2-20-4848/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4848

Tsiviilasi

TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi M V’i vastu võla nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

TARTU

HOIU-LAENUÜHISTU

(registrikood

11319532, asukoht Raekoja plats 20, Tartu linn, 51004),

lepinguline esindaja R S (e-post: xxx)

Kostja: M V (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Katrin Prükk (Advokaadibüroo Advocatus, e-

post: katrin@advocatus.ee)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi M V’i vastu võla nõudes.

2. Tühistada 08.03.2022 kell 10.00 planeeritud kohtuistung.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata kindlaks kostja M V menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt kostja kasuks

välja kostja põhjendatud menetluskulud summas 1 200 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal TARTU HOIU-LAENUÜHISTU tasuda

kostja M V kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi M V’i vastu võla nõudes.

27.01.2022 esitas hageja kohtule taotluse, mille kohaselt võtab hageja hagi tagasi, kuna hageja ei

pea hageja tõenäoliseks, et hagi rahuldamise korral oleks hagejal võimalik kostjalt saada tagasi

väljamõistetavaid menetluskulusid ja hagi esemeks olevat summat. Sellest tulenevalt ei pea hageja

kohtumenetluse jätkamist selles kohtuasjas edaspidi otstarbekaks.

03.02.2022 esitas kostja seisukoha, mille kohaselt nõustub hageja taotlusega ning palub jätta kostja

menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta

tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus

hagi läbi vaatamata.

Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus antud tsiviilasja läbi vaatamata, kuna hageja on hagi tagasi

võtnud.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses

olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle

kohtusse.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas

1 620 eurot.

Hageja jätab kostja menetluskulude suuruse kohtu otsustada.

Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline

esindaja on osutanud kostjale õigusabi 13,5 tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohtu hinnangul ei ületa viidatud tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Samas, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja

lepingulise esindaja ajakulu 13,5 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et

põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 10 tunni ulatuses, seega kokku summas 1 000

eurot, millele lisandub käibemaks summas 200 eurot, kokku summas 1 200 eurot.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja põhjendatud

menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt hüvitamisele, 1 200 eurot.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud vastava

taotluse.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik