2-20-9768/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-9768

Tsiviilasi

Maaelu

Edendamise

Sihtasutuse

hagi

Peeter

Kroonbergi vastu nõude tunnustamiseks Foorum Puit

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Kroonbergi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

Peeter

Kroonberg

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Maaelu Edendamise Sihtasutus

(registrikood 90000245), lepinguline esindaja Katrin

Tamre

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 8. aprilli 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

otsuse põhjendusi.

2. Jätta Peeter Kroonbergi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta vastu võtmata Peeter Kroonbergi 4. veebruari 2022 menetlusdokumendile

lisatud tõendid.

4. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Peeter Kroonbergi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Maaelu Edendamise Sihtasutus (hageja) esitas 6. juulil 2020 Tartu Maakohtule Peeter

Kroonbergi (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja 711 884 euro suurust nõuet

Foorum Puit OÜ (pankrotis) vastu pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu

nõudena ning tunnustada hageja nõuet tagavad pandiõigused, rahuldada hageja nõue

pankrotivara arvel, arvestada jaotusettepanekus hageja nõudega täies ulatuses ja jaotis maksta

välja hageja arvelduskontole.

Tartu Maakohus kuulutas 11. detsembril 2019 välja Foorum Puit OÜ (pankrotis, võlgnik)

pankroti (I kd, tl 6-13, 160-166; II kd, tl 81-86). Hageja esitas nõuete kaitsmise koosolekule

kaitsmiseks nõude võlgniku vastu kogusummas 711 884 eurot (I kd, tl 14-15). Kostja esitas

hageja nõudele osalise vastuväite summas 274 921 eurot 49 senti (I kd, 16-18). Hageja nõue jäi

osaliselt tunnustamata (I kd, tl 19-24).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja võlgnik ajavahemikul 2015 - 2017 neli erinevat

laenulepingut koos lisadega – lepingud nr 106L15, 107L15, 4L17 ja 32L17. Laenulepingute

alusel laenas hageja võlgnikule kokku 660 000 eurot, laen on välja makstud. 2018. a liideti neli

laenulepingut kokku ühte laenulepingusse nr 106L15 lisa 3. Võlgnikul oli laenulepingu järgi

kohustus tagastada vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa ja maksta intresse. Laenulepingust

tulenevate kohustuste tagamiseks seadis võlgnik hageja kasuks X kinnistule (registriosa nr

XXXXXXX) hüpoteegi summas 500 000 eurot ja võlgniku vallasvarale kommertspandi

summas 300 000 eurot.

Kuna võlgnik tasus hagejale lisa 3 järgselt ainult ühe makse, ütles hageja laenulepingu alates

26. septembrist 2018 üles. Hageja palus võlgnikul hiljemalt 26. septembriks 2018 tagastada

laenulepingujärgne võlgnevus 650 319 eurot 88 senti. Võlgnik oma kohustust ei täitnud.

Hageja algatas võlgniku suhtes täitemenetluse X kinnistul lasuva hüpoteegi realiseerimiseks.

Võlgnik

esitas

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamise

hagi

(tsiviilasi

nr 2-18-19030). Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid Foorum Puit OÜ hagi hageja

vastu täies ulatuses rahuldamata, otsused on jõustunud.

Pankroti välja kuulutamise aja seisuga võlgneb võlgnik hagejale 711 884 eurot (põhivõlgnevus

636 962 eurot 51 senti, intressid 11 582 eurot 22 senti, viivised 1775 eurot 15 senti kuni lepingu

ülesütlemiseni ning viivised 61 564 eurot alates lepingu ülesütlemisest).

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus mitte tunnustada hageja nõuet summas 274 921 eurot

49 senti PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Lisaks palus kostja mitte tunnustada

hageja nõuet tagavaid pandiõiguseid, kuna need ei laiene 106L15 lisa 3-le.

Kostja menetluse kestel esitatud vastuväidete kohaselt ei tunnista võlgnik ühepoolselt koostatud

lepingu 106L15 lisa 3, kuna ei olnud nõus lepingu tingimustega ning selle allkirjastamisega.

Pooled ei saavutanud sellise lepingu sõlmimiseks kokkulepet. Priit Kroonberg ei ole kunagi

saatnud hagejale allkirjastatud lepingu nr 106L15 lisa 3. Priit Kroonberg oli võlgniku juhatuse

liige kuni 2018. a märtsini, pärast seda oli juhatuses kostja. Hageja ja võlgniku 6. märtsi 2018.

a kohtumise protokollist ja kirjadest on näha, et võlgnik ei olnud lepingu lisa sõlmimisega nõus.

Leping sai allkirjastatud ja saadetud hagejale 24. aprillil 2018. Sellest päevast oli võlgniku

juhatuse liige kostja ning Priit Kroonbergil ei olnud laenulepingute sõlmimise õigust.

3. jaanuaril 2018 allkirjastatud ja hagejale 24. aprillil 2018 informatsiooniks saadetud leping ei

olnud ka seetõttu kehtiv, et krediidikomitee otsus oli aegunud ja pakkumine ei olnud kehtiv.

Lepingu kehtimise aluseks olevad eeldused ei ole täidetud, sh tagatised ei ole notariaalselt

kinnitatud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81). Uusi tagatisi ei seatud vastavalt

lepingu 106L15 lisale 3, lisale hüpoteek ei laiene ning lepingu p 1.8.8 järgi pole leping

jõustunud. Käenduslepingute tekstid kirjutati alla koosviibimisel, kus kostjale kinnitati, et

midagi ei muutu. Tekst, mis lõpuks alla kirjutamiseks toodi, oli teine kui esialgu lauale pandud,

kuid kostja ei osanud seda tähele panna. Isiklikud käendused olid mõeldud uue tulevase lepingu

tarbeks. Need käenduslepingud on heade kommete vastased ning on hiljem üles öeldud.

Allkirjad on antud sundseisus.

Lepingu nr 106L15 lisa 3 on tühine ka heade kommete vastasuse tõttu. Hageja viidatud lepingud

4L17 ja 32L17 ei olnud kehtivad ning seetõttu ei olnud Priit Kroonberg nõus neid liitma lepingu

106L15 lisaga 3. Kostja vaidleb vastu 200 000 euro nõudele, kuna võlgnik ei teinud seda

toimingut lähtuvalt lepingu 106L15 lisast 3. Tegemist oli tagatisrahaga, mis pidi tagama

võlgnikule toorme, kuid raha jäi hageja tõttu seisma. Lepingute 32L17 ja 4L17 asemel soovis

saada võlgnik garantiid palgitarneks, kuid hageja käsitles seda laenuna.

Vastavalt laenuleping nr 106L15 lisa 3 punktile 1.8.3 on viivise määr 0,05%. Seega on hageja

suurendanud viivise protsenti neli korda. Kuna leping 106L15 lisa 3 on tühine, ei ole hagejal

õigust selle alusel nõuda viiviseid ega intresse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu maakohus rahuldas 8. aprilli 2021. a otsusega hagi ja tunnustas hageja 771 884 euro

suurust nõuet Foorum Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu

nõudena. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

riigilõivu 300 eurot.

Tartu Maakohtu 21. juuni 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-19030 jäeti rahuldamata võlgniku

hagi hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (I kd, tl 93-100; II kd, tl 70-73).

Tartu Ringkonnakohus jättis 4. detsembri 2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata

(I kd, tl 101-110; II kd, tl 87-91). Kohtumenetluses oli vaidlus täiteasja nr 171/2018/941

täitmise üle, mis algatati laenulepingu 106L15 lisast 3 ja selle suhtes esitatud

ülesütlemisavaldusest tuleneva nõude sundtäitmiseks.

Kuna tsiviilasjas 2-18-19030 ei olnud menetlusosaliseks kostja füüsilise isikuna, ei ole otsus

tema suhtes kehtiv. Lisaks ei ole varasemate kohtuotsuste resolutsioonis tuvastatud, et hagejal

on nõue võlgniku vastu. Seega ei ole asjas formaalselt tehtud TsMS § 371 lg 1 p 4 kohast otsust.

Maakohus leidis aga, et kõik kostja viited tsiviilasjas nr 2-18-19030 tehtud otsuste ebaõigsusele

tuleb jätta tähelepanuta. Maakohtul ei ole pädevust võtta sisulist seisukohta teiste, juba

jõustunud maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste osas. Maakohus eeldab, et jõustunud otsused on

õiguslikult korrektsed. Kuna kostja enda kinnitusel ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis lahendatud ainult käesolevas menetluses esitatud viiviste nõuet, lähtub kohus ülejäänud

põhjendustes ka varasemates kohtuotsustes toodust. Üldprintsiibi kohaselt ei saa sama eseme

kohta samal alusel esitada nõudeid mitu korda ning Peeter Kroonberg sai eelnevas menetluses

osaleda Foorum Puit OÜ esindajana.

Hageja nõude aluseks on laenulepingu 106L15 lisa nr 3, mille kohaselt liideti kokku

lepingulepingute 106L15, 107L15, 4L17 ja 32L17 järgi välja makstud summad ning loeti

laenusummaks 636 962 eurot 51 senti (I kd, tl 60-67; II kd, tl 3). Lepingu p 1.1 kohaselt on

laenuperioodi algus 30. detsember 2017 tingimusel, et punktis 1.5 loetletud tagatised on seatud

ja punktis 1.6.3 loetletud intressid on tasutud.

Priit Kroonberg saatis hagejale 29. detsembril 2017 e-kirja lepingu allkirjastamise viibimise

kohta, kuna vajab lepingu mõistmiseks rohkem aega (II kd, tl 8). Võlgniku esindajana on

laenulepingu allkirjastanud 3. jaanuaril 2018 Priit Kroonberg (I kd, tl 67). Kostja on kinnitanud

oma 30. aprillil 2018 antud allkirjaga lisa nr 3 maksegraafikul, et laenugraafik kehtib alates

30. aprillist 2018 (II kd, tl 122). Kostja kinnitusel saadeti leping 24. aprillil 2018 hagejale.

Kostja vastuväite kohaselt oli sellel hetkel võlgniku juhatuse liige kostja ning Priit Kroonbergil

ei olnud laenulepingute sõlmimise õigust. Äriregistri kohaselt oli Priit Kroonberg võlgniku

juhatuse liige 26. maist 2011 kuni 28. septembrini 2018, seega oli tal õigus võlgniku nimel

laenulepinguid allkirjastada. Kostja oli juhatuse liige alates 23. aprillist 2018. Kokkuvõttes

nähtus kohtule esitatud tõenditest, et võlgniku seaduslikud esindajad on laenulepingu

allkirjastanud ning kinnitanud soovi seda täita.

Laenulepingu punktis 1.5 leppisid pooled kokku tagatiste seadmises. 14. detsembri 2015. a

hüpoteegi seadmise lepinguga seati X kinnistule hageja kasuks hüpoteek summas

500 000 eurot. Kohus selgitas, et AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei ole hüpoteek tagatava nõudega

seotud. Asjaolu, et hüpoteek kanti sisse kaks aastat enne lisa nr 3 sõlmimist ei tähenda, et

hüpoteek ei taga lisast tulenevaid nõudeid. Hüpoteegi seadmise lepingu p 6.1 kohaselt on

muuhulgas tagatud kõik hageja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 106L15

ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest (I kd, tl 69-84, 146). Seega on hüpoteegiga

tagatud ka laenulepingu 106L15 lisast nr 3 tulenev nõue.

14. detsembri 2015. a hüpoteegi seadmise lepinguga seati XXXXXXX kinnistule hageja kasuks

hüpoteek summas 100 000 eurot. Lepingu p 4.1 kohaselt on muuhulgas tagatud kõik hageja

nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 106L15 ja selle võimalikest lisadest

ning muudatustest (I kd, tl 147-151). Seega on hüpoteegiga tagatud ka laenulepingu 106L15

lisast nr 3 tulenev nõue.

16. mail 2017 sõlmisid hageja ja võlgnik notariaalse kommertspandi seadmise lepingu, millega

seati võlgniku varale kommertspant summas 300 000 eurot (I kd, tl 85-91, 152).

18. mail 2017 sõlmisid hageja ja Priit Kroonberg OÜ Foorum Puit osade pandilepingu (I kd, tl

155-158).

30. aprillil 2018 sõlmisid hageja ja Priit Kroonberg käenduslepingu, mille kohaselt käendaja

vastutas hageja ees solidaarselt võlgnikuga lepingu nr 106L15 lisa 3 kohustuste täitmise eest.

Käendaja vastutuse maksimumsummaks määrati 50 000 eurot (I kd, tl 153).

30. aprillil 2018 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt käendaja vastutas

hageja ees solidaarselt võlgnikuga lepingu nr 106L15 lisa 3 kohustuste täitmise eest. Käendaja

vastutuse maksimumsummaks määrati 50 000 eurot (I kd, tl 154).

Pooled on täitnud lepingu p-s 1.8.8 nimetatud lepingu jõustumise eeldused ning kohtul tuleb

lugeda, et laenulepingu 106L15 lisa nr 3 on kehtiv alates viimase tagatise andmisest, st

30. aprillist 2018. Võlgniku seaduslikud esindajad on nii oma allkirjade kui vajalike tagatiste

andmisega kinnitanud, et soovivad laenulepingu sõlmimist ja täitmist. Kostja ei saa viidata

lepingu mittekehtivuse alusena krediidikomitee otsuse puudumisele, kui hageja on jäänud

lepingu sõlmimise soovi juurde ning on kinnitanud, et leping sõlmiti.

Kostja ei ole tõendanud, kas, millal ning millisel õiguslikul alusel on hagejale saadetud

avaldused käenduslepingute ülesütlemise kohta. Kohus leidis, et käenduslepinguid ei ole

võimalik üles öelda ilma selge vastava avalduseta vastaspoolele.

Kostja esitatud kirjavahetus näitab, et 2017. a lõpus/2018. a pidasid pooled läbirääkimisi

lepingute tingimuste ning võlgnevuse tasumise osas, kuid kostja ei ole väitnud, et läbirääkimiste

tulemusel sõlmiti mingid kokkulepped, mis oleksid teistsugused, kui laenulepingu nr 106L15

lisa 3. Laenulepingus aadressi ning viivise määra muutmine (II kd, tl 3-7) ei tõenda, et

laenulepingut ei sõlmitudki. E-kirjadest nähtuvalt on kostja kinnitanud lepingu nr 106L15-3

maksegraafiku kehtivust (II kd, tl 50 pöördel).

Hageja esitatud tõendite kohaselt sõlmisid pooled järgmised lisa 3 aluseks olevad

laenulepingud: laenulepingu nr 106L15 ning lisa 1 ja 2 kohaselt andis hageja võlgnikule

10. detsembril 2015 laenu 385 000 eurot (I kd, tl 25-42, 199); laenulepingu nr 107L15 ning

lisa nr 1 kohaselt andis hageja võlgnikule 6. jaanuaril 2016 laenu 75 000 eurot (I kd, tl 43-56,

198-199). Kostja ei ole nimetatud laenulepingute sõlmimist vaidlustanud.

Hageja on kohtule esitanud hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingu nr 4L17, mille

kohaselt laenusumma 50 000 euro andmise eesmärgiks oli tagatisraha RMK-le metsamaterjali

müügi täitmise tagamiseks. Pooled leppisid lepingus kokku, et laenuandja kannab laenu RMK

arveldusarvele (I kd, tl 114-119, 194-195). Kostja vastuväide, et laenuleping ei ole kehtiv, ei

ole põhjendatud. Lepingul on võlgniku juhatuse liikme Priit Kroonbergi digiallkiri. Vastuväide,

et võlgnik soovis laenu asemel saada garantiid, ei ole selge. Garantii andmisega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 mõttes oleks tegu siis, kui hageja oleks võtnud RMK ees

kohustuse, et täidab vajadusel RMK nõudel võlgniku kohustuse. Praegu on hageja ja võlgnik

kokku leppinud, et hageja andis võlgnikule laenu ning kandis raha RMK arvele, st pooled

sõlmisid laenulepingu. Kui kostja leiab, et raha kanti RMK-le põhjendamatult, tuleks võlgnikul

esitada raha tagastamise nõue RMK vastu.

Lisaks eelnevale sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu nr 32L17, millega hageja andis

analoogselt lepinguga nr 4L17 võlgnikule laenu 150 000 eurot ning laenusumma kanti RMK

arvele (I kd, tl 120-126, 196-197). Kohus leidis ka selle lepingu juures, et kuna lepingul on

juhatuse liikme Priit Kroonbergi allkiri, on leping olnud kehtiv. Ka selle lepingu puhul on

tegemist laenulepinguga, mitte garantiiga.

Kostja ei ole vaidlustanud laenulepingute alusel raha saamist (I kd, tl 127-130). Seega on kõik

laenulepingu nr 106L15 lisa 3 aluseks olevad lepingud kehtivad. Nelja laenulepingu ühte

lepingusse koondamine ei ole üldjuhul heade kommetega vastuolus.

Maakohus leidis, et hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud alates 26. septembrist 2018 ning

sellega muutus kogu hageja nõue sissenõutavaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et

võlgniku põhivõlg laenulepingu nr 106L15 lisa nr 3 järgi on 636 962 eurot 51 senti. Hagejal on

õigus nõuda võlgnikult selle tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 396 lg 1 ning § 399 alusel.

Lisaks põhivõlale palus hageja tunnustada nõuet intresside 11 582 euro 22 sendi ja viiviste osas.

Lisa 3 p 1.8.3. järgi on pooled leppinud kokku viivise määraks 0,05% päevas. Hageja on viiviste

arvestuse esitanud määraga 0,2% ehk neli korda suuremana. Kohus leidis VÕS § 94 alusel, et

hagejal on õigus nõuda võlgnikul intressi tasumist summas 11 582 eurot 22 senti. VÕS § 113

alusel on hagejal õigus nõuda võlgnikult viiviseid kuni lepingu ülesütlemiseni 443 eurot

80 senti. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlasumma 636 962 eurot 51 senti

sissenõutavaks. Viivise määraga 0,05% päevas oleks hagejal õigus nõuda viiviseid alates

lepingu ülesütlemisest 26. septembrist 2018 kuni pankroti välja kuulutamiseni 11. detsembrini

2019 kokku 140 768 eurot 60 senti. Kuna hageja on viiviste summaks kokku nimetanud

63 319 eurot 15 senti, kuulub hageja nõue viiviste nõude õiguse tunnustamiseks rahuldamisele

täies ulatuses. Seega leidis kohus, et hagejal on võlgniku vastu nõue kokku 771 884 eurot, mis

kuulub rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt esimese järgu nõudena.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja mitte

tunnustada hageja nõuet Foorum Puit OÜ vastu vähemalt summas 274 921 eurot 49 senti

PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena ning mitte tunnustada nõuet tagavaid tagatisi,

menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohus on rikkunud VÕS ja TsÜS sätteid, otsuse põhjendamise kohustust ja põhjendamatult

jätnud arvestamata asjas esitatud tõenditega.

Laenuleping nr 106L15 lisa 3 ei ole kehtiv. Kostja ei ole laenulepingut nr 106L15 lisa 3

allkirjastanud. Juhatuse liige ja käendaja saatsid lepingu ülesütlemisavaldused. Kohus on jätnud

käsitlemata VÕS § 9 ja TsÜS §-d 72 ja 75. Pooltel puudus 27. detsembri 2017. a lepinguprojekti

osas kokkulepe. Hageja teadis, et kostja tahe on jätkata läbirääkimisi ning mitte sõlmida

lepingut lepinguprojektis kajastatud tingimustel.

Kohus on jätnud tähelepanuta 27. märtsi 2018 kuupäevaga laenulepingu nr 106L15 lisa 3,

eirates TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Tegemist oli hageja uue pakkumusega kostjale, mille

tingimused olid seejuures lähemal kostja tahtele.

27. detsembri 2017. a lepingprojekti tingimuste jõustumise välistab vastava lepinguprojekti

p 1.1. Viidatud punkti alusel pidi laenu periood algama 30. detsembril 2017, kuid vaid

tingimusel, et punktis 1.5 loetletud tagatised on seatud ja punktis 1.6.3 loetletud intressid on

tasutud, st tegemist oli edasilükkava tingimusega tehinguga TsÜS § 102 lg 2 mõistes.

30. detsembriks 2017 ega täiendavaks tähtajaks 3. jaanuariks 2018 ei olnud tingimused täidetud.

Seoses kostja 30. aprillil 2018 antud omakäelise kinnitusega on oluline täheldada, et graafikust

ei selgu, millise lepinguversiooniga see seostub ning mis peaksid olema kohalduvad

lepingutingimused.

Leila Kroonberg ei ole andnud nõusolekut XXXXXX tagatiseks andmiseks lepingule nr

106L15 lisa 3. Hüpoteek ei taga laenulepingust nr 106L15 lisast nr 3 tulenevaid nõudeid.

Käenduslepingud on üles öeldud, mistõttu ei ole lepingu nr 106L15 lisa 3 kehtivuse üks

eeldustest täidetud.

Kostja vaidleb vastu viivistele ja intressidele. Hageja ei ole esitanud korrektset viiviste

arvestust. Pooled ei ole kokku leppinud viivise määras, kuna leping ei ole kehtiv. Viivise

periood on ebaõige.

Hageja on käitunud pahatahtlikult.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

kostja kanda jätmist.

Laenuleping nr 106L15 lisa 3 on kehtiv. Laenuleping nr 106L15 lisa 3 on allkirjastatud mõlema

poole poolt 3. jaanuaril 2018. Täidetud olid kõik laenulepingu nr 106L15 lisa 3 kehtima

hakkamiseks vajalikud tingimused.

Kohus ei ole rikkunud VÕS ja TsÜS sätteid. Pooled sõlmisid laenulepingu 106L15 lisa 3

VÕS § 9 lg 1 mõttes. Kostja väljendas enda tahet jõustada laenuleping nr 106L15 lisa 3

TsÜS § 69 lg-te 2 ja 3 mõttes.

Maakohus ei pidanud hindama TsÜS § 72 kohaldamist, sest tegemist on kostja uue väitega,

millele kostja ei ole varasemalt tuginenud ning mis tuleb jätta tähelepanuta. Ei ole tõendatud,

et võlgnik on saatnud hagejale laenulepingu nr 106L15 lisa 3 sõlmimisest keeldumise avalduse.

Tagamiskokkulepe (hüpoteek kinnistule XXXXXXXX) tagab laenulepingust nr 106L15 lisa 3

tulenevat hageja nõuet. Kostja on avaldanud, et Leila Kroonberg ei ole andnud nõusolekut

hüpoteegi seadmiseks. Tegemist on uue väitega, mis tuleb jätta tähelepanuta TsMS § 652 lg 4

alusel. Hageja, võlgniku ja Leila Kroonbergi vahel on sõlmitud hüpoteegi seadmise leping.

Eelnevast tulenevalt on kinnistu omanik andnud nõusoleku, mis on notari poolt tõestatud,

tagada võimalikke hageja nõudeid, mis tulenevad laenulepingust nr 106L15 ja selle võimalikest

lisadest.

Käenduslepingud (nr 1K17 lisa 1 ja nr 2K17 lisa 2) on kehtivad. Taaskord on tegemist uue

asjaoluga, mida kostja ei ole varasemas menetluses avaldanud, mistõttu tuleb esitatud väide

jätte tähelepanuta. Hageja palus mitte võtta asja materjalide juurde käenduslepingute

tühistamise avaldust. Käenduslepingute lisade tühistamise avaldus on koostatud 12. oktoobril

2018 (s.o ca 6 kuud hiljem lepingu sõlmimisest). Puudub alus käenduslepingute tühistamiseks.

Materiaalsed eeldused TsÜS § 92 lg 3 p 1 kohaldamiseks on täitmata.

Käendajad olid teadlikud käenduslepingute 1K17 ja 2K17 lisade sisust ja nendest tuleneva

vastutuse ulatusest juba 2017. a detsembri lõpus. 30. aprillil 2018 toimunud võlgniku ja hageja

kohtumisel allkirjastasid käendajad täpselt sama sisuga käenduslepingute lisad (vt hageja

24.11.2020 vastuse lisad nr 5 ja 6), mis saadeti neile 27. detsembril 2017. Ebaõige ja

paljasõnaline on käendajate seisukoht 12. oktoobri 2018. a käenduslepingute lisade tühistamise

avalduses, mille järgi hageja justkui vahetas läbirääkimiste käigus 30. aprillil 2018 algsed

käenduslepingute lisade versioonid teiste versioonide vastu.

Kohus on õigesti tunnustanud hageja viivitusintressi nõuet summas 63 339 eurot 15 senti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, kuid muuta tuleb selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Tsiviilasjas nr 2-18-19030 on jõustunud kohtotsusega jäetud rahuldamata võlgniku hagi

hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Vaidlustatud täitemenetluses oli

täitedokumendiks võlgniku kinnistule seatud hüpoteek ja täidetavaks nõudeks laenulepingust

nr 106L15 lisa 3 tulenev nõue, s.o sama nõue, mille tunnustamist hageja praeguses asjas soovib.

Seejuures tugines võlgnik hagi alusena asjaolule, et leping ei ole jõustunud, st selles asjas

esitatud hagi alus ja praeguses asjas esitatud kostja vastuväited hageja nõudele sisuliselt

kattuvad.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et tsiviilasjas nr 2-18-19030

tehtud otsus ei ole praeguses asjas pooltele siduv. Iseenesest on kohtotsus TsMS § 457 lg 1 järgi

siduv üksnes menetluse pooltele ning kostja ei olnud tsiviilasja nr 2-18-19030 pooleks. Samas

on maakohus jätnud tähelepanuta pankrotimenetluses nõuete kaitsmise menetluse omapära.

Nimelt, kuigi nõuete kaitsmise koosolekul saavad võlausaldajad esitada enda nimel vastuväiteid

ja nad osalevad enda nimel ka nõude tunnustamise hagi menetluses kostjana, on vastuväited,

mida nõuete kaitsmisel nõudele esitada saab, vastuväited, mis võiksid nõudele olla võlgnikul

ning nõude tunnustamise menetluses kontrollitakse, kas hagi esitanud võlausaldajal on nõue

võlgniku vastu. Seetõttu olukorras, kus võlgnik ei saaks teda siduva kohtuotsuse tõttu nõudele

vastuväidet esitada, ei saa seda teha nõuete kaitsmise koosolekul ka võlausaldaja. See tulenes

võlgniku nõuete kaitsmise koosoleku ajal kehtinud PankrS § 103 lg-st 4.

9. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et tsiviilasja nr 2-18-19030

resolutsioonis ei tuvastatud hageja nõuet võlgniku vastu. PankrS § 103 lg 4 mõte on välistada

nõudele vastuväidete esitamine olukorras, kus nõue on võlgnikule siduvalt kohtulahendiga

kindlaks tehtud. Võlgnik palus tsiviilasjas nr 2-18-19030 tunnistada lubamatuks sundtäitmine

ning hagi alusena tugines ta asjaolule, et laenulepingut nr 106L15 lisa 3 ei ole kehtivalt

sõlmitud, mistõttu ei ole võlgnikul ka sellest lepingust tulenevaid kohustusi, ning neid kohustusi

ei taga ka võlgniku kinnistule seatud hüpoteek. See nõue sellel alusel jäeti jõustunud

kohtuotsusega rahuldamata. Seega on hageja ja võlgniku suhtes kohtuotsusega pooltele siduvalt

kindlaks tehtud, et hagejal on võlgniku vastu laenulepingust nr 106L15 lisa 3 tulenev nõue ja

see on tagatud võlgniku kinnistule seatud hüpoteegiga. See tähendab, et võlgnik ei saa hilisemas

kohtumenetluses enam tugineda sellele, et tal ei ole laenulepingust tulenevat kohustust hageja

ees või, et see pole pandiga tagatud (vt Riigikohtu 16. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr

2-16-11056, p 20). Sellest tulenevalt ei saa ka kostja, kes nõude tunnustamise menetluses

esindab võlgniku positsiooni, neile väidetele tugineda. Hagi tuleb seega rahuldada seetõttu, et

hageja ja võlgniku suhetes on nõude olemasolu ja pandiga tagatus juba tsiviilasjas nr

2-18-19030 tehtud jõustunud otsusega kindlaks tehtud. Praeguses asjas ei ole võimalik seda

teisiti tuvastada, mistõttu tuleb otsusest välja jätta maakohtu põhjendused osas, milles

maakohus hindas sisuliselt hageja nõude olemasolu.

10. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, et praeguses asjas tehtud

otsus omab tähtsust hageja nõude tunnustamisele võlgniku pankrotimenetluses. See ei ole siduv

kolmandatele isikutele. Seetõttu ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et hageja nõuet ei

taga kolmandate isikute (sh tema enda, Priit ja Leila Kroonbergi) seatud tagatised. Praeguses

asjas ei lahendata nende tagatistega seonduvaid küsimusi. Samuti ei saa kostja esitada nõudeid

kolmandate isikute õiguste kaitseks. Tsiviilkohtumenetluse üldine põhimõte on, et igaüks saab

kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks. TsMS § 3 lg 2 kohaselt saab teise isiku õiguse

või huvi kaitseks kohtusse pöörduda üksnes seaduses sätestatud juhul. Kostja ei ole praeguses

asjas esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks tal esitada nõudeid kolmandate isikute õiguste

või huvide kaitseks.

11. Kostja on esitanud 4. veebruari 2022 menetlusdokumendis ringkonnakohtule täiendavaid

tõendeid. Ringkonnakohus jätab need vastu võtmata, kuna kostja ei ole põhistanud asjaolusid,

mille alusel oleks uute tõendite esitamine TsMS § 652 lg 3 järgi lubatav.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks

apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid kandnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin