2-22-1029/9 · 2-22-1029/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number 2-22-1029

Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Menetlusosalised Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast B.B. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus B.B.le. 2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B.B. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2

ASJAOLUD 1. A.A. (hageja) esitas 21. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja abielu on registreeritud XX Tartu Maavalitsuses. Hageja märkis, et poolte abielulised suhted on lõppenud mitu aastat tagasi kostja alkoholilembuse ja emotsionaalse vägivalla tõttu. Hageja tunneb, et mõistlikku kooselu ja vastastikkust austust ei ole võimalik taastada, mistõttu ei soovi ta abielu jätkata. Abielu ei ole võimalik lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses, sest kostja ei ole Soomest töölt Eestisse naastes enamasti kaine ja alkoholijoobes ei nõustu ta dokumente allkirjastama ega perekonnaseisuasutusse minema. 2. Kostja oli abielu lahutamisega nõus ja võttis hagi õigeks. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2022. a hagi õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja lahutas hageja ning kostja abielu, mis on registreeritud XX Tartu Maavalitsuses, menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus oli seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1). Poolte abielu sõlmiti XX Tartu Maavalitsuses. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 164 lg 1 alusel jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtul võtta arvesse, et hageja on temale tunnistanud, et tal on abieluväline suhe.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid

3

tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. 6. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud, et kohus võtaks arvesse, et hageja on tunnistanud, et tal on abieluväline suhe. TsMS § 631 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei ole kohtuotsus vaidlustatav ilma kohtuotsuse resolutsiooni peale apellatsioonkaebust esitamata. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni, vaid soovib üksnes otsuse põhjenduste täiendamist. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et perekonnaseaduse järgi ei ole abielu lahutamise eeldusena oluline, kelle süül abielu lahutatakse. 7. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades, ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. 8. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. 9. Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu, mistõttu ei teki küsimust ka riigilõivu tagastamisest. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 10. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin