2-21-11500/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-11500

Tsiviilasi

Ehitustarvik OÜ hagi E. T. vastu kahjuhüvitise ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 826,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ehitustarvik OÜ (registrikood 11061464,

asukoht Väike-Posti 6, Pärnu linn, 80017 Pärnu maakond)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve

(Advokaadibüroo

Kaire

Aus,

e-post:

olavi.jarve@austalu.ee)

Kostja: E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistri

järgne elukoht xxx, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja Andrus Post (OÜ HUGO)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ehitustarvik OÜ hagi E. T. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Ehitustarvik OÜ

(registrikood 11061464) kasuks kahju summas 893,40 eurot ja viivis alates 22.07.2021

põhivõlgnevuselt (893,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni

kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 839,40 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta 34 % menetluskuludest kostja kanda ja 66% menetluskuludest hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale

käesoleva kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

2-21-11500

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Ehitustarvik OÜ (hageja) esitas 22.07.2021 Pärnu Maakohtule hagi E. T. (kostja) vastu kahju

summas 2 634,40 eurot ja viivise väljamõistmiseks (tl 1-6).

2. Hageja ja kostja sõlmisid üürilepingu. Vastavalt üürilepingu punktile 1.1 oli üürilepingu

esemeks eluruum asukohaga xxx. Eluruum anti vastavalt lepingu punktile 1.2 kostjale üle alates

28.02.2014 kuni lepingu lõpetamiseni. Üürilepingu punktis 1.1 toodu kohaselt andis hageja

eluruumi kostjale üle korras ja nõuetekohaselt funktsioneeriva veevärgi ja kanalisatsiooniga,

korras ja kasutamiseesmärgile vastava küttesüsteemi-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteemiga.

Eluruumi sisustus ja selle seisukord olid toodud üürilepingu lisas, ehk siis oli kõik korras, väga

heas korras või uus. Üürilepingu punkti 3.1.1 kohaselt oli kostja kohustatud eluruumi valduse

hagejalt vastu võtma ja eluruumi selle vastuvõtmisel hoolikalt üle vaatama. Tulenevalt

üürilepingu punktist 3.1.2 kohustus kostja kasutama eluruumi sihipäraselt vastavalt lepingule

ja eluruumi otstarbele, s.o. elamiseks. Üürilepingu punktis 3.3.1 kohaselt oli kostjal õigus teha

eluruumis parendusi ja muudatusi vaid hageja kirjalikul nõusolekul. Vastavalt üürilepingu

punktile 3.1.11 kohustus kostja lepingu viimasel kehtivuspäeval tagastama eluruumi koos

päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele, võttes arvesse normaalset

kulumist. Vastavalt üürilepingu punkti 3.1.7 esimesele lausele kohustus kostja hüvitama

täielikult eluruumi hävimisest või kahjustamisest tulenev kahju, mis tekib ajal, kui eluruum on

kostja valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei

tulenenud temast.

3. . Kostja on tasunud hagejale tagatisraha 350 eurot. Kostja tagastas eluruumi valduse hagejale

01.02.2021. Hagiavalduse kohaselt on kostja eluruumi rikkunud. Hageja andis kostjale

eluruumi üle heas seisukorras, mida kostja ka kinnitas. Eluruumi kasutamise ajal on kostja

ümber ehitanud elektrisüsteemi, mistõttu oli hageja sunnitud kasutama kvalifitseeritud

elektrikku, et taastada elektrisüsteemi ohutus ja vastavus nõuetele ning teha audit; eluruumis

oli tehtud mittekvaliteetset remonti ja viimistlustöid, mis tuli ümber teha; kahjustatud oli

eluruumis sisustust, mille kõrvaldamiseks pidi hageja tegema kulutusi. Hageja tegi

elektrisüsteemile kulutusi summas 334,40 eurot ning muudele kahjustustele kokku summas

2650 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kahju summas 2 984,40 eurot. Hageja arvestab kahjust

maha tagatisraha ning eeltoodust tulenevalt jääb hageja nõudeks käesolevas asjas 2 634,40

eurot. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud

hagejale tekitatud kahju hüvitama. Lisaks kahjule palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni nii, et kõrvalvõlgnevused ei ületaks

põhinõuet.

4. Hageja oma seisukohas kostja vastusele märgib, et hageja on aktil märkinud talle üleandmisel

näha olnud puudused, sh et omavoliliselt on teostatud ümberehitusi ja magamistoa kapp on

rikutud. Kostjal oli eluruumi üleandmisel kaasas kaks kõrvalist isikut ning õhkkond oli

pingeline ja kostja ärritunud, mistõttu ei saanud hageja eluruumi üleandmisel põhjalikku

ülevaatust teostada. Antud juhul on eluruumi ja selle sisustuse seisukord välja toodud

üürilepingu punktis 1.1 ja üürilepingu lisas, ehk siis oli kõik korras, väga heas korras või uus.

Käesoleval juhul ei ole eluruumis olnud kahjustused loomuliku kulumise tagajärg – kui kostja

2-21-11500

oleks eluruumi kasutanud elamiseks, siis ei oleks eluruum olnud selliste kahjustustega, vaid

lihtsalt kulunum. Hageja on kostjat puudustest teavitanud ka 01.02.2021 ja 13.02.2021.

4.1. Puudused elektrisüsteemis: Elektrisüsteem on rikutud. Nii elektrikilbis kui ka

pistikupesades olid lahti ühendatud maandusjuhtmed; lisaradiaatorite paigaldusega on tekitatud

ülepinge oht, elektrikilbis oli eemaldatud rikkevoolukaitse, magamistubades laevalgustite

paigaldusega oli rikutud laepealne soojustus ja selle seest välja kistud elektrijuhtmed. Seda, et

kostja on teostanud elektritöid, on kostja ka oma 16.08.2021 vastuses tunnistanud. Samuti on

kostja tunnistanud elektriradiaatorite lisamist, kuna on hagejale väitnud, et mingid ruumid olid

külmad, mistõttu tuli lisada elektriradiaatoreid. Seejuures ei vasta tõele kostja väide, et eluruum

oli suurusega 100m2, sh mingid 4 katusealust ruumi. Vastavalt üürilepingu punktile 1.1 koosnes

eluruum elutoast, kahest magamistoast, köögist ja WC-duširuumist. Katusealuste ruumide näol

oli tegemist panipaikadega. Kostja on ruumide üleandmise aktil tunnistanud, et on vahetanud

valgusteid ja muid. Hagejalt selleks nõusolekut küsitud ei ole, hageja ei ole seda ka kostjale

andnud. Kostja oleks pidanud pöörduma hageja poole, mitte tegema omavoliliselt ümberehitusi

elektrisüsteemis. Elektrisüsteemi muutmine ei ole loomuliku kulumise, ehk siis eluruumi

elamiseks kasutamise loomulik tagajärg.

4.2. Puudused duširuumis: Kahjustatud on duširuumi põrand. Kostja paigaldas omavoliliselt

dušikabiini. Kuna äravoolutrapp oli dušikabiini all, siis seda ei puhastatud ning kogunes trappi

sodi, mis selle ummistas. Seetõttu sattus vesi põrandaplaatide alla ja paisutas plaadid üles,

mistõttu need tõenäoliselt ka purunesid. Vana põrand tuli välja lõhkuda, alus kuivatada ja uus

põrand panna. Eeltoodud puudustega on hagejale tekkinud kahju summas 500 eurot. Seda, et

kostja on hageja nõusolekuta paigaldanud duširuumi dušikabiini, on kostja tunnistanud oma

14.02.2021 e-kirjas. Hageja dušinurka ei soovi ega ole ka soovinud ning see on ka valesti

paigaldatud. Dušikabiini lammutamisele on hageja teinud kulutusi summas 120 eurot.

4.3. Seinad: Kostja on nii oma tegevusega kui ka omavolilise ebakvaliteetse remondiga ja

aukudega kahjustanud eluruumi seinu. Tapeedi vahetust on kosja ka oma 02.02.2021 e-kirjas

tunnistanud. Ruumi remondi tegemiseks oleks kostja pidanud pöörduma hageja poole, mitte

tegema omavoliliselt ebakvaliteetset remonti. Ka aukude tegemist on kostja oma 14.02.2021 e-

kirjas tunnistanud. Ei ole vahet, mitu kruviauku seinas on, tapeet tuleb ikka terves seinas

vahetada. Eeltoodust tulenevalt tuli seinad uuesti värvida ja tapetseerida, millele tegi hageja

kulutusi kogusummas 850 eurot, sh värvimine 50 eurot ja tapetseerimine 800 eurot.

Omavoliliselt ebakvaliteetse remondi tegemine ei ole loomulik kulumine, ehk siis eluruumi

elamiseks kasutamise loomulik tagajärg.

4.4. Kapid: Kostja on rikkunud magamistoa ja esiku kapid. Magamistoa kapp oli tumedat värvi

ning vastavalt üürilepingu lisa punkti 2 alapunktile 1 uus. Kui kostja eluruumi hagejale üle

andis, oli kapil ära lõhutud vasak ülemine nurk, et kapp mahuks seinasüvendisse ning

„plätserdatud“ heleda värviga. Lisaks oli lõhutud esikukapp. Esikukapp oli vastavalt

üürilepingu lisa punkti 6 alapunktile 3 uus. Esikukapil olid lõhutud liugusid ja siinid ning

rikutud oli kapi vahesein. Kappide väljavahetamisele tegi hageja kulutusi summas 350 eurot,

sh magamistoa kapi väljavahetamisele 200 eurot ja esikukapi väljavahetamisele 150 eurot.

Kappide lõhkumine ja plätserdamine ei ole loomuliku kulumise ehk siis eluruumi elamiseks

kasutamise loomulik tagajärg.

4.5. Uksed: Lõhutud olid uksepiidad. Uste väljavahetamisele tegi hageja kulutusi summas 550

eurot, sh iga ukse väljavahetamisele 183,33 eurot. Uksepiitade kulumine iseenesest võiks olla

loomulik kulumine, aga uksepiitadele sügavate täkete tegemine ei ole loomuliku kulumise, ehk

siis eluruumi elamiseks kasutamise loomulik tagajärg. Uksepiitasid kattis plastiks, ehk siis ei

oleks mitte kuidagi saanud täkked tekkida kogemata ega värv maha kooruda.

4.6. Põrandaliistud: Kokku puudus põrandaliiste umbes 20 meetrit. Hageja tegi puuduvate

põrandaliistude paigaldamisele kulutusi summas 100 eurot. Põrandaliistude eemaldamine ei ole

loomuliku kulumise, ehk siis eluruumi elamiseks kasutamise loomulik tagajärg.

2-21-11500

4.7. Muud kulud: lisaks kulus mööblijääkide ja ehitusprahi utiliseerimisele 120 eurot ja

ehitusjärgsele koristusele 69 eurot (tl 53-55).

5. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja oleks olnud muudatustega elektrisüsteemis nõus. Kostja

on teinud elektrisüsteemis muudatusi, mis ei saa mitte kuidagi olla loomuliku kulumise

tagajärg. Teostatud elektritööd on ebakvaliteetselt. Vastavalt üürilepingu punktile 3.3.1 võis

kostja teostada eluruumis parendusi ja muudatusi ainult hageja kirjalikul nõusolekul. Seega pidi

kostja mingi võimaliku puuduse ilmnemisel pöörduma kõigepealt hageja poole ja võis

väidetava puuduse ise kõrvaldada ainult hageja kirjalikul loal. Kostja ei ole hageja poole

pöördunud ega ole hageja kostjale mingiteks muudatusteks ka luba andnud. Eeltoodud

kohustused ongi mõeldud selleks, et hageja saaks endale kuuluvates eluruumides teha remonti

kvaliteetselt, mitte rikkuda sellega kogu elektrisüsteemi, mis pärast tuleb ümber teha.

Arusaamatuks jääb kostja käsitlus, nagu saaks hageja tugineda ainult puudustele, mis olid kirjas

aktis, millega kostja andis eluruumi hagejale üle. Esmalt märgib hageja veel kord, et kostja ei

ole siiamaani selgitanud, kustkohast selline eeldus tuleneb, et hageja muudele puudustele

tugineda ei saa. Ka jääb arusaamatuks, kuidas oleks hageja pidanud juba korteri vastuvõtmisel

kõiki puuduseid avastama. Ka aktil on kirjas, et kostja on omavoliliselt teostanud ümberehitusi

ning et sellega on silmas peetud ka ümberehitusi elektrisüsteemis. Arusaamatuks jääb kuidas

maandusjuhtmete puudumine pistikupesades tõendab seda, et maandusjuhtmed olid puudu juba

enne. Kui hageja oleks olnud rahul, et maandusjuhtmeid ei ole ,siis jääb arusaamatuks, miks

oleks ta pidanud need paigaldama. Käesolevaks hetkeks on kõik kostja tehtud muudatused

kõrvaldatud ning elektrisüsteem auditeeritud. Eluliselt ei ole usutav, et kostja oleks

äravoolutrappi regulaarselt puhastanud. Veekahjustused duširuumis ei saa mitte kuidagi olla

loomuliku kulumise tagajärg. Veekahjustused saavad tekkida ainult duširuumi põrandale liigse

vee sattumise läbi. Loomuliku kulumise tagajärjel ei saa mitte mingil viisil sattuda duširuumi

põrandale sellisel määral vett, et see hakkab duširuumi põrandat kahjustama. Dušikabiini hageja

ei soovinud, aga kuna ta seal oli ja ebakorrektselt teostatud ühendustega, siis pidi hageja selle

välja lammutama ning korrektselt tagasi paigaldama. Ilmselgelt kaasnesid sellega kulutused.

Asjakohane ei ole kostja väide, et tuba, kus liistud puudusid, oli lastetuga. Kostja, kui üürnik,

vastutab kõigi eluruumis elanud isikute poolt tekitatud kahjude eest, sh laste. Lisaks olid

põrandaliistud katkised ja puudu mitmes toas. Liistud olid katki ehk siis ei saanud hageja samu

liiste tagasi paigaldada. (tl 115-121)

Kostja vastuväited

6. Kostja esitas 16.08.2021 vastuse hagiavaldusele, milles kostja märkis, et ei võta hagi õigeks

ja vaidleb sellele vastu (tl 37-40).

7. Kostja üüris hagiavalduses nimetatud korteri juba 27.02.2013 ja alates 25.02.2015 sõlmiti

poolte vahel sisuliselt uus üürileping, millega tühistati eelmine üürileping. Kostja tasus

tagatisraha 350 eurot. Kostja tagastas eluruumi valduse 01.02.2021. Eluruumi tagastamisel

vormistasid pooled 01.02.2021 eluruumi üleandmisakti, kus fikseeriti mõõdikute näidud ja

märkused. Akti kohaselt heitis hageja kostjale ette järgmisi asju: 1) kraanikauss köögis lömmi

taotud (üürniku märkus, et näha on vaid ühte muhku ja arvestada tuleb asjaoluga, et korterit on

juba 8 aastat sihipäraselt kasutatud) ehk tegemist on üürilepingu p-i 3.1.7 olukorraga), 2)

linoleumil köögi osas augud, 3) on tehtud omavoliliselt ümberehitust, 4) magamistoa riidekapp

on värviga koos. Kostja leiab, et linoleumi augud on tingitud külmkapi paiknemisest, mis jätab

tahes tahtmata mingid jäljed maha kui see on ühes ja samas kohas 8 aastat. Selgusetuks jääb,

milliseid ümberehitusi on omavoliliselt tehtud. Mingid ümberehitusi, mis ei oleks üürilepingu

mõttega kooskõlas, pole üürnik teinud. Kostja hinnangul polnud magamistoa riidekapp värviga

koos. Kostja on seisukohal, et nimetatud etteheidete puhul (va omavolilised ümberehitused,

mida ei ole toimunud) on tegemist üürilepingu p 3.1.7 sätestatud olukorraga, mille kohaselt

üürnik ei vastuta eluruumi hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis

kaasnevad eluruumi lepingujärgse kasutamisega. Üürileping kehtis poolte vahel ca 8 aastat ja

on ilmselge, et selle aja jooksul on korteris toimunud teatud seisukorra halvenemine ja

2-21-11500

muutused. Hageja ei ole hagis välja toonud mitte ühtegi üleandmisaktis nimetatud märkust, vaid

on välja mõelnud uued asjad, mille eest üürnik enam ei vastuta. Hageja üritab kostja arvel

alusetult rikastuda ja teha korteris kostja arvel üürilepingujärgse remondi.

8. Hageja nõue elektrisüsteemile tehtud kulutuste eest kogusummas 334,40 eurot on alusetu ja

tõendamata. On arusaamatu, milliseid elektrisüsteemi ümberehitusi oli kostja poolt tehtud.

01.02.2021 üleandmisaktis nimetatud märkus puudub ning kostja seda ka ei tunnista. Kostja

poeg vahetas selle 8 aasta jooksul ära mõne pirni ning mõned seinakontaktid, mis olid

eluohtlikus olukorras. Kostja pojal on olemas sisetööde elektriku 4.tase ning on täiesti pädev

selliseid elementaarseid elektritöid tegema. Jääb arusaamatuks, mis alusel nõuab hageja kostjalt

duširuumi põranda täisremonti, seinte värvimist, kõikides tubades tapeedi vahetust, kolme ukse

vahetust, põrandaliistude vahetust jne. 01.02.2021 üleandmisaktis puuduvad märkused selle

kohta, et duširuumi põrand oleks kahjustatud, seinad rikutud, tapeedid vahetatud jne. Hageja ei

ole tõendanud, et kostja poolt rikutu ei olnud lepingujärgne kulumine. Isegi kui hagejal olnuks

pretensioonid kostja vastu, tulnuks need kajastada ka 01.02.2021 üleandmisaktis.

9. Kostja oma täiendavas seisukohas leiab, et kõik nn puudused, millele hageja on

üleandmisaktis viidanud, on tingitud normaalsest kulumisest. Kostja elas oma perega selles

korteris ca 8 aastat. 8 aasta pärast ei ole kuidagi võimalik, et korteri seisund oleks selline, mis

vastaks hageja hagis toodud ootustele ja etteheidetele. Üüri maksmine ongi selline instrument,

millega saab üürileandja peale üürilepingu lõppemist üüriobjekti viia jälle sellisesse seisukorda,

et seda saaks uuesti välja üürida. Kui mõni üüritud asjas olev elektrisüsteemi osa on eluohtlik,

siis tuleb sellele koheselt ka reageerida. Hageja ise tunnistab oma vastuses, et kostja küsis talt

luba eluohtlike seinakontaktide paranduseks ja mõne valgusti vahetuseks. Puuduvad tõendid,

et hageja oleks sellele palvele reageerinud ja võtnud ise koheselt tarvitusele mingeid abinõusid

elukohtliku olukorra likvideerimiseks. Tõendamata on hageja väited, et justkui oleks

elektrisüsteem viidud sellisesse olukorda üürilepingu ajal. Elektriku arvamus on dateeritud

kuupäevaga 19.07.2021 ehk ca pool aastat peale üüriobjekti tagastamist. Arvamusest ei selgu,

millal elektrik objekti üle vaatas, kas üleandmisakti ajal või peale seda. Kostja jääb arvamuse

juurde, et üürnik saab vastutada vaid selliste puuduste eest, mis on tuvastatud objekti

tagasiandmisel, vastasel korral ei ole üürnikul võimalik tõendada, et hilisemaid kahjustusi ei

ole teinud just tema. Kostjale teadaolevalt ei ole üüriobjektil olevale elektrikilbile võimalik

rikkevoolukaitset üldse paigaldada kuna selle jaoks pole ruumi. Kuna rikkevoolukaitse puudus,

polnud kostjal ka põhjust kõikidest pistikupesadest maandust lahti ühendada. Kostja poeg

ühendas lahti ja pärast uuesti kokku vaid need pistikupesad, mis olid väga halvas seisus ja

odavast materjalist. Kui tõepoolest olid kõikidest pistikupesadest puudu maandused nagu

hageja väidab, siis see tõendab vaid seda, et juba algselt olid maandused puudu (enne üüripinna

üleandmist). Kostjale teadaolevalt oli kogu maja peakilp väga halvas olukorras ja ohtlik. Juba

üürilepingu kehtivuse ajal olid köögi pistikud ja pliit sama kaitsme all, mis tekitab kaablitele

tugeva koormuse. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et kostja ei puhastanud vannitoa

trappi regulaarselt. Kostja puhastas trappi regulaarselt. Põrandaliistud olid ebakvaliteetselt

paigaldatud. Kuna tegemist oli laste mängutoaga, siis ikka lapsed läksid liistudele pihta ja need

tulid lahti, seetõttu sai liistud ka panipaika tõstetud. Peale üüriobjekti üleandmist saanuks hageja

need tagasi paigaldada. Seega, et saa kostja aru, mis kulutusi hageja selle toaga seoses tegi.

Esikukapi uks oli juba algselt valesti paigaldatud, uks on tagurpidi. Samuti on näha, et tegemist

on plastiksiinidega ja metallsoontega ehk need kaks komponenti ei sobi juba tehniliselt pikaks

ajaks kokku, metall lõhub plasti. Seetõttu pidi kostja need ka välja vahetama. Tegemist on

üksiku siiniga, kuid pole selgitust, milliselt ukselt on see puudu. Tegemist on ilmselt

tagavarasiiniga, mille kostja jättis korterisse peale lahkumist.

10. Ebaõige on hageja väide, et ruumide üleandmisel oli pinev õhkkond. Lisaks kostja pojale

viibis üleandmise juures ka hageja seadusliku esindaja abikaasa. Hagejal oli täielikult võimalus

korter korralikult ja põhjalikult üle vaadata. Üleandmise päeval käis hageja seaduslik esindaja

korduvalt ka vannitoas, seetõttu oleks olnud kohe võimalik märgata ka duširuumis olevat

2-21-11500

kolukorda ehk ilmselgelt märkas ta ka seal olevat dušikabiini. Kostjale jääb arusaamatuks, miks

oli vaja dušikabiin lõhkuda, selle oleks võinud kostjale tagastada ka ilma lõhkumiseta. Kostja

leiab, et duširuumi plaatide purunemine on pigem tingitud pesumasinate töötamisest tingitud

vibratsioonist, sama vibratsiooni oli tunda ka siis kui naabrid pesid pesu. Kuna duširuumis

puudub hüdroisolatsioon, siis hüdroisolatsiooni olemasolu korral oleks saanud plaatide

purunemist vältida kuna vesi poleks pääsenud plaatide alla ja seetõttu ei saanud selle alune ka

paisuda kuna vesi paisutab puitu, mitte plaadisegu. Kostja on seisukohal, et põrandaliistude arv

ei klapi. Hageja väitel on puudu 20 m liiste, samas hinnapakkumises on 100 eurot. Kostja ei saa

aru, milliseid seinu värviti ja miks. Hageja oli kogu aeg teadlik tehtud töödest, seetõttu selline

etteheide pool aastat peale üürilepingu lõppemist on kohatu. Hageja käis peale tööde teostamist

ka neid üle vaatamas, sellel hetkel puudusid pretensioonid tehtud tööde kohta. Hageja on

esitanud kohtule vaid hinnapakkumise, kuid puuduvad tõendid, et nimetatud tööd on ka kõik

tehtud. (tl 91-93).

11. Korteri üleandmise akt ei tõenda ehituslikku kvaliteeti ega seda, et veekahjustust juba enne

kostja poolt korteri üürilevõtmist ei olnud. Samuti ei ole üleandmisaktiga tõendatud, mis

seisukorras elektrisüsteem oli (välja arvatud pistikupesad). 2. korruse kasutamiseks puudub

hagejal üldse kasutusluba, samuti puudub see ehitisregistrist. Eluliselt ebausutav on hageja

väide selles, et justkui väga suuremahuliste ehitus-, sh elektritööde teostamiseks puudus hageja

luba. Kostja leiab, et luba oli olemas. Hageja esindaja käis mitmel korral korterit vaatamas ja

mingeid kaebusi pole esitatud hageja esindaja poolt. Samuti ei ole eluliselt usutav, et korterit

üle vaadates nägi hageja esindaja köögimööblist maha jäänud täkkeid kuid mitte seda, et elu-

ja magamistoas on teine tapeet ja duširuumis seisab dušikabiin. Ajaks, kui hageja kohtusse hagi

esitas, oli üüripind juba uue üürniku valduses ja igasuguseid peale seda tehtud fotod, analüüsid,

faktiväited on asjakohatud kuna kostja ei saa enam vastutada üüripinnal tekkinud muudatuste

eest peale üüripinna üleandmist üürnikule. Eeldus ja väide, nagu kostja ei tohtinuks

elektrisüsteemis üldse mingeid töid teha ilma üürileandja nõusolekuta on juba olemuslikult

vale. Pistikupesadele, valgustitele, pirnidele on ettenähtud eluiga. Kui see täis saab, siis on

iseenesest mõistetav, et kui seade läheb rikki või laguneb, siis vajab see vahetust. Kuna antud

olukorras on olnud oht inimese elule ja tervisele, siis need riknenud seadmed tuli välja vahetada

viivitamatult. Kostja leiab, et duširuum ei olnud juba üleandmise hetkel sellises ehituslikus

seisus nagu hageja väidab. Isegi, kui hageja vahetas hiljem osaliselt tapeeti või värvis midagi,

on tegemist siiski tavalise kulumiga, mis tekib üürisuhte käigus (tl 137-138).

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 25.02.2014 xxx, Pärnu asuva

eluruumi üürilepingu, mis oli järg kostja ja M.V. vahel 27.02.2013 sõlmitud üürilepingule (tl

7-12). Eluruumi üürilepingu kehtivuse ja lõpetamise asjaolude üle pooled ei vaidle. Pooled ei

vaidle ka selle üle, et kostja tasus hagejale tagatisraha 350 eurot ning, et kostja tagastas eluruumi

valduse hagejale 01.02.2021. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

2-21-11500

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on eluruumi rikkunud, so kas kostja on eluruumi

kasutamise ajal omavoliliselt ümber ehitanud elektrisüsteemi, teinud mittekvaliteetse remondi

ja viimistlustööd ning kahjustanud eluruumi sisustust. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas

üürilepingu esemeks oleva korteri tagastamisel vastas korteri seisund selle lepingujärgsele

kasutamisele.

16. Tulenevalt VÕS § 334 lg 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja

üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis

toodud seisukorras. Kohtule esitatud üürilepingust nähtuvalt on üüritud asja kostjale

üleandmisel koostatud asja üleandmisakt (tl 11-12), millest nähtuvalt oli eluruumi sisustus ja

seisukord korras, väga heas korras või uus, ning 03.02.2013 on tehtud fotod üüritud eluruumist

(tl 13-17).

17. Kui üürnik üürileandjale asja tagastab, kuid kui üürileandja ei ole tagastamisel rahul asja

seisundiga, siis peab üürileandja tõendama, et üüritud asja seisund asja tagastamisel ei vastanud

VÕS § 334 lg 1 esimeses lauses sätestatule. Tulenevalt eelnevast tõendamiskoormis asjaolu

osas, et üürilepingu esemeks olev korter ei vastanud lepingujärgsele kasutamisele lasub hagejal.

VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise

eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek

või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja

kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Eelnevast

tulenevalt on vastutust välistavate asjaolude tõendamiskoormis üürnikul ehk kostjal. VÕS §

115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 132 lg 1 1. lause kohaselt asja hävimisest või

kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis,

mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg

3 1. lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

18. Üürilepingu eseme seisundi kohta üürilepingu lõppemisel on kohtule tõendina esitatud

ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 41-42, 56-57) ning fotod fikseeritud puudustest (tl 43-

48). Üleandmis-vastuvõtmise akti kohaselt olid eluruumi üleandmisel puudusteks „1)

kraanikauss köögis lömmis, 2) linoleumil köögi osas augud põrandas, 3) on tehtud omavoliliselt

ümberehitust, 4) magamistoas riidekapp värviga ära pläkerdatud“ (tl 56 pöördel). Hageja on

kahjustuste tõendamiseks esitanud fotod (tl 60-64, 69-85, 86-89)

19. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud

selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus

tekkis. Üürilepingust tuleneva kohustuse kaitse-eesmärk oli hageja huvide kaitse ning kostja

poolt lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele

lepingupoolele kahju.

20. Kuivõrd kostja on leidnud, et hageja poolt etteheidetavate kahjustuste näol on tegemist asja

hariliku kulumisega, peab kohus nimetatut hindama.

Puudused elektrisüsteemis

21. Hageja on leidnud, et kostja on omavoliliselt ümber ehitanud elektrisüsteemi, mistõttu oli

hageja sunnitud kasutama kvalifitseeritud elektrikku, et taastada elektrisüsteemi ohutus ja

vastavus nõuetele. Nii elektrikilbis kui ka pistikupesades olid lahti ühendatud maandusjuhtmed,

lisaradiaatorite paigaldusega on tekitatud ülepinge oht, elektrikilbis oli eemaldatud

rikkevoolukaitse, magamistubades laevalgustite paigaldusega oli rikutud laepealne soojustus ja

2-21-11500

selle seest välja kistud elektrijuhtmed – kahju 334,40 eurot. Hageja on nimetatud kulutuste

tõendamiseks esitanud I.L.Elektritööd OÜ 31.05.2021 kuupäevaga arve nr 635 teostatud

elektritööde eest, koos maksekorraldusega arve tasumise kohta(tl 18-19), Inspecta Estonia OÜ

arve nr 311-21106, koos maksekorraldusega arve tasumise kohta (tl 20-21) ja I.L.Elektritööd

OÜ Illimar Liik poolt antud seletuskirja (tl 65).

22. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et nimetatud nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja

poeg vahetas selle 8 aasta jooksul ära mõned pirnid, seinakontaktid, mis olid eluohtlikud. Juba

üürilepingu kehtivuse ajal olid köögi pistikud ja pliit sama kaitsme all, mis tekitab kaablitele

tugeva koormuse.

23. Üürilepingu punkti 1.1. kohaselt oli korteri seisukord kostjale üleandmisel hea. Üürileandja

kinnitas nimetatud punktis, et annab eluruumi üürnikule üle korras ja nõuetekohase

funktsioneeriva veevärgi ja kanalisatsiooniga, korras ja kasutamiseesmärgile vastava

küttesüsteemi-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteemiga. Üürilepingu punkti 3.3.1. kohaselt on

üürnikul õigus teha eluruumis parendusi ja muudatusi vaid üürileandja kirjalikul nõusolekul.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et kostja on teinud korteri elektrisüsteemis ilma

hageja kirjaliku nõusolekute muudatusi, mis ei vastanud nõuetele (paigaldatud lisaradiaatorid

tekitasid ülepingeohu, elektrikilbis oli eemaldatud rikkevoolukaitse, korterisse oli paigaldatud

uued laevalgustid ning seinakontaktid). Kohus leiab, et nimetatud muudatuste näol ei olnud

tegemist hariliku kulumisega, mille eest kostja ei vastuta. Elektrisüsteemi muudatuste tegemist

ei muuda põhjendatuks ka asjaolu, et elektrisüsteemi muudatused teostas väidetavalt kostja

poeg, kes omab elektriku kutsetunnistust. Kohus leiab, et tegemist on kahjuga, mis on

põhjendatud kostjalt välja mõista.

Puudused duširuumis

24. Hageja on välja toonud, et kahjustatud on duširuumi põrand. Kostja paigaldas omavoliliselt

duširuumi dušikabiini. Kuna äravoolutrapp oli dušikabiini all, siis seda ei puhastatud ning

kogunes trappi sodi, mis selle ummistas. Seetõttu sattus vesi põrandaplaatide alla ja paisutas

plaadid üles, mistõttu need tõenäoliselt ka purunesid. Hageja pidi vana põranda välja lõhkuma,

aluse kuivatama ja uue põranda panema – kahju 500 eurot. Kostja on hageja nõusolekuta

paigaldanud dušikabiini. Kuna hageja seda ei soovi ega ole ka soovinud ning see on valesti

paigaldatud, siis on hageja teinud dušikabiini lammutamisele kulutusi summas 120 eurot.

Hageja on nimetatud kahju tõendamiseks esitanud pildid (tl 69-70, 86) ning hinnapakkumise (tl

68). Kostja vaidleb nimetatud kahjule vastu.

25. Kohus leiab, et duširuumi puuduste näol ei ole tegemist hariliku kulumisega või muutusega,

mis kaasneb asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus nõustub hagejaga, et veekahjustusi

duširuumis ei saa pidada loomuliku kulumise tagajärjeks. On tõenäoline, et veekahjustused

tekkisid duširuumi põrandale liigse vee sattumise tagajärjel. Kostja on möönnud, et paigutas

duširuumi dušikabiini, kuid ei ole tõendanud, et tal oli hageja nõusoleku nimetatud

ümberehituse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kohtule esitatud piltide

ja hinnapakkumisega nimetatud kahju olemasolu, mis tuleb kostjalt hageja poolt taotletud

summas välja mõista.

Seinte värvimine ning tapeedi vahetamine

26. Hageja hinnangul on kostja nii oma tegevusega kui ka omavolilise ebakvaliteetse

remondiga ja aukudega kahjustanud eluruumi seinu. Seinte värvimise ja tapeedi vahetamisega

on kostja poolt hagejale tekitatud kahju 850 eurot, millest värvimine 50 eurot ja tapetseerimine

800 eurot (tl 85). Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.

27. Kohus leiab, et kuna kostja elas vaidlusaluses korteris igapäevaselt üle 8 aasta ning on

üldteada, et tapeet võib saada kahjustada ka tavapärase kasutamise käigus, siis on tegemist asja

kulumisega sihipärase kasutamise käigus, mida üürileandja peab mõistlikult taluma ning mille

eest üürnik ei vastuta. Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile ka asjaolusid, millest saaks

2-21-11500

järeldada, et kostja on väidetavad tapeedi- ja värvikahjustused tekitanud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu.

Kapid

28. Hageja leiab, et hagejale on tekkinud kahju summas 200 eurot, kuna magamistoas on kapp

värvitud heleda värviga. Ning esikukapil olid lõhutud liugusid ja siinid ning rikutud oli kapi

vahesein, mistõttu on hagejale tekkinud kahju 150 eurot (tl 85), kokku 350 eurot. Kostja vaidleb

hageja nimetatud nõudele vastu, leides, et magamistoa kapp ei olnud värviga koos ning

esikukapi puhul oli tegemist hariliku kulumisega.

29. Hageja on kohtule esitanud pildid, millest nähtuvalt oli magamistoa kapp kostjale korteri

üleandmisel tumedat värvi (tl 16), üürilepingu lõppedes oli kapp aga värviga koos (tl 81). Kapi

värvimist ei saa kohtu hinnangul pidada harilikuks kulumiseks, mille eest üürnik ei vastuta, küll

aga leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et magamistoa kappi ei saanud väiksemate kuludega

parandada ning vajalik oli uue kapi ostmine. Samuti nõustub kohus kostjaga, et esikukapi

puuduste näol on tegemis asja hariliku kulumisega, mis kaasneb asja lepingujärgse

kasutamisega. Kuna kostja elas vaidlusaluses korteris üle 8 aasta ning eelduslikult kasutas

nimetatud kappi igapäevaselt, siis ei saa hageja eeldada, et see kapp on samas seisukorras, mis

kostjale korterit üleandes. Kohus leiab, et kappidega seotud kulu tuleb jätta rahuldamata.

Uksepiidad ja uksed

30. Hageja toob välja, et lõhutud olid uksepiidad, mistõttu on hagejal tekkinud kahju summas

550 eurot, sh iga ukse väljavahetamisele 183,33 eurot. Hageja on leidnud, et uksepiitade

kulumine iseenesest võiks olla loomulik kulumine, aga uksepiitadele sügavate täkete tegemine

ei ole loomuliku kulumise, ehk siis eluruumi elamiseks kasutamise tagajärg. Kostja hagejaga ei

nõustu ning leiab, et tegemist on loomuliku kulumisega.

31. Kohus nõustub kostjaga, et antud kahju näol on tegemist loomuliku kulumisega, mis ei

kuulu kostjalt väljamõistmisele. Hageja poolt kohtule esitatud piltidelt (tl 86-88) ei nähtu, et

uksepiitadel oleks selliseid ebaloomuliku kasutamise tagajärgi, mida ei saaks nimetada

loomulikuks kulumiseks. Kohus arvestab sellega, et kostja elas vaidlusaluses korteris koos oma

perega igapäevaselt üle 8 aasta, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist loomuliku kulumisega.

Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, miks pidi hageja lisaks uksepiitadele välja

vahetama ka uksed.

Põrandaliistud

32. Kostja on eemaldanud korterist põrandaliistud, mistõttu on hagejal tekkinud kahju 100

eurot. Kokku puudus põrandaliiste umbes 20 meetrit. Hageja on oma kahju tõendamiseks

esitanud pildid puuduvate liistude kohta (tl 63, 79) ning hinnapakkumise teostatud tööde osas

(tl 68). Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et kuna seina keskel oli 1 kinnitus, siis jäi palju

ruumi painde tekkeks ja liist tuli pidevalt lahti. Kostja möönab, et eemaldas osad liistud, kuid

paigutas need panipaika.

33. Kohus leiab, et liistude eemaldamist ei saa lugeda harilikuks kulumiseks ning nimetatud

kahju tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Muud kulud

34. Lisaks on kostjal kahju mööblijääkide ja ehitusprahi utiliseerimisele 120 eurot ja

ehitusjärgsele koristusele 69 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud, kuna

hageja pidi likvideerima kostja poolt tekitatud kahju ning eluliselt usutav on, et kahju

likvideerimisel tuli utiliseerida ehitusprahti ja seejärel teostada ehitusjärgne koristus.

35. Kohus nõustub sellega, et kostja poolt käesolevas otsuses tuvastatud kohustuste rikkumise

ning hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Olukorras, kus kostja ei oleks

üürilepingut rikkunud, s.t üüritud asja ja selle päraldisi kahjustanud, ei oleks kostja hagejale

2-21-11500

kahju tekitanud. Järelikult on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos.

Seega on kostja kahjustanud hageja asja ning põhjustanud hagejale kahju summas 1 243,40

eurot (sh puudused elektrisüsteemis 334,40 eurot + puudused duširuumis 620 eurot +

põrandaliistud 100 eurot + muud kulud 189 eurot). Hageja teostas kostja suhtes oma

tasaarvestuse tegemise õigust ning luges kaetuks kostja poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud

tagatisraha arvelt 350 eurot. Kohtu hinnangul on hageja tasaarvestusavaldus kostjale

põhjendatud. Kostja ei ole esitanud ka vastuhagi, milles paluks ebaõigesti tasaarvestatud ja

kinnipeetud tagatisraha kostja kasuks välja mõista.

36. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse ((334,40+620+100+189)-350) 893,40 eurot.

37. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt seadusjärgses määras hagi esitamisest

kuni põhinõude täieliku tasumiseni nii, et viivisevõlgnevus ei ületa põhivõlgnevust. Viivise

nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

38. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

40. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt (893,40 eurot 2 634,40

eurost ehk ligikaudu 34%), tuleb 66% menetluskuludest jätta hageja kanda ja 34%

menetluskuludest kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks

mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik