3-21-1739/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1739

Haldusasi

X kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2021. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 187 lg 7,

§ 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariigi President kuulutas 29.06.2021 välja isikut tõendavate dokumentide

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ITDS muutmise

seadus, 366 SE), millega nähti ette automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu ABIS loomine. Andmekogu ABIS on keskne riiklik andmekogu, kus säilitatakse

riiklikes menetlustes kogutud biomeetrilisi isikuandmeid: näo- ja sõrmejäljekujutisi ning

peopesajälgi (vt täpsemalt ITDS §-d 154 ja 155).

2. X esitas e-posti aadressilt XXXXXXX Tallinna Halduskohtule 29.07.2021 kaebuse

presidendi tegevuse peale ITDS muutmise seaduse väljakuulutamisel.

President rikub Eesti Vabariigi Põhiseaduses (PS) sätestatud kohustusi, jätab tagamata kaebaja

põhiseaduslikud õigused ja kahjustab tema heaolu. Biomeetrilisi tunnuseid võib kasutada

üksnes dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ja kasutaja isikusamasuse kontrollimiseks otseselt

kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil, kui passi või muu reisidokumendi esitamine on

seadusega nõutav. Asja lahendamiseks tuleb küsida arvamust Euroopa Liidu Kohtult.

3. Tallinna Halduskohus selgitas kaebajale 09.08.2021 e-kirjaga, et kaebus ei vasta seaduses

sätestatud vorminõuetele: seda ei ole allkirjastatud, märgitud ei ole aadressi ega sidevahendite

andmeid (HKMS § 54 p 7, § 38 lg 1 p 1). Halduskohus märkis ka, et ei ole veendunud kaebaja

isikusamasuses. Kaebajale anti allkirjastatud kaebuse ning aadressi ja sidevahendite andmete

(sh e-posti aadressi) esitamiseks aega kuni 16.08.2021.

3-21-1739

2(3)

4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 01.09.2021 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel.

Kaebaja soovib sisuliselt, et kohus kontrolliks abstraktselt ITDS muutmise seaduse kooskõla

PS-ga, kuid selleks puudub halduskohtul pädevus. HKMS § 158 lg 4 võimaldab asja

lahendamisel jätta kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on PS-ga vastuolus,

kuid see eeldab konkreetset vaidlust, mille lahendus sõltub sellisest õigusnormist, mille

kohaldamata jätmist kaebaja taotleb. Kaebuse sisu arvestades ei ole praegu tegemist sellise

olukorraga. Presidendi tegevus seaduse väljakuulutamisel, millega kaebaja ei ole rahul, on osa

seadusandlikust protsessist (vt PS VII ptk). Seega ei saa seda käsitleda haldustegevusena, mida

saaks halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. Abstraktse normikontrolli teostamise võimalused

näeb ette põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (vt § 2 p 1 ja 2. ptk).

Õigustloova akti põhiseadusele vastavust kontrollib Riigikohus õigusaktides sätestatud

tingimustele vastava taotluse alusel. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus ei vaata läbi

õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord

(Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Kaebaja võib taotleda PS-ga vastuolus

olevate normide kohaldamata jätmist siis, kui tema suhtes on ITDS muutmise seaduse alusel

tehtud toiminguid või antud haldusakte, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi või kohustusi.

Kuna kaebus tuleb pädevuse puudumise tõttu tagastada, ei ole vaja anda täiendavat võimalust

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

5. X esitas e-posti aadressilt XXXXXXX Tallinna Ringkonnakohtule 17.09.2021 avalduse,

milles on viidatud halduskohtu 01.09.2021 määrusele.

Kaebuse tagastamine rikub kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohtud on

kaebajat represseerinud, ta ei saa kasutada avalikku ruumi ja teenuseid ega vabalt ringi liikuda.

Kaebajal ei ole võimalik avaldust digitaalselt allkirjastada, sest ta kasutab Windows 7

operatsioonisüsteemi. Kaebaja ei saa ID-kaarti taotleda, sest see tähendaks tema andmete

kogumist. ITDS muutmise seaduse jõustumisel rikub Eesti riik Euroopa Liidu (EL) õigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus käsitab kaebaja 17.09.2021 avaldust määruskaebusena Tallinna

Halduskohtu 01.09.2021 määruse peale. Avaldusest saab järeldada, et kaebaja ei ole nõus

kaebuse tagastamisega ning soovib haldusasja menetlust jätkata. Selle eesmärgi saavutamiseks

tuleb vaidlustada halduskohtu määrust. Avaldus on esitatud määruskaebuse esitamiseks ette

nähtud tähtaja jooksul.

7. Avaldusele kehtestatud vorminõuded aitavad tagada, et selle esitab avalduses märgitud isik,

see isik on võimeline kohtumenetluses osalema ise või esindaja kaudu ning isik on

menetluslikeks toiminguteks kättesaadav. Praegusel juhul ei vasta määruskaebus seaduses

sätestatud vorminõuetele, eelkõige ei ole seda digitaalselt allkirjastatud (HKMS § 203 lg 2,

§ 182 lg 1, § 54 p 7). Kohtule ei ole esitatud ka käsikirjaliselt allkirjastatud dokumenti.

Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks jätta sel põhjusel määruskaebust käiguta ja anda

kaebajale võimalust allkirjastatud määruskaebuse esitamiseks, sest määruskaebust ei saaks

ühelgi juhul rahuldada. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 187 lg 2 ja § 207 lg

2 alusel.

8. Halduskohus ei tagastanud kaebust selles esinevate puuduste ja nende kõrvaldamata jätmise

tõttu, vaid põhjusel, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seega ei ole

määruskaebuse lahendamisel tähtsust, miks kaebaja ei saanud kaebust digitaalselt allkirjastada.

9. Kaebaja on oma õiguste rikkumise seostanud eelkõige sellega, et ITDS muutmise seadus on

vastuolus PS-ga. Seega on kaebuse eesmärk tuvastada ITDS muutmise seaduse ja selle alusel

3-21-1739

3(3)

andmekogu ABIS asutamise vastuolu PS-ga ja kõnealustest ITDS normidest vabaneda.

Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja soovib sisuliselt abstraktse normikontrolli teostamist, mis

ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu põhjendused on asjakohased ning ringkonnakohus

ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Halduskohus saab kontrollida

õigustloova akti või selle sätte põhiseaduspärasust üksnes siis, kui see on vajalik mõne halduskohtu

pädevuses oleva konkreetse vaidluse lahendamiseks.

10. Kaebaja on määruskaebuses välja toonud, et ta ei saa taotleda isikut tõendavat dokumenti,

sest siis kogutakse tema kohta andmekogusse ABIS kantavaid andmeid. Samas ei ole kaebaja

väitnud, et ta oleks taotlenud isikut tõendavat dokumenti ja tema taotlus oleks jäänud läbi

vaatamata või rahuldamata seetõttu, et ta keeldus biomeetriliste andmete esitamisest vms. Seega

puudub haldusorgani tegevus, mis saaks kaebaja õigusi riivata. Ka kohtusse pöördumise

põhiõigus ja konkreetse normikontrolli taotluse esitamise õigus on seotud isiku õiguste riive,

mitte hüpoteetiliste juhtumitega.

11. Eelnevat arvestades on kaebaja võimalused halduskohtu 01.09.2021 määruse

vaidlustamisega oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed. Määruskaebus tuleb seetõttu HKMS

§ 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel tagastada. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust

ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)