2-20-3048/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3048

Kohtuasi

Aktsiaseltsi UUEMÕISA INVEST hagi Y ja X vastu

käenduslepingust

tuleneva

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. septembri 2021 osaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

29 762,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja aktsiaselts UUEMÕISA INVEST (registrikood

10043527), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis

Könn ja vandeadvokaadi abi Grete-Kai Teeäär

Kostja I Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Olavi Järve

Kostja II X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaire Aus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2021 osaotsus ja saata asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Y ja X apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-3048

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Uuemõisa Invest (hageja) esitas 25. veebruaril 2020 Harju Maakohtule Y ja X

(kostjad) vastu hagi, milles palus mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 120 579,75

eurot (sh põhinõue 94 999,67 eurot, intress 8000 eurot, viivis 17 580,08 eurot) ja viivis 15%

aastas alates 26. veebruarist 2020 kuni põhinõude (94 999,67 eurot) tasumiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Hazarra Naxibullah OÜ (pankrotis) (põhivõlgnik)

9. aprillil 2015 laenulepingu nr J-03. Laenulepingu punkti 3.2 alusel andis hageja

põhivõlgnikule laenu 160 000 eurot. Laenulepingule on 10. mail 2016 ja 15. augustil 2017

sõlmitud kaks lisakokkulepet. Põhivõlgnik kohustus laenulepingu punkti 6.1 ja

15. augusti 2017 lisakokkuleppe järgi laenu tagastama 31. augustil 2018. Põhivõlgnik ei

tagastanud laenu tähtpäevaks. 1. aprillil 2019 saatis hageja põhivõlgnikule nõude tasuda

võlgnevus hiljemalt 30. aprillil 2019. Põhivõlgnik sai nõudekirja kätte, kuid ei tasunud

võlgnevust ka nõudekirjas määratud tähtpäevaks.

3. 9. aprillil 2015 sõlmitud käenduslepingu punktide 6 ja 7 kohaselt tagavad kostjad

käendajatena põhivõlgniku laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist hageja ees

300 000 euro suuruse käendussumma ulatuses. Käenduslepingule on 16. mail 2016 ja

15. augustil 2018 sõlmitud kaks lisakokkulepet. Mõlemad kostjad olid põhivõlgniku juhatuse

liikmed ning põhivõlgniku osanikud kostjatele kuuluvate äriühingute kaudu.

4. 9. septembril 2019 kuulutas Harju Maakohus välja põhivõlgniku pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Hageja esitas 19. septembril 2019 pankrotihaldurile

nõudeavalduse, milles palus tunnustada enda nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses summas

605 270,65 eurot. Põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga 9. septembril 2019 oli

laenulepingust tulenev põhivõlgniku võlgnevus hageja ees 113 981,83 eurot.

5. Kostjad ei ole laenu- ja käenduslepingust tulenevat maksekohustust hageja ees täitnud

vaatamata hageja poolt kostjatele 1. aprillil 2019 ja 11. veebruaril 2020 saadetud

nõudekirjadele.

Kostjate vastuväited

6. Kostjad palusid jätta hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldada hagi osaliselt summas

29 762,02 eurot ning ajatada otsuse täitmine selliselt, et kostjad kohustuvad tasuma hageja

kasuks väljamõistetava summa igakuiselt solidaarselt summas 500 eurot kuni võlgnevuse

tasumiseni. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

2-20-3048

7. Kostjad ei vaidle selle üle, et hageja ja põhivõlgniku vahel on 9. aprillil 2015 sõlmitud

laenuleping nr J-03, mida on muudetud. Vaidlust ei ole, et laenulepinguga andis hageja

laenusaajale laenu summas 160 000 eurot, mille tagasimaksmise tähtajaks oli 31. august 2018.

8. Kostjate, C ja hageja vahel on sõlmitud 9. aprillil 2015 käendusleping, millega kostjad ja C

võtsid käendajatena kohustused solidaarselt vastutada laenuandja eest laenulepingust

tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste täitmise eest.

9. Kostjad on käendajatena tasunud hagejale laenusaaja rahalisi kohustusi kokku põhisummas

145 000,33

eurot

ja

seega

on

põhinõude

jääk

14 999,67

eurot

(160 000 – 145 000,33 = 14 999,67).

10. Käenduslepingu puntki 7 käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma 300 000 eurot

tähendab, et kui on kolm käendajat, siis iga käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma

hageja ees on 100 000 eurot. Hageja nõuded, mis ületavad seda summat konkreetse kostja vastu

tuleb jätta rahuldamata.

11. Hageja arvestatud ja nõutavad viivisemäärad on ebamõistlikud ning vastuolus hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttega, mistõttu kostjad taotlevad viivisemäära vähendamist mõistliku

suuruseni.

12. Kostjate hinnangul on kostjate võlgnevus hageja ees põhisummas 14 999,67 eurot,

intressinõue summas 8000 eurot ning viivisnõue seadusjärgses määras põhisumma jäägilt

6762,35 eurot. Võlgnevus kokku on 29 762,02, mille kostjad võtavad õigeks. Kostjad teevad

hagejale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga summas 29 762,02 eurot selliselt, et

kostjad tasuvad võlgnevust igakuiselt summas 500 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni ning lisaks

intressi seadusjärgses määras võlgnevuse jäägilt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus rahuldas 10. septembri 2021 hagi osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva

osaotsusega ja mõistis solidaarselt kostjatelt välja hageja kasuks võlgnevuse 29 762,02 eurot,

mis sisaldab põhisummat 14 999,67 eurot, intressi 8000 eurot ja viivist 6762,35 eurot. Hagi

õigeksvõtul põhineva osaotsusega seotud menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate

kanda. Maakohus tunnistas õigeksvõtul põhineva osaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

14. Maakohus tegi hagi osalisel õigeksvõtul põhineva osaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava

osata.

Apellatsioonkaebus

15. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu osaotsuse ja saata

osaotsusega lahendatud osas asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

16. Kostjad on teinud 15. aprilli 2020 menetlusdokumendis kompromisspakkumise

reservatsiooniga hagi osaliselt õigeksvõtul kompromissis näidatud tingimustel.

17. Kostjad on 15. aprilli 2020 hagivastuse resolutsiooni punktis 2 ja põhjendava osa

punktides 1.9 ja 2.2 välja toonud, et võtavad hagi osaliselt õigeks summas 29 762,02 eurot.

Samas on kostjad vastuse resolutsiooni punktis 3 palunud otsuse täitmine ajatada selliselt, et

kostjad kohustuvad tasuma kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetava summa igakuiselt

solidaarselt summas 500 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Lisaks on kostjad vastuse

2-20-3048

põhjendava osa punktides 2.3–2.4 selgitanud, et soovivad õigeksvõetava summa osas hagejaga

kompromissi sõlmida ning punktis 2.5 on kostjad palunud istungi korraldamist, et pooled

saaksid kompromissini jõuda.

18. Kostjate õigeksvõtt ei olnud selgesõnaline ega tingimusteta – kostjad on ühes dokumendis

hagi osaliselt õigeks võtnud sooviga õigeksvõetava summa osas hagejaga kompromiss sõlmida

ja täitmine ajatada. Kui kostjate tahe olnuks suunatud hagi osaliselt selgesõnaliselt ja

tingimusteta õigeks võtta, ei oleks nad taotlenud sama summa täitmise arutamiseks istungi

korraldamist – sellisel juhul oleks istungil puudunud õigeksvõetava nõude arutamiseks

igasugune eesmärk.

19. Kostjate õigeksvõttu tuleb käsitleda koos kostjate sooviga otsuse täitmine kompromissiga

ajatada ehk siis ei olnud õigeksvõtu näol tegemist selgesõnalise õigeksvõtuga ja kohus oleks

pidanud kostjate selge tahte kindlaks tegemiseks kostjatelt täiendavaid selgitusi küsima.

Vastustaja seisukoht

20. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu osaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

22. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostjate 2. veebruari 2022 seisukohtades, s.o

peale apellatsiooni tähtaega esitatud uute asjaolude esitamise õiguse suhtes. Kolleegium leiab,

et kostjad on esmakordselt esitanud väited, et kostjad loobusid omaksvõtust 7. septembri 2021

menetlusdokumendis ja maakohus oleks pidanud enne osaotsuse tegemist istungi korraldama.

Kolleegium ei nõustu kostjatega, et nad on istungi korraldamata jätmisele apellatsioonkaebuses

selgesõnaliselt tuginenud. Hageja väitel on kostjate seisukohtades esitatud uued asjaolud

esitatud hilinenult.

23. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 634 lg-st 1 ning § 652 lg 1 p-st 2, lg 3 p-st 1 ning

lg-test 4 ja 9 tuleneb põhimõte, et menetlusosalistel on pärast apellatsioonitähtaja lõppu õigus

esitada uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud

võimalik selliseid asjaolusid varem esitada. Kui pool ei too esile põhjusi, miks tal ei olnud

varem esitada uusi seisukohti, siis ei ole ringkonnakohus õigustatud selliseid asjaolusid otsuse

tegemisel ilma põhjendamiseta arvestama (vt Riigikohtu 11. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas

3-2-171-15, p 17).

24. Kuna kostjad ei ole põhjendanud, miks nad ei esitanud juba apellatsioonkaebuses oma

2. veebruari 2022 seisukohtades esitatud väiteid, siis tuleb kostjate 2. veebruari 2022

seisukohtades esitatud uued väited jätta tähelepanuta.

25. Kostjate hinnangul ei saanud maakohus kostjate hagi osalist õigeksvõtmist vastu võtta, sest

kostjad on teinud hagejale vaid kompromisspakkumise.

26. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

2-20-3048

27. Kostjad on 15. aprilli 2020 vastuses hagile väljendanud oma tahet võtta hagi osaliselt õigeks

summas 29 762,02 eurot tingimuslikult, s.o üksnes juhul, kui nad tasuvad 500 eurot igakuuliselt

kuni võlgnevuse täitmiseni. Kolleegiumi arvates ei ole tegemist hagi õigeksvõtuga TsMS § 440

lg 1 mõttes. Kostjad on avaldanud nõusolekut tasuda hagejale 29 762,02 eurot omapoolse

tingimusega. Õigeksvõtuna ei saa käsitleda sellist olukorda, kus kostjad ühelt poolt tunnistavad

võlgnevust, aga teiselt poolt seovad selle nõude täitmisega sõltuvusse, milleks on omakorda

vaja hageja nõusolekut. Vaidlust ei ole, et kostjad soovisid kompromissi, mille kohaselt nad

tasuvad hagejale 29 762,02 eurot selliselt, et igakuiselt tasutakse 500 eurot, arutada

kohtuistungil. Seega ei olnud kostjad selgesõnaliselt hagi õigeks võtnud. Kui kostjate käitumist

on võimalik tõlgendada mitmeti, tuleb kostjate tegelik tahe välja selgitada (vt Riigikohtu

21. aprilli

2009

otsus

tsiviilasjas

3-2-1-35-09,

p

12).

Kostjate

poolt

tehtud

kompromissettepanek ei ole samastatav hagi õigeksvõtuga. Õigeksvõtt peab olema

selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (vt Riigikohtu 21. aprilli

2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09, p 12). Kostjad on väljendanud valmisolekut sõlmida

kompromiss, mille kohaselt nad tasuvad hagejale võlgnevusest 29 762,02 eurot osamaksetena,

kuid nad on seda väljendanud tahtena hagi õigeks võtta. Oluline on eristada, millisel eesmärgil

on kostjad enda tahet väljendanud. Kui kohtule jääb menetlusosalise vastus selgusetuks, saab

ta menetlusosaliselt selgitust küsida ning tal on kohustus välja selgitada kostja tegelik tahe.

28. Kolleegiumi hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui on

jätnud välja selgitamata kostjate tegeliku tahte, mistõttu on maakohus põhjendamatult leidnud,

et kostjad on hageja hagi osaliselt õigeks võtnud. Maakohus on seetõttu oluliselt rikkunud

õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja jätnud tuvastamata asja lahendamiseks olulised asjaolud.

29. Eespool esitatud põhjustel tuleb maakohtu osaotsus tühistada ja saata asi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele

(TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)