3-22-114/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-114

Haldusasi

Protrifas OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021

otsuse nr 6-1/298-1 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo

kohustamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Protrifas OÜ (registrikood 16158967), volitatud

esindaja Natalja Kutepova

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle

Kalma

RESOLUTSIOON

1. Lugeda, et Protrifas OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsuse nr 6-1/298-

1 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes on esitatud tähtaja

rikkumisega.

2. Jätta kaebetähtaeg ennistamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-22-114 menetlus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsuse

nr 6-1/298-1 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes.

4. Keelduda Protrifas OÜ kaebuse muudatuse vastuvõtmisest.

5. Tagastada Protrifas OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot pärast käesoleva

määruse resolutsiooni punktide 2-4 jõustumist.

6. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus

menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Protrifas OÜ esitas 01.04.2021 majandustegevuse registri (edaspidi MTR) kaudu tegevusloa

taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Protrifas OÜ tegevusloa taotluses on märgitud

äriühingu juhatuse liikmeks, osanikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks

isikuks ning kontaktisikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (edaspidi RahaPTS)

mõistes Dmitri Tihhonov.

3-22-114

2(9)

2. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) pikendas 05.04.2021 RahaPTS § 71 alusel Protrifas

OÜ tegevusloa taotluse menetluse tähtaega kuni 30.07.2021. RAB teavitas 30.07.2021 Protrifas

OÜ-d, et ei väljasta Protrifas OÜ-le virtuaalvääringu tegevusluba vaikimisi, sest RAB ei ole

veendunud Protrifas OÜ vastamises kõikidele RahaPTS kontrollieseme nõuetele. RAB andis

teada, et lahendab Protrifas OÜ tegevusloa taotluse hiljemalt 01.09.2021. RAB viis 10.08.2021

läbi vestluse Protrifas OÜ juhatuse liikme/osaniku/tegeliku kasusaaja/kontaktisiku D.

Tihhonoviga. Vestluse üheks eesmärgiks oli kontrollida D. Tihhonovi sobivust Protrifas OÜ

kontaktisikuna (RahaPTS § 72 lg 1 p 2).

3. RAB teavitas 10.09.2021 Protrifas OÜ-d, et jätkuvalt ei ole Protrifas OÜ-le võimalik

virtuaalvääringu tegevusluba vaikimisi väljastada, sest 10.09.2021 kuupäevaks ei ole RAB

saanud veendumust Protrifas OÜ vastavuses kontrollieseme asjaoludele (RahaPTS § 72) ning

selle kontrollimist ei ole võimalik lõpetada 10.09.2021, mistõttu on vajalik määrata täiendav

tähtaeg Protrifas OÜ tegevusloa taotluse menetlemiseks. RAB määras uueks menetluse

tähtajaks 18.10.2021.

4. RAB 17.11.2021 otsusega nr 6-1/298-1 keelduti Protrifas OÜ-le virtuaalvääringu

tegevusloa väljastamisest, sest ettevõte ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 2 kirjeldatud

kontrollieseme asjaolule.

5. Protrifas OÜ esitas 16.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 17.11.2021 otsuse nr

6-1/298-1 tühistamiseks ning RAB-i kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebuses oli esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus, mida põhistatakse järgmiselt.

Menetlus kestis ebamõistlikult kaua. RAB saatis teatised enda otsustest kaebajale 17.11.2021

selliselt, et RAB-i meiliaadressilt register@ttja.ee laekus Dmitri Tihhonovi meiliaadressile

xxxxxxxxx 1-minutilise vahega korraga kuus peaaegu samasisulist meili (vt kaebuse lisa 5),

mistõttu tunnistas Gmaili postiprogramm kõik kuus kirja spämmiks. Sellel põhjusel ei saanud

D. Tihhonov 17.11.2021 teada vastustaja poolt langetatud otsustest. Kaebaja sai otsustest teada

juhuslikult rämpsposti puhastamisel 16.12.2021. Arvestades menetluse ebamäärast pikkust ja

teadmatust menetluse lõppemise aja kohta, polnud kaebajal alust oodata otsust 17.11.2021.

Tegemist on tehnilise probleemiga, mida kaebaja ei saanud mõistlikult vältida. Vastuvõetav ei

ole lähenemine, et haldusorgan ei pea seadusega kehtestatud menetlustähtaegadest kinni,

mistõttu on äripidaja pikema perioodi jooksul ootel. See on äripidajat põhjendamatult koormav.

Tegemist on mõjuva põhjusega (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja tasus virtuaalvääringu teenuse

pakkujana tegevusloa taotlemiseks riigilõivu 3300 eurot. See on suur summa ning kaebajal on

põhjendatud ootus, et teda teenindatakse riigiasutuse poolt õigeaegselt ja tähelepanelikult.

6. Tallinna Halduskohtu 02.02.2022 kohtunõudega paluti RAB-l esitada omapoolne

seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotlusele hiljemalt 04.02.2022.

7. RAB palus oma 04.02.2022 seisukohas jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus

rahuldamata ja lõpetada menetlus, kuna kaebaja on tähtaja ennistamise taotluse esitanud

ennistamistähtaega rikkudes. Oma seisukohta põhistab RAB järgmiselt.

Kaebaja on 16.01.2022 kaebetähtaja ennistamise taotluses kinnitanud, et sai vastustaja

17.11.2021 otsuse kätte 16.12.2021, kui D. Tihhonov juhuslikult elektronposti aadressil

xxxxxxxx rämpsposti puhastas. Järelikult hakkas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise

tähtaeg kulgema 16.12.2021. HKMS § 71 lg 2 kohaselt tuli kaebajal esitada tähtaja ennistamise

taotlus kohtule hiljemalt 30.12.2021, ehk hiljemalt 14 päeva möödumisel päevast, kui

menetlustähtaja kinnipidamist takistanud mõjuv põhjus langes ära. Kaebajal langes mõjuv

põhjus ära peale 16.12.2021, kui ta juhuslikult xxxxxxxxxx elektronposti aadressil rämpsposti

puhastas ja leidis vastustaja 17.11.2021 tegevusloa keeldumise otsuse. Kaebaja aga esitas

kaebetähtaja ennistamise taotluse kohtule 16.01.2022, ehk rikkudes kaebetähtaega 17 päeva

võrra. Esitatud taotluses ei ole kaebaja toonud ühtegi mõjuvat põhjust või veenvat selgitust,

3-22-114

3(9)

miks tema ei saanud esitada 14 päeva jooksul, peale mõjuva põhjuse äralangemist, tähtaja

ennistamise taotlust. Seega on kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud tähtaja

rikkumisega ning see tuleb jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada.

Lisaks ei ole eluliselt usutav, et elektronposti aadressilt register@ttja.ee 17.11.2021 edastatud

otsus läks otse kaebaja gmaili konto rämpsposti ja kaebaja ei saanud ostust seaduses sätestatud

tähtaja jooksul vaidlustada. Kaebaja sai MTR keskkonna kaudu (register@ttja.ee) 11.10.2021

vastustaja kavandatavast tegevusloa keeldumise otsusest teada koheselt, kuna vastustaja

11.10.2021 edastatud kavandatud otsusele esitas kaebaja pika ja sisulise vastuväite järgmisel

päeval, ehk 12.10.2021. Eluliselt ei ole usutav, et kaebajale saab valikuliselt teatavaks MTR

poolt edastatud e-kirjad, nt 11.10.2021 tegevusloa keeldumise otsuse projekt, kuid 17.11.2021

otsust kätte ei saa, kuna see olevat rämpsposti läinud. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ja mil

viisil jõudis MTR kaudu saadetud otsuse projekt kaebajani õigeaegselt.

Olukorras, kus äriühinguni ei ole jõudnud olulised dokumendid, peaks äriühing tegema

viivitamatult kõik endast olenevad mõistlikud jõupingutused, et võimalikult kiiresti

dokumentide kohalejõudmist takistavad asjaolud välja selgitada. Kaebaja ei ole kordagi

viidanud sellele, et tema elektronposti aadress üldse ei oleks toiminud või, et ta on tuvastanud

selle, et ka teised sellele aadressile saadetud kirjad ei oleks kohale jõudnud. Eluliselt ei ole

usutav, et üksnes MTR kaudu edastatud 17.11.2021 otsus tehnilise probleemi tõttu suunati

rämpsposti, kuid MTR kaudu edastatud 11.10.2021 tegevusloa keeldumise otsuse projekti sai

kaebaja koheselt kätte. Vastustaja hinnangul on kaebajale otsuse tegemisega kaasnenud

negatiivsed tagajärjed saabunud üksnes kaebajast endast tulenevatest asjaoludest. Eeltoodu

kogumis viitab, et kaebaja oli ise hooletu oma elektronpostiga ümberkäimisel ning ei

kontrollinud piisava regulaarsusega talle edastatud e-kirju (sh rämpsposti).

Riigikohus on selgitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil

haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul

astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-70-06). Kui ta on seda teinud, siis võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-52-00). Alates 01.09.2006 kehtiv HKMS § 9 lg 9 sätestab samuti, et kui

haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud,

ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg

möödunuks. Kaebaja oli RAB-i kavandatavast otsusest teada saanud juba 11.10.2021, kuid ei

teinud mõistliku aja jooksul midagi selleks, et kontrollida MTR keskkonda või oma e-posti.

Kaebajal on kohustus oma elektronposti aadressi regulaarselt kontrollida (vt majandustegevuse

seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 11 lg 6; haldusmenetluse seadus (HMS) § 25 lg 1, § 27 lg

1; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04). Äriregistri andmetel on kaebaja elektronposti

aadressiks märgitud xxxxxxxxx. Seadusandja tahe oli äriregistrisse kantava elektronposti

aadressi kohustusega muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks (vt äriseadustik (ÄS) § 144 lg 1 p

7) ning tänapäeval ei erinev elektronposti vastuvõtmine oma olemuselt tavaposti vastuvõtmise

kohustusest. Seega lasub juriidilisel isikul hoolsuskohustus tagada ka oma elektronposti

korraldus selliselt, et äriregistrisse kantud elektronpost ka funktsioneeriks. Ainult äriühingu

võimsuses on tagada, et äriregistrisse kantud elektronposti aadress on õige ja toimiv ning, et

isik vaatab sellele aadressile saadetud elektronposti (sh rämpsposti) ja saab sh haldusorgani

saadetud saadetised õigeaegselt kätte. Kaebaja poolt hilisemat selgitust võimaliku tehnilise

probleemi osas ei saa lugeda põhjendatuks ja veenvaks. Kui kaebaja on olnud hooletu oma

asjaajamises ja ka oma posti kättesaamise korraldamisel, siis vastutus selle eest lasub üksnes

kaebajal. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud 17.11.2021 otsusel

tähtaegselt, s.o hiljemalt 16.12.2021 kaebust kohtule esitada. Seetõttu tuleb kaebetähtaja

ennistamise taotlus jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada.

3-22-114

4(9)

8. Kaebaja esitas 10.02.2022 täiendavad selgitused kaebetähtaja ennistamise taotluse osas ning

juhul, kui kohus kaebetähtaja ennistamise taotlust ei rahulda, siis palub kaebaja tuvastada

vaidlusaluse otsuse ja toimingute (10.08.2021 ja 18.08.2021 toimunud vestlused tegevusloa

taotleja kontaktisiku D. Tihhonovi seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel)

õigusvastasus.

Tühistamis- ja kohustamiskaebus on esitatud tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul pärast haldusakti

kaebajale teatavaks tegemist. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Kaebaja ületas

tähtaega mõjuval põhjusel – tema eksimus tuleneb vastustaja õigusvastasest käitumisest ja

selgitamiskohustuse rikkumisest, samuti enda kogenematusest tingitud eksimusest tähtaegade

suhtes. Vastustaja rikkus jämedalt RahaPTS §-s 71 sätestatud virtuaalvääringu teenuse

tegevusloa taotluse menetlemise maksimaalset tähtaega. Kui haldusorgan lähenenuks kaebaja

taotluse läbivaatamisele tõsisemalt, siis oleks taotlus lahendatud kiiresti ilma kaebaja

äritegevuse plaani rikkumiseta. Samuti rikkus haldusorgan selgitamiskohustust, jättes pikema

perioodi jooksul haldusakti väljastamata ja taotlejale teatamata, millal ta saab vastuse taotlusele.

Avastades vastustaja otsuse enda postkasti rämpsposti kaustast, üritas kaebaja seaduslik

esindaja (juhatuse liige D. Tihhonov) leida juristi, kuid seoses jõuludega ei tahtnud keegi asjaga

tegeleda. D. Tihhonov ise arvas, et kaebuse esitamiseks on 30 päeva, nii, nagu haldusaktis kirjas

oli. Juristiga sai D. Tihhonov kokku alles 12.01.2022, samal kuupäeval oli koostatud volikiri

ning 16.01.2022 oli kaebus saadetud kohtusse. Ka Riigikohus on leidnud, et mõjuvaks

põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla kogenematusest tulenev eksimus, mille tõttu

isik ei saanud aru kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-13). Seega on

tähtaeg mööda lastud mõjuval põhjusel. Ennistamine oleks õiglane otsus olukorras, kus

haldusorgan ise ületas oluliselt menetlustähtaega.

Juhul, kui kohus ei nõustu kaebuse tähtaja ennistamisega, siis palub kaebaja tuvastada

vaidlusaluse otsuse õigusvastasus ning vastustaja toimingu (10.08.2021 ja 18.08.2021 toiminud

vestlused tegevusloa taotleja kontaktisiku D. Tihhonovi seaduses sätestatud nõuetele vastavuse

kontrolli teostamisel) õigusvastasus (HKMS § 49, § 46 lg 5).

9. Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 kohtunõudega paluti kaebajal selgitada, kuidas

vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine aitab tema õiguste kaitsele kaasa. Selgitused

tuli esitada hiljemalt 18.02.2022.

10. Kaebaja teatas 18.02.2022, et kaebaja põhjendatud huvi vastustaja tegevuse ja vaidlusaluse

otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seisneb selles, et edaspidi vältida vastustaja jätkuvat

õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Riigikohtu praktika kohaselt on preventiivne huvi

käsitatav põhjendatud huvina (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-75-16, nr 3-3-1-88-08). Kaebaja

selgitab, et käesoleva haldusasja raames rikkus vastustaja järelevalve funktsiooni teostades

korduvalt kaebaja õigusi. Arvestades viimati välja kujunenud kohtupraktikaga, pidid

virtuaalvääringute valdkonnas tegutsevad äriühingud massiliselt pöörduma oma õiguste

kaitseks kohtusse, kus oli tuvastatud, et vastustaja käitub õigusvastaselt (vt kohtuotsused

haldusasjades nr 3-20-1733, nr 3-20-1965, nr 3-20-1752). Kaebaja hinnangul võib sellest

järeldada, et äriühingute õiguste rikkumine on vastustaja jaoks omane ja kannab kestvat

iseloomu. Seega esineb reaalne oht, et vastustaja tegutseb kaebaja suhtes õigusvastaselt ka

edaspidi.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud halduskohtule 16.01.2022 tühistamiskaebuse RAB

17.11.2021 otsuse nr 6-1/298-1 peale. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud RAB 17.11.2021

otsusest teada 16.12.2021, kui avastas oma gmaili postkasti rämpsposti kaustast vaidlusaluse

3-22-114

5(9)

otsuse. Esmalt tuvastab kohus, kas kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega (I), seejärel lahendab

kaebetähtaja ennistamise taotluse (II) ning viimaks kaebuse muutmise taotluse (III).

I

12. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

13. HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument

menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

Vaidlus puudub osas, et kaebajale on vaidlusalune otsus kätte toimetatud elektrooniliselt.

Elektroonilist

kättetoimetamist

reguleerib

HMS

§

27. Dokumendi

elektroonilise

kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti

teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1 ls 1).

Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks

järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või

vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3)

dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu

äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks

tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari,

kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud

isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2).

14. Kaebuse kohaselt on RAB saatnud 17.11.2021 vaidlusaluse otsuse kaebaja elektronposti

aadressile xxxxxxxx. Kaebaja ei ole saatnud dokumendi kättesaamise kohta kinnitust, samuti

ei ole edastatud dokumenti elektrooniliselt asjakohase infosüsteemi kaudu, mistõttu HMS § 27

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt ei saa lugeda dokumenti kaebajale kättetoimetatuks enne

16.12.2021. Samas on vaidlusalune otsus edastatud juriidilisele isikule. Äriregistri andmetel on

e-posti aadress xxxxxxxxx kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadress (vt vastustaja

04.02.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Seega kohaldub elektrooniliselt kättetoimetatuks

lugemisele HMS § 27 lg 2 p 3. Viidatud normi alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei

eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu

15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16), mistõttu saab lugeda vaidlusaluse otsuse kaebajale

kättetoimetatuks 18.11.2021.

15. Täiendavalt selgitab kohus, et kohtupraktikas on leitud seoses RAB-i poolt tegevusloa

kehtetuks tunnistamise otsuse elektroonse kättetoimetamisega, et ei saa välistada, et RAB oleks

pidanud enne kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist kasutama ka teisi kättetoimetamise

viise (vt HMS § 25 lg 21) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16).

Vastavalt HMS § 25 lg-le 21 kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud

dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või

dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele

kättetoimetatuks.

16. Puudub vaidlus, et Protrifas OÜ tegevusloa taotluses oli märgitud äriühingu juhatuse

liikmeks, osanikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks ning

kontaktisikuks RahaPTS mõistes D. Tihhonov, kelle e-posti aadress on xxxxxxxx (vt kaebuse

lisa 1). Seega oli vastustaja edastanud elektroonselt vaidlusaluse otsuse nii äriühingu

registrijärgsele e-posti aadressile, juhatuse liikme kui ka kaebaja kontaktisiku e-posti aadressile

(vt kaebuse lisa 5). Seetõttu on vaidlusalune otsus juriidilisele isikule kätte toimetatud

18.11.2021. Alates 19.11.2021 hakkas kulgema 30-päevane kaebetähtaeg ning tähtaja viimane

päev saabus 20.12.2021 (HKMS § 67 lg 1).

3-22-114

6(9)

17. Vaidlust pole selles, et kaebus on kohtule esitatud 16.01.2022, seega tähtaja rikkumisega.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kaebus tühistamis- ja kohustamisnõudes on esitatud

halduskohtule tähtaja rikkumisega.

II

18. Kaebaja on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ning selgitanud, et mõjuvaks

põhjuseks tähtaja möödalaskmisel oli tehniline probleem – kaebaja e-mailile saadetud

vaidlusaluse otsuse paigutas gmail rämpsposti kausta, mille kaebaja avastas alles 16.12.2021.

19. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus.

20. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja

ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3). Näitlik loetelu

mõjuvatest põhjustest on toodud HKMS § 150 lg-s 1, mis on analoogia korras kohaldatavad ka

käesoleval juhul. Vastavalt HKMS § 150 lg-le 1 on mõjuv põhjus eelkõige liikluskatkestus,

menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille

tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks

esindajat. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist

isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Selliseid

objektiivseid takistusi käesoleval juhul ei esinenud.

21. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja e-posti aadressile on jõudnud vastustaja 17.11.2021 otsus

(vt kaebuse lisa 5). Samas aga on tõendamata kaebaja väide, et Gmail suunas vastustaja

17.11.2021 otsuse automaatselt rämpsposti kausta. Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et

kui vastustaja poolt 11.10.2021 saadetud otsuse projekti ja sellele järgnenud kaebaja

kirjavahetuse kohta on kaebaja esitanud väljavõtte Gmaili postkastist (vt kaebuse lisa 4), siis

vastustaja 17.11.2021 otsuse saatmise kohta on tehtud foto valgest paberilehest, kuhu justkui

oleks kopeeritud andmed RAB 17.11.2021 e-kirjadest (vt kaebuse lisa 5). Kohtu hinnangul

tekitab kahtlust, miks kaebaja ei ole esitanud gmaili postkasti väljavõtet ka 17.11.2021 saadetud

e-kirjadest, vaid pidanud vajalikuks kopeerida vastustaja e-kirjad valgele paberilehele, millest

on tehtud foto. Sõltumata sellest, kas kaebuse lisa 5 on usaldusväärne tõend või mitte, on ilmne,

et tõendamata on kaebaja väide, et vastustaja 17.11.2021 e-kirjad suunati kaebaja e-posti

rämpsposti kausta. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib

eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1).

22. Käesoleval juhul aga puudub vajadus kaebajalt täiendavate tõendite nõudmiseks, kuivõrd

kohus nõustub vastustajaga, et on ebausutav, et vastustaja 17.11.2021 saadetud otsused läksid

kaebaja postkasti rämpsposti kausta, arvestades, et kaebaja on varasemalt samalt e-posti

aadressilt vastustajaga suhelnud (vt kaebuse lisa 4).

23. Kohus nõustub vastustajaga, et eluliselt ei ole usutav, et varasemalt RAB-i poolt samale e-

posti aadressile saadetud e-kirjad jõudsid koheselt kaebaja postkasti, kuid vaidlusalune otsus

suunati rämpsposti kausta. Nii nähtud kaebuse lisast 4 „Kirjavahetus RABiga“, et kaebaja e-

posti aadressile xxxxxxxxx on 11.10.2021 saadetud e-postilt register@ttja.ee e-kiri „RAB

teavitus planeeritava haldusakti osas“ ning kaebaja on sellele e-kirjale vastanud järgmisel

päeval, s.o 12.10.2021. Seetõttu on väheusutav, et vaidlusalune otsus liigitati rämpsposti kausta,

kuivõrd reeglina, kui e-posti aadress on märgitud rämpsposti kaustas põhikausta kuuluvaks, siis

edaspidi ei liigitata samalt e-posti aadressilt saabunud kirju rämpsposti kausta.

24. Aga isegi juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et RAB-i 17.11.2021 e-kiri läks

rämpsposti kausta, siis asjaolu, et kaebaja avastas vaidlusaluse otsuse alles 16.12.2021 ei ole

3-22-114

7(9)

mõjuv põhjus, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus selgitab oma seisukohta

järgnevalt.

25. „Kohtupraktikas on leitud, et äriühingul on suurem hoolsuskohustus korraldada oma

registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab

juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani (vrdl Riigikohtu 03.03.2004 määrus

nr 3-3-1-10-04, p 14). Sama kohustus kehtib äriühingule ka elektronposti vastuvõtmisel.

Elektronposti aadressi registripidajale esitamise kohustuse sätestab ka äriseadustiku § 63.“

Seega oli kaebaja mõjusfääris tutvuda tema postkasti laekunud e-kirjaga, isegi, kui see oli

Gmaili serveri poolt suunatud rämpsposti kausta. Seda, et kaebaja ei pidanud vajalikuks

kontrollida ka oma rämpsposti kausta regulaarselt, ei saa pidada objektiivseks takistuseks, mille

tõttu ei saanud kaebust kohtule tähtaegselt esitada.

26. Kaebaja on märkinud, et kohtupraktikas on peetud mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1

tähenduses ka kogenematusest tulenevat eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebetähtaja

arvestamisest. Kaebaja poolt viidatud seisukoht on kajastatud Riigikohtu 21.06.2013 määruse

nr 3-3-1-30-13 punktis 12, kus on samas tehtud ka viide Riigikohtu halduskolleegiumi

16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 punktile 17. Viimati nimetatud lahendis leidis Riigikohus,

et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu

inimese eksimus protsessitoimingutes; tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja

pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad;

vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest;

ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises

korras ja määramatult pika aja jooksul.

27. Esmalt tuleb märkida, et ülalviidatud Riigikohtu lahendid puudutasid füüsiliste isikute

kaebusi ja selles esitatud kaebetähtaja ennistamist. Käesoleval juhul on aga kaebajaks juriidiline

isik, kellel lasub kõrgem hoolsuskohustus korraldada oma elektronpost viisil, et olulised teated

ka õigel ajal adressaadini jõuaksid. Seejuures ei saa pidada kaebaja seaduslikku esindajat

õiguslikult kogenematuks isikuks, kuivõrd kaebuse kohaselt oli kaebaja seaduslik esindaja

kontaktisikuks RahaPTS § 17 kohaselt. Vastavalt RahaPTS § 17 lg-le 5 võib kontaktisikuks

määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete

täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused

ning laitmatu maine. Arvestades, et kontaktisik peab hästi tundma RahaPTS-s sätestatud

regulatsiooni, siis ei saa öelda, et kaebaja seaduslik esindaja oleks õiguslikult kogenematu isik.

Lisaks on vaidlusaluses otsuses selgitatud edasikaebamise korda ning tehtud viide HKMS § 46

lg-le 1. HKMS § 46 lg-s 1 on sätestatud, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

28. Ühtlasi peab kohus vajalikuks selgitada, et kui eeldada kaebaja väite õigsust, et ta avastas

vaidlusaluse otsuse oma postkastist 16.12.2021, siis ei olnud veel kaebetähtaeg möödunud

(viimane kaebuse esitamise päev oli 20.12.2021). Kaebaja oleks saanud esitada kohtule

tähtaegselt kaebuse taotlusega tühistada vaidlusalune otsus ka ilma juriidilist haridust omava

esindajat ning juhul, kui kaebuses oleks olnud puudusi, siis on halduskohtu ülesanne juhtida

kaebuses esinevatele puudustele tähelepanu ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt

HKMS § 120 lg 1 p 3 ja lg 3).

29. Isegi juhul, kui lugeda mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et vaidlusalune otsus oli rämpsposti

kaustas ning kaebaja ei avastanud seda enne kui 16.12.2021, siis on vastustaja asjakohaselt

viidanud HKMS § 71 lg-le 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses

sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse

äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära

3-22-114

8(9)

langes. Käesoleval juhul langes väidetav takistus ära 16.12.2021, mistõttu kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades oleks tulnud kaebetähtaja ennistamise taotlus esitada hiljemalt

30.12.2021. Praegusel juhul on kaebetähtaja ennistamise taotlus esitatud halduskohtule

16.01.2022. Viivitust ei õigusta asjaolu, et kaebaja seaduslikul esindajal ei õnnestunud

varasemalt õigusteenuse osutajat leida (vt käesoleva määruse põhjenduste punkt 28).

30. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel ei oma tähtsust küsimus, kas kaebaja

hinnangul oli vastustaja järginud haldusmenetluses menetlusnorme (sh kas menetlenud kaebaja

taotlust seaduses sätestatud tähtaja jooksul või täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust).

Need kaebaja argumendid seonduvad vaidlusaluse otsuse õiguspärasusega (koos haldusaktiga

on õigus vaidlustada ka menetlustoiminguid), mida hinnatakse asja sisulise läbi vaatamise

käigus. Seega jätab kohus need väited kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel

tähelepanuta.

31. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

32. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui

kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). Kui

HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse

menetlus kaebust menetlusse võtmata. Eelnevast tulenevalt kuulub menetlus lõpetamisele

tühistamis- ja kohustamisnõudes.

III

33. Kaebaja on 10.02.2022 esitanud kaebuse muudatuse, milles taotleb alternatiivselt

vaidlusaluse otsuse ja vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

34. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav.

35. Kaebuse muudatus on esitatud tähtaegselt. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebuse

muudatus on lubatav.

36. Tuvastamiskaebusele on seadusandja kehtestanud kaebeõiguse piirangud HKMS § 45 lg-s

2. Viidatud lõike kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma

haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise.

37. Kaebaja on alternatiivselt esitanud nõude tuvastada RAB 17.11.2021 otsuse õigusvastasus

ning 10.08.2021 ja 18.08.2021 kaebajaga läbiviidud vestluste kui toimingute õigusvastasus.

Arvestades, et kaebaja on soovinud koos haldusaktiga vaidlustada ka menetlustoimingud

(vestluste läbiviimine kaebaja seadusliku esindajaga), siis lähtub kohus kaebeõiguse

kontrollimisel üksnes HKMS § 45 lg-st 2.

38. Tuvastamisnõudest tõhusam õiguskaitsevahend on tühistamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 1).

Olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on vältida tulevikus sarnastel asjaoludel samasuguse otsuse

tegemist, siis saab kaebaja vaidlustada vastustaja poolt tulevikus antavat haldusakti. Selleks

puudub vajadus veenduda juba antud haldusakti õigusvastasuses. Selline kohtulahend ei aitaks

kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuivõrd tuvastamisnõude lahendamisel kohtuotsuse

3-22-114

9(9)

resolutsioonis ei saa kohus panna vastustajale kohustusi (HKMS § 5 lg 1 p 6). Kuigi

preventiivsel eesmärgil on kohtupraktikas võimaldatud esitada ka tuvastamisnõue, siiski on

üldjuhul olnud tegemist menetluse kestel primaarnõudelt sekundaarnõudele üleminekuga, kui

kohtumenetluse kestel on asjaolud muutunud kaebajast sõltumatult. Tegemist on erandliku

olukorraga, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks nii tõhusad enam (nt toimingu

sooritamisega viivitamise vaidlustamisel kohustamiskaebusega kestab kohtumenetlus

eelduslikult kauem, kui kulub toimingu sooritamiseks õiguspärase tähtaja jooksul (nii oli see

ka kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-88-08)).

39. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või

korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse

esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt

käituda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Kaebaja

on viidanud mitmele haldusasjale, kus väidetavalt on tuvastatud vastustaja otsuste

õigusvastasus. Siinkohal selgitab kohus, et asjaolu, et vastustaja on mingil ajaperioodil teinud

erinevate adressaatide suhtes sarnase sisuga otsuseid ning mis on hilisemalt kohtumenetluses

tühistatud, ei anna alust pidada praegusel juhul reaalseks ohtu, et vastustaja võib edaspidi

kaebaja suhtes õigusvastaselt käituda.

40. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-75-16 on leitud, et preventiivset huvi

tuvastamiskaebuse esitamiseks ei esine, sest kui tulevikus kordub sarnane olukorda, siis on

kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusad vahendid ning viidanud HKMS § 45 lg-le 2. Nii on ka

praegusel juhul, et kaebajal esineb võimalus tulevikus antava haldusakti vaidlustamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei annaks preventiivsel eesmärgil vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse

tuvastamine kaebajale mingit eelist ega aitaks kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsele.

Seetõttu leiab kohus, et tuvastamiskaebus lubatav ei ole, kuivõrd esineb HKMS § 45 lg-s 2

sätestatud kaebeõiguse piirang. Eeltoodust lähtuvalt keeldub kohus kaebuse muudatuse

vastuvõtmisest.

41. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 20 eurot.

42. HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul on kohus lõpetanud

menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, mistõttu tuleb kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv

20 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 8). Kohus tagastab kaebajale riigilõivu pärast käesoleva

määruse resolutsiooni punktide 2-4 jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner