2-13-10290/297 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-10290

Kohtuasi

OÜ Kermon ja OÜ Kermon Hekta hagi Astro Vara OÜ

vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Kermon ja OÜ Kermon Hekta määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I OÜ Kermon (registrikood 10205223)

Hageja II OÜ Kermon Hekta (registrikood 10286049)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Marko

Kairjak ja Martin Johannes Raude

Kostja

Astro

Vara

OÜ

(registrikood

14119503),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kadri Michelson

ja Sanjay Jaanus Mody

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02.12.2021 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

tagasi maakohtule.

2. OÜ Kermon ja OÜ Kermon Hekta määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-13-10290

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 04.03.2013 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks ja

viiviste väljamõistmiseks.

2. Maakohus tegi 20.11.2014 vaheotsuse, millega tuvastas hagejate omandiõiguse ja valduse

rikkumisega põhjustatud majandustegevuse seiskamisega tekitatud kahju nõude põhjendatuse.

3. Maakohus kinnitas 02.12.2016 kompromissilepingu ja lõpetas asjas menetluse hageja I

nõudes omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 10 633.04 eurot, pandieseme

müügist saadud raha tagastamiseks summas 11 970.97 eurot ja üürilepingu ettemaksu

väljamõistmiseks summas 2396.69 eurot koos intressidega 758.65 eurot. Kompromissi järgi

jäid viidatud nõuetega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Maakohus jättis 29.04.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.04.2021 otsusega maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagejate menetluskulud maakohtus

nende endi kanda ja kostja menetluskulud 11% ulatuses hageja I ja 89% ulatuses hageja II

kanda. Kohus jättis hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja selle menetlemisega seotud

hagejate kulud nende endi kanda ning kostja menetluskulud 11% ulatuses hageja I kanda ja

89% ulatuses hageja II kanda. Kohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja jättis selle

menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsus jõustus 13.09.2021

Riigikohtu määrusega.

5. 19.02.2020 esitas kostja kohtule menetluskulude koondnimekirja, paludes välja mõista

menetluskulud maakohtus 166 499.57 eurot ja ringkonnakohtus 20 216.50 eurot viivise

menetluskuludelt.

6. Hagejad esitasid 23.02.2021 menetluskulude osas vastuväited leides, et kostja esindajakulud

on põhjendamatult suured. Kostja esindajakulud on 103% suuremad kui hagejate esindajakulud

ning kostjale osutatud õigusabi ajaline maht on 80% suurem hagejatele osutatud õigusabi

ajalisest mahust. Hagejate hinnangul on kostja esindajakulud põhjendamatud ja ebavajalikud

osas, mis ületab hagejate esindajakulude suurust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 02.12.2021 määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määras hüvitatavate kulude rahaliseks suuruseks 186 716.07 eurot.

Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb 9900 euro ulatuses maksta välja

Advokaadibüroo Varul AS-i poolt 07.01.2014 kohtu deposiiti tasutud tagatise arvelt ja kokku

5100 euro ulatuses hagejate poolt 15.09.2019 kohtu deposiiti tasutud tagatiste (2 x 2550 eurot)

arvelt ning kanda viidatud summad kostja arveldusarvele nr EE861010220280356221 AS-is

SEB Pank. Kohus mõistis hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulu 152 827.30 eurot koos

viivisega ning hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulu 18 888.77 eurot koos viivisega.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2021 otsusega

kostja menetluskulud 11% ulatuses hageja I ja 89% ulatuses hageja II kanda. Kohus viitas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lõigetele 1 ja 2, §-le 144, § 146 lõike 1 punktile

3 ning § 175 lõikele 1.

9. Kostjat esindasid kaks vandeadvokaati. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud

2-13-10290

aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-17-10348, punkt 16).

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindajate tasumäär maakohtus 11.06.2013–14.01.2016

tehtud toimingute eest 100–110 eurot tunnis, 18.01.2016–08.04.2019 tehtud toimingute eest

150–190 eurot tunnis ja ringkonnakohtus tehtud toimingute eest 64–250 eurot tunnis.

Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot käibemaksuta

(lahend nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot käibemaksuta (lahend nr 2-20-4817, punkt 20).

Maakohus leidis, et kostja esindajate taotletud tunnitasu määrad on, arvestades asjaolu, et

käesolev tsiviilasi on keskmisest keerukam ja mahukam, põhjendatud. Kuivõrd tegemist on

keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega, on TsMS § 175 lõike 3 järgi õigustatud mitme

lepingulise esindaja kulu hüvitamine.

10. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustab tema lepinguliste esindajate ajakulu

maakohtus kokku 1141,72 t ehk 163 507.59 eurot. Kostja taotleb lepinguliste esindajate kulude

hüvitamist 145 058.57 euro ulatuses. Kostja on selgitanud, et ei taotle 21.11.2016 sõlmitud

kompromissiga lahendatud nõuetega seotud menetluskulude hüvitamist, mis jäeti poolte endi

kanda ja mis kostja hinnangul moodustab 20% lepinguliste esindajate kuludest kuni 21.11.2016

tehtud toimingute osas.

11. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud põhjendatud.

Kulunimekirjast nähtuvad toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile

kulunud aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoiminguid,

põhjendatud. Kohus ei nõustunud hagejatega, et kostja lepinguliste esindajate kulud on

põhjendamatud ja ebavajalikud osas, mis ületab hagejate esindajakulude suurust. Hagejad ei

ole välja toonud ühtki konkreetset menetlustoimingut, mille ajakulu oleks hagejate hinnangul

ebavajalik ja/või põhjendamatu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja lepinguliste

esindajate kulude vähendamine ainuüksi põhjusel, et hagejate esindajate kulud on kostja

esindajate kuludega võrreldes väiksemad.

12. Kostja taotleb hagejatelt määruskaebuste ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivude kokku 1900 eurot hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lõige 2),

on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjale hüvitada.

13. Kostja taotleb hagejatelt registerpäringute kulude 144 euro hüvitamist. TsMS § 143 punkti

2 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulu asja läbivaatamise kulu. Kuna tegemist on

põhjendatud kuluga, tuleb see kostjale hüvitada.

14. Kostja taotleb eksperditasu hüvitamist summas 6072 eurot ja asjatundja arvamuste saamise

kulude hüvitamist summas 13 325 eurot. Vastavalt TsMS § 143 punktile 1 on eksperdikulud

asja läbivaatamise kulu. Kuna tegemist on põhjendatud kuludega, siis tuleb need kostjale

hüvitada.

15. Eeltoodu põhjal määras kohus kostja maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 166 499.57 eurot (145 058.57 + 144 + 1900 + 6072 + 13 325).

16. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustab tema lepinguliste esindajate ajakulu

ringkonnakohtus kokku 105,75 t ehk 19 916.50 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud

põhjendatud ja kohus võttis need arvesse täies ulatuses. Kulunimekirjast nähtuvad toimingud

olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades tsiviilasja

mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoiminguid, põhjendatud.

2-13-10290

17. Ühtlasi taotleb kostja hagejatelt vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

kokku 300 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu, on tegemist põhjendatud kuluga, mis

tuleb kostjale hüvitada.

18. Kohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku maa- ja ringkonnakohtus

186 716.07 eurot (166 499.57 + 19 916.50 + 300).

19. Kostja on palunud väljamõistetud menetluskuludest 9900 eurot hüvitada Advokaadibüroo

Varul AS-i poolt 07.01.2014 kohtu deposiiti makstud summa (9900 eurot) arvelt ja 5100 eurot

hüvitada hagejate poolt 15.09.2019 kohtu deposiiti tasutud summa (2x2550 eurot) arvelt.

Kohus leidis, et põhjendatud on kõnealuste summade arvelt hüvitada kostja menetluskulud

kokku 15 000 eurot (9900 + 5100). Vastavalt kostja taotlusele ja 02.12.2021 täpsustusele tuleb

väljamakse teha Astro Vara OÜ arveldusarvele nr EE861010220280356221. Hagejatel tuleb

kostjale hüvitada menetluskulud 171 716.07 eurot. Vastavalt kulude jaotusele tuleb hagejalt I

mõista kostja kasuks välja menetluskulud 18 888.77 eurot (11% 171 716.07 eurost) ja hagejalt

II mõista kostja kasuks välja menetluskulud 152 827.30 eurot (89% 171 716.07 eurost).

20. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldas.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

21. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega hinnata sisuliselt kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning

määrata menetluskuludena kindlaks mitte rohkem kui 84 397 eurot.

22. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus määruse tegemisel TsMS § 173 lõiget 1.

Kohus jättis arvestamata, et ringkonnakohtu 06.04.2021 otsuse kohaselt jäid kostja

apellatsioonkaebusega seotud kulud poolte endi kanda. Kostja menetluskulude nimekirja järgi

on sellisteks kuludeks vähemalt 1185 eurot, sh kostja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

300 eurot ja kostja apellatsioonkaebuse ettevalmistamisega seotud õigusabitoimingud summas

eurot.

Maakohus

ei

eristanud

hagejate

apellatsioonkaebusega

ja

kostja

apellatsioonkaebusega seotud kulusid. Kohus oleks pidanud jätma kostja apellatsiooniastme

menetluskuludest vähemalt 1185 eurot hagejatelt välja mõistmata.

23. Maakohus rikkus määruse põhjendamiskohustust. Kohtu põhjendused on trafaretsed ja

loosunglikud ning konkreetses asjas tehtud toimingutega ja kantud kuludega seostamata.

Määruses puuduvad sisulised ja konkreetse asjaga seostatavad põhjendused.

24. Kohus ei hinnanud poolte endi kanda jäetud menetluskulude ulatust. Maakohtu 02.12.2016

kompromissimäärusega jäid omandiõiguse rikkumisega tekitatud kahju, pandieseme müügist

saadud raha ja üürilepingu ettemaksu väljamõistmise nõuete menetlemisega seotud kulud

poolte endi kanda. Kostja hindas kuni 21.11.2016 tehtud tööst kompromissiga lahendatud

nõuetega seotud töö osakaaluks 20% (kompromissiga lahendati kolm nõuet viiest, kuid samas

kogu vaheotsuse menetlus kompromissiga lahendatud nõudeid ei hõlmanud). Maakohus ei

hinnanud, millise osa ja summa kostja menetluskuludest moodustavad kulud, mis jäid poolte

endi kanda. Hagejate hinnangul, võttes arvesse, millise osa moodustavad kostja 12.06.2013,

01.08.2013,

31.03.2014,

15.09.2014,

15.10.2014,

14.03.2016

ja

22.08.2016

menetlusdokumentides kõnealuse kolme nõudega seotud seisukohad, jäi poolte endi kanda

vähemalt 1/3 kuni 21.11.2016 tekkinud kuludest.

2-13-10290

25. Kohus ei hinnanud riigilõivude põhjendatust ja vajalikkust. Osad kaebused, millelt riigilõiv

tasuti, jäid rahuldamata (17.12.2014 apellatsioonkaebus, 29.12.2014 määruskaebus, 10.10.2016

määruskaebus), kokku 1900 eurot.

26. Maakohus mõistis hagejatelt välja registripäringute kui tõendite saamise kulu 144 eurot.

Kohus ei kontrollinud, kas kostja on üldse sellisele summale vastavas mahus registripäringute

vastuseid esitanud. Samuti ei hinnanud kohus, kas registripäringute vastused olid esitatud

nõuete kohta, millega seotud kulud jäid kompromissi alusel poolte endi kanda või

lõpplahendiga kostja kanda. Olukorras, kus kostja ei ole menetluskulude nimekirjas

registripäringute vastusele konkreetseid viiteid teinud, ei saa seda kulu põhjendatuks ega

vajalikuks pidada.

27. Kohus ei hinnanud esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Hagejad tõid määruskaebuses

välja konkreetsed menetlustoimingud, mis sisaldavad hulgaliselt alatoiminguid nagu (õiguslik)

analüüs, töö toimikuga, memorandumi koostamine. Hagejate hinnangul ilmestavad eelnevad

näited, et maakohus jättis kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse sisuliselt

hindamata ja pidas kostja menetluskulusid alusetult täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.

Kostja menetluskulud ei ole väga suures osas konkreetse menetlustoiminguga seostatavad või

on konkreetse menetlustoimingu sisu ja mahu taustal ebaproportsionaalselt suured.

28. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 02.12.2021 määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657

lõike 1 punkti 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks

lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuivõrd kaebuses on

taotletud ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja maakohtule

uueks lahendamiseks.

31. Esmalt nõustub kolleegium kaebajatega, et maakohus on vaidlustatud määruses jätnud

arvestamata varasemalt määratud menetluskulude jaotusega. Nimelt jättis ringkonnakohus asjas

tehtud lõpplahendis, s.o 06.04.2021 otsuses (resolutsiooni punktis 6) kostja apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda. Hagejate apellatsioonkaebuse ja

maakohtu menetluskulude osas määras ringkonnakohus viidatud otsuses, et kõik hagejate kulud

jäävad hagejate endi kanda ning kostja kulud 11% ulatuses hageja I ja 89% ulatuses hageja II

kanda. Vaidlustatud maakohtu määruses kajastubki üksnes viimati mainitud kulujaotus, millest

kohus lähtus menetluskulude hindamisel tervikuna. Seega ei eristanud kohus kostja

menetluskuludele hinnangu andmisel kostja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulusid

ja mõistis need sarnaselt teiste menetluskuludega hagejatelt välja, kuigi lõpplahendiga jäeti

need kulud kostja enda kanda. Selliselt rikkus maakohus põhimõtet, mille kohaselt kohus ei saa

menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada menetluskulude jaotuse üle (Riigikohtu lahend

nr 2-15-13627/151, punkt 17). Ekslik on kostja käsitlus vastuses määruskaebusele, et hagejate

vastuväide menetluskulude jaotusega arvestamata jätmise osas on hilinenud, kuivõrd hagejad

ei vaielnud menetluskulude nimekirja järgselt esitatud seisukohas nende kulude põhjendatusele

vastu. Kolleegium märgib, et hagejatel oli õigustatud ootus, et kohus arvestab menetluskulude

kindlaksmääramisel menetluskulude jaotusega ning kui kohtule oleks jäänud menetluskulude

2-13-10290

nimekirja põhjal arusaamatuks, millised nimekirjas kajastatud kulud on seotud kostja

apellatsioonkaebuse menetlemisega, tulnuks kohtul TsMS § 176 lõike 6 alusel lasta seda kostjal

täpsustada. Vaatamata eeltoodud vastuväitele möönab tegelikkuses ka kostja ise vastuses

määruskaebusele tema apellatsioonkaebusega seotud kulude väljamõistmise osas määruse

osalist ebaõigsust.

32. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui

menetlustoimingutele kulunud aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on

kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle, tagamaks võimalus leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustustele piiratuks.

33. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et maakohus on kostja menetluskulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel ületanud diskretsiooni piire. Praeguses asjas väärib märkimist

taotletavate menetluskulude erakordne suurus – kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema

menetluskulud kokku 205 165.09 eurot, millest kostja palus välja mõista 186 716.07 eurot,

kohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Maakohtu ainus põhjendus kulude hindamisel on

järgmine: „Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud

põhjendatud. Kulunimekirjast nähtuvad toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast

vajalikud ja neile kulunud aeg arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, samuti tehtud

menetlustoiminguid, põhjendatud.“ Lisaks märkis kohus, et ei nõustu hagejatega, et kostja

lepinguliste esindajate kulud on põhjendamatud ja ebavajalikud osas, mis ületab hagejate

esindajakulude suurust ning et hagejad ei ole välja toonud ühtki konkreetset menetlustoimingut,

mille ajakulu oleks ebavajalik ja/või põhjendamatu.

34. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja mahtu ja taotletavate menetluskulude erakordset

suurust arvestades ei saa pidada piisavaks maakohtu sisuliselt ühelauselist põhjendust kulude

hindamisel. Maakohus on jätnud sisuliselt analüüsimata, millises mahus oli õigusteenuse

osutamiseks kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Üldise järelduse tegemine kõigi

menetluskulude osas ei vabasta maakohut põhjendamiskohustusest. Samuti ei vabasta

maakohut põhjendamiskohustusest vastaspoole vastuväidete puudumine. Isegi kui üldise

järelduse tegemisel maakohus kontrollis toimingute vastavust asja materjalile ning analüüsis

toimingute ajakulu vajalikkust ja põhjendatust, peab see analüüs vähemalt mingis arvestatavas

mahus nähtuma ka määrusest. Antud juhul selline analüüs puudub täielikult, mistõttu on

maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 465 lõike 2 punkt 8). Kolleegium möönab,

et menetlustoimingute rohkust ja menetluskulude mahtu arvestades ei ole praegusel juhul

mõistlikult oodatav kõigi menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingute eraldi

hindamine ja nende põhjendatuse osas määruses seisukoha võtmine. Arvestades, et kohus lähtus

menetluskulude põhjendatuks lugemisel tsiviilasja mahust ja keerukusest ning tehtud

menetlustoimingute vajalikkusest, tulnuks kolleegiumi hinnangul maakohtul minimaalselt oma

vastavat seisukohta selgitada ja põhjendada, tuues konkreetselt esile, mis iseloomustab

praeguse tsiviilasja mahtu ja keerukust ning tehtud menetlustoiminguid. Kuivõrd

menetluskulud määras kindlaks asja maakohtus sisuliselt lahendanud kohtunik, saab eeldada

kohtul siseveendumuse tekkimist menetluse mahu, toimingute vajalikkuse jmt kohta. Et vastav

2-13-10290

seisukoht oleks kaebemenetluses ka kõrgemale kohtuastmele jälgitav ja kontrollitav, tuleb seda

seaduse kohaselt põhjendada.

35. Lisaks eeltoodule nõustub ringkonnakohus hagejatega, et maakohus on põhjendamatult

jätnud hindamata poolte endi kanda jäetud menetluskulude ulatuse. Nimelt lõpetati menetlus

osade nõuete osas juba 02.12.2016 kompromissimäärusega, mille kohaselt jäid omandiõiguse

rikkumisega tekitatud kahju, pandieseme müügist saadud raha ja üürilepingu ettemaksu

väljamõistmise nõuete menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda. Kostja küll arvestas

eeltoodut menetluskulude taotlemisel, hinnates kuni 21.11.2016 tehtud tööst kompromissiga

lahendatud nõuetega seotud töö osakaaluks 20%. Maakohus ei ole aga eeltoodu osas määruses

seisukohta võtnud, jättes seega hindamata, millise osa ja summa kostja menetluskuludest

moodustavad kulud, mis jäid 02.12.2016 määrusega poolte endi kanda. Kohus mõistis kulud

kostja taotletud ulatuses välja, millest saab järeldada, et kohus n-ö vaikimisi nõustus kostja

arvestusega. Määruskaebuses leiavad hagejad, et võttes arvesse, millise osa moodustavad kostja

12.06.2013, 01.08.2013, 31.03.2014, 15.09.2014, 15.10.2014, 14.03.2016 ja 22.08.2016

menetlusdokumentides kõnealuse kolme nõudega seotud seisukohad, jäi poolte endi kanda

vähemalt 1/3 kuni 21.11.2016 tekkinud kuludest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

eeltoodu osas seisukoht võtta.

36. Samuti on hagejad määruskaebuses esile toonud rea õigusabitoiminguid, mille sisuks on

mh töö toimikuga, (õiguslik) analüüs, büroosisene nõupidamine, memorandumi koostamine

jne. Sellised õigusabitoimingud (sh nende põhjendatus ja vajalikkus) ei ole enamasti toimiku

materjalide põhjal kontrollitavad. Ringkonnakohus leiab, et eelkõige selliste toimingute puhul

ei ole kohane maakohtu deklaratiivne põhjendus kulude hindamisel ja seda iseäranis olukorras,

kus menetluskulude nimekirjast nähtub rohkesti taolisi õigusabitoiminguid, mille toimumist

ega vajalikkust ei ole võimalik asja materjalide põhjal hinnata. Kaebuses on esile toodud, et

kandeid, mille ainuke sisu on „analüüs“ või „töö toimikuga“ nähtub kulunimekirjas kokku

46,81 t ulatuses.

37. Õige on ka kaebuse seisukoht, et kohus ei hinnanud riigilõivude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus on üksnes nentinud, et kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lõige 2), on tegemist

põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjale hüvitada. Kaebuses tuuakse esile, et maakohus mõistis

hagejatelt välja mh 17.12.2014 apellatsioonkaebuse, 29.12.2014 määruskaebuse ja 10.10.2016

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivude näol tekkinud kostja menetluskulu 1900 eurot.

Samas jäid viidatud kaebused rahuldamata, mistõttu tulnuks kohtul põhjendada oma seisukohta

nende riigilõivude põhjendatuse ja vajalikkuse osas.

38. Kostja taotles ja maakohus mõistis välja registerpäringute kui tõendite saamise kulu 144

euro ulatuses. Ka nimetatu puhul on kohus üksnes nentinud, et kuna tegemist on põhjendatud

kuluga, tuleb see hüvitada, ilma sisulisi põhjendusi esitamata. Kolleegium nõustub kaebajate

vastuväidetega, et maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud, kas kostja on üldse

sellisele summale vastavas mahus registerpäringute vastuseid esitanud. Samuti ei hinnanud

kohus, kas registerpäringute vastuseid oli esitatud ka nõuete kohta, millega seotud

menetluskulud jäeti 02.12.2016 määruse järgi poolte endi kanda või lõpplahendiga hagejate

kanda. Ka Riigikohtu praktikast tuleneb, et dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul tuleb

hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175

lõike 1 järgi (lahend nr 3-2-1-134-16, punkt 54). Seega ei ole määrus ka tõendite saamise kulude

väljamõistmise osas põhjendatud. Nagu eelnevalt leitud, saanuks kohus vajadusel nõuda

kostjalt hüvitatavate menetluskulude täpsustamist (TsMS § 176 lõige 6).

2-13-10290

39. Arvestades

eeltoodud

mitmeid

menetluslikke

rikkumisi

menetluskulude

kindlaksmääramisel ning asjaolu, et maakohtu diskretsiooniotsus kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel ei ole jälgitav, mistõttu ei saa ringkonnakohus otsustuse õigsust

kontrollida, peab kolleegium põhjendatuks saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.

Seejuures lähtub kolleegium ka teadmisest, et maakohtus määrab menetluskulud kindlaks asja

menetlenud kohtunik ning praeguse keskmisest oluliselt suurema mahukusega tsiviilasjas ei ole

õige ega põhjendatud, kui ringkonnakohus hakkaks sisuliselt esimese kohtuastmena maakohtu

asemel diskretsiooniõigust teostama. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul järgida

menetluskulude jaotust, mh anda hinnang 02.12.2016 määrusega poolte endi kanda jäetud

menetluskulude ulatusele ning hinnata kostja kõigi menetluskulude (õigusabikulud, riigilõiv,

tõendi saamise kulud) põhjendatust ja vajalikkust.

40. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)