2-20-144501/34 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (13)

2-20-144501

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-20-144501

Tsiviilasi

Advokaadibüroo LMP OÜ hagi R. T. vastu võla ja viivise

nõudes

Hagihind

557,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Advokaadibüroo LMP

OÜ

(registrikood:

12045166; asukoht: Soola tn 8, Tartu linn, Tartu linn, Tartu

maakond);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus (epost:

birje.kalmus@lmp.ee)

Kostja: R. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxxxxx-xxxxxxxx; e-post:)

Kohtuistungi aeg

18.01.2022. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista R. T. `elt Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks välja põhivõlg summas 436,80

eurot, 21.02.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt summas 123,79

eurot ja alates 22.02.2022. a viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras kuni põhivõla täieliku täitmiseni.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud R. T. `e kanda.

2. Mõista R. T. `elt Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks välja menetluskulud summas

1159,66 eurot.

3. R. T. `el tuleb temalt Advokaadibüroo LMP OÜ kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

2 (13)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1. Hageja nõue ja põhjendused

Advokaadibüroo LMP esitas kohtusse hagiavalduse R. T. vastu võla ja viivise nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt osutas hageja kostjale 2018. aasta juunis-juulis õigusabiteenust seoses

kostja töövaidlusega S. OÜ-ga. Teenuse osutamise aluseks oli pooltevaheline kliendileping,

mis oma olemuselt on käsundusleping võlaõigusseaduse § 619 mõttes. Osutatud teenuse eest

esitas hageja 31.07.2018. a kostjale arve 180488 summas 436,80 eurot tasumise tähtajaga

07.08.2018. a. Arve spetsifikatsioonis tõi hageja välja õigusabi osutamise käigus tehtud tööd ja

ajakulu neile. Kokku tegi hageja töid 3 tunni ja 2 minuti ulatuses järgnevalt: 1) 27.06.2018.a -

TL seotud materjalide üle vaatamine, kliendile selgitava vastuskirja koostamine - 18m; 2)

06.07.2018. a - tutvumine kliendi täiendavate e-kirjade ja nende manuses olevate

dokumentidega, asja materjalide analüüs, erinevate arvutuste teostamine, kliendile vastuskirja

koostamine jms - 54m; 3) 18.07.2018. a - tutvumine kliendi e-kirjaga, töö asja materjalidega,

arvutuste tegemine, vastuskirja koostamine - 23m; 4) 20.07.2018.a - nõudeavalduse koostamine

- 38m; 5) 20.07.2018. a - täiendav e-kirjavahetus kliendiga, nõudeavalduse redigeerimine,

kontaktide lisamine, allkirjastamine, S. ´i esindajatele edastamine - 9m; 6) 26.07.2018. a - e-

kirjavahetus kliendiga - 3m; 7) 27.07.2018

- tutvumine tööandja vastusega nõudeavaldusele, TLS selgituste uurimine, kliendile vastuse

edastamine koos kaaskirjaga - 16m; 8) 30.07.2018. a - tutvumine kliendi e-kirjade ja nende

manuses olevate dokumentidega, erinevate arvutuste tegemine, kliendile vastuskirjade

koostamine. Hageja arvestas tasu määraga 120 eurot töötund, millele lisandub käibemaks 20%.

Arve tasumise tähtaeg saabus 07.08.2018. a, kuid kostja selleks ajaks arvet ei tasunud.

Kuivõrd kostja eiras meeldetuletusi tasumata arve osas, oli hageja sunnitud pöörduma kostja

vastu nõudega kohtusse. Hagiavalduses taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla summas 436,80 eurot ja viivise põhivõlalt 0,06% päevas alates 08.08.2018. a

kuni põhivõla täitmiseni. Menetluse käigus vähendas hageja viivisenõuet ja taotleb, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 436,80 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS

§ 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 08.08.2018. a kuni põhivõla täitmiseni. Hageja

kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja ei

nõustunud kostja vastuväidetega selle kohta, et hageja poolt tehtud ja ka arvel kajastatud tööd

või ajakulu neile töödele ei olnud vajalikud. Hageja selgitas, et kostja pöördus 2018. aasta juunis

hageja poole õigusteenuse saamiseks seoses töölepingu ülesütlemisega kostja tööandja poolt.

Nimelt oli kostja seisukohal, et töölepingu ülesütlemise avalduses ei ole korrektselt arvutatud

lõpparve suurus, mistõttu soovis kostja, et hageja abiga koostataks kostja tööandjale

nõudeavaldus vähemmakstud lõpparve tasumiseks. Nõudekirja koostamisele eelnes asjaolude

analüüs ja suhtlus kliendiga, et hagejal oleksid olemas andmed nõude sisu kohta, samuti, et

hageja saaks veenduda, kas nõue on perspektiivikas. Kokku eelnes nõudekirjale õiguslikku

analüüsi ja suhtlust kliendiga 1 h 35 min (tegevused kuupäevadel 27.06.2018. a, 06.07.2018. a

ja 18.07.2018. a). Edasi koostas hageja kostja palvel ja ülesandel nõudekirja kostja tööandjale,

3 (13)

milles selgitas kostja seisukohti ning nõudis vähemmakstud lõpparve tasumist. Nõudekirja

koostamisele kulus hageja esindajal kokku 47 min, mis arvestades nõudekirja pikkust (2lk) on

igati mõistlik aeg ja seega ei tohiks olla vaidlust selles osas, kas hageja esindaja on arvel

esitanud tegevused mõistlikult või mitte. Lisaks eelnevale on arvel kajastatud hageja esindaja

suhtlus kostjaga seoses tööandja vastusega nõudekirjale, samuti hageja esindaja aeg, mis kulus

kostja poolt täiendavalt saadetud dokumentidega tutvumisele ning kostjale selgituste

koostamine. Kokku on täiendavaid toiminguid teinud hageja esindaja 40 min. Hageja on

seisukohal, et kõik tehtud toimingud olid vajalikud ja neile kulunud aeg oli põhjendatud. Hageja

hinnangul ei ole oluline see, milline tulemus oli õigusteenuse osutamisel kostja jaoks. Kuivõrd

õigusteenuse osutamise leping on oma olemuselt käsundusleping, siis ei ole asjakohane hinnata

hageja nõude põhjendatust tulenevalt saavutatud tulemusele. Vastupidine lähenemine viiks

olukorrani, kus advokaadid ei julge enam ühtegi ülesannet vastu võtta, kartes, et kohtus nö

„kaotuse saamine“ annaks kliendile kohe aluse õigusteenuse osutamise eest esitatud arveid

mitte tasuda. Vaatamata eelnevale, hageja rõhutab, et hageja esindaja tegutses vaidlusaluse

õigusteenuse lepinguga võetud ülesannete täitmisel advokaadilt oodatava hoolsuskohustusega

ning vaatamata lõplikule tulemusele, ei saa hagejale ette heita nõuetele mittevastava teenuse

osutamist. Hageja toob välja, et antud juhul tagas tema esitatud nõudekiri kostjale ka osalise

nõude rahuldamise. Mis puutub tasu suurusesse ja viivisesse, siis selles leppisid pooled hageja

väitel kokku suuliselt ning selle osas pole hagejal kirjalikku tõendit esitada. Hageja on saatis

siiski kostjale

15.06.2018. a teabe selle kohta, et õigusteenuse tunnihind on 120 eurot+km. Hageja saatis

vastava kirja koheselt pärast kostja päringu saamist ning hageja võis eeldada kostja nõustumist

esitatud hinnaga, kuivõrd kostja jätkas hagejaga suhtlemist, saatis täiendavaid dokumente ja

tõendeid jms vajalikku teenuse osutamiseks hageja näidatud tingimusel (hinnaga). Kui isegi

poolte vahel poleks olnud kokkulepet õigusteenuse hinna kohta, siis oleks pidanud kostjale

teenuse maksumus olema arusaadav hageja poolt koostatud nõudeavaldusest kostja tööandjale,

kus hageja lisaks vähemmakstud lõpparve nõudele esitas kostja nimel ka kahju hüvitamise

nõude, mis seisneb selles, et kostja pidi kasutama õigusabiteenust, mille maksumus nõudekirja

koostamise hetkeks oli 319,20 eurot (km sisse arvutatud). Viivise osas märgis hageja, et kuigi

suuliselt oli kostjaga kokku lepitud viivises 0,06% päevas, siis kirjalikku tõendit selle kohta

hagejal esitada ei ole. Seetõttu on hageja nõus kohaldama pooltevahelisele suhtele seadusjärgset

viivist, mis on 8% aastas.

Hageja ei nõustunud kostja kompromissiettepanekutega tingimusel, et kostja tasub hagejale 240

eurot koos käibemaksuga või 400 eurot osade kaupa. Hageja tegi omalt poolt kostjale

ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga tingimusel, et kostja tasub hagejale

põhivõlgnevuse summas 436,80 eurot ja pool nõudelt tasutud riigilõivust summas 87,5 eurot,

kokku 524,3 eurot maksegraafiku alusel nelja kuu jooksu, hageja loobub viivisenõudest ja muud

poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuistungil teatas hageja, et on nõus

menetluse lõpetamisega kompromissiga, kui kostja tasub kogu põhivõla ja lisaks sissenõutavaks

muutunud viivised summas 120,63 eurot ning sellisel juhul ei nõua hageja kostjalt viivist

edasiulatuvalt ega menetluskulude hüvitamist. Hageja ei olnud nõus tegema oma nõudes

järeleandmisi suuremas ulatuses.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja R. T. hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.

4 (13)

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled sõlmisid käsunduslepingu

õigusabiteenuse osutamiseks 2018. aasta juunis ja juulis. Kostja väitel esitas ta 15.06.2018. a

hagejale küsimuse, kuidas hindab hageja töömahtu ja vaidluse perspektiivi. Kostja oli huvitatud

vaidluse võimalikust lõppresultaadist, mitte pelgalt kohustuse täitmise protsessist, millel

tulemust ei ole. Hageja tegevuse tulemusena ei ole kostjale tööandjalt ühtegi summat laekunud.

Tulemusteta kirjavahetust oma endise tööandjaga ei ole kostja hagejalt tellinud. Kostja leiab, et

hageja ei ole ka tõendanud, et ta kõik 31.07.2018. a arve spetsifikatsioonis märgitud tööd üldse

tegi. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud õigusabi osutamise eest tasu

ja viivise määras. Hageja mainis vaid ühes e-kirjas tunnitasu summat 120 EUR + km, kuid

hageja ei ole tõendanud, et pooled sellises tasumääras ka kokku leppisid. Viivise määrast ei

olnud poolte vahelises kirjavahetuses üldse juttu. 18.07.2018. a ekirjas esitas kostja

selgesõnaliselt ja 03.08.2018. a kinnitas veelkord oma soovi, millist dokumenti ehk töö tulemust

ta ootab hagejalt. Kostja sooviks oli saada hagejalt selline kirjalik nõue, mis oma olemuselt on

üles ehitatud hagiavalduse vormis, et selle dokumendiga oleks võimalik vajadusel edasi

pöörduda kohtusse, et edaspidi ei kuluks enam täiendavat ajaressurssi. 31.07.2018. a esitas

hageja kostjale arve summas 436,80 eurot. Järgmistes ekirjades pärast arve saamist väljendas

kostja mittenõustumist esitatud arve spetsifikatsiooni osas ehk vaidlustas arve sisu. Kostja

hinnangul on hageja kui oma ala professionaal, kes enda väitel tegeleb igapäevaselt taoliste

teemadega, kulutanud ebamõistlikult palju aega e-kirjadega tutvumisele ja mitmeid kordi teinud

mingisuguseid arvutusi, kuigi nii arvutuste kui ka võlgnikuga (kostja tööandjaga) suhtlemisel

oli kostja ise juba üsna põhjaliku töö ära teinud, mis nähtub ka esimesest kostja esitatud e-

kirjast. Õigusteenuse osutaja on kohustatud osutama oma kliendile teenust ehk täitma talle antud

tööülesande võimalikult kasulikul viisil, st hageja pidi tegutsema teenuse osutamisel vajaliku

hoolsusega ja kostja jaoks võimalikult kasulikult (sh ajasäästlikult). Kostja leiab, et hageja ei

ole oma väidetavat teenust kostja jaoks võimalikult kasulikult ja ajasäästlikult täitnud ega ole

ka tegutsenud vajaliku hoolsusega. Kostja hinnangul õigusabiteenus, mida ta väidetavalt on

hagejalt saanud, ei ole kindlasti sellisel kujul professionaalne nagu hageja väidab olevat ja ei

täida soovitud eesmärke ehk kindlasti ei ole hageja pakkunud sellist teenust nagu kostja oma

sooviga väljendas 18.07.2018.a ja 03.08.2018. a e-kirjades. Ka ei ole toimunud hageja ja kostja

vahel suuremahulist kirjavahetust. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on hageja 18.07.2018. a ja

30.07.2018. a teinud samasisulisi tegevusi: tutvumine kliendi e-kirjaga, töö asja materjalidega,

arvutuste tegemine, vastuskirja koostamine. Jääb selgusetuks, miks oli vaja korduvalt tutvuda

ühe ja sama dokumentatsiooniga ja milliseid arvutusi oli vaja teha mitmel korral, kui juba

eelnevalt märgituna tegi kostja ise hageja töö lihtsustamiseks arvutusi. Kostja leiab, et asjaolusid

arvestades ei ole hagejal õigus temalt väidetava õigusteenuse eest tasu nõuda. Kostja ei nõustu

ka hageja viivise nõudega. Hageja esitatud arve tasumise üle tekkis pooltel eriarvamus 2018.

aasta suvel. Viimane suhtlus hageja ja kostja vahel sel teemal toimus hageja esitatud

kirjavahetust aluseks võtteks 2018. aasta augustis. Hagiga pöördus hageja kohtusse 2021. aasta

jaanuaris. Väide, et hageja on kostjale esitanud meeldetuletusi tasumata arve osas, on

paljasõnaline ja tõendamata. Kostjale on arusaamatu, miks ootas hageja mitu aastat enne, kui

hagiavaldusega kohtusse pöördus. Kostja leiab, et selline hageja käitumine on vastuolus hea

usu põhimõttega, eesmärgil, et nõude esitamisega viivitamisel nõuda kostjalt suuremat summat.

Kostja toob välja, et 2020. aasta varakevadel (19.03.2020. a) elas ta läbi raske terviserikke,

ajuinfarkti, mille tulemusel oli kostja kehaline liikuvus, sh töö arvutiga, pikka aega piiratud ning

kostjale on määratud osaline töövõime.

Tulenevalt oma tervislikust seisundist, mõistlikkuse põhimõttest ja huvist vaidlus lõpetada, tegi

kostja hagejale kirjalikus vastuses ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga tingimusel, et

kostja maksab hagejale mõistliku tasu, mis kostja hinnangul saab olla maksimaalselt 240 eurot,

5 (13)

millele lisandub käibemaks. Menetluse käigus teatas kostja, et on nõus kompromissiga ka

tingimusel, et tasub hagejale põhivõla katteks 400 eurot nelja osamaksena, tasudes

maksimaalselt 100 eurot kuus. Kostja ei nõustunud hageja kompromissiettepanekutega

tingimusel, et kostja tasub maksegraafiku alusel hagejale põhivõlgnevuse summas 436,80 eurot

ja veel pool hageja tasutud riigilõivust või kogu põhivõla ja lisaks sissenõutavaks muutunud

viivised.

3. Kohtu seisukoht

3.1.

Kohus leiab, et Advokaadibüroo LMP OÜ hagi R. T. vastu on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

3.2.

Hageja nõuab kostjalt 2018. aasta juunis ja juulis osutatud õigusabi eest tasu

summas 436,80 eurot ning lisaks viivist selle summa tasumisega viivitamise eest alates

08.08.2028. a kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust temalt tasu nõuda. Kostja

tugineb oma vastuväidetes sellele, et poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut, sh ei olnud

kokkulepet õigusabi teenuse eest tasu ja viivise osas, hageja teenusest ei olnud kostjale kasu ja

kõik hageja poolt arvel kajastatud tööd ning ajakulu neile ei olnud kostja soovitud eesmärgi

saavutamiseks vajalikud. Viivise nõudele vastu väites tugineb kostja veel sellele, et hageja on

ise viivitanud nõude esitamisega ja on pöördunud kostja vastu kohtusse mitu aastat hiljem pärast

teenuse osutamist.

3.3.

Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja põhivõla

nõude puhul tegemist lepingu täitmise nõudega. Hageja nõuab kostjalt õigusabiteenuse

osutamise eest rahalise kohustuse täitmist. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks

saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja viivise nõude

õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mis näeb ette, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt

nimetatud sätetest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise

kohustuse rikkumine.

Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu.

VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-ile 3 võib

võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.

Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping õigusabi teenuse osutamiseks. Kostja ei

ole vaidlustanud seda, et ta pöördus hageja kui õigusabi teenust osutava advokaadibüroo poole,

kuid kostja väitel mingit lepingut pooled ei sõlminud.

Kohus käsitlebki järgnevalt poolte vahel lepingu sõlmimist.

3.4.

Kohus nõustub hagejaga selles, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga

õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku konkreetses tulemuses, on

tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Sellist seisukohta on väljendanud ka

Riigikohus oma praktikas (vt nt RKTKo 13.04.2016. a nr 3-2-1-181-15, p 40).

VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

6 (13)

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert)

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku

vormi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama

poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Käsunduslepingule

ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võivad poolte tahteavaldused

olla antud suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab

kostja oma vastuväiteid tõendama.

Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud tõendina väljavõtted poolte elektroonilisest

kirjavahetusest. Nimetatud tõenditest nähtub poolte suhtlus alljärgnevalt:

14.06.2018. a e-kirjaga (dl 85-86) on kostja saatnud hagejale dokumendid tema ja S. OÜ

vahelist töö dokumendid ja väljavõtted meilivahetusest S. OÜ-ga seoses kostjaga töölepingu

lõpetamise ja kostjale töötasu ja hüvitiste maksmisega.

15.06.2018. a e-kirjas (dtl 107) on hageja kostjale kirjutanud: „Dokumendid ja meilid kõik koos

ja hakkame üle vaatama“. Hageja märgib veel: “Ei tea, kas S. ütles, kuid igaks juhuks mainin,

et meie tunnihinne on 120€+km ning arvestame minuti täpsusega ehk et ei tee kliendi kahjuks

mingeid ümardusi“.

Kostja on 15.06.2018. a e-kirjaga (dtl 107) vastanud: „Tänud vastamast. Ei, S. ei maininud 120

eur + k/m tunnis. Kas oskad hinnata töömahtu ja tõenäosust võita?“.

20.06.2018. a e-kirjas (dtl 79) on kostja kirjutanud hagejale: „Kuidas edasi? Kas ja millal

koostad hagi valmis või koostad hagi vormis viimase kirja neile puuduoleva summa ulatuses?

Või olen ma valel teel - vale arvutuskäik? Töötasu = palk ja tulemustasu ju. Allpool S. vastus.

Mingit kommentaari boonuste kohta endiselt ei ole... samuti jääb segaseks nende arusaam

konkurentsipiirangu tasust. Kuidas on konkurentsi piirangu tasu seotud sellega, et nemad oma

nõudest konkurentsipiirangu osas loobuvad? Kui on küsimusi, vajad lisainfot, anna teada“.

27.06.2018. a e-kirjas (tl 77-78) küsib hageja kostjalt selgitusi ja täiendavaid andmeid kostja

töötasu arvestuse kohta. Hageja märgib: „Siinkohal oleks hea, kui Sa ise mulle tabeli koostaksid

täpsete summade ja kuude kohta, kuidas boonused kujunenud on (hetkel mul olemas üksnes

arvutiprogrammist screenshotid ja inglisekeelne e-kiri budget´ist). Ning kui nad ka põhipalka

ei ole välja maksnud, siis selle kohta ka täpsed arvutused, palju maksmata on ja kuidas see

kujuneb jne. Ning seejärel ma nt koostan tööandjale kohtuvälise nõude (enne kui tähtaeg kas

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks saabub, mis on 13.07) ning annan võimaluse

vabatahtlikult boonused, töötasu jm ära tasuda. Kui ei tasu, siis pöördume kohtusse või

töövaidluskomisjoni töötasu nõudes.“

03.07.2018. a on kostja saatnud hagejale e-kirja (dtl 77), mille manusena on esitanud

täiendavaid dokumente temale laekunud töötasude kohta ning tööandja töötasu arvestuse kohta.

Kirja lõpus küsib kostja: „Andke teada, kuidas edasi? Kui on küsimusi, annan hea meelega

lisainfot.“

18.07.2018. a on hageja saatnud kostjale e-kirja (dtl 102), milles avaldab enda arusaama kostja

töötasude arvestuse ning maksmata töötasu kohta. Kokkuvõttes kirjutab hageja: „Ma koostaks

neile nõudeavalduse selle summa osas ja annaks tasumise tähtaja nt 1 nädal. Ja vaatame siis,

7 (13)

mis nad vastavad – kas hakkavad vaidlema, esitavad mingid uued omapoolsed arvestused või

äkki maksavad koguni ära. Kas nii sobib? „

Kostja on 18.07.2018. a e-kirjas (dtl 101-102) hagejale kirjutanud: „Nii sobib. Niipalju veel

mõtlesin, et nõude võiks vast koostada konkreetselt läbinähtavalt hagivormis, et nende jurist

vähemalt neile ütleks (kui nad ise aru ei saa), kui nad ära ei maksa, on asi nagunii kohtus.“

Kostja küsib veel selles kirjas, et millal hageja jõuab nõude esitada ja märgib, et nõudesse tuleks

lisada kindlasti ka advokaadi kulud.

18.07.2018. a e-kirjas (dtl 101) vastas hageja kostjale: „Ma koostangi nö ametliku

nõudeavalduse, saadan selle enne väljasaatmist ka Sulle ülevaatamiseks. Ja loodan, et jõuan

täna koostada. Ning niipalju, et advokaadikulusid tavaliselt ei lisata kohtuvälisesse

nõudeavaldusse, aga eks ma võin need kirja panna, kui soovid.“

03.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) kirjutab kostja hagejale: „Kui mina kirjutan, et nõude võiks

koostada "konkreetselt läbinähtavalt hagivormis" ja Teie vastate, "ma koostangi ametliku

nõude", siis kuidas on siin võimalik kaheti mõista? Tööülesanne oli ju selgelt väljendatud ja

vastus ka justkui selgelt väljendatud. P.S. Ilmselgelt saan ma aru, et te ei koostanud nõuet

hagivormis. Selliseid nõudekirju nagu te neile saatsite, olen ma ise mitmeid koostanud nendele

varasemalt juba, mistõttu soovisingi, et te esitate neile hagivormis nõude, mitte ei jätkaks

kirjavahetust. See kirjade vahetamine ei vii kuhugi nagu olen ka enda mailivahetuses teiega ära

märkinud.„

06.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) vastab hageja kostjale:“ Ma ei jätkanud kirjavahetust, vaid

koostasingi ametliku nõudeavalduse, mis on üldjuhul alati ka kohustuslik enne kohtusse

hagiavalduse esitamist. Arvelt nähtub, et nõudeavalduse koostamisele on kulunud kokku 47

minutit, kuid hagiavalduse koostamisele kulub tavapäraselt 4 h ringis.“

Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad, et pooled sõlmisid õigusabiteenuse osutamise

lepingu, mis on kvalifitseeritav käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes. Poolte kirjavahetus

tõendab, et pooled olid saavutanud kokkuleppe selles, et hageja osutab kostjale õigusabiteenust

ja koostab ning esitab kostja nimel viimase tööandjale nõudeavalduse saamata jäänud töötasu

maksmiseks ning lisaks nõudega seotud advokaadikulude hüvitamiseks. Eelnevalt on kostja

saatnud hagejale tutvumiseks dokumente ja andmeid ning esitanud küsimusi. Hageja on kostjale

vastanud ja avaldanud kostja esitatu põhjal oma seisukohta.

18.07.2018. a e-kirjas (dtl 102) on hageja teinud kostjale konkreetse pakkumise, et koostab

tööandjale nõudeavalduse, esitanud ka nõude arvestanud ning küsinud: „Kas nii sobib?“. Kostja

on 18.07.2018. a vastuses (dtl 101-102) väljendanud nõustumist hageja pakkumisele, vastates:

„Nii sobib“. Kohus leiab, et poolte kirjavahetus tõendab ka seda, et hageja osutas kostjale

kokkulepitud õigusabiteenust, sh koostas 20.07.2018. a kostja tööandjale nõudeavalduse.

03.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) kostja ka ise kinnitab vastava nõudeavalduse koostamist.

VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu

maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui

käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lõige 2 näeb

ette, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik

tasu.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja puhul on tegemist advokaadibürooga, kes osutab õigusabi

teenust oma majandustegevuse raames. VÕS § 627 lg 1 kohaselt saab eeldada, et hageja osutas

teenust üksnes tasu eest.

Kohus leiab, et eespool käsitletud poolte kirjavahetus tõendab, et pooled saavutasid kokkuleppe

õigusabiteenuse eest tasu maksmise kohta ja samuti tasumäära osas. 15.06.2018.a e-kirjas (dtl

8 (13)

107) teavitab hageja kostjat sellest, et õigusabiteenuse tunnihinne on 120€+km ning tasu

arvestatakse minutipõhiselt. Kostja samal päeval hagejale saadetud e-kiri (dtl 107) tõendab, et

kostja sai hageja esitatud teabe teenuse eest tasuarvestuse ja tasumäära kohta kätte. Kostja

hageja esitatud tasuarvestuse ega ka tasumäära suhtes pretensioone ei esitanud. Kostja jätkas

hagejaga suhtlust ja 20.06.2018. a e-kirjas (dtl 79) küsis hagejalt, kas ja millal ta nõude koostab.

Sellest võib järeldada, et kostja nõustus hageja poolt õigusabi osutamisega tööaja põhiselt

tasumääraga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Isegi kui poolte kokkulepe tasumäära

kohta ei oleks tuvastatav, siis tulenevalt VÕS § 627 lg-st 2 tuleks teenuse eest maksta vastavalt

asjaoludele mõistlikku tasu, mis saab olla samasuguse teenuse turuhind ehk samasuguse teenuse

eest kohalik keskmine tasu. Kohus leiab, et hageja poolt õigusabiteenuse eest nõutav tasumäär

tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab samasuguse teenuse eest keskmiselt

nõutavale tasumäärale. Nii on näiteks Riigikohus oma praktikas (vt nt RKTKm 01.06.2016. a

nr 3-2-1-39-16, p 13) leidnud, et mõistlikuks saab pidada advokaadist esindaja tunnitasu

õigusabi eest 120 eurot käibemaksuga.

Eeltoodut arvestades saab lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille

alusel osutas hageja kostjale 2018. aasta juunis ja juulis õigusabi teenust. Hageja on õigustatud

nõudma kostjalt osutatud õigusabiteenuse eest tasu vastavalt kokkuleppele tööaja arvestuse

põhiselt tasumääraga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks.

3.5. Hageja on esitanud kostjale 31.07.2018. a arve nr 180488 (dtl 45) õigusabiteenuse eest

tasumiseks summas 364 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku koos käibemaksuga

summas 436,80 eurot. Arve tasumise tähtajaks on märgitud 07.08.2018. a. Arvele on lisatud

spetsifikatsioon (dtl 46), kus on kuupäevaliselt välja toodud hageja tehtud õigusabitoimingud

ning ajakulu neile toimingute.

Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud asjaolude esinemist, mis annaks temale õiguse

kohustuse täitmisest keelduda.

Vastavalt VÕS § 111 lg 1 järgi saab lepingulise kohustuse täitmise aluseks see, kui teine

lepingupool ei ole vastastikust kohustust täitnud. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse

täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu

põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste

puudusteta täitnud.

Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et hageja oleks

lepingulises suhtes vastastikust kohustust rikkunud või esineks täitmises selliseid olulisi

puudusi, mis annaksid kostjale alust hagejale raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda.

VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 620 lg-le 1 peab käsundisaaja

käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku

hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele

ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja

varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima

üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab

käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma

erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid

käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

9 (13)

Arvestades eelnimetatud sätteid on asjakohatud kostja vastuväited selle kohta, et hageja

osutatud õigusabiteenus ei olnud kostjale kasulik, kuna sellega ei saavutatud kostja soovitud

tulemust. Tulenevalt VÕS §-st 619 on käsundisaaja põhikohustuseks osutada kokkulepitud

teenust. Käsundusleping ei ole suunatud tulemuse saavutamisele. Kostja ei ole tõendanud, et

pooled oleksid kokku leppinud tulemustasus ehk selles, et kostja peab maksma hagejale

õigusabiteenuse eest üksnes mingi konkreetse tulemuse saavutamisel. Hageja on tõendanud, et

pooled leppisid kokku õigusabi teenuse eest tasumise tööaja arvestuse põhimõttel. Asjaolu, et

hageja osutatud õigusabiteenusega jäi saavutamata kostja soovitud tulemus (eeldatavalt

tööandjalt nõutud raha saamine) ei oma tasu maksmise seisukohalt tähtsust. Tulenevalt VÕS §

620 lg-dest 1 ja 2 oli hageja kohustus osutada teenust vajaliku hoolsusega ja advokaadi

kutseoskuste tasemel ning teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada kostja saavutatud

tulemus. Kui seda tulemust aga ei saavutatud, siis hageja selle eest ei vastuta ja kostja ei saa sel

põhjusel ka raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka kostja etteheited selle kohta, et hageja ei koostanud tema

endisele tööandjale nõudeavaldust hagiavalduse vormis. Hageja on 18.07.2018. e-kirjas (dtl

102) andud kostjale teada, et koostab eelnevalt nõudeavalduse, millega annab tähtaja nõude

kohtuväliselt tasumiseks. Kostja on 18.07.2018. a e-kirjas (dtl 101-102) väljendanud hagejale

oma nõustumust, kirjutades “nii sobib“. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud hagejale

juhised esitada tema nimel kohtusse hagiavaldus. Kostja on avaldanud vaid soovi, et

nõudeavaldus oleks hagiavalduse vormis. Tulenevalt VÕS § 621 lg-st 1 pidi hageja kui

advokaadibüroo täitma käsundi oma erialastele teadmistele tuginedes ning kostja

käsundiandjana ei võinud anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste

suhtes. Vastavalt oma erialastele teadmistele oli hageja õigustatud ise otsustama nõudeavalduse

vormi üle. 06.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) on hageja ka kostjale selgitanud, et koostas ametliku

nõudeavalduse, mis on üldjuhul alati ka kohustuslik enne kohtusse hagiavalduse esitamist.

Hageja on arve spetsifikatsioonis (dtl 46) toonud tasu arvestuse alusena välja tehtud

õigusabitoimingud ning ajakulu neile alljärgnevalt: 1) 27.06.2018.a - TL seotud materjalide üle

vaatamine, kliendile selgitava vastuskirja koostamine - 18m; 2) 06.07.2018. a - tutvumine

kliendi täiendavate e-kirjade ja nende manuses olevate dokumentidega, asja materjalide

analüüs, erinevate arvutuste teostamine, kliendile vastuskirja koostamine jms - 54m; 3)

18.07.2018. a - tutvumine kliendi e-kirjaga, töö asja materjalidega, arvutuste tegemine,

vastuskirja koostamine - 23m; 4) 20.07.2018.a - nõudeavalduse koostamine - 38m; 5)

20.07.2018. a - täiendav e-kirjavahetus kliendiga, nõudeavalduse redigeerimine, kontaktide

lisamine, allkirjastamine, S. ´i esindajatele edastamine - 9m; 6) 26.07.2018. a - ekirjavahetus

kliendiga - 3m; 7) 27.07.2018 - tutvumine tööandja vastusega nõudeavaldusele, TLS selgituste

uurimine, kliendile vastuse edastamine koos kaaskirjaga - 16m; 8) 30.07.2018.a - tutvumine

kliendi e-kirjade ja nende manuses olevate dokumentidega, erinevate arvutuste tegemine,

kliendile vastuskirjade koostamine.

Kohus leiab, et arvestades asjaolusid saab lugeda, et arve spetsifikatsioonis toodud

õigusabitoimingud olid kostja soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikud. Kohtu hinnangul

saab lugeda ka mõistlikuks toimingutele märgitud ajakulu kokku 3 tunni ja 2 minuti ulatuses.

Kokkuleppel kostjaga on hageja koostanud kostja endisele tööandjale nõudeavalduse töötasu

maksmiseks ja advokaadikulude hüvitamiseks. Mõistlikult võttes pidi hageja vastava

nõudeavalduse koostamiseks eelnevalt kostja esitatud dokumentide ja andmetega tutvuma,

tegema omapoolsed arvestused, hindama nõude põhjendatust ning nõudeavalduse ka kostjaga

kooskõlastama. Hageja esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja on saatnud hagejale

nõude aluseks olevaid dokumente ja andmeid ning korduvalt neid andmeid ja omapoolseid

10 (13)

arvutusi täpsustanud. Arvestades asjaolusid ei saa hinnata hageja märgitud toiminguid

ebavajalikeks ega ka ajakulu neile toimingutele ülemääraseks. Kohus kostja vastavate väidetega

ei nõustu.

Hageja on 31.07.2018. a arvel (dtl 45) arvestanud õigusabi teenuse eest tasu kostjaga

kokkulepitud määras, s.o minutipõhise arvestuse kohaselt tunnitasu määraga 120 eurot, millele

lisandub käibemaks, kokku 3 tunni ja 2 minuti eest koos käibemaksuga summas

436,80 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud, et tal oleks õigust nõutud ulatuses tasu

maksmisest keelduda.

Hageja on 31.07.2018. a arvel nr 180488 (dtl 45) märkinud arve tasumise tähtajaks

07.08.2018. a. Kohus leiab, et VÕS § 82 lg 7 alusel saab lugeda, et kostja kohustus muutus

sissenõutavaks alates arvel märgitud maksetähtajast.

Vaidlust ei ole selle üle kostja arvel nõutud summat hagejale tasunud ei ole. Seega saab lugeda,

et kostja on kohustust rikkunud ja VÕS § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus kostjalt kohustuse

täitmist nõuda. Seega on hageja nõue kostjalt võla summas 436,80 eurot väljamõistmiseks

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3.6. Kohus leiab, et põhjendatud ja rahuldamisele kuulub ka hageja viivisenõue.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eespool tuvastas kohus, et hagejal on kostja ees lepingust tulenev raha maksmise kohustus

summas 436,80 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks alates 07.08.2018. a, kui saabus hageja arvel

märgitud maksetähtaeg. Vaidlust ei ole, et kostja nõuet täitnud ei ole, mistõttu saab lugeda, et

kostja on raha maksmise kohustust rikkunud. Seega on hageja viivise nõude eeldused täidetud.

Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu põhjusel, et hageja on ise viivitanud nõude

esitamisega ja ootas mitu aastat enne, kui hagiavaldusega kohtusse pöördus. Kostja leiab, et

selline hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, eesmärgil, et nõude esitamisega

viivitamisel nõuda kostjalt suuremat summat. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda

hageja viivisenõude rahuldamata jätmist. Hageja esitas kostjale 31.07.2018. a arve õigusabi

teenuse eest tasumiseks tähtajaga

07.08.2018. a. Hageja pöördus kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kostjalt võla

nõudes 10.12.2020. a. Olgugi, et hageja pöördus kohtu poole mitu aastat pärast nõude

sissenõutavaks muutumist, siis leiab kohus, et see ei anna alust hinnata hageja käitumist hea usu

põhimõttega vastuolus olevaks. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte poolte kirjavahetusest,

millest nähtub, et 21.08.2018. a e-kirjas (dtl 99) on hageja nõudnud kostjalt arve tasumist.

Kostja on samal päeval saadetud vastuses (dtl 98) arve maksmisest keeldunud. Hageja on

11 (13)

pöördunud nõudega kohtu poole küll mitu aastat hiljem, kuid nõue on esitatud TsÜS § 146 lg-

s 1 sätestatud kolme aasta pikkuse aegumistähtaja jooksul. Riigikohus on oma praktikas (vt nt

RKTKo 10.12.2014. a nr 3-2-1-128-14, p 11) avaldanud korduvalt seisukohta, et aegumistähtaja

jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel

asjaoludel ja eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline

käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Antud

juhul ei ole kostja esitanud asjaolusid või tõendeid, millest võiks tuletada, et hageja on jätnud

kostjale mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja

ei ole hageja ees kohustust täitnud ja on selle tasumisega rohkem kui kolm aastat viivitanud.

Asjaolu, et hageja ei pöördunud kostjalt nõude sissenõudmiseks kohtusse kohe, ei anna alust

jätta hageja viivisenõuet rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates 08.08.2018. a kuni täitmiseni. Hagiavalduses nõudis hageja

viivist määras 0,06% põhinõudelt päevas, aga menetluse käigus vähendas hageja viivisenõuet

ja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras mis on Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates

01.06.2016. a

kuni käesoleva

ajani on

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,00%. Vastavalt

TsMS §-ile 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise aja

seisuga kindlas summas ja edasiulatuvalt protsendina põhinõudelt.

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi eest 08.08.2018. a kuni 21.02.2021. a kujuneb

436,80 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras viivise suuruseks

kokku 123,79 eurot (436,80 eurot x 0.021918% x 1294 päeva).

3.7. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla summas 436,80 eurot, 21.02.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

põhivõlalt summas 123,79 eurot ja alates 22.02.2022. a viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113

lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku täitmiseni.

4. Menetluskulude jaotus

4.1.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja

kanda.

4.2.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Hageja taotleb menetluskulude nimekirjas (dtl 221-223) kostjalt menetluskulude hüvitamist

summas 1159,66 eurot, mis on hageja lepingulise esindaja tasu õigusabile ilma käibemaksuta.

Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks.

12 (13)

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu

kohaselt.

Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana advokaat Birje Kalmus.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 223) kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 8

tunni ja 17 minuti ulatuses alljärgnevalt: 1) 18.01.2021. a - hagiavalduse koostamine - 1h 22m;

2) 19.01.2021. a - hagi täiendamine - 20m; 3) 04.05.2021. a - vastus kohtu taotlusele - 1h 03m;

4) 01.06.2021. a - kompromissettepanekuga tutvumine - 7m; 5) 22.06.2021. a - seisukoht

kompromissettepanekule - 25m; 6) 15.09.2021. a - kohtumäärusega (kirjalik menetlus) + kohtu

selgitustega tutvumine - 11m; 7) 06.10.2021. a - lõplikud seisukohad, vastus

kompromissettepanekule, menetluskulude nimekirja koostamine - 2h 43m; 8) 14.10.2021. a -

kostja vastusega tutvumine - 15m; 9) 18.01.2022. a - kohtuistungiks ettevalmistamine,

kohtuistungil osalemine - 1h 51m. Hageja esindaja taotleb tasu määraga 140 eurot ühe töötunni

eest ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust, mahtu ja menetluse käiku, saab lugeda

menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingud vajalikuks ning põhjendatuks.

Kohus leiab, et vajalikuks saab hinnata ka esindaja ajakulu märgitud ulatuses, s.o kokku 8 tunni

ja 17 minuti ulatuses. Iseenesest ei ole hageja nõue suur (hagihind 557,42 eurot) ning asja

materjal, sh esitatud tõendid ei ole kuigi mahukad. Samas on kostja esitanud hageja nõudele

hulgaliselt vastuväiteid ning neid vastuväiteid ka korduvalt täiendanud. Hageja esindaja pidi

kostja esitatuga tutvuma ja tema vastuväidetele vastama. Algselt otsustas kohus poolte

nõusolekul menetleda asja kirjalikus menetluses (14.09.2021. a määrus). Seoses sellega, et

kostja avaldas soovi saada istungil ära kuulatud, tühistas kohus kirjaliku menetluse ja määras

asja arutamiseks kohtuistungi. Hageja esindaja pidi osalema kohtuistungil, millele eeldatavalt

pidi eelnema ka ettevalmistus. Kohus leiab, et hageja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu neile

on menetluse asjaoludega kooskõlas. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada ka hageja

esindaja tasumäära tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasumäär sellises

ulatuses on keskmiselt advokaadist esindaja nõutav tasumäär. Hageja on käibemaksukohuslane

ja vastavuses TsMS § 174 lg-ga 10 ei nõua hageja kostjalt lepingulise esindaja tasu hüvitamist

koos käibemaksuga.

Hageja lepingulise esindaja tasu summas 1159,66 eurot ületab hagihinda (557,42 eurot) ligi

kaks korda. Kohus leiab aga, et see asjaolu ei anna alust jätta hageja menetluskulude hüvitamise

taotlust rahuldamata. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-1910324 pidanud

vajalikuks muuta oma varasemalt avaldatud seisukohta, et menetluskulude suurus võib ületada

tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohus on asunud

seisukohale,

et

menetlusosalisele

hüvitatavate

esindajakulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures arvestades ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

13 (13)

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku summas 175 eurot, sh 45

eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 130 eurot täiendavalt hagiavalduse

esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Hageja

kostjalt tasutud riigilõivu hüvitamist ei nõua. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 lähtub kohus hageja

esitatust ning riigilõivu kostja poolt hüvitatavate menetluskulude hulka ei arva.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks hageja menetluskuluks lepingulise

esindaja tasu summas 1159,66 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulu summas 1159,66 eurot

hageja kasuks välja kostjalt.

Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja

kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik