2-21-15100/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. veebruar 2022

Tsiviilasja number

2-21-15100

Tsiviilasi

V.V. avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS

(registrikood 10060701), volitatud esindaja Birgit Juhanson

Vastustaja

(võlgnik):

V.V.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (võlausaldaja): Eesti Vabariik (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), volitatud

esindaja Ulrika Kõiv

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 19. novembri 2021. a

määrus

ning

saata

tsiviilasi

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. V.V. (võlgnik) esitas 26. septembril 2021 Viru Maakohtule võlgade ümberkujundamise

avalduse ja ümberkujundamiskava. Võlausaldajad Swedbank AS (võlausaldaja I) ja Eesti

Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (võlausaldaja II) ei nõustunud võlgniku poolt esitatud

ümberkujundamiskavaga, märkides, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava ei vasta võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) nõuetele ning ei ole kooskõlas võlausaldajate

huvidega.

2. Võlgnik esitas 25. oktoobril 2021 uue ümberkujundamiskava. Võlgade ümberkujundamise

eesmärgiks on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnik vajab

võlgade ümberkujundamist, kuna ei suuda täita kohustusi täies ulatuses. Võlausaldaja II alustab

täitemenetlust, mille tulemusena ei suuda võlgnik täita võlausaldaja I ees olevaid kohustusi.

Võla tekkimisel lisanduvad olemasolevatele kohustustele sissenõudmisega seotud kulud, mis

suurendab omakorda võlgniku pankrotiohtu. Pankrotimenetluses ei laeku võlausaldajatele

rohkem, kui kavas märgitud. Võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik võlgnevusi

likvideerida ning pankrotimenetlus lõpeb suure tõenäolisusega raugemisega. Võlgnik läheb

lähimal ajal pensionile. Täitemenetluses ei saa pöörata sissenõuet pensionile, mistõttu ilmselt

ei suuda ta kohustustest vabastamise menetluses tasuda rohkem, kui on kavas märgitud. Seega

ei kahjusta kava võlausaldajate huve.

Maksuvõla algsel ajatamisel 2017. aastal oli võlgnik veendunud, et saab tasuda võlgnevust

ajatatud perioodi jooksul. Kahjuks jäi võlgnik tõsiselt haigeks ning COVID-19 läbipõdemise

tulemusena on tema tervis pöördumatult halvenenud. Tänaseks on selge, et ettevõtlust alustada

ta enam ei suuda, leida teist töökohta samuti mitte, seega ei suuda võlgnik tasuda võlgnevust

võlausaldaja II poolt pakutud ajaks (2023). Lisaks võlausaldaja II ees olevale kohustusele on

võlgnevus võlausaldajale I, mis tuleneb käenduslepingust. Arvestades võlgniku vanust,

sissetulekut, tervist ja majanduslikku olukorda, ei suuda ta rahuldada võlausaldajate nõudeid

täies ulatuses.

Esitatud kava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajate kohustusi 60 kuu jooksul võrdsete

osamaksetena. Võlausaldajate nõuded vähendatakse 75,2% võrra. Võlausaldaja I saab kava

täitmisel kokku 4248 eurot, s.o 24,8% algselt nõudelt ning võlausaldaja II saab kokku 4752

eurot, s.o samuti 24,8% algselt nõudelt. Võlausaldajale I tehtava igakuise makse suurus on 70

eurot 80 senti ning võlausaldajale II tehtava makse suurus on 79 eurot 20 senti.

Ümberkujundamiskavas märgitud makseperiood, 60 kuud, ühtib pankrotiseaduses sätestatud

kohustustest vabastamise menetluse perioodiga ning on võlgniku ja võlausaldajate huve ühiselt

arvestades õiglane. Kuigi hetkel on võlgniku sissetulek 1218 eurot, siis arvestades võlgniku

vanust ja tervist, ei saa olla kindel, et järgmisel 60 kuul jääb sissetulek samaks. Kui märkida

kavas suuremad summad, võib tekkida oht, et võlgnik ei suuda kohustusi täita. Summa 150

eurot on võlgniku jaoks jõukohane.

3. Võlausaldaja II nõustus võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskavaga.

Võlausaldaja I ei ole ümberkujundamiskava kohta vastust esitanud. Võlausaldajale I on

kohtunõue vastamiseks koos võlgniku avalduse ja ümberkujundamiskavaga saadetud e-posti

aadressile birgit.juhanson@swedbank.ee kahel korral, s.o 26. oktoobril 2021 ja 8. novembril

2021. Kuigi võlausaldaja I ei ole kinnitanud nõude kättesaamist, leidis maakohus, et kohtunõue

on võlausaldajale I kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 1 p 1,

§ 3141 lg-te 1 ja 2 alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus võttis 19. novembri 2021. a määrusega võlgniku avalduse võlgade

ümberkujundamiseks

menetlusse

ning

rahuldas

võlgniku

poolt

esitatud

võlgade

ümberkujundamise avalduse. Maakohus kinnitas võlausaldajate võlgade suhtes võlgade

ümberkujundamise kava võlgniku poolt taotletud kujul: võlausaldaja II võla 4752 eurot tasub

võlgnik 60 kuu jooksul igakuiselt 79 eurot 20 senti kuus alates 15. novembrist 2021 kuni

15. novembrini 2026; võlausaldaja I võla 4248 eurot tasub võlgnik 60 kuu jooksul igakuiselt

70 eurot 80 senti kuus alates 15. novembrist 2021 kuni 15. novembrini 2026. Kohus teostab

järelevalvet ümberkujundamiskava suhtes. Maakohus kohustas võlgnikku esitama kohtule ja

võlausaldajatele iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest aruanne varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

kohtule 30. novembriks 2022. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

VÕVS § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski

võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Kumbki võlausaldaja ei nõustunud võlgniku 26. septembri 2021. a ümberkujundamiskavaga.

Võlausaldaja II nõustus 25. oktoobri 2021. a ümberkujundamiskavaga ning võlausaldaja I ei

esitanud 25. oktoobri 2021. a kava suhtes vastuväiteid. Seetõttu leidis maakohus, et

võlausaldajal I puuduvad vastuväited võlgniku ümberkujundamiskava osas ning on

põhjendatud

ümberkujundamiskava

kinnitada.

Kava

kinnitamisega

välditakse

pankrotimenetlust. Pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete täitmine võiks venida liigselt

pikale perioodile ning võlausaldajate nõuete rahuldamine muutuks küsitavaks. Nõuete täitmise

periood on viis aastat. Tuginedes VÕVS § 24 lg-le 5 ei ole maakohus muutnud võlgade

ümberkujundamise viisi ja ulatust võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.

Maakohus on arvestanud võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel sellega, et võlgnikul

on püsiv elatusallikas – töötasu, mille ta saab oma töökohast, samuti on võlgnikule määratud

töövõimetuspension. Samuti on maakohus arvestanud igakuiste väljaminekutega eluaseme

kasutamisel ning igapäevakulutuste tegemisel (toit, riided). Tuleb arvestada, et võlgnikul oleks

võimalik oma kohustusi täita ka pensionile jäämisel. Kava kinnitamisel arvestas maakohus ka

võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, s.o mõlema võlausaldaja põhinõuded

rahuldatakse osaliselt 24,8% ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlausaldaja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu

määruse täies ulatuses tühistamist.

Võlausaldaja I ei ole 25. oktoobri 2021. a ümberkujundamiskava kätte saanud, mistõttu ei

saanud ka sellele vastuväidet esitada. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku avaldusega võlgade

ümberkujundamiseks kavas sätestatud viisil. Arvestades võlgniku ning võlgniku abikaasa

igakuiseid sissetulekuid ning võlausaldajaga I sõlmitud kompromissi, mille kohaselt on

igakuiseks makseks 100 eurot, siis puudub igasugune põhjus kogunõude vähendamiseks.

Lähtuda tuleb kohtulikust kompromissist ning seda ei ole võimalik saneerimiskavaga ümber

kujundada. Nõue on ajatatud pikale perioodile, igakuine makse 100 eurot on jõukohane ning

kinnitatud kohtumäärusega. Kogunõude vähendamine oleks võlausaldajat I kahjustav.

Arvestades 26. septembri 2021. a ümberkujundamiskavale esitatud vastuväite sisu ning asjaolu,

et ka uue ümberkujundamise kavaga vähendatakse võlausaldaja I nõuet oluliselt alla kohtulikus

kompromissis kokkulepitule, siis oleks maakohus pidanud seda vastuväidet arvestama ka uue

ümberkujundamiskava juures ning hindama kava sisuliselt, sealhulgas võlausaldaja I

vastuväidet.

6. Võlgnik vaides määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Maakohus leidis õigesti, et dokumendid olid kätte toimetatud võlausaldaja I esindaja poolt

märgitud aadressile. Kuivõrd võlausaldaja I ei ole esitanud ümberkujundamiskavale

vastuväiteid kohtu poolt määratud aja jooksul, siis puudub alus määruskaebuse esitamiseks.

Uue kava koostamisel lähtus võlgnik asjaolust, et arvestades võlgniku majanduslikku seisundit,

tervist ja viimaste aastate jooksul võlausaldajatele juba tasutud summasid (võlausaldajale I

2700 eurot ja võlausaldajale II 1421 eurot 72 senti) on ilmselge, et ilma võlgade

ümberkujundamiseta ei suuda võlgnik oma kohustusi täita. Võlgade ümberkujundamise

menetluse mõte on olla alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt

ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise

menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui

võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Kohus otsustab kava kinnitamise

või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral

võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks

võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

võlgniku pankrotimenetluse korral. Maakohus on õigesti leidnud, et esitatud kava

kinnitamisega välditakse pankrotimenetlust. Maakohus on arvestanud ka sellega, et võlgnikul

oleks võimalik oma kohustusi täita pensionile jäämisel (ehk lähimal aastal). Kava kinnitamisel

arvestas maakohus ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, s.o mõlema võlausaldaja

põhinõuded rahuldatakse osaliselt 24,8% ulatuses. Kui määruskaebus rahuldatakse ja kava jääb

kinnitamata, ei jää võlgnikule midagi peale pankrotiavalduse esitamise. Võlausaldaja I ei

saavuta pankrotimenetluses paremat tulemust võrreldes kinnitatud kavaga.

7. Võlausaldaja II vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu

määruse muutmata.

Võlausaldaja II nõustus maakohtu selgitusega võlausaldajale I võlgniku võlgade

ümberkujundamiskava kättetoimetatuks lugemise kohta.

Määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohtuliku kompromissiga kinnitatud nõuet ei saa

võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada, on väär. VÕVS ei sätesta, et

kohtuliku kompromissiga kinnitatud nõue omab eelist teiste nõuete ees. Mõlema võlausaldaja

nõuded tulenevad võlgniku solidaarsest vastutusest Tezina Radni OÜ-ga, kumbki nõue ei ole

tagatud pandiga, mistõttu tuleb neid võlgade ümberkujundamisel kohelda ühetaoliselt.

VÕVS § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle

nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv

põhjus. Kuivõrd võlausaldaja II nõustus võlgniku poolt 25. oktoobril 2021 esitatud võlgade

ümberkujundamiskavaga, on VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatud tingimused ümberkujundamiskava

kinnitamiseks täidetud. Isegi kui võlausaldaja I peaks saama uue võimaluse seisukoha

esitamiseks võlgade ümberkujundamiskava osas, tuleks kohtul ka vastuväitele vaatamata kava

kinnitada, kui VÕVS § 24 lg 2 tingimused on täidetud.

Võlgnik on asunud 19. novembril 2021 kinnitatud kava täitma ning novembris ja detsembris

on kavakohased maksed võlausaldajale II laekunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada.

Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg

1 p 3).

9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole võlausaldajale I

võlgniku avaldust ja kohtunõuet kätte toimetanud. Samas ei anna ainuüksi nimetatud asjaolu

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuigi maakohus on 26. oktoobri 2021. a ja 8. novembri

2021. a e-kirjadega edastanud võlausaldajale I nii võlgniku 25. oktoobri 2021. a võlgade

ümberkujundamise avalduse kui kohtunõude vastamiseks, ei saa lugeda dokumente

TsMS § 3141 lg 1 alusel võlausaldajale I kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei

tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne

tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades üle anda. Kui

menetlusosalisele saadetud e-kirjas puudub viide TsMS § 3141 lg‑le 1 ning sellele, et kohus

loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada

TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-171-16, p 21; 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p‑d 13 ja 16).

Käesolevas asjas puudub maakohtu poolt saadetud 26. oktoobri 2021. a ja 8. novembri 2021. a

e-kirjades viide TsMS § 3141 lg‑le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme

tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest põhjuseid, miks

maakohus pidanuks menetlusosaliste esindajatele e-kirjadega avaldust ja kohtunõuet saates

rakendama TsMS §-i 3141. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja I on saanud esitada oma

vastuväited ümberkujundamiskava suhtes ning ringkonnakohus oleks saanud lahendada

määruskaebust ka sisuliselt, kui oleksid täidetud muud eeldused kava kinnitamiseks.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud asjas olulised asjaolud tuvastamata.

Maakohus võttis sama määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning kinnitas võlgade

ümberkujundamiskava.

VÕVS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule

(võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskused ja

vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate

õigustatud huve.

VÕVS § 12 lg 1 p 3 järgi tuleb võlgade ümberkujundamisavaldusele lisada ka võlgniku viimase

kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja oluliste kohustuste aluseks olevate

dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud

dokumentide esitamise eesmärk, et kohus saaks kontrollida ja hinnata võlgniku avalduses

esitatud andmete õigsust ja avalduse esitamise põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus võlgniku poolt esitatud dokumente analüüsinud.

VÕVS § 17 lg 2 p-de 3 ja 7 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse

menetlusse võtmata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta

või võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Maakohtul tuleb

asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas abikaasale võimaliku võlgnevuse tasumine võis

kahjustada teisi võlgniku võlausaldajaid.

Võlgniku SEB Pank AS-i pangakonto väljavõttest perioodi 27. september 2020 – 26. september

2021 kohta ( I kd, tl 52-139) nähtuvalt on võlgnik saanud 23. juulil 2021 AS-ilt Pensionikeskus

1202 eurot 62 senti selgitusega „3 samba väljamakse“ (I kd, tl 129) ning 16. augustil 2021 (I kd,

tl 133) 7152 eurot 83 senti selgitusega „pensioni väljamakse“. Võlgnik kandis oma abikaasa

I.V. kontole 2500 eurot 20. augustil 2021 selgitusega „võlg“ (I kd, tl 134), seejärel 3000 eurot

23. augustil 2021 selgitusega „võlg“ ning 1000 eurot 24. augustil 2021 selgitusega „võlg“ (I

kd, tl 136), s.o kokku 6500 eurot. Võlgnik esitas esimese avalduse ning kava võlgade

ümberkujundamiseks 26. septembril 2021, s.o vahetult pärast AS-ilt Pensionikeskus

väljamaksete tegemist ning abikaasale raha ülekandmist. Maakohus ei ole selgitanud välja, kas

võlgniku abikaasa puhul on tegemist võlgniku võlausaldajaga ning kui jah, kas abikaasale võla

tasumisel on võlgnik kahjustanud teisi võlausaldajaid. Kuigi võlgniku pangakonto väljavõttest

nähtuvalt on võlgniku abikaasa teinud võlgnikule ka mitmeid makseid selgitusega „ülekanne

(perevod)“, ei ole võlgnik kohtule esitatud avalduses märkinud, et võlgnikul oleks võlakohustus

oma abikaasa ees. Isegi kui kohustus oli lõppenud avalduse esitamise ajaks, tuleb võlgnikul

põhjendada, miks kasutas ta AS-lt Pensionikeskus laekunud raha eelkõige selle kohustuse

katteks.

Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul hinnata ka muid võlgniku pangakontost nähtuvaid

laekumisi ja väljamakseid. Nimelt nähtub võlgniku konto väljavõttest, et võlgnik maksab

arveid Lietuvos Draudimas AB Eesti filiaalile, ehk kindlustusteenuse osutamisega tegelevale

firmale, omamata seejuures kinnisvara ning omades vallasvarana vaid haagist. Pangakonto

väljavõttest ei ole võimalik tuvastada, millise vara kindlustamiseks võlgnik makseid teeb.

Ringkonnakohus märgib, et 26. septembri 2021. a avaldusele lisatud vara nimekirjas ei ole

võlgnik haagist oma vallasvarana märkinud. Transpordiameti väljavõttest nähtuvalt on võlgnik

oma abikaasale kuuluva sõiduki Mitsubishi Outlander reg nr XXXXXXX vastutav kasutaja.

Kindlustuskohustus või olla ka vastutaval kasutajal (liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 2).

Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik 1. ja 8. juulil 2021 tasunud arveid PolvenAuto

OÜ-le kokku summas 310 eurot (I kd, tl 126-127). Nimetatud ettevõte tegeleb autode remondi

ja hooldusega (https://www.polvenauto.ee/meist-2/). Samuti on võlgnik teinud mitmeid

tellimusi Alvadi OÜ-lt (I kd, tl 110, 118, 129), kes interneti lehekülje andmete kohaselt (www.

Alvadi.ee) tegeleb autovaruosade müügiga. Ringkonnakohus tuvastas eespool, et võlgnik ei ole

registriandmete kohaselt ühtegi sõiduauto omanik, seega on ebaselge, milliste kohustuste

katteks teostab võlgnik makseid viidatud äriühingutele.

Samuti maksab võlgnik igakuiselt arveid Forus Security AS-ile ning arveid Swedbank P&C

Insurance AS-ile, kuid kohustuste sisu ega täpne suurus ei kajastu võlgniku avalduses ega vara

nimekirjas.

Tähelepanu väärib, et võlgniku töötasu laekumisi avaldusele lisatud pangakonto väljavõttelt ei

nähtu.

Lisaks on võlgnik avalikest registritest saadud andmete kohaselt juhatuse liige XXXXXXX

(registrikood XXXXXXXX), kuid ka see asjaolu ei nähtu võlgniku avaldusest.

Ringkonnakohus möönab, et arvestades võlgniku vanust, tervislikku seisundit, sissetulekut jms

pole välistatud, et kohus kinnitab võlgade ümberkujundamiskava võlgniku poolt esitatud kujul,

kuid maakohtul tuleb kontrollida kava kinnitamise eeldusi.

Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus nõuda teavet

võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime

kohta lisaks võlgnikule ja võlausaldajatele ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas

krediidiasutustelt.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud VÕVS § 22 lg-d 1 ja 2. Nimetatud sätete järgi

tuleb võlausaldajatele anda tähtaeg seisukohtade esitamiseks pärast avalduse menetlusse

võtmist. Seega ei saa sama määrusega võtta avaldus menetlusse ja see rahuldada. Kohus on

võlausaldajate seisukohta küsinud üksnes VÕVS § 15 lg 1 alusel, mis ei ole samastatav

VÕVS § 22 järgse seisukoha küsimisega. Tegemist on üksnes seisukoha küsimisega avalduse

menetlusse võtmise kohta, kohus ei ole seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega.

11. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis, arvestades

võlgade ümberkujundamise menetluse menetluskulude jaotuse erisusi (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke