1-10-2913/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2913 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sofja HRISTOFOROVA Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2010 Kriminaalasi

T.J-i süüdistus Karistusseadustiku

§199 lg.2 p.5, 9 järgi lühimenetluses Süüdistatav T.J

sünd. xxx, isikukood 3810

2052213, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud

- Ida-

Viru

Maakohtu 21.08.1996 otsusega KrK

§139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi

vabadusekaotusega

3 kuud -

Sillamäe

Linnakohtu 17.11.1998 otsusega KrK

§197 lg.2 p.2

rahatrahviga

summas 2160 krooni

- Ida-Viru

Politseiprefektuuri 12.10.2000 otsusega KrK §107 lg.1; §139 lg.2 p.2 ja §202-

5 lg.1

järgi

vabadusekaotusega

2 aastat 6 kuud

- Ida-Viru

Maakohtu

2 21.12.2001 otsusega KrK

§139 lg.2 p.1, 2 järgi

vabadusekaotusega

2 aastat 7 kuud -

Narva

Linnakohtu

11.04.2003

otsusega

KarS §199 lg.2 p.4 järgi vangistusega 4 kuud -

Narva

Linnakohtu

16.12.2003

otsusega

KarS §199 lg.2 p.4, 8 ja

§209 lg.2 p.1 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud -

Narva

Linnakohtu

26.05.2005

otsusega

karS §25 lg.1, 2 - §199

lg.2 p.4

järgi

vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud -

Viru

Maakohtu

08.05.2008

otsusega

KarS §266 lg.1 järgi vangistusega 2 kuud 20

päeva katseajaga 3 aastat

Oli kahtlustatavana kinni peetud 04.07.2009 – 06.07.2009 ja 09.03.2010 – 10.03.2010 Tõkend – vahistamine – alates 18.05.2010 Juhindudes KrMS §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada T.J Karistusseadustiku §199 lg.2 p.5, 9 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista T.J-ile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust Viru Maakohtu 08.05.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust võrra ja mõista

T.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvestada T.J-i karistuse hulka tema

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.07.2009 – 06.07.2009 ja 09.03.2010 –

3

10.03.2010, s.o. kokku 5 (viis) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb T.J 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on 18.05.2010.

T.J-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel mõista T.J-ilt välja tsiviilhagi katteks

- xxx (registreerimisnumber xxx, asukoht xxx,

arvelduskonto nr.xxx xxx AS) kasuks 1088 (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa) krooni

- xxx (registreerimisnumber xxx, asukoht xxx) kasuks 530

(viissada kolmkümmend) krooni 70 senti.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGINI taotlus ja määrata tema poolt

T.J-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 2853 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) krooni 60 senti (s.h. ettevalmistus kohtuvaidlusteks 1000 krooni, esinemine kohtuistungil 750 krooni,

tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni, sõidukulud 228 krooni, käibemaks 475,60 krooni).

Välja mõista T.J-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse

seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Vladimir ROGULSKI) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti, kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) kohtueelses menetluses

makstud tasu eest 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) krooni ja kaitsjale

(vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses osalemise eest 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5

alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 96 (üheksakümmend kuus) krooni riigituludesse.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 753 (seitsesada viiskümmend kolm) krooni 60 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb T.J tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

4 Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 04.10.2010.

Süüdistused

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et, olles varem KarS §218 lg.1 järgi karistatud 03.03.2008, 03.03.2008, 26.03.2008, taas 26.04.2008 kell 16.10, tulles kauplusesse xxx (asukohaga xxx), võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil läks kaubasaali ja vaba juurdepääsu teel pani toime konjaki HENNESSY (maksumusega 359 krooni) varguse.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et 15.01.2009 kell

15.30, tulles kauplusesse xxx (asukohaga xxx), võõra vara ebaseadusliku omastamise

eesmärgil läks kaubasaali ja pani vaba juurdepääsu teel toime konjaki Otard (maksumusega 729 krooni), varguse.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et 19.03.2009 kell

09.26, tulles kauplusesse xxx (asukohaga xxx), võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil läks kaubasaali ja vaba juurdepääsu teel varastas pudeli viskit Scottish Leader (maksumusega 169,90 krooni).

Oma nimetatud tegudega pani T.J toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg.2 p.9 ettenähtud kuriteo.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema, olles isik,

kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, taas 04.07.2009.a kell 16.00 üritas

varastada Viru Valge viinapudelit (maksumusega 48,50 krooni) kauplusest xxx

(asukohaga xxx), kuid ei suutnud oma tegevust lõpuni viia, kuna oli turvatöötaja poolt kinni peetud.

Sellega pani T.J toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t. KarS §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.9 ettenähtud kuriteo.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema, olles isik, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi ja see on muutunud tema sissetulekuallikaks,

taas 04.12.2009 kell 18.10 kaupluses xxx (asukohaga xxx) üritas varastada pakendi vorstiga Oskar (maksumusega 40,90 krooni) ja kaks pakendit suitsutatud loomalihaga

Oskar (maksumusega 32,90 krooni pakk), seega kokku kaupa maksumusega 106,70 krooni, kuid ei suutnud oma tegevust lõpuni viia, kuna oli turvatöötaja poolt kinni peetud.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema 10.01.2010 kell 15.30 paiku xxx xxxx kaupluses (asukohaga xxx) üritas varastada 0,7 l pudelit likööri Vana Tallinn (maksumusega 94,90 krooni), kuid ei suutnud oma tegevust lõpuni viia, kuna oli turvatöötaja poolt kinni peetud.

5

Sellega pani T.J toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t. KarS §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.9 ettenähtud kuriteo.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi ja see on muutunud tema sissetulekuallikaks, taas 02.03.2010 kell 12.27 xxx kaupluse xxx (asukohaga xxx) müügisaalis, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil peitis jope alla 3 pakki kohvi Kohviuba Paulig

(maksumusega a´145,90 krooni, üldsummale 437,70 krooni), seejärel väljus varastatud kohviga kauplusest.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta 07.03.2010

kell 15.52 xxx kaupluse xxx (asukohaga xxx) müügisaalis, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis stellaažidelt 2 pakki kohvi Paulig

(maksumusega a´46,50 krooni üldsummale 93 krooni), seejärel läks müügisaalis asuva

pöördukse juurde, mis on ette nähtud kauplusse sisenemiseks, ei peatunud müüja nõudmisel ja jooksis pöördukse kaudu müügisaalist ja seejärel kauplusest välja.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta 09.03.2010 kell 17.40 kaupluse xxx (asukohaga xxx) müügisaalis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupluse letilt 2 pakki sigarette Kent (maksumusega a´38,50 krooni, üldsummale 77 krooni), pani need jope tasku ja üritas maksmata jäänud kaubaga kassast mööda minna, kuid ei suutnud oma tegevust lõpuni viia, kuna oli turvatöötaja poolt kinni peetud.

T.J on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta 13.05.2010 kell

19.14 xxx kaupluse xxx (asukohaga xxx) müügisaalis, võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis kaupluse letilt 3 pakki habemeajamisžilette Gillette Mach (maksumusega a´75,90 krooni, üldsummale 227,70 krooni), pani need oma pükste taskusse ja üritas maksmata jäänud kaubaga kassast mööda minna, kuid ei suutnud oma tegevust lõpuni viia, kuna oli turvatöötaja poolt kinni peetud.

Sellega pani T.J toime avaliku süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t. KarS §199 lg.2 p.5, 9 ettenähtud kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav T.J tunnistas kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi ja kahetses. Süüdistatav kinnitas kohtueelsel uurimisel antud ütlusi.

Süüdistatava T.J-i süü temale esitatud süüdistustes on lisaks süüdistatava

enda poolt süü täielikule tunnistamisele tõendatud veel kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega, mida kohus käsitleb käesolevas otsuses allpool.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kohtuistungile ilmunud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja

6

kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav T.J pani toime talle inkrimineeritud kuriteod.

Karistusseadustiku §199 lg.2 p.5, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja see on toime pandud süstemaatiliselt.

Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab

aru tema teo õigusvastasusest. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ja selle võivad moodustada nii kuriteod kui väärteod.

Episood 26.04.2008

xxx 26.04.2008 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 16.10 jättis T.J kaupluses xxx (asukohaga xxx) kauba eest tasumata ja ületas kassajoone. Kauplusele tekitati materiaalne kahju summas 359 krooni (konjak Hennessy).

Tunnistaja N. Z. ütlustest nähtub, et tema avastas konjakipudeli kadumise ja vaatas läbi videosalvestised, kust oli näha, et konjakipudeli varastas T.J , kes on korduvalt varem samas kaupluses käinud ja vargusi toime pannud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on T.J konjaki Hennessy vargust

tunnistanud ja kahetses toimepandut. Samast ülekuulamise protokollist nähtub, et konjaki müüs ta 100 krooni eest tundmatule noormehele maha.

Episood 15.01.2009

xxx 15.01.2009 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 15.30 jättis T.J kaupluses xxx (asukohaga xxx) kauba eest tasumata ja ületas kassajoone. Kauplusele tekitati materiaalne kahju summas 729 krooni (konjak Otard).

Tunnistaja N. Z. ütlustest nähtub, et tema avastas stellaažil konjaki Otard puudumise ja otsustas videosalvestise abil kontrollida, kes kaupluse klientidest konjaki soetas. Videosalvestiselt nähtus, et selle pudeli võttis stellaažilt T.J ega tasunud kauba eest.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on T.J konjaki vargust tunnistanud ja kahetses toimepandut. Samast ülekuulamise protokollist nähtub, et konjakipudeli peitis ta jope paremasse varrukasse, möödus kassast, kinni teda ei peetud ja konjaki müüs 100 krooni eest tundmatule noormehele.

Episood 19.03.2009

7

xxx kaupluse xxx 19.03.2009 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 9.26 pani

tundmatu isik nimetatud kauplusest toime varguse. Varastatud kauba väärtus oli 169,90 krooni (viski Scottish Leader), kauba suhtes pretensioone ei ole, kuna kaup on kauplusele tagastatud.

AS G4S Ida-Eesti 19.03.2009 kinnipeetute üleandmise lehest nähtub, et samal päeval kell 10.00 peeti kaupluses xxx kinni T.J , kes oli vanemmüüja sõnade kohaselt kauplusest varastanud viski Scottish Leader maksumusega 169,90 krooni. Kinnipeetu anti üle politseile.

Tunnistaja O. M. ütlustest nähtub, et tema töötab kaupluses xxx kassapidajakontrolörina ja nägi, kuidas 19.03.2009 kell 09.26 võttis noormees kaubasaalis seisvalt aluselt 0,7 liitrise pudeli Scottish Leader, torkas selle jope alla, möödus kassast ja suundus väljapääsu poole. Tunnistaja pidas noormehe kinni, kui see oli juba väljunud kassa taha ja andis üle vanemmüüjale. №ormees esitles end T.J-ina .

Kahtlustatavana ülekuulamisel on T.J viski vargust tunnistanud ja siiralt kahetsenud.

Episood 04.07.2009

xxx kaupluse xxx 04.07.2009 avaldusest nähtub, et samal päeval pani tundmatu noormees kauplusest toime viina Viru Valge (maksumusega 48,50 krooni) varguse. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele.

AS G4S Ida-Eesti kinnipeetute üleandmise 04.07.2009 lehest nähtub, et samal päeval

kell 16.05 peeti xxx kaupluses kinni T.J , kes oli kassast möödunud viinaga Viru Valge. Kinnipeetu anti üle politseile.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on T.J viina Viru Valge vargust tunnistanud, kinnitas, et pani pudeli põue, kuid väljuda ei jõudnud, kuna kaupluse turvatöötaja palus tal ametiruumi kaasa minna, kus ta võttis pudeli põuest ja see võeti temalt ära. T.J tunnistas, et tahtis toime panna viina vargust ja kahetses toimepandut siiralt.

Tunnistaja I. T. ütlustest nähtub, et 04.07.2009 tuli kauplusesse T.J, keda on varem korduvalt samas kaupluses pisivarguste toimepanemise eest kinni peetud.

Tunnistaja nägi, kuidas T.J suundus viinaosakonda, võttis riiulilt pudeli

viina Viru Valge, eemaldas turvaelemendi, kinnitas selle ostukorvile, pani pudeli pükstesse ja suundus väljapääsu poole. T.J oli kassa taga kinni peetud, ametiruumis võttis ta pudeli ise välja. Pudel oli kaupluseriiulile tagasi pandud.

Episood 04.12.2009

xxx kaupluse xxx 04.12.2009 avaldusest nähtub, et tundmatu isik pani samal päeval kell 18.10 kaupluses toime varguse rahalises väärtuses 106,70 krooni. kauba suhtes kauplusel pretensioone ei ole, kaup on kauplusele tagastatud.

8

Tunnistaja I. . ütlustest nähtub, et 04.12.2009 kell 18.10 hakkas tööle

valvesignalisatsioon kaupluse teises kassas. Tunnistaja turvatöötajana läks kassa juurde, kus nägi, et T.J maksis nimetatud kassas jäätise eest. Kuna tööle

hakkas valvesignalisatsioon, tekkis tunnistajal kahtlus, et T.J tahab kauplusest välja viia kaupa, ta kutsus T.J-i ülevaatuseks eraldi ruumi, kus T.J tõmbas jope varrukast välja pakendi vorstiga Oskar (maksumusega 40,90 krooni) ja kaks pakendit suitsetatud loomaliha Oskar (ühe maksumus 32,90 krooni).

Kahtlustatavana ülekuulamisel on T.J kinnitanud, et pani nimetatud kuriteo toime, kuna tahtis süüa, aga söögi jaoks raha ei olnud. Seetõttu peitis jope varrukasse

pakendi vorsti ja kaks pakendit suitsutatud loomaliha. Kuna tööle hakkas valvesignalisatsioon, tegi kaupluse valvur ettepaneku minna ülevaatuse ruumi, T.J nõustus ja seal võttis riietest välja peidetud toidukraami. Valvetöötaja kutsus välja politsei. T.J tunnistas end täielikult süüdi.

Episood 10.01.2010

xxx 10.01.2010 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 15.30 peeti kaupluses xxx (asukohaga xxx) kinni T.J, kuna isik möödus kassadest, jättes kauba eest

tasumata (liköör Vana Tallinn maksumusega 94,90 krooni). Kaup oli kauplusele tagastatud rikkumata.

Kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas T.J , et läks nimetatud ajal kauplusesse eesmärgiga sooritada vargus. Varastatu soovis ta maha müüa ja saadud raha eest osta toitu. T.J võttis riiulilt likööri Vana Tallinn, pani jope varrukasse, läks kassadest mööda, peeti kinni ja viidi politseijaoskonda. T.J tunnistas süüd puhtsüdamlikult ja kahetses.

Tunnistaja A. S. ütlustest nähtub, et 10.01.2010 oli ta turvamehena tööl kaupluses

xxx. T.J-i teab ta kui külastajat, kes pidevalt paneb toime vargusi. 10.01.2010 nägi tunnistaja, kuidas T.J läks müügisaali ja väljus värava

kaudu kassade taha. Kauplusest väljumisel peatas tunnistaja ta kinni ja palus

tagastada see, mille eest ei olnud tasutud. Vaatlusel tõmbas T.J jope varrukast välja pudeli likööri Vana Tallinn, tunnistaja kutsus välja vanemmüüja ja T.J anti üle politseile.

Episood 02.03.2010

xxx 02.03.2010 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 12.27 peeti kaupluses xxx (asukohaga xxx) kinni T.J , kuna ta möödus kassadest, jättes kauba eest

tasumata (kohviuba Paulig, 3 pakki, ühe paki hind 145,90 krooni, kokku 437,70 krooni). Kaup ei ole kauplusele tagastatud.

Tunnistaja A. Sk.orobogatovi ütlustest nähtub, et 02.03.2010 juhtis kaupluses töötav koristajana tema tähelepanu T.J-ile, kellel oli kaasas 3 pakki kohvi. Kuna tekkis kahtlus, et T.J võis olla kohvi varastanud, vaatas tunnistaja läbi

9 videosalvestise, kust oli näha, et T.J tuli kauplusesse, läks stellaažide juurde, pani kohvipakid jopesse ja lahkus kauplusest kassade juurde minemata.

Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas T.J 3 kohvipaki vargust, mille ta peitis kaupluses jopesse, seejärel väljus kauplusest pöördukse kaudu. 2 pakki kohvi müüs T.J tundmatule mehele, ühe paki viis koju. T.J tunnistas oma süüd täielikult.

Tunnistaja I. U. ütlustest nähtub, et T.J-i poolt varastatud 3 pakki kohvi

kogumaksumusega 437,70 krooni on kauplusele tagastamata, mistõttu xxx esitab tsiviilhagi nimetatud summas.

Episood 07.03.2010

xxx 07.03.2010 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 15.52 peeti kaupluses xxx (asukohaga xxx) kinni T.J , kui ta möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata (kaks pakki kohvi Paulig, ühe paki hind 46,50 krooni, kogumaksumus 93 krooni). Kaup ei ole kauplusele tagastatud.

Tunnistaja I. . ütlustest nähtub, et talle teatas kaupluse turvatöötaja, et T.J

käis 07.03.2010 kell 15.52 kaupluses, võttis 2 pakki kohvi Paulig ja jooksis

kauplusest välja. Ühe paki kohvi maksumus on 46,50 krooni, kogumaksumus 93 krooni. Varastatud kaup ei ole kauplusele tagastatud, mistõttu palub xxx 93 krooni T.J-ilt välja mõista.

Tunnistaja A. B. ütlustest nähtub, et tema töötab kaupluses turvatöötajana. 07.03.2010 teatas müüja talle, et kauplusesse oli tulnud T.J , keda ta tunneb, kuna viimane paneb pidevalt toime vargusi. Seekord jooksis T.J kauplusest välja kahe paki kohviga, tunnistaja jooksis samuti väljapääsu poole, kuid tal ei õnnestunud T.J-i tabada. Hiljem nägi tunnistaja videosalvestiselt, et T.J võttis stellaažilt 2 pakki kohvi ja jooksis nendega algul müügisaalist, siis kauplusest välja.

Tunnistaja V. K. ütlustest nähtub, et tema nägi müüjana, et 07.03.2010 viibib kaupluse müügisaalis T.J , kes on varem samas kaupluses vargusi toime

pannud. Tunnistaja nägi, kuidas T.J läks kahe kohvipakiga pöördukse poole. Tunnistaja hüüdis T.J-ile, et ta jääks seisma ja kutsus turvatöötaja. T.J jooksis kohviga kauplusest välja, turvatöötaja jooksis talle järele, aga kätte ei saanud.

Episood 09.03.2010

xxx 09.03.2010 avaldusest nähtub, et tundmatu isik pani samal päeval kell 17.40 kauplusest toime varguse. Varastatud kauba rahaline väärtus on 77 krooni, kauba suhtes pretensioone ei ole, kaup on kauplusele tagastatud.

AS G4S Ida-Eesti 09.03.2010 kinnipeetute üleandmise lehest nähtub, et samal päeval

kell 17.40 on kassadest möödununa kinni peetud T.J koos maksmata kaubaga – 2 pakki sigarette Kent kogumaksumusega 77 krooni.

10

Tunnistaja J. Š. ütlustest nähtub, et ta töötab kaupluses xxx turvatöötajana.

09.03.2010 kell 17.40 tulid kauplusesse 2 noormeest, kes on mitu korda kinni peetud väheväärtuslike asjade varguste toimepanemise eest. Üks noormees võttis paki makarone ja läks kassa suunas, teine noormees läks parfümeeria osakonda. Kassa juures seisnud noormees võttis sulguvalt vitriinilt 2 pakki sigarette Kent ja pani

need tasku, kassas maksis ainult makaronide eest. tunnistaja pidas noormehe maksmata sigarettidega kinni, selgus, et noormehe nimi on T.J , kes anti üle politseitöötajatele.

Tunnistaja S. G. ütlustest nähtub, et tema oli patrullekipaažis, kui laekus teade, et kaupluses xxx on turvatöötaja poolt kinni peetud noormees, kes varastas 2 pakki

sigarette Kent kogumaksumusega 77 krooni. Kinnipeetud noormees oli toimetatud konstaablijaoskonda, kinnipeetu oli T.J.

Tunnistaja N. L. ütlustest nähtub, et ta oli patrullekipaažis, kui laekus teade, et kaupluses xxx on turvatöötaja poolt kinni peetud noormees, kes varastas 2 pakki sigarette Kent kogumaksumusega 77 krooni. Kohale jõudes seletas turvatöötaja, et

noormees üritas maksmata jäänud kaubaga kauplusest väljuda, kuid oli kassast möödumisel kinni peetud. Kinnipeetu oli toimetatud konstaablijaoskonda, kinnipeetu oli T.J.

Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas T.J , et 07.03.2010 varastas ta kauplusest xxx 2 pakki kohvi, mille müüs tundmatule naisele, ja 09.03.2010 peitis kaupluses xxx 2 pakki sigarette Kent jope tasku, kassade taga nõudis turvatöötaja, et

ta annaks sigaretid välja. Kohalesaabunud politseinikud toimetasid T.J-i politseisse. T.J tunnistas oma süüd täielikult.

Episood 13.05.2010

xxx 13.05.2010 avaldusest nähtub, et samal päeval kell 19.14 varastati kauplusest xxx 3 pakki Gillette Mach 3, ühe paki maksumus 75,90 krooni, kogumaksumus 227,70 krooni. Kaup on kauplusele tagastatud rikkumata.

Tunnistaja A. B. ütlustest nähtub, et 13.05.2010 oli ta turvatöötajana kaupluses xxx, kui kell 19.10 nägi ta kassa juures T.J-i , kes ostis pudeli õlut. Kuna T.J on samas kaupluses korduvalt kinni peetud pisivarguste pärast, otsustas

tunnistaja teda kontrollida. Kui T.J oli õlle eest astunud ja suundus väljapääsu poole, pidas tunnistaja ta kinni ja palus näidata, mis tal on taskutes. Sealt tuli välja 3 pakki žilette. T.J ütles, et ta lihtsalt tahtis varastada. Kohale kutsuti politsei.

Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas T.J , et läks 13.05.2010 õhtul kauplusesse xxx, võttis pudeli õlut ja kavatses selle eest maksta. Samal ajal otsustas ta ka kauplusest midagi varastada, kuna rohkem raha tal ei olnud, varastatu kavatses maha müüa. T.J võttis kaupluse müügisaali riiulilt 3 pakki žilette Gillette ja peitis need pükste taskusse. Seejärel läks T.J kassasse ja tasus vaid õlle eest. Teiselpool kassat pidas turvatöötaja T.J-i kinni ja tegi ettepaneku näidata, mis on taskutes. T.J võttis taskust 3 pakki žilette välja ja andis

need turvatöötajale. Turvatöötaja kutsus välja politseinikud, kes toimetasid T.J-i konstaablipunkti. T.J tunnistas end täielikult süüdi.

11

Arvestades eeltoodut, samuti süüdistatava poolt antud ütlusi maakohtu istungil selle kohta, et ta tunnistab end jätkuvalt kõikides episoodides süüdi, leiab maakohus, et

süüdistatava poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud ja tema süü on kõikides episoodides tõendatud.

Süüdistatav T.J-i käitumises esinevad talle inkrimineeritavate

süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, tegude õigusvastasust

välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav T.J on varem korduvalt

karistatud nii KarS §199, kui ka KarS §218 lg.1 järgi, viimati näiteks vastavalt Karistusregistri väljavõttele 22.02.2008, 03.03.2008, 26.03.2008, 20.04.2009.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Maakohus leiab, et eelnimetatud sättes loetletud asjaolud käesolevas kriminaalasjas esinevad.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatav T.J on igal kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja siiralt kahetsenud.

Maakohus leiab, et nimetatud süü tunnistamist ja kahetsust ei saa käesolevas asjas arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuna kuriteod olid toime pandud kehtival

katseajal ja vaatamata korduvatele kinnipidamistele jätkas ta kuritegude toimepanemist. Nii näiteks sooritas ta varguse 02.03.2010, tunnistas end täielikult

süüdi ja kahetses, seejärel 07.03.2010, tunnistas süüdi ja kahetses ning seejärel 09.03.2010, tunnistas end süüdi ja kahetses. Maakohus ei pea sellisel juhul kahetsust siiraks.

Eeltoodu alusel ei tuvastanud maakohus T.J-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Lisaks toimepandud süütegude raskusastmele, laadile ja arvule arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid.

Süüdistatav T.J on varem kriminaalkorras karistatud 8 korda ja väärtegude toimepanemise eest 43 korda. Uued kuriteod sooritas ta kehtival katseajal.

Maakohus leiab, et T.J-i puhul ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele

orienteeritud isikuga ja oma varasematest karistustest ei ole süüdistatav teinud mingeid järeldusi ega asunud õiguskuulekale teele. Vastupidi, T.J sooritab järjepidevalt kuritegusid, kui selleks avaneb võimalus.

KarS §199 lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

12

Arvestades kõike ülaltoodut, samuti seda, et uued kuriteod pani süüdistatav toime kehtival katseajal, nõustub maakohus prokuröri seisukohaga, et T.J-i tuleb tema poolt toimepandud kuritegude eest karistada vangistusega. Rahalise karistuse

mõistmine ei ole otstarbekas, kuna T.J ei tööta. Vangistusest tingimisi

vabastamine ei ole antud kriminaalasjas võimalik ja põhjendatud. Nagu nähtub

kriminaalasja materjalidest, mõisteti T.J Viru Maakohtu 08.05.2008

otsusega süüdi ja karistati vangistusega 2 kuud 20 päeva katseajaga 3 aastat.

Vaatamata sellele jätkas T.J kuritegude toimepanemist. Seega ei ole

süüdistatav õigustanud tema suhtes juba korra ülesnäidatud usaldust. Alused

teistkordseks usaldamiseks puuduvad. Samuti ei ole põhjendatud vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on

põhjendatud süüdistatavale karistuseks vangistuse määramine pooles sanktsioonis ettenähtud määras.

Maakohus peab põhjendatuks mõista T.J-ile KarS §199 lg.2 p.5, 9 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav T.J-ile mõistetud karistus – 2 aastat 6 kuud vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning seega jääb süüdistatav

T.J lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

KarS §65 lg.2 alusel kuulub nimetatud karistus suurendamisele Viru Maakohtu 08.05.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 2 kuud 20 päeva vangistust – võrra.

Maakohus ei pea põhjendatuks käesolevas asjas mõista liitkaristus, lugedes kergema

karistuse kaetuks raskeimaga, vaid mõistab liitkaristuse mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Süüdistatav T.J-i liitkaristuseks jääb 1 aasta 20 kuud 20 päeva vangistust.

Nagu nähtub asja materjalidest, oli T.J käesolevas kriminaalasjas

kahtlustatavana kinni peetud 04.07.2009 – 06.07.2009 ja 09.03.2010 – 10.03.2010, seega kokku 5 päeva.

KarS §68 lg.1 alusel kuuluvad eelnimetatud 5 päeva arvestamisele T.J-i karistuse hulka, mistõttu lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb T.J 1 aasta 10 kuud 15 päeva vangistust alates tema vahistamisest 18.05.2010.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu xxx esitanud tsiviilhagi summas 1088 krooni ja kannatanu xxx summas 530,70 krooni.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama

paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

13 vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks,

muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

Süüdistatav T.J tunnistas maakohtu istungil tsiviilhagisid eelnimetatud summades täielikult.

Maakohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad täielikult rahuldamisele.

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §199 lg.2 näol tegemist teise astme süüteoga.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub T.J-ilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 6525 krooni.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka ka määratud kaitsjale makstud tasu.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatele

kohtueelses menetluses makstud tasu eest kokku 3105,60 krooni ja kaitsjale kohtulikus menetluses makstud tasu eest 2100 krooni.

Käesolev kriminaalasi vaadati läbi Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas. Kaitsja

advokaadibüroo asub Narva linnas. Maakohus peab põhjendatuks jätta kaitsjale kohtulikus menetluses makstud tasu summas 753,60 krooni (s.o. sõidukulu) Eesti Vabariigi kanda.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude hulka ka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

14

Eesltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 96 krooni.

Anne PALMISTE Kohtunik