2-20-18666/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18666

Kohtuasi

Osaühingu SPITAK KRUNK hagi osaühingu ESTMA

vastu võlgnevuse saamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu ESTMA apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

27 350,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Osaühing SPITAK KRUNK

(registrikood 11436373), lepinguline esindaja Kristjan

Okas

Kostja (apellant): osaühing ESTMA (registrikood

11023493), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko

Tiiman

Asja läbivaatamine

14.01.2022 menetluskonverentsina peetud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta hageja 19.01.2022 menetlusdokument „Seisukoht asjas 2-20-

18666“.

2. Jätta Harju Maakohtu 28.06.2021 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-18666

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing SPITAK KRUNK esitas 17.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühing

ESTMA vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 23 503,37 eurot

ning viivise 3337,46 eurot (perioodi 29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest viivis 0,1 % päevas).

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude näol tekitatud kahju 510

eurot.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu (edaspidi ka Leping).

Lepingu kohaselt loovutas hageja kostjale kindlustuspoliisi nr VV/17/078 alusel nõudeõiguse

Inges Kindlustus AS (edaspidi ka Kindlustus) vastu kogusummas 65 917,50 Ameerika

Ühendriikide dollarit (USD). Pooled sõlmisid 03.04.2018 ka Lepingu lisa 1, millega fikseeriti

lepingu loovutamisega seotud vastastikused õigused ja kohustused. Lepingu lisa 1 alusel

kohustus kostja kahjusumma Kindlustuselt sisse nõudma ning nõude menetlemisega kaasnevad

muud lisakulutused (õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms)

kohustusid pooled kandma võrdselt. Kostja kohustus Lepingu lisa 1 punkt 6 kohaselt, juhul kui

Kindlustus kahjusumma kohtuväliselt ei tasu, pöörduma lepingu alusel omandatud nõudega

Kindlustuse vastu kohtusse.

3. Lepingus leppisid pooled mh kokku, et kui kostja kaotab punktis 1.1. nimetatud kahjusumma

sissenõudmisel kohtumenetluse Kindlustuse vastu, kohustub kostja pärast vastava kohtulahendi

jõustumist kandma 14 pangapäeva jooksul hagejale üle 50% hagejalt kostjale Lepinguga

loovutatud summast, millest on maha arvestatud 50% kostja ja Kindlustuse vahelise vaidluse

kohtu- ja kohtueelse menetlusega kaasnenud kuludest.

4. Kostja ei saavutanud Kindlustusega kokkulepet ning kostja esitas Harju Maakohtule hagi

kahjusumma sissenõudmiseks. Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372

hagi rahuldamata. Kostja teatas 27.05.2020 e-kirja teel, et ei näe apellatsioonimenetlusel mõtet

ega soovi tehtud otsust vaidlustada. Hageja nõustus kostja seisukohaga kohtuotsuse

edasikaebamisest loobumise osas ning jäi ootama kokkulepitud makset. Kostja kaotas kohtuasja

Kindlustuse vastu ning seega kohustus kostja Lepingu lisa 1 punkti 8 kohaselt tasuma

kokkulepitud summa. Kuna otsus jõustus 09.07.2020, muutus hageja tasunõue kostja vastu

sissenõutavaks 29.07.2020. Kostja nimetatud kuupäevaks kokkulepitud summat ei tasunud.

Hageja edastas 19.08.2020 kostjale e-kirja teel meeldetuletuse. 21.08.2020 kirjaga tõdes kostja

kaotust kohtus ning kõikide kohtuasja 2-18-83-72 menetluskulude tasumise kohustuse

tekkimist.

5. Kostja edastas hagejale 09.10.2020 Lepingust ja selle lisast 1 taganemise avalduse. Kostja

märkis, et kohtumenetluses olid ilmsiks tulnud asjaolud, millest viimane ei teadnud ja kui oleks

2-20-18666

teadnud neid 2018. a kevadel, poleks kostja hagejaga nõude loovutamise lepingut sõlminud.

Taganemise avalduse edastamise ajal oli otsus juba jõustunud ning hageja tasunõude

sissenõutavaks muutumisest oli möödas 3 kuud. 16.10.2020 edastas hageja kostjale vastuväite

Lepingust ja selle lisast 1 taganemisele ning lepingu täitmise nõude. Kostja teatas 10.11.2020,

et jääb taganemisavalduse juurde.

6. Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud ega toime pannud pettust. Hageja pakkus kostjale

pärast veoki põlengut kompensatsiooni 100 000 USD. Hageja tasus kostjale hea tahte märgina

65 917,50 USD. Hagejale oli oluline koostöö jätkumine ja puudus kahtlus, et 65 917,50 USD

jääb hagejal Kindlustuselt saamata. Alternatiivselt leiab hageja, et nõude loovutamise lepingust

taganemine ei olnud kehtiv, kuivõrd see polnud tehtud mõistliku tähtaja jooksul.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja tellis hagejalt 13.12.2017 kauba maanteeveo

teenuse veotellimuse nr 181217-3-LIQ/ET alusel, marsruudil Maardu - Moskva. Kaup laeti

18.12.2017 kokku kolmele haagistega veokile, sh veokile registreerimismärgiga XXXXX /

haagisele registreerimismärgiga XXXXXX. Kuna piiriületus Narva-Ivangorod pidi toimuma

järgneval päeval, s.o 19.12.2017, siis parkis hageja tema enda kinnitusel autod tasulises parklas

asukohaga Joala 25C, Narva. Antud territooriumil toimus 18.12.2017 hilisõhtul põleng, mille

käigus põles muuhulgas maha ka hagejale kuulunud veok reg. märgiga XXXXX koos haagisega

ning hävis selles olnud kostja poolt ekspedeeritav kaup (naturaalne riivkakao). Kostja tasus

10.01.2018 kauba omanikule 56 228,23 USD hävinenud kauba koguväärtusest (65 917,50

USD). Kindlustusandja jättis 16.01.2018 kindlustusjuhtumi nr KJ/VV/17/46 osas tehtud

otsusega hageja hüvitisnõude rahuldamata, põhistades selle asjaoluga, et vastavalt CMR

konventsiooni artiklile 17.2 vabaneb hageja vastutusest. Hageja esitas 01.02.2018

kindlustusandjale pretensiooni, millega ei nõustunud otsusega jätta kaubakahju hüvitamata.

09.02.2018 vastuses soovitas Kindlustus loovutada oma nõue kaubaomanikule või

ekspedeerijale. Kostja ja hageja sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel

läksid kostjale üle kõik hageja nõuded Kindlustuse vastu, mis tulenesid vedaja

vastutuskindlustuse poliisist nr VV/17/078 ning kindlustusjuhtumist nr KJ/VV/17/46. Nõude

loovutamisest koos taotlusega nõudeavaldus veelkord läbi vaadata teavitas kostja ka

Kindlustust 30.04.2018 esitatud pretensioonis.

8. Kostja on hagejaga 03.04.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust kehtivalt taganenud.

Hageja on teadlikult varjanud tema eest nõude loovutamise lepingu sõlmimisel asjaolu, et

sõidukid ei olnud pargitud tasulisse parklasse liiklusseaduse § 2 punkt 50 mõttes, territooriumil

puudus osaliselt piire ja see oli avatud juurdepääsuks kõrvalistele isikutele, puudus valvur ja

videovalve süsteem ei olnud töökorras. Isegi juhul, kui hageja avaldanuks kostjale, et ta on

teada saanud olulistest puudustest objekti valvekorralduses, ei teavitanud ta asjaolust, et Joala

25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud. Seega oli hageja juba Lepingu sõlmimisel

teadlik nii puudustest ja ka sellest, et ta ei saa tugineda nendest puudustest mitteteadmisele.

Neist asjaoludest hageja kostjat Lepingu sõlmimisel ei teavitanud. Juhul, kui kostja oleks

teadnud tegelikke asjaolusid, poleks ta nõuet antud tingimustel omandanud. Hageja kinnitas

nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on

täielik ja tõene. Kostja omandas nõude, olles teadmises, et hageja on professionaalse vedaja

hoolsusega teinud kõik endast oleneva tema valduses oleva kauba säilimiseks. Kostja oli

veendunud, et hageja tavapärane hoolsuskohustus oli täidetud. Hageja on kindlustusandjale

edastatud pretensioonis küll möönnud, et ta ei rakendanud kõrgendatud hoolsuskohustust, kuid

eitab kindlustuslepingu punktide 3.14.1-3.14.3 nõuete rikkumist.

2-20-18666

9. Kuna kostjale ei avaldatud Lepingu sõlmimisel asjaolu, et isegi juhul kui hageja avastas

pärast juhtunu toimumist sõidukite parkimisala puudused ja isegi juhul, kui ta oleks sellest ka

kostjat teavitanud (mida kostja siinjuures eitab), siis vaieldamatult jättis ta teavitamata

asjaolust, et hageja pidi neist puudustest juba enne parkimist teadlik olema.

10. Lepingu lisa 1 punkti 8 kohaselt pidi kostja tagastama hagejale 50% nõudesummast 14

pangapäeva jooksul, millest on kostjal õigus eelnevalt maha arvestada nõude loovutaja osa

lisakuludest, mille hulka kuulusid ka kohtukulud. Kohtukulude suurust kindlaksmäärav

kohtumäärus jõustus ja kohtukulude suurus tuvastati lõplikult 21.10.2020, mistõttu on

korrektne kostja viide menetluskulude kindlaksmääramise vajadusele enne võimaliku

tagasimakse teostamist. Seega teoreetiliselt tuleks hageja nõudest täiendavalt lahutada

kohtumenetluses kindlaksmääratud vastaspoole menetluskulud ja lähtuda kohustuse täitmise

aja määratlemisel menetluskulude kindlaksmäärava kohtumääruse jõustumisajast, s.o

21.10.2020.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 23 503,37

eurot, viivise 3337,46 eurot ja tekitatud kahju 510 eurot, kokku 27 350,83 eurot. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda.

12. Hageja võlgnevuse nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Kohus peab

sellise hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohus tuvastas,

et pooled sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu ning selle lepingu lisa kokkuleppe.

Lepingu alusel loovutas hageja kostjale nõudeõiguse Inges Kindlustuse AS-i vastu summas

65 917,50 USD. Pooled leppisid kokku, et kannavad nõude menetlemisega kaasnevad muud

lisakulutused (õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms) võrdselt.

Kostja kinnitas, et juhul kui kohtuvälised läbirääkimised Kindlustusega ei anna positiivset

tulemust, esitab kostja nõude loovutuse alusel omandatud nõude realiseerimiseks kohtusse hagi

hiljemalt 31.05.2018. Pooled leppisid kokku, et kui kohus ei mõista Kindlustuselt välja hüvitist,

kohustub kostja vastava kohtulahendi jõustumisest kandma hagejale 14 pangapäeva jooksul üle

50% hageja poolt kostjale 10.01.2018 tasutud kaubakahju summast 65 917,50 USD, millest on

kostja eelnevalt maha arvestanud hageja osa lisakulutustest. Samuti tuvastas maakohus, et

kostja Kindlustusega kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud. Kostja esitas Harju Maakohtule

hagi Kindlustuse vastu 65 917,50 USD nõudes. Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega

tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-18-8372

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 05.10.2020 määrusega. Kostja esitas 07.10.2020

hagejale lepingust taganemise avalduse. Hageja esitas 15.10.2020 vastuväite lepingust

taganemise teatisele ja lepingu täitmise nõude.

13. Maakohus leidis, et Lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused puuduvad.

Hageja kinnitas nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav

dokumentatsioon on täielik ja tõene. Hageja selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et üle

anti kogu dokumentatsioon. Seega andis hageja kostjale üle hageja 01.02.2018 pretensiooni

Kindlustusele, poolte omavahelise meilivahetuse ja Kindlustuse 09.02.2018 vastuse hagejale.

Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja tõi välja küll lepingu punkti, mida hageja

väidetavalt rikkus, kuid ei ole selge, milline hagejalt kostjale üle antud dokument oli puudulik

või vale. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi konkreetset rikkumist, mille kohaselt ei oleks

kostjale üle antud dokumentatsioon täielik ega tõene. Hageja 01.02.2018 pretensioonist

nähtuvalt oli kostja teadlik, et tegemist oli ebaprofessionaalse valvuriga ning puuduliku või

2-20-18666

ebapiisava valvega parklaga. Samuti märkis hageja selles pretensioonis, et ta on vastutav

valvuri tegevusetuse ja ebaprofessionaalsuse eest. Pretensioonist nähtub ka, et parklas ei olnud

toimivat videovalvet ega tulekustuteid. Seega olid kostjale nõude loovutamise lepingu

sõlmimisel teada asjaolud, et tegemist oli puuduliku ja ebapiisava valvega parklaga. Kohtu

hinnangul ei saanud kostja nimetatud asjaolusid teades arvata, et kohus rahuldab kostja nõude

kindlustusandja vastu. Asjaolu, et hageja ei teavitanud kostjat osaliselt piirde puudumisest ja

sellest, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud, ei ole käsitletav olulise lepingu

rikkumisena.

14. Lisaks hindas maakohus, kas tegemist võib olla pettusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 94 lg 1 mõttes. Hageja pakkus kostjale kompensatsiooni 100 000 USD. Hageja tasus

10.01.2018 kostjale kokkulepitud tasu. Ei ole usutav, et hageja oleks pakkunud

kompensatsiooni või tasunud kostjale kokkulepitud tasu, kui ta oleks soovinud kostjat petta.

Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks kostjat tahtlikult eksimusse viinud või eksimuses

hoidnud ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada kostjat tehingut tegema.

Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei varjanud kostja eest midagi tahtlikult. Hageja ei andnud

poolte vahel sõlmitud lepinguga garantiid selles osas, et kostja hagi kindlustusandja vastu

rahuldatakse. Kostja pöördus kohtusse kindlustusseltsi vastu, teades, et hageja ei täitnud

piisavas mahus oma hoolsuskohustust ning kostja ei kontrollinud üle ka kindlustusjuhtumi

asjaolusid.

15. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja lepingust taganemine oleks olnud ajaliselt

korrektne vahetult pärast lepingu rikkumisest teadasaamist. Kohtu hinnangul oleks pidanud

kostja taganema lepingust tsiviilasja nr 2-18-8372 menetluse kestel ning hiljemalt kohe pärast

tsiviilasjas nr 2-18-8372 kohtuotsuse tegemist, s.o enne otsuse jõustumist. Kostja taganes

lepingust alles 07.10.2020. Seega kaotas kostja õiguse lepingust taganemiseks, kuivõrd

taganemise avaldus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul.

16. Hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Maakohtu otsus asjas nr 2-18-8372

jõustus 09.07.2020. Kohtulahendina tuleb mõista põhilahendit, mitte menetluskulude

kindlaksmääramise määrust. Kostjale oli teada kindlustusandja õigusabikulude suurus ning

pooled ei leppinud kokku selles, et õigus on maha arvestada kohtu poolt kindlaks määratud

õigusabikulud. Seega muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks 29.07.2020. Kostja oma

lepingulisi kohustusi täitnud ei ole ning seega on kostja lepingut rikkunud.

17. Hageja nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeval, s.o 29.07.2020 on kindlustuskahju

suurusest 50%, s.o 28 109,80 eurot. Nimetatud summalt tuleb maha arvestada 50% kostja

menetluskuludest tsiviilasjas nr 2-18-8372 summas 2902,50 eurot, Kindlustuse menetluskulude

summast 5950,35 eurot ja hageja kantud õigusabikuludest summas 360 eurot. Seega on

põhinõude suurus kokku 23 503,38 eurot.

18. Kuna kohus rahuldas põhivõlgnevuse nõude, kuulus rahuldamisele ka viivisenõue. Viivis

tuleb kostjalt välja mõista alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 29.07.2020 kuni

17.12.2020 Lepinguga kokku lepitud määras, s.o 0,1% päevas. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista viivis perioodi 29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest (142 päeva) määraga 0,1%

päevas summas 3337,46 eurot.

19. Samuti on hageja varaline kahjunõue 510 eurot põhjendatud. Hageja on kandnud kulusid

õigusabile enne hagi esitamist 510 euro ulatuses. Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad

järgnevatest toimingutest: Lepingust taganemise teatisega tutvumine 0,5 tundi summas 60

eurot; tsiviilasja nr 2-18-8372 materjalide läbivaatamine 1 tund 120 eurot ning vastuväite

2-20-18666

koostamine 2,75 tundi 330 eurot. Kohus pidas mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot. Kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on

põhjuslik seos.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

21. Kostja ei nõustu maakohtu järeldustega ja nende alusel langetatud otsusega. Kohus,

keskendudes üksnes kokkuleppe tekstile, on kitsendanud poolte kokkulepitu mõtet. Pooled on

ilmselgelt lepet allkirjastades pidanud silmas, et nõude loovutaja kinnitab nõude omandajale, et

ta ei varja ega moonuta mistahes nõude loovutamise aluseks olevaid asjaolusid ega jäta

esitamata nõude omandajale infot, mis võib antud olukorras omada tähtsust.

22. Hageja lõi kostjale pettekujutluse, et sõiduk oli pargitud tasulises valvega parklas ning

võimalikud puudused selgusid talle alles pärast kahjujuhtumi toimumist. Sellise info pinnal

järeldas kostja, et isegi kui vastavad puudused selgusid pärast kahjujuhtumit, ei saa seda

vastutust panna vedajale ja eksisteerib alus kindlustushüvitise saamiseks. Kohus on eksinud

sündmuse ja ajahetke määratlemisel, millega seostab kostja enda eksitusse viimist ja

vastaspoole vastutust. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hageja sai pärast kindlustusjuhtumi

toimumist teada, et parkla ei vasta tingimustele, vaid hoopis asjaolu, kas hageja pidi olema

teadlik puudustest enne sõiduki üleöö parkima jätmist valve ja piirdeta territooriumil ja kas

sellest kostjat enne Lepingu sõlmimist teavitati. Kostja on kogu menetluse kestel püüdnud

kohtule selgitada, et talle nõude loovutamise lepingu sõlmimise eel edastatud info kohaselt oli

hageja vedajana heauskne kolmas isik, kes parkis sõiduki talle teadaolevalt tasulisse valvega

parklasse ega pidanudki teadma võimalikest puudustest antud territooriumil või valvuri

hooletusest. Kostjat hoiti Lepingu sõlmimisel teadmises, et alles sündmuse järel selgus

vedajale, et valitud parkla ei vastanud ootustele. Kohtumenetluses tuvastatu kinnitas aga

vastupidist - hageja oli juba enne sõiduki parkimist teadlik kõigist puudustest, kuid seda kostjale

ei avaldanud. Seda asjaolu käsitleb kostja hageja poolt enda tahtliku eksitusse viimisena ja

hageja poolt pettuse teel lepingu sõlmimisena, eesmärgiga vähendada oma vastutust tekitatud

kahju eest 50% võrra.

23. Meelevaldne on kohtu järeldus viitega 01.02.2018 pretensioonile, nagu oleks hageja

kinnitanud, et ta oli teadlik puudustest juba enne sündmuse toimumist. Väär on kohtu seisukoht,

et

hageja

on

kinnitanud

pretensioonis

oma

vastutust

valvuri

tegevusetuse

ja

ebaprofessionaalsuse eest. Hageja on vaid selgitanud, et tema kui vedaja vastutus ei sõltu süü

olemasolust ning sellel alusel ei saa kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda. Vastupidiselt

kohtu poolt leitule on hageja 01.02.2018 pretensioon tuginenud kindlustusandjalt saadud infole

pärast sündmust ning selle info pinnal antud hinnangule valvuri tegevusele. Mistahes süü

omaksvõttu, puudustest teadmist enne põlengu toimumist viidatud tõend ei kinnita.

24. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks taganemisavaldus tulnud teha

hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päeval. Asjaolu, et hageja viis kostja tahtlikult eksitusse, saab

lugeda tõendatuks kohtuotsuse jõustumisest ning Riigikohtu varasema praktika kohaselt oleks

taganemiseavalduse tegemise tähtaeg saabunud mitte varem kui 6 kuu möödudes tsiviilasjas nr

2-18-8372 tehtud otsuse jõustumisest.

25. Kostja osundab täiendavalt, et ta on taganenud lepingust enne kohustuse täitmise tähtaja

saabumist, mis omakorda kinnitab taganemisavalduse esitamist selleks seaduses ettenähtud

2-20-18666

tähtaja jooksul. Kostja leiab, et kohtu poolt tuvastatud kuupäev (29.07.2020) ei vasta asjas

kogutud tõenditele. Vastavalt Lepingule kuulusid mahaarvamisele ka vastaspoole kulud

kohtumenetluses,

millised

kohus

kinnitas

kohtumäärusega.

Kohtukulude

suurust

kindlaksmäärav kohtumäärus jõustus ja kohtukulude suurus tuvastati lõplikult 21.10.2020,

mistõttu

tuleks

hageja

nõudest

täiendavalt

lahutada

eelnevas

kohtumenetluses

kindlaksmääratud vastaspoole menetluskulud ja lähtuda kohustuse täitmise aja määratlemisel

menetluskulude kindlaksmäärava kohtumääruse jõustumisajast 21.10.2020 (21.10.2020 + 14

pangapäeva).

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

28. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha 19.01.2022 hageja poolt esitatud

menetlusdokumendi osas. Hageja esitas 19.02.2022 seisukoha seoses kostja poolt kohtuistungil

esitatu osas. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetlusdokument tuleb jätta tähelepanuta.

Tegemist ei ole kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega, vaid täiendava sisulise

seisukohaga. 14.01.2022 toimunud kohtuistungil arutas ringkonnakohus asja lõpuni ja teatas

kohtuotsuse kuulutamise aja. Seega said pooled kohtuistungil esitada oma lõplikud seisukohad

ja vastuväited vastaspoole seisukohtadele. Pooltel ei olnud vastuväiteid asja arutamise

lõpetamiseks ning ringkonnakohus ei määranud istungil pooltele täiendavat tähtaega

seisukohtade või vastuväidete esitamiseks. Seega oli kohtuistungi lõppemise seisuga asi

lahendamiseks valmis. Samuti ei ole ringkonnakohus asja arutamist uuendanud. Sellest

tulenevalt ei ole pärast kohtuistungi lõppemist täiendavate seisukohtade esitamine enam

võimalik.

29. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu ning

lepingu lisa kokkuleppe. Lepingu alusel loovutas hageja kostjale nõudeõiguse Inges

Kindlustuse AS-i vastu summas 65 917,50 USD. Kostja väitel on ta hagejaga 03.04.2018

sõlmitud nõude loovutamise lepingust kehtivalt taganenud, kuna hageja on teadlikult varjanud

tema eest nõude loovutamise lepingu sõlmimisel asjaolu, et sõidukid ei olnud pargitud tasulisse

parklasse liiklusseaduse § 2 punkt 50 mõttes, territooriumil puudus osaliselt piire ja see oli

avatud juurdepääsuks kõrvalistele isikutele, puudus valvur ja videovalve süsteem ei olnud

töökorras. Lisaks märgib kostja, et isegi juhul, kui hageja oleks sellest ka kostjat teavitanud,

siis jättis ta teavitamata asjaolust, et hageja pidi neist puudustest juba enne parkimisele asumist

teadlik olema. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti materiaalõigust kohaldades

leidnud, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused puuduvad, hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks ja lisaks põhivõlgnevusele on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist hagis

märgitud ulatuses. Samuti ei ole maakohus rikkunud selliste järelduste tegemisel

menetlusnorme ja kohtuotsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid

ei korda. Samuti on maakohus õigesti rahuldanud hageja kahjunõude 510 euro suuruses

summas. Selles osas ei ole kostja maakohtu otsusele sisulisi etteheited teinud. Maakohtu otsuse

2-20-18666

põhjendusi on vajalik muuta aga osas, milles maakohus tuvastas ka lepingust taganemise

formaalsete eelduste puudumise. Ühtlasi vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

30. Kostja väitel ei ole maakohus mõistnud õigesti kostja vastuväiteid hagile. Tähtsust ei oma

kostja hinnangul asjaolu, kas hageja sai pärast kindlustusjuhtumi toimumist teada, et parkla ei

vasta tingimustele, vaid hoopis asjaolu, kas hageja pidi olema teadlik puudustest enne sõiduki

üleöö parkima jätmist valve ja piirdeta territooriumil ja kas sellest kostjat enne Lepingu

sõlmimist teavitati. Kostja etteheide maakohtule on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu.

Maakohus on neid asjaolusid arvesse võtnud ja otsust igakülgselt põhjendanud. Kostja ei nõustu

maakohtu hinnanguga 01.02.2018 hageja poolt Kindlustusele esitatud pretensioonile. Kostja

hinnangul on väär maakohtu seisukoht, et hageja on kinnitanud 01.02.2018 pretensioonis oma

vastutust valvuri tegevusetuse ja ebaprofessionaalsuse eest. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, kuna hageja sellekohane kinnitus 01.02.2018 pretensiooni eelviimases lõigus

siiski sisaldub. Hageja on selles pretensioonis kinnitanud kindlustusandjale enda vastutust

seoses parkla valvuri tegevusetusega (tl 69). Lisaks märgib kostja, et selles pretensioonis ei ole

hageja tunnistanud, et ta ei näidanud veoki parkimisel üles tavapärast hoolsust, vaid on viidanud

üksnes kõrgendatud hoolsuse puudumisele. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kolleegiumi

hinnangul viitab hageja 01.02.2018 Kindlustusele esitatud pretensioonis ka hageja

hoolsuskohustuse rikkumisele. Nii on sellest aru saanud ka Kindlustus, kes oma 09.02.2018

vastuses pretensioonile märgib, et „Kui pretensioonis esitatud väide peab paika, siis on Spitak

Krunk OÜ teadvalt ning pidevalt parkinud kaubaga vedukeid ebaturvalisse parklasse. Selline

teadlik ja järjepidev hinnalise kaubaga veoki (põlengu korral viibis parklas 3 ühesugust Spitak

Krunk OÜ poolt veetavat koormat, st kauba kogumaksumus oli ca 195 000 USD) ebaturvalisse

parklasse jätmine on kvalifitseeritav raske hooletusena, millisel juhul on kindlustuse

tüüptingimuste kohaselt kindlustusandjal õigus väljamakstavat hüvitist vähendada või keelduda

hüvitise väljamaksmisest.“ (tl 71-72). Käesolevas asjas on oluline, kuidas kostja hageja

hoolsuskohustuse täitmisest aru sai ja millise teadmisega 03.04.2018 nõude loovutamise

lepingu sõlmis. Kostja on 30.04.2018, seega pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist,

esitanud Kindlustusele omapoolse pretensiooni, milles palub kahjuhüvitis tasuda ja mille

punktis 2.6 viitab kostja sellele, et 01.02.2018 pretensioonis on vedaja (hageja) väljendanud

sõnaselgelt, et ei ole hoolsuskohustust täitnud ja on valinud parkimiseks parkla, millele tal on

tõsiseid etteheiteid selle turvalisuse osas (tl 73-75). Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja

30.04.2018 pretensiooni ja 01.02.2018 pretensiooni sisu ning Kindlustuse vastust 01.02.2018

pretensioonile, pidi kostja Lepingu sõlmimisel olema teadlik sellest, et hageja käitumine

18.12.2017 veoki koos kaubaga parkimisel aadressil Joala 25c, Narva ei pruukinud olla vedaja

hoolsuskohustusega kooskõlas (s.o teadlikult veoki koos kaubaga parkimine parklasse, mida ei

saa pidada turvaliseks).

31. Lepingu p 3 kohaselt annab nõude loovutaja nõude omandajale üle kõik nõuet ja õigusi

tõendavad dokumendid ning punktis 4 kinnitab nõude loovutaja, et tema poolt omandajale üle

antav dokumentatsioon on täielik ja tõene (tl 8-9). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis

Lepingu sõlmimisel kostjale üle hageja 01.02.2018 pretensiooni Kindlustusele, poolte

omavahelise meilivahetuse ja Kindlustuse 09.02.2018 vastuse hagejale. Seega oli kostjal

võimalik hageja poolt üle antud dokumentatsiooniga enne Lepingu sõlmimist tutvuda ja

vajadusel nõuda juurde täiendavaid andmeid kindlustusjuhtumi kohta. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud kostjale veel täiendavalt omal algatusel esitama

andmeid selle kohta, et hageja ei olnud parkimisel täitnud vedaja hoolsuskohustust. Arvestades

kostja teadmist parkimise asjaoludest (vt eelnevat punkti 30) ja seda, et kostja otsustas selle

informatsiooni pinnalt hagejaga lepingu sõlmimise, ei ole kostja väide põhjendatud ning hageja

poolset lepingu rikkumist antud juhul järeldada ei saa. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kostja

väide, et hageja lõi kostjale pettekujutluse, et sõiduk oli pargitud tasulises valvega parklas ning

2-20-18666

võimalikud puudused parkla turvalisuse osas selgusid talle alles pärast kahjujuhtumi toimumist.

Arvestades eeltoodud asjaolusid ei saanud see, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud

isikud, olla enam selliseks asjaoluks, millest järeldada kostja petmist või pooltevahelise lepingu

rikkumist.

32. Lisaks viitab hageja ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult sellele, et hagejal puudus

motiiv kostjat petta või lepingut rikkuda. Kostja sõlmis hagejaga lepingu ja omandas nõude

Kindlustuse vastu tingimusel, et kui kohus ei mõista Kindlustuselt välja hüvitist, kohustub

kostja vastava kohtulahendi jõustumisest kandma hagejale 14 pangapäeva jooksul üle 50%

hageja poolt kostjale 10.01.2018 tasutud kaubakahju summast 65 917,50 USD, millest on kostja

eelnevalt maha arvestanud hageja osa lisakulutustest. Selliselt võtsid mõlemad pooled endale

riski kohtuvaidluse ebaõnnestumise eest. Seejuures on oluline, et kohtuvaidluse õnnestumise

korral oleks hageja saanud tagasi kogu summa. Lepingu lisa 1 punkti 2 kohaselt oli nõude

omandaja kohustatud kõik Kindlustuselt saadavad summad üle kandma nõude loovutajale (tl

10). Seega oli hagejal huvi, et saada Kindlustuselt võimalikult suures ulatuses hüvitist. Sellises

olukorras on põhjendamatud kostja väited tema tahtlikust eksitamisest hageja poolt. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et Lepingu lisa 1 punkti 7 kohaselt oli kostja otsustada, kas ta läheb

Kindlustuse vastu kohtusse või mitte. Hagejalt saadud dokumentatsiooni põhjal pidi kostja aru

saama, et kohtuvaidlus ei pruugi edukalt lõppeda. Kostja otsustas esitada hagi ja sellise riski

võtmist ei saa seega kostja hagejale ette heita.

33. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et lepingust taganemise formaalsed

eeldused ei ole täidetud, kuna kostja taganemisavaldus on tehtud hilinemisega. Kostja väitel sai

ta pettuse aluseks olevatest asjaoludest teada alles jõustunud kohtuotsusest ning kostja poleks

seega saanud enne 09.07.2020 taganemisavaldust esitada. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.

Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata. Selles

otsuses olid põhjendustena esile toodud need asjaolud, millele kostja oma taganemisavalduses

tugineb. Samuti olid need asjaolud enne otsuse tegemist kohtumenetluses poolte vahel arutusel.

Seega pidi kostja juba tsiviilasja nr 2-18-8372 menetluse ajal või hiljemalt otsuse kättesaamisel

saama teada asjaoludest, mis kostja väitel annaksid aluse lepingust taganeda. Kohtuotsuse

jõustumine ei oma kostja teadmise seisukohast tähtsust. Seega tuvastas maakohus õigesti

ajahetke, mil kostja oleks pidanud väidetavast lepingu rikkumisest või pettusest teada saama.

34. Lepingust taganema õigustatud lepingupool kaotab VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi õiguse

lepingust taganeda, kui ta ei esita taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Riigikohus on varem leidnud,

et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus

(vt Riigikohtu 17.12.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 16). Maakohus on praegusel

juhul diskretsiooni piire ületanud, kui leidis, et mõistlik aeg lepingust taganemiseks on kostja

taganemisavalduse esitamise ajaks möödunud. Kostja tugineb lepingust taganemise alusena

ühest küljest sellele, et hageja on lepingut rikkunud, jättes kostja teavitamata olulistest

asjaoludest ning teisalt tugineb kostja hageja poolsele kostja petmisele. Riigikohus on

selgitanud, et lepingust taganemise mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses ei saa olla

vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg TsÜS § 99

lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest

teadasaamisest. See kehtib siiski juhul, mil mõlema kujundusõiguse teostamise eeldused on

põhimõtteliselt täidetud, st lepingupoolel on õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab

selle (vt Riigikohtu 27.05.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 13). Antud juhul on kostja

tuginenud nii lepingu rikkumisele kui ka pettusele ning nende esinemise korral saanuks kostja

valida, kumma kujundusõiguse ta teostada kavatseb. Selliseks valikuõiguse teostamise ajaks

saanuks antud juhul lähtudes Riigikohtu seisukohast pidada kuute kuud, mistõttu ei olnud

2-20-18666

taganemisavalduse esitamise ajaks, s.o 07.10.2020, lepingust taganemise mõistlik aeg

möödunud. Küll aga ei mõjuta selles osas maakohtu poolne materiaalõiguse ebaõige

kohaldamine ja kaalutlusõiguse rikkumine maakohtu otsuse lõppjärelduse õigsust, kuna

lepingust taganemise materiaalsed eeldused puuduvad.

35. Kostja leiab, et kohtu poolt tuvastatud kostja kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäev

(29.07.2020) ei vasta asjas kogutud tõenditele. Kostja leiab, et vastavalt Lepingule kuulusid

mahaarvamisele ka vastaspoole kulud kohtumenetluses, millised kohus kinnitas alles

05.10.2020 kohtumäärusega, mis jõustus 21.10.2020. Ringkonnakohus nõustub kostja

kohustuse sissenõutavaks muutumise osas maakohtuga ja maakohtu otsuses toodud

põhjendustega, neid siinkohal kordamata. Lepingu lisa 1 punktis 8 leppisid pooled kokku, et

kaubakahju summast, s.o 65 917,50 USA dollarist kuulub 50% nõude loovutajale tasumisele

kohtulahendi jõustumisest alates 14 pangapäeva jooksul (tl 10-11). Maakohus leidis õigesti, et

kohtulahendina tuleb mõista põhilahendit, mitte menetluskulude kindlaksmääramise määrust.

Lisaks ei ole Lepingu lisas 1 pooled kokku leppinud, et Lisa 1 punktis 8 märgitud summast

kuuluksid mahaarvamisele menetluskulud, millised on maakohus kindlaks määranud. Seega

olid hagejal õigus kostjalt Lepingu lisa 1 punktide 5 ja 8 alusel kohustuse täitmist koheselt

pärast põhiasjas tehtud lahendi jõustumist, millele oli juurde arvestatud 14 pangapäeva. Pooled

ei vaidle, et Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-8372 jõustus 09.07.2020 ja 14

pangapäeva alates sellest kuupäevast on 29.07.2020. Tulenevalt eeltoodust on seega kostja

kohustus muutunud sissenõutavaks 29.07.2020.

36. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm