Legislator Case Law & Legislation
2-20-17299/25 AI generated

2-20-17299/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-17299/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsus osas, millega mõisteti Osaühingult samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas

Legislator headnote

AI generated

2-20-17299/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsus osas, millega mõisteti Osaühingult samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas

Keywords

AI generated
regulation of digital markets telecommunications services provider technical barriers excessive price payment service provider non-implementation of the offending agreements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17299

Kohtuasi

More In Online OÜ hagi Osaühing Randsilvar vastu

põhivõlgnevuse 4798 euro ja viivise 4798 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Randsilvar apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4820,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja More In Online OÜ (registrikood 12518914),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Kostja Osaühing Randsilvar (registrikood 10951860),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsus osas, millega mõisteti Osaühingult

Randsilvar More In Online OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1076,76 eurot (s.o

3721,24 eurot ületavas osas) ja viivis 1076,76 eurot (s.o 3721,24 eurot ületavas osas),

samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega jätta selles osas põhivõlgnevuse ja viivise nõue rahuldamata ning

jaotada

ja

kindlaks

määrata

menetluskulud

vastavalt

kohtuotsuse

tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. Harju Maakohtu 23. juuli 2021 otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis

Osühingult Randsilvar More in Online OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 2387,94

eurot ja viivise 2387,94 eurot.

3. Rahuldada Osaühing Randsilvar apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2-20-17299

4.2. Mõista Osaühingult Randsilvar More In Online OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

3721,24 eurot ja viivis 3721,24 eurot.

4.3. Jätta More In Online OÜ hagi Osaühing Randsilvar vastu põhivõlgnevuse

1076,76 euro ja viivise 1076,76 euro nõudes rahuldamata.

4.4. Jätta maakohtus kantud More In Online OÜ menetluskuludest 78% Osaühing

Randsilvar kanda ja Osaühing Randsilvar menetluskuludest 22% More In

Online OÜ kanda.

4.5. Jätta ringkonnakohtus kantud More In Online OÜ menetluskuludest 55%

Osaühing Randsilvar kanda ja Osaühing Randsilvar menetluskuludest 45%

More In Online OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. More In Online (hageja) esitas 24. novembril 2020 Harju Maakohtule Osaühing Randsilvar

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas

4798 eurot ja viivise summas 4798 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on TV Online OÜ ja kostja vahel 1. aprillil 2011 sõlmitud

müügileping, milles lepiti kokku TV Online OÜ poolt kostjale müüdavate kaupade põhilised

müügitingimused. Praktikas nägi pooltevaheline koostöö aastate jooksul välja järgmine: kostja

helistas või saatis TV Online OÜ-le kirja tellimusega, TV Online OÜ komplekteeris tellimuse

ja organiseeris kauba transpordi kostja poolt soovitud objektile. Kauba üleandmise kohta akti

kunagi ei vormistatud. Seejärel saatis TV Online OÜ kostjale arve, mille kostja tasus. Poolte

koostöö katkes 2017 lõpul, mil kostja keeldus tasuma kolme TV Online OÜ poolt väljastatud

arvet.

3. Arved, millel märgitud kauba on TV Online OÜ kostjale tarninud, kuid mille eest kostja

tasunud ei ole, on järgmised: 1) 16. november 2017 arve nr 171018 summas 1978,20 eurot;

2) 14. detsember 2017 arve nr 171101 summas 2606,20 eurot; 3) 21. detsember 2017 arve

nr 171119 summas 213,60 eurot.

2-20-17299

4. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise arvete tasumisega viivitamise eest kuni põhinõude

ulatuseni 4798 eurot. Lepingu p 6.2 kohaselt on viivisemääraks 0,15% tasumata summalt

päevas.

5. TV Online OÜ ja hageja on 21. oktoobril 2020 sõlminud nõude loovutamise lepingu, millega

TV Online OÜ loovutas kõik lepingust ja arvetest tulenevad nõuded hagejale.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. 16. novembril 2017 väljastati kaks osaühing Eesti Traat (ekslikult märgitud Eesti Traat AS)

saatelehte, mis koostati TV Online OÜ- le väidetavalt kostjale tarnitud kauba eest. Saatelehelt

nr 43839 nähtub, et TV Online OÜ-le on väljastatud armatuuri 10 mm B500B kokku 1200jm,

saatelehelt nr 43825 aga nähtub, et TV Online OÜ-le on samal kuupäeval väljastatud veel

armatuuri 10 mm B500B 3000 jm ja armatuuri 6 mm B500K 780 jm. Ühele veosele ei

vormistata sama kauba osas mitut erinevat saatelehte. Kaks erinevat saatelehte kinnitavad, et

osa kaubast viidi kostjale, kuid ülejäänud kaup viidi mujale. TV Online OÜ poolt koostatud

arvelt nr 171018 nähtub, et kogu kauba eest esitati aga arve kostjale, kes põhjendatult keeldus

sellist arvet tasumast.

8. Kuni 2016 sügiseni toimusid pooltevahelised tehingud nii, et iga ostu ja tellimusega väljastati

arve kaubaga kaasa. Siis aga tegi TV Online OÜ ettepaneku, et igas kuus tehakse üks

koondarve. Selle tulemusel saadeti koondarve järgmise kuu 18.-19. kuupäeval. Kostja avastas

alles hiljem, et esitatud koondarvetel olevad hinnad on kõrgemad varem kokku lepitust ja esineb

alusetuid juurdekirjutusi.

9. TV Online OÜ saatis 21. veebruaril 2018 kostjale tarnija väljavõtte ja saldoteatise, mille

kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist tasaarvestust seisuga 31. detsember 2017 kokku

3721,24 eurot, mitte 4798 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 23. juuli 2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 4798 eurot ja viivise 4798 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda, määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude katteks 4792 eurot ja viivise.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et TV Online OÜ kui müüja

ja kostja kui ostja on sõlminud 1. aprillil 2011 müügilepingu ning aastate jooksul praktikas

väljakujunenud koostöö kestis kuni 2017 aasta lõpuni. Samuti ei vaielda selle üle, et TV Online

OÜ loovutas 21. oktoobril 2020 nõude loovutamise lepinguga kõik oma nõuded kostja vastu

hagejale.

12. Maakohus leidis, hinnates esitatud tõendeid kogumis, et 16. novembri 2017 arvel

nr 171018, 14. detsembri 2017 arvel nr 171101 ja 21. detsembri 2017 arvel nr 171119 märgitud

kaup on TV Online OÜ poolt kostjale üle antud. Maakohus tuvastas, et vaidlusalustel arvetel

märgitud kauba hinnakokkulepe on sisuliselt identne ja kohati isegi odavam kui varasemates

tehingutes. Maakohus tuvastas, et kostja ostjana oli kohustutud tasuma müüjale müügilepingust

tulenevalt asja ostuhinna arve nr 171018 alusel 1978,20 eurot, arve nr 171101 alusel 2606,20

eurot ja arve nr 171119 alusel 213,60 eurot.

2-20-17299

13. Maakohus leidis, et TV Online OÜ poolt 21. veebruaril 2018 kostjale saadetud tarnija

väljavõtte ja saldoteatise alusel, mille kohaselt on kostja võlg seisuga 31. detsember 2017 kokku

3721,24 eurot, ei ole teostatud tasaarvestust. Maakohus leidis, et tegemist on

tasaarvestuskokkuleppe projektiga, mida pole kunagi allkirjastatud ja millega kostja pole

nõustunud. Asjas ei ole tõendatud, et kostjale oleks esitatud tasaarvestuse avaldus.

14. Hageja viivisenõue on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda viivist müügilepingu p 6.1

kohaselt viivisemääras 0,15% tasumata summalt päevas. Põhjendatud on viivise nõue kuni

põhinõude ulatuseni.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 23. juuli 2021

otsuse osaliselt, s.o summas 4820,12 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi

tühistatud osas, s.o summas 4820,12 eurot, rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

16. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus valesti käsitlenud võlaõigusseaduse

tasaarvestuse regulatsiooni. Maakohtu seisukoht, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei saa

tasaarvestust järeldada, on ekslik. Tasaarvestus on tehtud ja toimunud vastavalt

pooltevahelisele kokkuleppele, eelkõige võlausaldaja TV Online OÜ enda soovile.

17. Vastavalt TV Online OÜ poolt 21. veebruaril 2018 kostjale saadetud tarnija väljavõtte ja

saldoteatise kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist tasaarvestust seisuga 31. detsember

2017 kokku 3721,24 eurot, mitte 4798 eurot. Ainuüksi raamatupidamisandmetel on kostja võlg

TV Online OÜ ees 1076,76 euro võrra väiksem.

18. Maakohtul on jäänud tähelepanuta hageja enda poolt 13. aprillil 2021 kostja taotlusele

vastuseks esitatud seisukoht, mille lisas 1 on hageja esitanud tasarvestuse e-kirjas, milles on

märgitud „Palun kontrollida saldo õigsust ja tagastada tasaarveldusettepanek hiljemalt 20.

jaanuar 2018e-postiaadressile x@gmail.com. Tähtajaks mitte teatamisel leome saldo Teie

poolt aktsepteerituks. Erinevuste korral Teie raamatupidamisandmetega palume saata

teiepoolne väljavõte. X“. Kostja mingeid vastuväiteid tasaarvestuse osas ei esitanud. TV Online

OÜ saatis 21. veebruaril 2018, s.o kuu aega hiljem eelmärgitud tähtajast 20. jaanuar 2018,

kostjale tarnija väljavõtte ja saldoteatise, mille kohaselt on kostja võlg pärast pooltevahelist

tasaarvestust seisuga 31. detsember 2017 kokku 3721,24 eurot, mitte 4798 eurot.

19. Kostja on vaikimisi tasaarvestust aktsepteerinud vastavalt ettepanekule, võlaõigusseaduse

(VÕS) § 198 ja 203 lg 1 ja pärast tähtaja möödumist vastuväite esitamiseks on hageja oma nõuet

tasaarvestatud summa võrra korrigeerinud. Kohtuotsuse seisukoht, et tasaarvestuskokkulepet ei

sõlmitud, on nii õiguslikult kui faktiliselt sisutu. Poolte vahel on toimunud nõuete

summeerimine VÕS § 203 lg 1 kohaselt.

20. Maakohus on tõendeid hinnanud puudulikult ja ebaloogiliselt. Ei ole põhjendatud rajada

kohtuotsust hageja paljasõnalistele väidetele ja vaidluse tulemusest huvitatud tunnistaja X

ütlustele olukorras, kus kirjalikud tõendid tõendavad tunnistaja ütlustele vastupidist.

21. Hageja on omaks võtnud, et osaühing Eesti Traat saatelehel nr 43825 märgitud kaupa ei

tarnitud kostjale. Saatelehtede võrdlusest nähtub, et hageja on arve saatelehel nr 43825 märgitud

kauba eest esitanud kostjale, liites mõlema saatelehe kauba kokku. Kuigi hageja ei tunnista

alusetu arve esitamist, on see kauba saatedokumentidega tõendatud. Hageja tunnistaja X ütlused

2-20-17299

ei ole eluliselt usutavad. Miks pidi kostja telefoni teel samal päeval tellima veel kaupa, mille

kohta ei ole esitatud ühtegi dokumenti ning mille kohta puudub ka igasugune muu info, jääb

otsusest selgusetuks.

22. Lähtudes alusetult arvel nr 171018 märgitud kauba maksumusest armatuurraud 10 mm

3000 jm hinnaga 0,395 eurot, so kokku 1185 eurot ning armatuurraud 6 mm 780 jm hinnaga

0,19 eurot, so kokku 148,20 eurot, on tõendatud, et kostjale on alusetult esitatud arve kokku

summas 1333,30 eurot (ilma käibemaksuta).

23. Hageja on esitanud kostja vastu alusetuid põhinõudeid kokku 2410,06 eurot

(1076,76+1333,30), millele lisandub alusetult välja mõistetud viivis samas summas.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 1076,76 eurot (s.o 3721,24 eurot ületavas osas) ja viivis 1076,76 (s.o 3721,24

eurot ületavas osas), samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab eeltoodud osas hagi rahuldamata

ning jaotab ja määrab menetluskulud vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

26. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 2410,06 eurot

põhivõlgnevuse katteks ja 2410,06 eurot viivise katteks. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud

osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 2387,94 eurot põhivõlgnevuse katteks ja

2387,94 viivise katteks. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud.

27. Pooled ei vaidle selle üle, et TV Online OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 1. aprillil 2011

müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes (tl 6-7) ja TV Online OÜ on 16. novembril 2011 esitanud

kostjale arve nr 171018 1978,20 euro tasumiseks tähtajaga 16. detsember 2017, mis on tasumata

(tl 10). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et TV Online OÜ loovutas müügilepingust ja

16. novembri 2011 arvest 171018 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (tl 21). Maakohus

tuvastas, et kostja on kohustatud tasuma TV Online OÜ poolt kostjale 16. novembril 2017

esitatud arve nr 171018 alusel kostjale üle antud kauba eest arvel märgitud summa 1978,20

eurot.

28. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda arve nr

171018 alusel 1333,30 euro tasumist. Kostja väidete kohaselt ei ole temale arvel nr 171018

märgitud kaupa 1333,30 euro eest üle antud (tl 10).

2-20-17299

29. Kostja apellatsioonkaebuses toodud väited, et temale ei ole antud üle arvel nr 171018

märgitud kaupa 1333,30 euro ulatuses, ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks. Kostja

esitas apellatsioonkaebuses samad väited ja maakohus on neid otsuses hinnanud. Kolleegium

nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et kostjale on üle antud arvel nr 171018 märgitud kaup.

30. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on kõiki tõendeid

TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele

järeldusele, et kostjale on üle antud arvel nr 171018 märgitud kaup, mistõttu oli kostjal kohustus

tasuda arve nr 171018 summas 1978,20 eurot. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme

tõendite hindamisel, kui jõudis järeldusele, et arvel nr 171018 märgitud kaup on kostjale üle

antud. Maakohus tugines esitatud tõenditele ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega.

Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8

tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei

nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele

menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.

31. Maakohus on tuvastanud, et tunnistaja autojuht Q kinnituskirjaga (tl 13) ja tunnistaja X

ütlustega (tl 90–93) on tõendatud, et TV Online OÜ on kõik arvel nr 171018 märgitud kaubad

kostjale üle andnud. Tunnistaja X ütlustega on tõendatud, et tema väljastas kostjale arveid, mh

arve nr 171018, mis väljastati üksnes kauba kohta, mis oli tellitud ja tarnitud. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et osaühing Eesti Traat 16. novembril 2017

TV Online OÜ-le väljastatud kahest saatelehest nr 43839 ja nr 43825 ei ole võimalik järeldada

kostjale kauba üle andmist või mitte. Käesolevas asjas ei ole vaja tuvastada, kas TV Online OÜ

on kostjale üle andnud temale osaühing Eesti Traat poolt antud kauba, vaid asjas on vaja

tuvastada kas kostjale on üle antud arvel nr 171018 märgitud kaup. Seega on maakohus õigesti

leidnud, et kostja väidetel ja tõenditel, kellele on TV Online OÜ temale osaühing Eesti Traat

poolt saatelehtede alusel kauba üle andud, pole asja lahendamisel tähtsust (tl 54).

32. Kostja väide, et tunnistaja X ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tunnistaja on menetluse

tulemusest huvitatud, kuna ta on TV Online OÜ juhatuse liikmena loovutanud nõude kostja

vastu hagejale, kelle juhatuse liikmeks on tunnistaja abikaasa, ei ole veenev. Tunnistaja ei

olnud ütluste andmise ajal hageja juhatuse liige ning asjaolu, et ta on hageja juhatuse liikme

abikaasa, ei muuda tunnistaja ütlusi aprioorselt ebausldusväärseks.

33. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt ka selle üle, kas TV Online OÜ ja kostja vahel

on tehtud tasaarvestus, mille tulemusena on kostja võlgnevus hageja ees 1076,76 euro võrra

väiksem. Kolleegium saab aru, et kostja vastuväidete kohaselt on kostja kohustus tasuda temale

esitatud arved, kokku summas 4798 eurot, osaliselt, kuivõrd kohustus on 1076,76 euro tasumise

osas tasaarvestuse tulemusel lõppenud.

34. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks

isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena

tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei

lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

35. Kostja väide, et tasaarvestus on toimunud TV Online OÜ ja kostja vahel nõuete

summeerimisel, ei ole tõendatud. Kuna kumbki pooltest pole väitnud, et TV Online OÜ ja

2-20-17299

kostja on sõlminud jooksva arve lepingu, siis ei kohaldu nendevaheliste rahaliste nõuete

tasaarvestamisele VÕS § 203 lg 1.

36. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et TV Online OÜ tasaarvestuse avaldus kostjale on vaid

tasaarvestuse avalduse projekt, sest seda pole kunagi allkirjastatud ja sellega pole kostja

nõustunud (tl 53, 63).

37. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või

omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele

suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus, Mitmepoolne

tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed

tehingud on lepingud. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles

sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule

tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse

saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei

teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

38. Kuigi pooled vaidlevad, kas TV Online OÜ avaldusest võib nähtuda tahteavaldus

tasaarvestada vastastikused nõuded summas 1076,76 eurot või oli see vaid ettepanek

tasaarvestuseks, siis ei ole vaidlust selle üle, et TV Online OÜ on peale tasaarvestuse avalduse

tegemist esitanud kostjale ka saldokinnituse, kus kostja võlgnevus TV Online OÜ ees on

1076,76 euro võrra väiksem, kui see oleks temale esitatud arvete alusel (tl 63, 53).

39. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib

järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu 17. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-11650, p 11 ja 5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk

konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib

välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu 17. märtsi 2021

otsus tsiviilasjas nr 2-19-11650, p 11 ja 21. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115,

p 12).

40. Kolleegium leiab, et TV Online OÜ on väljendanud oma kaudset tahteavaldust arve

nr 171018 tasaarvestamiseks summas 1076,76 eurot (tl 63, 53, 58). Kolleegium leiab, et

tasaarvestuse avaldusega, mida TV Online OÜ nimetab ka tasaarvelduskokkuleppe

edastamiseks, milles on avaldanud soovi tasaarveldamiseks, et tasaarvestada konkreetsed

hageja nõuded, sh arve nr 171018 summas 1076,76 kostja nõuetega ja palunud kontrollida saldo

õigsust (tl 63), on TV Online OÜ avaldanud eelkõige tahet tasaarvestuseks, et vastastikused

nõuded väheneksid ühe ja sama summa võrra. Teatest on mõistlikul inimesel võimalik

järeldada, et TV Online OÜ sooviks on olnud tasaarvestada vastastikku nõudeid tasaarvestuses

märgitud ulatuses. Asjaolu, et TV Online OÜ on palunud kostjalt tasaarvestusele, kui edastatud

tasaarvestuskokkuleppele kostja vastust, ei luba arvata, et TV Online OÜ oleks ise seadnud

tasaarvestuse kehtivuse sõltuvaks kostja vastusest sellele. TV Online OÜ on selgesõnaliselt

andnud kostjale teada, et juhul kui kostja ei vasta, siis loetakse saldo aktsepteerituks. Seda ei

ole kolleegiumi arvates võimalik aga mõista teistmoodi, kui et TV Online OÜ on soovinud

teostada tasaarvestuse, sh arvest nr 171018 1076,76 euro ulatuses, kuid TV Online OÜ on

palunud seetõttu ka kontrollida tasumisele kuuluvaid summasid raamatupidamisandmetele

tuginedes. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik TV Online OÜ tasaarvestuseavaldust kui TV

Online OÜ tahteavaldust, kus teatatakse kostjale, et juhul kui kostja saldot 20. detsembriks 2018

2-20-17299

ei kinnita, siis loetakse saldo aktsepteerituks, mõista teisiti, kui et TV Online OÜ on soovinud

sellega teostada just tasaarvestust. Vaidlust ei ole, et kostja ei vastanud TV Online OÜ

tasaarvestusele 20. detsembriks 2018 nagu oli palutud, kuid sellest hoolimata nähtub TV Online

OÜ 21. veebruari 2018 saldoteatisest kostjale, et kostja võlgnevus arve nr 171018 alusel on

901,44 eurot, so 1076,76 eurot väiksem, kui TV Online OÜ ei oleks teinud tasaarvestust (tl 53).

Seega on TV Online OÜ saldoteatises samuti kinnitanud oma varasemat tahteavaldust

tasaarvestada vastastikuseid nõudeid ja arvest nr 171018 alusel 1076,76 euro tasumise

kohustus, sest saldoteatise kohaselt võlgneb kostja TV Online OÜ-le 901,44 eurot. Vaidlust ei

ole, et kostja mõistis temale tehtud tahteavaldust selliselt, et TV Online OÜ teostas

tasaarvestuse.

41. Tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele

rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et TV Online OÜ-l oli sissenõutavaks muutunud nõue kostja

vastu ja kostjal oli sissenõutavaks muutunud nõue TV Online OÜ vastu. Seega on tuvastatud,

et TV Online OÜ-l oli õigus oma nõue kostja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestada. Pärast

tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse toimumine ja tasaarvestuse võimalikkus

üksnes tasaarvestavast poolest. Tasaarvestuse õigus on tasaarvestuse õigust omava isiku

kujundusõigus. Tasaarvestuse avaldus on teisele poolele suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis

TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teiselt poolt ja

teise poole nõusolekut tasaarvestuseks ei olegi vaja. Kuna tasaarvestust ei pea tegema poolte

kokkuleppel, vaid seda saab teha avalduse esitamisega teisele poolele, mida TV Online OÜ on

teinud, siis ei ole vaja tasaarvestuse tegemiseks vastaspoole nõusolekut, sh vaikimisega

nõusolekut. Seega ei ole maakohus VÕS § 20 lg 2 õigesti kohaldanud, kuna kostja nõusolekut

tasaarvestuse tegemiseks ei olnud maakohtul vaja tuvastada.

42. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et TV Online OÜ oli tasaarvestanud tasaarvestuse

avalduses märgitud nõuded ning tasaarvestanud oma kohustuse tasuda kostjale 1076,76 eurot

kostja kohustusega tasuda arvest nr 171018 1076,76 eurot. Kuna arve nr 171018 alusel pidi

kostja TV Online OÜ-le tasuma 1978,20 eurot, millest 1076,76 euro tasumise kohustus on

tasaarvestusega lõppenud, siis võlgneb kostja arve nr 171018 alusel 901,44 eurot, s.o 1076,76

eurot vähem, kui maakohus kostjalt hageja kasuks arve nr 171018 alusel välja mõistis.

43. Pooled ei vaidle selle üle, et VÕS § 113 lg 1 ja müügilepingu p 6.2 kohaselt tuleb kostjal

rahaliste kohustuste viivitamise tõttu tasuda viivist 0,15% tasumata summalt päevas (tl 6-7).

Pooled ei vaidle viivise arvestuse ega selle üle, et kostja peab tasuma hagejale viivise põhinõude

ulatuses. Kuna kolleegium eespool tuvastas, et hageja põhinõue on 1076,76 eurot väiksem, siis

on põhjendatud kostja väide, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud viivised peavad olema

1076,76 euro võrra väiksemad.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Kuna

maakohtu

otsus

osaliselt

tühistatakse,

muudab

kolleegium

kooskõlas

TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks

apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

45. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium menetluskulude jaotust hagi osalise

rahuldamise korral reguleerivast TsMS § 163 lg-st 1. Kuna hagi menetlusse võtmisel hagihinda

9596 eurot arvestades rahuldatakse hagi 78% ulatuses (7442,48 eurot), siis on põhjendatud jätta

maakohtus hageja menetluskuludest 78% kostja kanda ja kuna hagi jääb rahuldamata 22%

ulatuses, siis on põhjendatud jätta kostja menetluskuludest 22% hageja kanda.

2-20-17299

46. Kolleegiumi hinnangul on ka ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel põhjendatud

lähtuda TsMS § 163 lg 1 ja 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud nõude rahuldamise

ulatusest. Kuna apellatsioonkaebuse hinda 4820,12 eurot arvestades apellatsioonkaebus

rahuldatakse 45% ulatuses (2153,52 eurot), siis on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kostja

menetluskuludest 45% hageja kanda ja kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata 55%

ulatuses, siis on põhjendatud jätta hageja menetluskuludest 55% kostja kanda.

47. Menetluskulude suurus tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata maakohtul pärast

tsiviilasjas tehtud lõpliku lahendi jõustumist. Riigikohus on 20. aprilli 2016 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-15 selgitanud, et TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada

selliselt, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja selle tulemusena

peab kõrgema astme kohus esmakordselt diskretsiooni kasutades kindlaks määrama teise

menetlusosalise maakohtus kantud menetluskulud, mida maakohus vaidlustatud otsuses ei ole

määranud, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka

menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata, iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel).

Käesolevas menetluses on ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja jaotanud

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mis tingiks ka esmakordselt kostja

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise. Kostjat esindas maakohtu menetluses lepingulise

esindajana vandeadvokaat, mistõttu on vajalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel. Eeltoodu tõttu tuleb hüvitatavate menetluskulude

suurus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata pärast jõustunud lõplikku lahendit maakohtul.

(allkirjastatud digitaalselt)