2-21-12852/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-12852

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H. A. vastu võla ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

6359,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806)

Hageja esindaja: Carlo Kask, e-post xxx

Kostja: H. A. (ik xxxxxxxxxxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata H. A. 10.11.2021 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ja

menetluse lõpetamiseks.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista H. A.lt põhinõue 4 054,24 eurot, intress 229,64 eurot, kuutasu võlg

53,16 eurot ja viivis 1 598,11 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

4. Välja mõista H. A.lt viivis põhinõudelt 4 054,24 eurolt 19,90% aastas alates

22.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks.

5. Menetluskulud jätta H. A. kanda.

6. Määrata kindlaks, et Aktsiaseltsile PlusPlus Capital hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus on 1 074 eurot.

7. Välja mõista H. A.lt menetluskulud 1 074 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb H. A.l tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud

tähtaegu.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 10.09.2016 kostja ja AS XXX (edaspidi ka pank)

Väikelaenulepingu nr xxxxx (edaspidi ka Laenuleping), mille kohaselt võimaldas pank kostjale

laenusumma 8 376 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus

kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima

igakuise maksega summas 239,17 eurot alates 10.10.2016 esimese osamaksena 239,16 eurot

kuni viimase osamakseni 10.09.2021 summas 239,19 eurot. Laenulepingu põhitingimuste

kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus

pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses

olemise päevast alates. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus

tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja

rikkus Laenulepingu punkti 4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite

olemasolu alates 10.12.2019 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu

rikkumisest ja juhindudes Laenulepingust, teavitas pank Laenulepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud

tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 28.02.2020.

Pank saatis avalduse e-postiga aadressile xxx ja postiga lepingus avaldatud aadressile xxx xx-xx,

xxx alevik, xxxxx Harjumaa. Kostja ei ole kontaktandmete muutumisest esialgset võlausaldajat

teavitanud. Kohtueelses menetluses suhtles kostja hagejaga samalt e-postiaadressilt xxx. Peale

Laenulepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 4054,24 eurot,

tasumata kuutasu 53,16 eurot ja tasumata intressiosamaksed summas 229,64 eurot. Kui hageja ei

suuda tõendada, et Laenuleping on 28.02.2020 seisuga üles öeldud, asub hageja Riigikohtu

lahendist tulenevalt seisukohale, et Laenulepingu saab lugeda üles öelduks seisuga, millal

kostjale toimetati käesolevas kohtumenetluses kätte hagiavaldus koos lepingu ülesütlemise

avaldusega, so 28.10.2021. Isegi kui lugeda lepingu lõpetamise tahteavalduse teade mitte

kättetoimetatuks, siis Laenuleping oleks lõppenud hiljemalt Laenu tagastamise lõpptähtpäeval

s.o 10.09.2021.

04.03.2020 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati

kostjat kirjalikult. Esialgne võlausaldaja on kostjat teavitanud nõude loovutamisest, see, et kostja

väidetavalt sellist teadet ei ole kätte saanud, ei saa vabastada teda õigustatult oma kohustuste

täitmistest. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma Laenulepingust ja selle

lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma

kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on

toimetanud teenusena kolm võlateatist 09.04.2020, 16.12.2020, 16.07.2021 hagejale teadaolevale

kostja aadressile xxx alevik, xxx xx-xx, xxxxx xxx vald. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 ² lg 2 p

3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista Laenulepingust tuleneva põhinõude 4 054,24 eurot, intressid

229,64 eurot, viivised 1180,35 eurot, kuutasu 53,16 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4 054,24 eurolt alates

17.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

Alternatiivselt kui ei leia tõendamist Laenulepingu lõpetamise tahteavalduse teate

kättetoimetamine kostjale, palub hageja välja mõista Laenulepingust tuleneva põhinõude

4 054,24 eurot, intressid 817,68 eurot, viivised 826,45 eurot, kuutasu 389,84 eurot ja hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4 054,24 eurolt alates

25.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et kuna Laenulepingu osapoolteks on kostja ja AS XXX, saaks võlausaldajaks ja

hagejaks olla AS XXX. Kostjat ei ole nõude loovutamisest teavitatud. Väidetava hageja (AS

PlusPlus Capital) poolt on täielikult tõendamata tema puutumus Laenulepinguga, väidetav

Laenulepingust tuleneva nõude omandamine ja selle ulatus ning tingimused või volitused AS

XXX esindamiseks käesolevas võlasuhtes. Kostja leiab, et seega tuleb esitatud hagi jätta läbi

vaatamata või esinevad tulenevalt TsMS § 428 lg-st 2 käesolevas tsiviilasjas menetluse

lõpetamise alused.

Kostja sai Laenulepingu ülesütlemisest teadlikuks käesoleva kohtumenetluse käigus. Hageja ei

ole tõendanud, et nimetatud tahteavaldus (14.02.2020 Lepingu(te) ülesütlemise teade) on

kostjale kättetoimetatud, samuti ka väidetavalt eelnevalt saadetud meeldetuletused. Hageja pole

tõendanud, et kostjale oleks kätte toimetatud ükski hageja poolt nimetatud võlateatistest. Lisaks

ei vasta Lepingu(te) ülesütlemise teade ka VÕS § 399 nõuetele – sellest ei selgu, millest on

kujunenud väidetav võlgnevus, mis oleks Lepingute ülesütlemise aluseks (kas kostja võlgneb

põhiosa osamakseid või on tasumata jätnud intressi), millise aja jooksul ehk kui kaua on kostja

viivituses olnud jne. 14.02.2020 Lepingu(te) ülesütlemise teatest ei selgu, millisel konkreetsel

alusel on Laenuleping ülesöeldud – nimetatud dokument sisaldab viidet küll Lepingu punktile

11 aga millist selle 6-st (kuuest) alapunktist silmas peetakse, ei selgu. Samuti pole viidet

Laenulepingu ülesütlemise aluseks olevale õigusnormile. Kostja leiab, et Laenulepingu

ülesütlemine on tühine.

Laenulepingu tingimustest nähtuvalt on AS XXX kasuks sõlmitud finantskahjude katteks

kindlustus, mis sisaldub Lepingus ehk mille eest kostja on tasunud. Hageja ei ole tõendanud, et

vastavate summade saamiseks oleks kindlustusandja poole pöördutud – kui kindlustusandja

nõude rahuldab, puudub hagejal alus kostjalt midagi nõuda. Võimalik, et kindlustusandja on

seda ka teinud – kostjal puudub sellekohane teave. Hageja on vaatamata Laenulepingu

ülesütlemisele edasi arvestanud intressi ning lisaks ka viivist.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti

5. Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle, et 10.09.2016 sõlmisid kostja ja AS XXX

Väikelaenulepingu nr xxxxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 8 376 euro

kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega

summas 239,17 eurot alates 10.10.2016 esimese osamaksena 239,16 eurot kuni viimase

osamakseni 10.09.2021 summas 239,19 eurot. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu

sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas (dtl 5-9). Laenulepingule kohaldusid

Väikelaenulepingu üldtingimused (dtl 10-11) ja Laenukindlustuse tingimused (dtl 13-14).

6. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on laenu saanud ning kostja ei ole laenu tagastamise

kohustust täitnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas Laenulepingust tulenev nõue on kehtivalt

loovutatud hagejale, kas Laenuleping on kehtivalt üles öeldud, kas ülesütlemise teade vastas

nõuetel ning kas vaidlusaluse laenu tagastust oleks pidanud finantseerima kindlustusandja ja kas

selleks oleks pidanud vajalikke samme astuma hageja või kostja.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 alusel on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping

leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse

rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401

lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

8. Kostja on palunud jätta 10.11.2021 vastuses hagi läbi vaatamata või menetlus lõpetada TsMS

§ 428 lg 2 alusel, kuna tõendatud ei ole nõude loovutamine hagejale. TsMS § 442 lg 5 kohaselt

lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesolevas otsuses lisaks kostja

taotluse jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asjas menetlus TsMS § 428 lg 2 alusel. TsMS §

428 lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

9. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 168 lg 1

järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja

kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. VÕS § 170 alusel kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui

talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja

arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

10. Hagi kohaselt loovutas pank 04.03.2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on

lisanud hagile 09.04.2020 kuupäeva kandva nõude loovutamise teatise, millega hageja esindaja

teavitab kostjat vaidlusalusest Laenulepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale (dtl 17).

Hageja on lisaks esitanud kohtule AS-i XXX volitatud esindaja A. I. 22.11.2021 kinnituse

nõude loovutamise kohta hagejale (dtl 75) ja AS-i XXX seadusliku esindaja M. S. volituse A.

I.le (dtl 77). Kohus märgib, et 30.01.2021 kostja poolt hageja esindajale saadetud kirjast nähtub,

et kostja pidi olema teadlik nõude loovutamisest, kuivõrd kostja märgib nimetatud e-kirjas

„Tervist.Miks te valetate,et mina pole teiega uhenduses olnud?Detsembris telefoni teel

rääkisime,et Veebruaris tuleb mingi lahendus välja mõelda.Ütlesite,et räägime Veebruaris.“ (dtl

83). Kohus leiab, et eelnevate tõenditega on leidnud tõendamist, et AS XXX loovutas

vaidlusalusest Väikelaenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Seega on hageja tõendanud

nõudeõiguse olemasolu tulenevalt vaidlusalusest Väikelaenulepingust, mistõttu puudub alus

rahuldada kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks.

11. Kohus märgib, et kostjal oli Laenulepingust tulenevalt laenu tagasimaksmise ja intressi

maksmise kohustus. Vastavalt Laenulepingu põhitingimuste punktile „Lepingujärgsete maksete

tasumine“ kohustus kostja tagama Lepingujärgsete maksete laekumise AS XXX kontole nr

xxxxxxxxxx LHV Pangas hiljemalt Maksetähtpäevaks (dtl 8). Hagi kohaselt ei täitnud kostja

Laenulepingu maksegraafikut alates 10.12.2019 osamaksest, kuna ei taganud piisavate rahaliste

vahendite olemasolu arvelduskontol. Hagi kohaselt jäi kostja võlgnevusse kolme järjestikuse

osamakse tasumisega, so 10.12.2019 osamakse, 10.01.2020 osamakse ja 10.02.2020 osamakse

tasumisega. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist.

12. Hagi kohaselt saatis esialgne võlausaldaja kostjale 14.02.2020 avalduse e-postiga aadressile

xxx ja postiga lepingus avaldatud aadressile xxx xx-xx, xxx alevik, xxxxx Harjumaa, milles

andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et juhul kui kostja ei tasu

võlgnevust hiljemalt 28.02.2020, ütleb esialgne võlausaldaja Laenulepingu erakorraliselt üles.

Kostja leiab, et Laenulepingu ülesütlemine on tühine, kuna pole tõendatud, et nimetatud

tahteavaldus (14.02.2020 Lepingu(te) ülesütlemise teade) on kostjale kättetoimetatud ning teade

ei vastanud nõuetele.

13. Väikelaenu tüüptingimuste p 11.4.2 kohaselt oli pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda

kostjalt Lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui Laenusaaja on täielikult või

osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega (dtl 11). VÕS §

416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lg 2 kohaselt

krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja

andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

14. Järgnevalt kontrollib kohus kas esialgne võlausaldaja järgis Laenulepingu ülesütlemisel

VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimusi. Hagile lisatud 14.02.2020 „Lepingu(te)

ülesütlemise teatest“ (dtl 15) nähtub, et kostja oli täielikult viivituses kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, so tähtaegadega 10.12.2019, 10.01.2020 ja 10.02.2020 ning selle üle pooltel

vaidlus puudub. Esialgne võlausaldaja on andnud kostjale nimetatud teatises täiendava

kahenädalase tähtaja puudujäävate summade tasumisega koos hoiatusega, et ütleb selle tähtaja

jooksul maksete tasumata jätmise korral Laenulepingu 28.02.2020 üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Lisaks on esialgne võlausaldaja pakkunud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda

kokkuleppele, märkides teatises järgmist: „Sõltumata sellest, kas Teie võla põhjus on ajutine või

püsiv makseraskus, võtke palun ühendust alltoodud kontaktidel, et tekkinud olukorrale lahendus

leida“. Ka on teatis kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega oli kohtu hinnangul

14.02.2020 avaldus Laenulepingu ülesütlemise hoiatusega VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

nõuetele vastav.

15. Põhjendamatu on kostja etteheide, mille kohaselt ei vasta Lepingu(te) ülesütlemise teade

VÕS § 399 nõuetele. VÕS § 399 lg 1 p-de 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda

ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja

laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui

kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust

kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 399 lg-st 1 ei tulene, et nimetatud

eeldused peaksid esinema samaaegselt. Puudub vaidlus, et täidetud oli VÕS § 399 lg 1 p-s 1

nimetatud eeldus, st laenu tagastamine oli kokku lepitud osade kaupa ja kostja oli viivituses

enam kui kahe osamakse tagastamisega.

16. Kostja leiab, et ei ole tõendatud, et talle oleks teade Laenulepingu ülesütlemise kohta kätte

toimetatud. Hagi kohaselt ja esialgse võlausaldaja kinnitusel (dtl 78) edastas esialgne

võlausaldaja Laenulepingu ülesütlemise teatise kostjale e-posti ja posti teel aadressile xxx xx-

xx, xxx alevik, xxxxx Harjumaa. Kohus märgib, et Unifiedpost AS-i kirjast nähtuvalt see kiri

tagastati hoiutähtaja möödumisel (dtl 94), mistõttu ei saa lugeda posti teel kättetoimetamist

tõendatuks.

17. Kohtule esitatud ekraanitõmmisest nähtub, et esialgne võlausaldaja AS XXX saatis

Laenulepingu ülesütlemise 14.02.2020 avalduse kostjale e-posti teel kostja e-posti aadressile

xxx (dtl 15). Nimetatud e-postiaadressi on kostja enda kontaktandmetena märkinud

Laenulepingus (dtl 8). Laenulepingu Üldtingimuste p 8.3.1 kohaselt kohustus kostja

informeerima 5 (viie) kalendripäeva jooksul Laenuandjat, kui muutub Laenusaaja

elukoht/kontaktaadress (sealhulgas e-posti aadress), sidevahendite numbrid või Laenusaaja

Lepingus fikseeritud pangarekvisiidid (dtl 11). Hageja märgib, et kostja ei ole kontaktandmete

muutumisest esialgset võlausaldajat teavitanud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. On

tõendatud, et kohtueelses menetluses suhtles kostja hagejaga 30.01.2021 samalt e-posti

aadressilt xxx (dtl 83).

18. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse

saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse

saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui

see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Riigikohus on otsuse 2-15-6538 punktis 15 TsÜS § 69 lg 2 kohaldamise kohta märkinud, et e-

kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse,

kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

19. Kohus leiab, et hageja on tõendanud 14.02.2020 teatise saatmise kostja e-postiaadressile xxx

(dtl 15). Kostja ei ole esile toonud põhjuseid ega tõendanud, mis põhjusel kostja 14.02.2020

saadetud teatist kätte ei saanud või et tema teenusepakkuja serveri tehniliste probleemide tõttu ei

jõudnud e-kiri temani. Kohtul puudub mõistlik alus kahelda selles, et 14.02.2020 e-posti teel

saadetud teatis kostjani jõudis või et tal puudus mõistlik võimalus sellega tutvuda, võttes

arvesse, et kostja nimetatud e-posti aadressilt hageja esindajaga 2021.a jaanuaris suhtles (dtl

83). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja sai 14.02.2020

saadetud hoiatuse Laenulepingu ülesütlemise kohta kätte ning tal oli mõistlik võimalus sellega

tutvumiseks.

20. Eelneva tõttu leiab kohus, et vaidlusalune Laenuleping on kehtivalt üles öeldud VÕS § 416

lg-s 1 ja 2 sätestatut järgides ning kostja on ülesütlemise teate kätte saanud. Kostja vastupidised

vastuväited on kohtu hinnangul otsitud, vabanemaks Laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmisest.

21. Pooled vaidlevad lisaks selle üle kas vaidlusaluse laenu tagastust oleks pidanud

finantseerima kindlustusandja ja kas selleks oleks pidanud vajalikke samme astuma hageja või

kostja.

22. Laenulepingu põhitingimuste punkt „Kindlustus“ kohaselt sisaldub Lepingus Laenusaaja

finantskahjude kindlustus, mis hüvitab Laenusaaja majandusliku olukorra halvenemisest

tingitud kahju vastavalt Lepingule lisatud Kindlustustingimustele. Laenusaaja on teadlik ja nõus,

et Laenuandja poolt sõlmitud kindlustuslepingus on soodustatud isikuks määratud Laenuandja

(dtl 8). Vastavalt Laenulepingu lisaks olevate Laenukindlustuse tingimuste (T-HL-20161)

punktile 9.1 peab kindlustatu kindlustusjuhtumi toimumisest Ifile esimesel võimalusel teatama.

Kahjuteade tuleb edastada Kindlustusvõtja aadressile finance@lhv.ee. Pärast kahjuteate saamist

edastab Kindlustusvõtja kahjuteate Ifile aadressil kahjud@if.ee (dtl 14). Vastavalt

Laenukindlustuse

tingimuste

punktile

1.2

kindlustatud

isik

ehk

kindlustatu

oli

väikelaenulepingu, mille juurde kuulub laenukindlustus, järgne laenusaaja. Vastavalt punktile

1.3 oli kindlustusandja If P&C Insurance AS (edaspidi If) ja kindlustusvõtja oli XXX AS (dtl

13). Seega tulenes viidatud kindlustuse tingimuste punktidest 1.2, 1.3 ja 9.1, et

kindlustusjuhtumi toimimisel oli kostja kohustus sellest teatada kindlustusandjale esimesel

võimalusel ja edastada kahjuteade laenuandjale ning pärast kahjuteate saamisest pidi laenuandja

edastama selle kindlustusandjale. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kindlustusjuhtumist

kindlustusandjale esimesel võimalusel teavitanud või saatnud laenuandjale kahjuteate. Seetõttu

ei ole leidnud ka tõendamist, et laenu tagastus oleks olnud juba finantseeritud kindlustusandja

poolt.

23. Kohus märgib, et kostjal oli Laenulepingust tulenevalt laenu tagasimaksmise ja intressi

maksmise kohustus vastavalt Laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (dtl 9). Hagi kohaselt

ei täitnud kostja Laenulepingu maksegraafikut alates 10.12.2019 osamaksest. Kostja ei ole

sellele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist. Laenulepingu ülesütlemisega muutus seni

tasumata osamaksed, so 10.12.2019, 10.01.2020 ja 10.02.2020 osamaksed koos laenujäägiga

sissenõutavaks. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 4 054,24 eurot on seega tõendatud ja

põhjendatud. Esialgne laenuandja on vaidlusalusest Laenulepingust tulenevad nõuded

loovutanud hagejale, mistõttu on hageja VÕS § 164 lg 1 alusel õigustatud käesolevas hagis

esitatud nõudeid esitama.

24. Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele oli kostja kohustus tasuda intressi 19,90% aastas

vastavalt Laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (dtl 8-9). Hageja nõuab intressi tasumist

summas 229,64 eurot, so vastavalt Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku 10.12.2019

osamaksele summas 67,24 eurot, 10.01.2020 osamaksele summas 64,68, 10.02.2020 osamaksele

summas 62,08 eurot ja järgmisest 59,44-eurosest osamaksest Laenulepingu ülesütlemiseni

lisandunud intressi summas 35,64 eurot (67,24+64,68+62,08+35,64) (dtl 2-3 ja dtl 9). Kostja ei

ole tõendanud, et ta oleks maksegraafikujärgseid intressi osamakseid tasunud. Kohus leiab, et

hageja intressinõue summas 229,64 eurot on põhjendatud ja tõendatud.

25. Hageja nõuab kuutasu tasumist summas 53,16 eurot vastavalt maksegraafiku 10.12.2019

osamaksele summas 17,72 eurot, 10.01.2020 osamaksele summas 17,72 eurot ja 10.02.2020

osamaksele summas 17,72 eurot (dtl 2-3 ja dtl 9). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks

maksegraafikujärgseid kuumakse osamakseid tasunud. Kohus leiab, et hageja kuutasu nõue

summas 53,16 eurot on põhjendatud ja tõendatud.

26. Hageja nõuab lisaks meeldetuletuskirjade saatmise eest tasu 35 eurot VÕS § 1133 lg 2 p 3

alusel. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000

euro.

27. Hageja märgib, et tema volitatud esindaja PlusPlus Baltic OÜ saatis teenusena kostjale kolm

võlateatist 09.04.2020, 16.12.2020, 16.07.2021 (dtl 18-20). Kostja märgib, et hageja pole

tõendanud, et kostjale oleks kätte toimetatud ükski hageja poolt nimetatud võlateatistest. Kohus

nõustub kostjaga. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt, 2016, § 1132 komm.

5 alapunkt b)) kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS § 69

mõttes ka tarbijani jõudnud. Kohus märgib, et tõendatud ei ole nimetatud võlateatiste tegelik

saatmine ja sellest tulenevalt ka jõudmine kostjani. Hageja on esitanud teatiste dokumendid,

kuid puuduvad tõendid selle kohta, et hageja esindaja oleks need tegelikkuses kostjale saatnud ja

viimane on need ka kätte saanud. Seetõttu jääb hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmise eest

35 euro osas rahuldamata.

28. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 1 180,35

eurot. Hageja on arvestanud viiviseid põhinõude summalt 4 054,24 eurolt perioodi 29.02.2020

kuni 16.08.2021 eest Laenulepingus kokku lepitud intressimäära 19,90% aastas alusel. Kostja

märgib, et Lepingu tingimustest nähtuvalt on võimalikuks viivise määraks Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär (hetkel 0%) + 8 % aastas, mis

teeb viivise määraks 8% aastas.

29. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Laenulepingu põhitingimuste ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo

kohaselt oli intressimäär 19,90% aastas (dtl 5 ja dtl 8).

30. Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus

nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus

intressimäärana. Kolleegium leidis, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet

järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab

võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi.

31. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja on õigustatult arvestanud viivist lepingus kokku

lepitud intressimäära 19,90% aastas alusel. Kohus leiab, et hageja on arvestanud viiviseid

tagastamata laenusummalt 4 054,24 eurolt alates 29.02.2020 kuni hagi esitamiseni, so

16.08.2021 intressimäära 19,90% alusel õigustatult ja põhjendatult summas 1 180,35 eurot.

Kostja, olles laenu tagasimakse kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega

Laenulepingus kokku lepitud määras.

32. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivised põhinõudelt 4 054,24 eurolt 19,90% aastas

alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

33. Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 189 päeva eest, so

17.08.2021-22.02.2022 (v.a) summas 417,76 eurot, so 19,9/365/100x4 054,24x189. Seega

kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kokku viivis 1 598,11

eurot, so 1 180,35+417,76 ning edasi viivis põhinõudelt (4 054,24 eurolt) 19,90% aastas alates

22.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

34. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 4 054,24 eurot, intressi 229,64 eurot, kuutasu 53,16 eurot, viivise 1 598,11 eurot ja

viivise põhinõudelt (4 054,24 eurolt) 19,90% aastas alates kohtuotsuse tegemisest, so

22.02.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

35. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Võttes arvesse, et kohus jättis hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade saatmise tasu osas summas

35 eurot ning ülejäänud nõuete osas rahuldas, so 99,20% ulatuses, peab kohus põhjendatuks

jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

36. Hageja esitas 17.01.2022 menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt välja mõista riigilõivu

450 eurot ja esindustasu 1 560 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja

toimingud ja tasu järgmine:

a) esindajale tasutud õigusabikulu 420 eurot;

b) Kostja 10.11.2021 vastusega tutvumine ja läbitöötamine ning õiguslik analüüs (2,5 tundi) -

300 eurot;

c) 24.11.2021 seisukoha koostamine, ülevaatamine ja esitamine (3 tundi) ning tõendite

hankimine (1,5 tundi) - 540 eurot;

d) Kohtu 05.01.2022 määrusega tutvumine (0,5 tundi) - 60 eurot;

e) 17.01.2022 dokumendi koostamine (2 tundi) – 240 eurot.

Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

37. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind oli 6 359,18 eurot. Nimetatud hinnaga hagi

esitamiselt tuli kuni 31.12.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda 450 eurot riigilõivu. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot. Tegemist on

põhjendatud kuluga.

38. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja

esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad,

mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks

vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

39. Hagile lisatud õigusabiarve kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal hagi koostamisele

3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi.

40. Hagejal on kostja 10.11.2021 vastusega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud 2,5 tundi.

Võttes arvesse esitatud kostja vastust ning seda, et vastusele pole lisatud sisulisi tõendeid, peab

kohus põhjendatuks kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud aega 1,5 tunni

ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt 24.11.2021 seisukoha koostamisele, ülevaatamisele

ja esitamisele on hagejal kulunud 3 tundi ja tõendite hankimisele 1,5 tundi. Võttes arvesse

24.11.2021 seisukohas avaldatud seisukohti, mis osaliselt kattuvad hagiavalduses esitatuga ning

24.11.2021 dokumendi mahtu, peab kohus põhjendatud ajakuluks dokumendi koostamisele

mitte enam kui 2 tundi. 24.11.2021 seisukohale lisatud tõenditeks on esialgse võlausaldaja

täiendavad tõendid nõude loovutamise kohta ning poolel lehel kirjavahetus kostjaga. Kohtu

hinnangul ei saanud nimetatud tõendite kogumisele ehk tõendite saamiseks esialgse võlausaldaja

poole pöördumiseks ja e-kirjavahetuse otsimiseks kuluda 1,5 tundi, vaid mitte rohkem kui 0,5

tundi. Kohtu 05.01.2022 määrusega tutvumisele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses peab kohus

põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus 17.01.2022 seisukoha koostamisele 2

tundi. Võttes arvesse, et seisukoht on sisult 1,5 leheküljel ning avaldatud on enamuses

varasemalt esitatud seisukohti, peab kohus põhjendatud ajakuluks 17.01.2022 dokumendi

koostamiseks 1 tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu käesolevas

asjas kokku 6,5 tundi, so 1+1,5+2+0,5+0,5+1.

41. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund käibemaksuta, ei pea kohus antud juhul

põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on

14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja

puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus

lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 520 eurot

käibemaksuta, so 6,5x80.

42. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS §

174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 624 eurot (sh käibemaks), so 520x1,2.

43. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1 074 (450+624) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 074 eurot.

44. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik