb apellandi arutlus selles, et C vanust ja elukogemust arvestades pidi ta aru saama vahekorrast sõiduk vs inimene ning sellest, et eluliselt ei ole usutav, et ta sõidukit suudaks kinni hoida. Oluline on see, et tegemist ei ole üldteada asjaoluga ning oma elukogemise pinnalt, ei pidanud C võimalikuks ega möönnud, et haarates paljaste kätega esiklaasiraamist tuleb lahti esiklaasil liist. Seetõttu ei ulatanud C tahtlus auto kahjustamiseni. Kas C sai elukogemusele ja teadmistele aru, et ta ei suuda auto liikumist takistada, ei lükka ümber järeldust, et tal puudus tahtlus autot kahjustada.

15. Nõustuda tuleb kaitsjaga, et tegelikkuses heideti C-le väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt ette seda, et ta takistas kohtutäitur X-l sõidukist väljumist, lõhkudes autot. Selline versioon, et C oleks auto lõhkumisega ehk konkreetse tegevusega, mida saab pidada lõhkumiseks (tagumine, löömine vms tegevus) takistanud isiku väljumist sõiduautost uuritud tõendid ei kinnita. Nii on tunnistaja X üheselt kinnitanud, et C autot taguma ei hakanud, lihtsalt võttis kinni. Apellant jätab tähelepanuta, et paljaste kätega esiklaasiraamist hoidmise tüüpilised järelmid ei hõlma üldjuhul inimeste ettekujutust liistu purunemisest ja auto kahjustamisest. Seejuures ei saa jaatada, et pelgalt kätega esiklaasiraamist hoidmisel võib piisata, et eemalduks liist, tekis mingi mõra vms vigastus, mistõttu nõustub kolleegium täielikult maakohtuga, et C ei pidanud võimalikuks ja ei möönnud (kaudne tahtlus), et hoides kinni esiklaasiraamist vigastab ta esiklaasiliistu ning pannes sellise teo toime, kiitis C ka sellise võimaliku tagajärje sisemiselt heaks.

16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2021. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

17. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 990 eurot (sh käibemaks 165 eurot). Taotlusele lisatud kuluarvestuse kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonkaebuse läbitöötamisele, selle õiguslikule analüüsile ning vastuse koostamisele ja edastamisele Tallinna Ringkonnakohtule kokku 4 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamisele ja istungiks ettevalmistamisele ning kliendi kaitsele ringkonnakohtu 16.veebruari 2022 istungil kulus kaitsjal 1 tund ja 30 minutit. Õigusteenuse tunnihind on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse

6(6) hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt 13. jaanuari 2020. a RKKKo asjas nr 4-19-1132/31, p 11). Osutatud õigusabi tunnihinda peab kolleegium mõistlikuks. Vaagides KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust, leiab kohtukolleegium, et apellatsioonikaebuse läbitöötamiseks, analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg on mõistlik. Küll aga tuleb arvestada, et ringkonnakohtus 16.veebruaril 2022 toimunud istung, millel kaitsja osales, kestis vaid 8 minutit. Koos menetluskulude nimekirja ja istungiks ettevalmistamise ajaga, ei ole 1,5 tundi mõistlik. Kohtukolleegium leiab, et see aeg kokku on mõistlik 1 tunni ulatuses. Seetõttu rahuldab kolleegium kaitsja taotluse osaliselt ja mõistab VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 2 alusel Eesti Vabariigilt C kasuks valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks välja 900 eurot, sh käibemaks 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/