3-22-113/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-113

Haldusasi

Flumiros OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021

otsuse nr 6-1/297-1 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo

kohustamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Flumiros OÜ (registrikood 16159560), volitatud

esindaja Natalja Kutepova

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle

Kalma

RESOLUTSIOON

1. Lugeda, et Flumiros OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsuse nr 6-1/297-

1 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes on esitatud tähtaja

rikkumisega.

2. Jätta kaebetähtaeg ennistamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-22-113 menetlus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsuse

nr 6-1/297-1 tühistamise ja Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes.

4. Keelduda Flumiros OÜ kaebuse muudatuse vastuvõtmisest.

5. Tagastada Flumiros OÜ-le kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot pärast käesoleva

määruse resolutsiooni punktide 2-4 jõustumist.

6. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus

menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Flumiros OÜ esitas 01.04.2021 majandustegevuse registri (edaspidi MTR) kaudu tegevusloa

taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Flumiros OÜ tegevusloa taotluses on märgitud

äriühingu juhatuse liikmeks, osanikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks

isikuks ning kontaktisikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (edaspidi RahaPTS)

mõistes Dmitri Tihhonov.

3-22-113

2(9)

2. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) teavitas 05.08.2021 Flumiros OÜ-d, et jättis

Flumiros OÜ-le virtuaalvääringu tegevusloa 04.08.2021 väljastamata, sest RAB ei ole

veendunud Flumiros OÜ vastamises kõikidele RahaPTS kontrollieseme nõuetele. RAB andis

teada, et lahendab Flumiros OÜ tegevusloa taotluse hiljemalt 10.09.2021. RAB teavitas

10.09.2021 Flumiros OÜ-d, et jätkuvalt ei ole Flumiros OÜ-le võimalik virtuaalvääringu

tegevusluba väljastada, sest 10.09.2021 kuupäevaks ei ole RAB saanud veendumust Flumiros

OÜ vastavuses kontrollieseme asjaoludele (RahaPTS § 72) ning selle kontrollimist ei ole

võimalik lõpetada 10.09.2021, mistõttu on vajalik määrata täiendav tähtaeg Flumiros OÜ

tegevusloa taotluse menetlemiseks. RAB määras uueks menetluse tähtajaks 18.10.2021.

3. RAB 17.11.2021 otsusega nr 6-1/297-1 keelduti Flumiros OÜ-le virtuaalvääringu

tegevusloa väljastamisest, sest ettevõte ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 2 kirjeldatud

kontrollieseme asjaoludele.

4. Flumiros OÜ esitas 16.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 17.11.2021 otsuse nr

6-1/297-1 tühistamiseks ning RAB-i kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebuses oli esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus, mida põhistatakse järgmiselt.

Menetlus kestis ebamõistlikult kaua. RAB saatis teatised enda otsustest kaebajale 17.11.2021

selliselt, et RAB-i meiliaadressilt register@ttja.ee laekus Dmitri Tihhonovi meiliaadressile

xxxxxxxx 1-minutilise vahega korraga kuus peaaegu samasisulist meili (vt kaebuse lisa 5),

mistõttu tunnistas Gmaili postiprogramm kõik kuus kirja spämmiks. Sellel põhjusel ei saanud

D. Tihhonov 17.11.2021 teada vastustaja poolt langetatud otsustest. Kaebaja sai otsustest teada

juhuslikult rämpsposti puhastamisel 16.12.2021. Arvestades menetluse ebamäärast pikkust ja

teadmatust menetluse lõppemise aja kohta, polnud kaebajal alust oodata otsust 17.11.2021.

Tegemist on tehnilise probleemiga, mida kaebaja ei saanud mõistlikult vältida. Vastuvõetav ei

ole lähenemine, et haldusorgan ei pea seadusega kehtestatud menetlustähtaegadest kinni,

mistõttu on äripidaja pikema perioodi jooksul ootel. See on äripidajat põhjendamatult koormav.

Tegemist on mõjuva põhjusega (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja tasus virtuaalvääringu teenuse

pakkujana tegevusloa taotlemiseks riigilõivu 3300 eurot. See on suur summa ning kaebajal on

põhjendatud ootus, et teda teenindatakse riigiasutuse poolt õigeaegselt ja tähelepanelikult.

5. Tallinna Halduskohtu 02.02.2022 kohtunõudega paluti RAB-l esitada omapoolne

seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotlusele hiljemalt 04.02.2022.

6. RAB palus oma 04.02.2022 seisukohas jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja

lõpetada menetlus, kuna kaebaja on tähtaja ennistamise taotluse esitanud ennistamistähtaega

rikkudes. Oma seisukohta põhistab RAB järgmiselt.

Kaebaja on 16.01.2022 kaebetähtaja ennistamise taotluses kinnitanud, et sai vastustaja

17.11.2021 otsuse kätte 16.12.2021, kui D. Tihhonov juhuslikult elektronposti aadressil

xxxxxxxxxx rämpsposti puhastas. Järelikult hakkas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise

tähtaeg kulgema 16.12.2021. HKMS § 71 lg 2 kohaselt tuli kaebajal esitada tähtaja ennistamise

taotlus kohtule hiljemalt 30.12.2021, ehk hiljemalt 14 päeva möödumisel päevast, kui

menetlustähtaja kinnipidamist takistanud mõjuv põhjus langes ära. Kaebajal langes mõjuv

põhjus ära peale 16.12.2021, kui ta juhuslikult xxxxxxxxx elektronposti aadressil rämpsposti

puhastas ja leidis vastustaja 17.11.2021 tegevusloa keeldumise otsuse. Kaebaja aga esitas

kaebetähtaja ennistamise taotluse kohtule 16.01.2022, ehk rikkudes kaebetähtaega 17 päeva

võrra. Esitatud taotluses ei ole kaebaja toonud ühtegi mõjuvat põhjust või veenvat selgitust,

miks tema ei saanud esitada 14 päeva jooksul, peale mõjuva põhjuse äralangemist, tähtaja

ennistamise taotlust. Seega on kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud tähtaja

rikkumisega ning see tuleb jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada.

Kaebaja sai MTR keskkonna kaudu (register@ttja.ee) 11.10.2021 vastustaja kavandatavast

tegevusloa keeldumise otsusest teada koheselt, kuna vastustaja 11.10.2021 edastatud

3-22-113

3(9)

kavandatud otsusele esitas kaebaja pika ja sisulise vastuväite järgmisel päeval, ehk 12.10.2021.

Eluliselt ei ole usutav, et kaebajale saab valikuliselt teatavaks MTR poolt edastatud e-kirjad, nt

11.10.2021 tegevusloa keeldumise otsuse projekt, kuid 17.11.2021 otsust kätte ei saa, kuna see

olevat rämpsposti läinud. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas ja mis viisil jõudis nädal varem

MTR kaudu saadetud otsuse projekt kaebajani õigeaegselt.

Olukorras, kus äriühinguni ei ole jõudnud olulised dokumendid, peaks äriühing tegema

viivitamatult kõik endast olenevad mõistlikud jõupingutused, et võimalikult kiiresti

dokumentide kohalejõudmist takistavad asjaolud välja selgitada. Kaebaja ei ole kordagi

viidanud sellele, et tema elektronposti aadress üldse ei oleks toiminud või, et ta on tuvastanud

selle, et ka teised sellele aadressile saadetud kirjad ei oleks kohale jõudnud. Eluliselt ei ole

usutav, et üksnes MTR kaudu edastatud 17.11.2021 otsus tehnilise probleemi tõttu suunati

rämpsposti, kuid MTR kaudu edastatud 11.10.2021 tegevusloa keeldumise otsuse projekti sai

kaebaja koheselt kätte. Vastustaja hinnangul on kaebajale otsuse tegemisega kaasnenud

negatiivsed tagajärjed saabunud üksnes kaebajast endast tulenevatest asjaoludest.

Riigikohus on selgitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil

haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul

astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-70-06). Kui ta on seda teinud, siis võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-52-00). Alates 01.09.2006 kehtiv HKMS § 9 lg 9 sätestab samuti, et kui

haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud,

ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg

möödunuks. Kaebaja oli RAB-i kavandatavast otsusest teada saanud juba 11.10.2021, kuid ei

teinud mõistliku aja jooksul midagi selleks, et kontrollida MTR keskkonda või oma e-posti.

Kaebajal on kohustus oma elektronposti aadressi regulaarselt kontrollida (vt majandustegevuse

seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 11 lg 6; haldusmenetluse seadus (HMS) § 25 lg 1, § 27 lg

1; vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04). Äriregistri andmetel on kaebaja elektronposti

aadressiks märgitud xxxxxxxxx. Seadusandja tahe oli äriregistrisse kantava elektronposti

aadressi kohustusega muuta suhtlus äriühinguga tõhusamaks (vt äriseadustik (ÄS) § 144 lg 1 p

7) ning tänapäeval ei erinev elektronposti vastuvõtmine oma olemuselt tavaposti vastuvõtmise

kohustusest. Seega lasub juriidilisel isikul hoolsuskohustus tagada ka oma elektronposti

korraldus selliselt, et äriregistrisse kantud elektronpost ka funktsioneeriks. Ainult äriühingu

võimsuses on tagada, et äriregistrisse kantud elektronposti aadress on õige ja toimiv ning, et

isik vaatab sellele aadressile saadetud elektronposti (sh rämpsposti) ja saab sh haldusorgani

saadetud saadetised õigeaegselt kätte. Kaebaja poolt hilisemat selgitust võimaliku tehnilise

probleemi osas ei saa lugeda põhjendatuks ja veenvaks. Kui kaebaja on olnud hooletu oma

asjaajamises ja ka oma posti kättesaamise korraldamisel, siis vastutus selle eest lasub üksnes

kaebajal. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud 17.11.2021 otsusele

tähtaegselt, s.o hiljemalt 16.12.2021 kaebust kohtule esitada. Seetõttu tuleb kaebetähtaja

ennistamise taotlus jätta rahuldamata ja menetlus lõpetada.

7. Kaebaja esitas 10.02.2022 täiendavad selgitused kaebetähtaja ennistamise taotluse osas ning

juhul, kui kohus kaebetähtaja ennistamise taotlust ei rahulda, siis palub kaebaja tuvastada

vaidlusaluse otsuse ja toimingute (10.08.2021 ja 18.08.2021 toimunud vestlused tegevusloa

taotleja kontaktisiku D. Tihhonovi seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli teostmaisel)

õigusvastasus.

Tühistamis- ja kohustamiskaebus on esitatud tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul pärast haldusakti

kaebajale teatavaks tegemist. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Kaebaja ületas

tähtaega mõjuval põhjusel – tema eksimus tuleneb vastustaja õigusvastasest käitumisest ja

selgitamiskohustuse rikkumisest, samuti enda kogenematusest tingitud eksimusest tähtaegade

3-22-113

4(9)

suhtes. Vastustaja rikkus jämedalt RahaPTS §-s 71 sätestatud virtuaalvääringu teenuse

tegevusloa taotluse menetlemise maksimaalset tähtaega. Kui haldusorgan lähenenuks kaebaja

taotluse läbivaatamisele tõsisemalt, siis oleks taotlus lahendatud kiiresti ilma kaebaja

äritegevuse plaani rikkumiseta. Samuti rikkus haldusorgan selgitamiskohustust, jättes pikema

perioodi jooksul haldusakti väljastamata ja taotlejale teatamata, millal ta saab vastuse taotlusele.

Avastades vastustaja otsuse enda rämpspostist, üritas kaebaja seaduslik esindaja (juhatuse liige

D. Tihhonov) leida juristi, kuid seoses jõuludega ei tahtnud keegi asjaga tegeleda. D. Tihhonov

ise arvas, et kaebuse esitamiseks on 30 päeva, nii, nagu haldusaktis kirjas oli. Juristiga sai D.

Tihhonov kokku alles 12.01.2022, samal kuupäeval oli koostatud volikiri ning 16.01.2022 oli

kaebus saadetud kohtusse. Ka Riigikohus on leidnud, et mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1

tähenduses võib olla kogenematusest tulenev eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru

kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-13). Seega on tähtaeg mööda

lastud mõjuval põhjusel. Ennistamine oleks õiglane otsus olukorras, kus haldusorgan ise ületas

oluliselt menetlustähtaega.

Juhul, kui kohus ei nõustu kaebuse tähtaja ennistamisega, siis palub kaebaja tuvastada

vaidlusaluse otsuse õigusvastasus ning vastustaja toimingu (10.08.2021 ja 18.08.2021 toiminud

vestlused tegevusloa taotleja kontaktisiku D. Tihhonovi seaduses sätestatud nõuetele vastavuse

kontrolli teostamisel) õigusvastasus (HKMS § 49, § 46 lg 5).

8. Tallinna Halduskohtu 14.02.2022 kohtunõudega paluti kaebajal selgitada, kuidas

vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine aitab tema õiguste kaitsele kaasa. Selgitused

tuli esitada hiljemalt 18.02.2022.

9. Kaebaja teatas 18.02.2022, et kaebaja põhjendatud huvi vastustaja tegevuse ja vaidlusaluse

otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seisneb selles, et edaspidi vältida vastustaja jätkuvat

õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Riigikohtu praktika kohaselt on preventiivne huvi

käsitatav põhjendatud huvina (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-75-16, nr 3-3-1-88-08). Kaebaja

selgitab, et käesoleva haldusasja raames rikkus vastustaja järelevalve funktsiooni teostades

korduvalt kaebaja õigusi. Arvestades viimati välja kujunenud kohtupraktikaga, pidid

virtuaalvääringute valdkonnas tegutsevad äriühingud massiliselt pöörduma oma õiguste

kaitseks kohtusse, kus oli tuvastatud, et vastustaja käitub õigusvastaselt (vt kohtuotsused

haldusasjades nr 3-20-1733, nr 3-20-1965, nr 3-20-1752). Kaebaja hinnangul võib sellest

järeldada, et äriühingute õiguste rikkumine on vastustaja jaoks omane ja kannab kestvat

iseloomu. Seega esineb reaalne oht, et vastustaja tegutseb kaebaja suhtes õigusvastaselt ka

edaspidi.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud halduskohtule 16.01.2022 tühistamiskaebuse RAB

17.11.2021 otsuse nr 6-1/297-1 peale. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud RAB 17.11.2021

otsusest teada 16.12.2021, kui avastas oma gmaili postkasti rämpsposti kaustast vaidlusaluse

otsuse. Esmalt tuvastab kohus, kas kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega (I), seejärel lahendab

kaebetähtaja ennistamise taotluse (II) ning viimaks kaebuse muutmise taotluse (III).

I

11. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

12. HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument

menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

Vaidlus puudub osas, et kaebajale on vaidlusalune otsus kätte toimetatud elektrooniliselt.

3-22-113

5(9)

Elektroonilist

kättetoimetamist

reguleerib

HMS

§

27. Dokumendi

elektroonilise

kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti

teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1 ls 1).

Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks

järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või

vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3)

dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu

äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks

tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari,

kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud

isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2).

13. Kaebuse kohaselt on RAB saatnud 17.11.2021 vaidlusaluse otsuse kaebaja elektronposti

aadressile xxxxxxxxx. Kaebaja ei ole saatnud dokumendi kättesaamise kohta kinnitust, samuti

ei ole edastatud dokumenti elektrooniliselt asjakohase infosüsteemi kaudu, mistõttu HMS § 27

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt ei saa lugeda dokumenti kaebajale kättetoimetatuks enne

16.12.2021. Samas on vaidlusalune otsus edastatud juriidilisele isikule. Äriregistri andmetel on

e-posti aadress xxxxxxxxx kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadress. Seega kohaldub

elektrooniliselt kättetoimetatuks lugemisele HMS § 27 lg 2 p 3. Viidatud normi alusel

dokumendi kättetoimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise

kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16), mistõttu saab

lugeda vaidlusaluse otsuse kaebajale kättetoimetatuks 18.11.2021.

14. Täiendavalt selgitab kohus, et kohtupraktikas on leitud seoses RAB-i poolt tegevusloa

kehtetuks tunnistamise otsuse elektroonse kättetoimetamisega, et ei saa välistada, et RAB oleks

pidanud enne kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist kasutama ka teisi kättetoimetamise

viise (vt HMS § 25 lg 21) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16).

Vastavalt HMS § 25 lg-le 21 kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud

dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või

dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele

kättetoimetatuks.

15. Käesoleval juhul oli Flumiros OÜ tegevusloa taotluses märgitud äriühingu juhatuse

liikmeks, osanikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks ning

kontaktisikuks RahaPTS mõistes D. Tihhonov, kelle e-posti aadress on xxxxxxx. Seega oli

vastustaja edastanud elektroonselt vaidlusaluse otsuse nii äriühingu registrijärgsele e-posti

aadressile, juhatuse liikme kui ka kaebaja kontaktisiku e-posti aadressile (vt kaebuse lisa 5),

mistõttu on vaidlusalune otsus juriidilisele isikule kätte toimetatud 18.11.2021. Alates

19.11.2021 hakkas kulgema 30-päevane kaebetähtaeg ning tähtaja viimane päev saabus

20.12.2021 (HKMS § 67 lg 1).

16. Vaidlust pole selles, et kaebus on kohtule esitatud 16.01.2022, seega tähtaja rikkumisega.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kaebus tühistamis- ja kohustamisnõudes on esitatud

halduskohtule tähtaja rikkumisega.

II

17. Kaebaja on esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ning selgitanud, et mõjuvaks

põhjuseks tähtaja möödalaskmisel oli tehniline probleem – kaebaja e-mailile saadetud

vaidlusaluse otsuse paigutas gmail rämpsposti kausta, mille kaebaja avastas alles 16.12.2021.

18. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus.

19. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

3-22-113

6(9)

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja

ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3). Näitlik loetelu

mõjuvatest põhjustest on toodud HKMS § 150 lg-s 1, mis on analoogia korras kohaldatavad ka

käesoleval juhul. Vastavalt HKMS § 150 lg-le 1 on mõjuv põhjus eelkõige liikluskatkestus,

menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille

tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks

esindajat. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist

isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Selliseid

objektiivseid takistusi käesoleval juhul ei esinenud.

20. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja e-posti aadressile on jõudnud vastustaja 17.11.2021 otsus

(vt kaebuse lisa 5). Samas aga on tõendamata kaebaja väide, et gmail suunas vastustaja

17.11.2021 otsuse automaatselt rämpsposti kausta. Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et

kui vastustaja poolt 11.10.2021 saadetud otsuse projekti ja sellele järgnenud kaebaja

kirjavahetuse kohta on kaebaja esitanud väljavõtte postkastist (vt kaebuse lisa 4), siis vastustaja

17.11.2021 otsuse saatmise kohta on tehtud foto failist, kuhu justkui oleks kopeeritud andmed

RAB 17.11.2021 e-kirjadest (vt kaebuse lisa 5). Kohtu hinnangul tekitab kahtlust, miks kaebaja

ei ole esitanud gmaili postkasti väljavõtet ka 17.11.2021 saadetud e-kirjadest. Seetõttu on

tõendamata kaebaja väide, et vastustaja 17.11.2021 e-kirjad läksid kaebaja e-posti rämpsposti

kausta. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui

seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et

just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1).

21. Käesoleval juhul aga puudub vajadus kaebajalt täiendavate tõendite nõudmiseks, kuivõrd

kohus nõustub vastustajaga, et on ebausutav, et vastustaja 17.11.2021 saadetud otsused läksid

kaebaja postkasti rämpsposti kausta, arvestades, et kaebaja on varasemalt samalt e-posti

aadressilt vastustajaga suhelnud ning saatnud RAB-i keelduva otsuse projektile vastuse juba

12.10.2021 (vt kaebuse lisa 4).

22. Kohus nõustub vastustajaga, et eluliselt ei ole usutav, et varasemalt RAB-i poolt samale e-

posti aadressile saadetud e-kirjad jõudsid koheselt kaebaja postkasti, kuid vaidlusalune otsus

suunati rämpsposti kausta. Nii nähtud kaebuse lisast 4 „Kirjavahetus RABiga“, et kaebaja e-

postiaadressile xxxxxxxxx on 11.10.2021 saadetud e-postilt register@ttja.ee e-kiri „RAB

teavitus planeeritava haldusakti osas“ ning kaebaja on sellele e-kirjale vastanud järgmisel

päeval, s.o 12.10.2021. Seetõttu on väheusutav, et vaidlusalune otsus liigitati rämpsposti kausta.

Kuid isegi juhul, kui see nii oli, siis on kaebaja mõjusfääris kontrollida oma postkasti

regulaarselt, sh rämpsposti või seadistada oma postkast vastavalt, et vältida oluliste kirjade

sattumist rämpsposti kausta.

23. Ühtlasi peab kohus vajalikuks selgitada, et kui eeldada kaebaja väite õigsust, et ta avastas

vaidlusaluse otsuse oma postkastist 16.12.2021, siis ei olnud veel kaebetähtaeg möödunud

(viimane kaebuse esitamise päev oli 20.12.2021). Kaebaja oleks saanud esitada kohtule

tähtaegselt kaebuse taotlusega tühistada vaidlusalune otsus ka ilma juriidilist haridust omava

esindajat ning juhul, kui kaebuses oleks olnud puudusi, siis on halduskohtu ülesanne juhtida

kaebuses esinevatele puudustele tähelepanu ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (vt

HKMS § 120 lg 1 p 3 ja lg 3).

24. Aga isegi juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et RAB-i 17.11.2021 e-kiri läks

rämpsposti kausta, siis asjaolu, et kaebaja avastas vaidlusaluse otsuse alles 16.12.2021 ei ole

mõjuv põhjus, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus selgitab oma seisukohta

järgnevalt.

25. „Kohtupraktikas on leitud, et äriühingul on suurem hoolsuskohustus korraldada oma

registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab

3-22-113

7(9)

juriidiline isik endale riski, et olulise teated ei jõua temani (vrdl Riigikohtu 03.03.2004 määrus

nr 3-3-1-10-04, p 14). Sama kohustus kehtib äriühingule ka elektronposti vastuvõtmisel.

Elektronposti aadressi registripidajale esitamise kohustuse sätestab ka äriseadustiku § 63.“

Seega oli kaebaja mõjusfääris tutvuda tema postkasti laekunud e-kirjaga, isegi, kui see oli

Gmaili serveri poolt suunatud rämpsposti kausta. Seda, et kaebaja ei pidanud vajalikuks

kontrollida ka oma rämpsposti kausta regulaarselt, ei saa pidada objektiivseks takistuseks, mis

annaks alust kaebetähtaeg ennistada.

26. Kaebaja on märkinud, et kohtupraktikas on peetud mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1

tähenduses ka kogenematusest tulenevat eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru kaebetähtaja

arvestamisest. Kaebaja poolt viidatud seisukoht on kajastatud Riigikohtu 21.06.2013 määruse

nr 3-3-1-30-13 punktis 12, kus on samas tehtud ka viide Riigikohtu halduskolleegiumi

16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 punktile 17. Viimati nimetatud lahendis leidis Riigikohus,

et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu

inimese eksimus protsessitoimingutes; tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja

pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad;

vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest;

ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises

korras ja määramatult pika aja jooksul.

27. Esmalt tuleb märkida, et ülalviidatud Riigikohtu lahendid puudutasid füüsiliste isikute

kaebusi ja selles esitatud kaebetähtaja ennistamist. Käesoleval juhul on aga kaebajaks juriidiline

isik, kellel lasub kõrgem hoolsuskohustus korraldada oma elektronpost viisil, et olulised teated

ka õigel ajal adressaadini jõuaksid. Seejuures ei saa pidada kaebaja seaduslikku esindajat

õiguslikult kogenematuks isikuks, kuivõrd kaebuse kohaselt oli kaebaja seaduslik esindaja

kontaktisikuks RahaPTS § 17 kohaselt. Vastavalt RahaPTS § 17 lg-le 5 võib kontaktisikuks

määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete

täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused

ning laitmatu maine. Arvestades, et kontaktisik peab hästi tundma RahaPTS-s sätestatud

regulatsiooni, siis ei saa öelda, et kaebaja seaduslik esindaja oleks õiguslikult kogenematu isik.

Lisaks on vaidlusaluses otsuses selgitatud edasikaebamise korda ning tehtud HKMS § 46 lg-le

1. HKMS § 46 lg-s 1 on sätestatud, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

28. Isegi juhul, kui lugeda mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et vaidlusalune otsus oli rämpsposti

kaustas ning kaebaja ei avastanud seda enne kui 16.12.2021, siis on vastustaja asjakohaselt

viidanud HKMS § 71 lg-le 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses

sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse

äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära

langes. Käesoleval juhul langes väidetav takistus ära 16.12.2021, mistõttu kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades oleks tulnud kaebetähtaja ennistamise taotlus esitada hiljemalt

30.12.2021. Praegusel juhul on kaebetähtaja ennistamise taotlus esitatud halduskohtule

16.01.2022. Viivitust ei õigusta asjaolu, et kaebaja seaduslikul esindajal ei õnnestunud

varasemalt õigusteenuse osutajat leida (vt käesoleva määruse põhjenduste punkt 23).

29. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel ei oma tähtsust küsimus, kas kaebaja

hinnangul oli vastustaja järginud haldusmenetluses menetlusnorme (sh kas menetlenud kaebaja

taotlust seaduses sätestatud tähtaja jooksul) või kas vastustaja on kaebajat õigeaegselt ja

tähelepanelikult teenindanud. Mõlemad kaebaja argumendid seonduvad vaidlusaluse otsuse

õiguspärasusega (koos haldusaktiga on õigus vaidlustada ka menetlustoiminguid), mida

hinnatakse asja sisulise läbi vaatamise käigus. Seega jätab kohus need väited kaebetähtaja

ennistamise taotluse lahendamisel tähelepanuta.

3-22-113

8(9)

30. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

31. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui

kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). Kui

HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse

menetlus kaebust menetlusse võtmata. Eelnevast tulenevalt kuulub menetlus lõpetamisele

tühistamis- ja kohustamisnõudes.

III

32. Kaebaja on 10.02.2022 esitanud kaebuse muudatuse, milles taotleb alternatiivselt

vaidlusaluse otsuse ja vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

33. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav.

34. Kaebuse muudatus on esitatud tähtaegselt. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebuse

muudatus on lubatav.

35. Tuvastamiskaebusele on seadusandja kehtestanud kaebeõiguse piirangud HKMS § 45 lg-s

2. Viidatud lõike kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma

haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise.

36. Kaebaja on alternatiivselt esitanud nõude tuvastada RAB 17.11.2021 otsuse õigusvastasus

ning 10.08.2021 ja 18.08.2021 kaebajaga läbiviidud vestluste kui toimingute õigusvastasus.

Arvestades, et kaebaja on soovinud koos haldusaktiga vaidlustada ka menetlustoimingud

(vestluste läbiviimine kaebaja seadusliku esindajaga), siis lähtub kohus kaebeõiguse

kontrollimisel üksnes HKMS § 45 lg-st 2.

37. Tuvastamisnõudest tõhusam õiguskaitsevahend on tühistamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 1).

Olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on vältida tulevikus sarnastel asjaoludel samasuguse otsuse

tegemist, siis saab kaebaja vaidlustada vastustaja poolt tulevikus antavat haldusakti. Selleks

puudub vajadus veenduda juba antud haldusakti õigusvastasuses. Selline kohtulahend ei aitaks

kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuivõrd tuvastamisnõude lahendamisel kohtuotsuse

resolutsioonis ei saa kohus panna vastustajale kohustusi (HKMS § 5 lg 1 p 6). Kuigi

preventiivsel eesmärgil on kohtupraktikas võimaldatud esitada ka tuvastamisnõue, siiski on

üldjuhul olnud tegemist menetluse kestel primaarnõudelt sekundaarnõudele üleminekuga, kui

kohtumenetluse kestel on asjaolud muutunud kaebajast sõltumatult. Tegemist on erandliku

olukorraga, kus muud õiguskaitsevahendid ei oleks nii tõhusad enam (nt toimingu

sooritamisega viivitamise vaidlustamisel kohustamiskaebusega kestab kohtumenetlus

eelduslikult kauem, kui kulub toimingu sooritamiseks õiguspärase tähtaja jooksul (nii oli see

ka kaebaja viidatud haldusasjas nr 3-3-1-88-08)).

38. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või

korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse

esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt

käituda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Kaebaja

on viidanud mitmele haldusasjale, kus väidetavalt on tuvastatud vastustaja otsuste

3-22-113

9(9)

õigusvastasus. Siinkohal selgitab kohus, et asjaolu, et vastustaja on mingil ajaperioodil teinud

erinevate adressaatide suhtes sarnase sisuga otsuseid ning mis on hilisemalt kohtumenetluses

tühistatud, ei anna alust pidada praegusel juhul reaalseks ohtu, et vastustaja võib edaspidi

kaebaja suhtes õigusvastaselt käituda. Samas on Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-75-16

leidnud, et preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ei esine, sest kui tulevikus kordub

sarnane olukorda, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusad vahendid ning viidanud HKMS

§ 45 lg-le 2. Nii on ka praegusel juhul, et kaebajal esineb võimalus tulevikus antava haldusakti

vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei annaks preventiivsel eesmärgil vaidlusaluse otsuse

õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit eelist ega aitaks kaasa tema subjektiivsete õiguste

kaitsele. Seetõttu leiab kohus, et tuvastamiskaebus lubatav ei ole. Eeltoodust lähtuvalt keeldub

kohus kaebuse muudatuse vastuvõtmisest.

39. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 20 eurot.

40. HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Käesoleval juhul on kohus lõpetanud

menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, mistõttu tuleb kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv

20 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 8). Kohus tagastab kaebajale riigilõivu pärast käesoleva

määruse resolutsiooni punktide 2-4 jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner