3-21-2957/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-2957 Määruse kuupäev

18. veebruar 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Rael-Adiina Orassoni (Orasson) kaebus RESOLUTSIOON Tagastada Rael-Adiina Orassoni kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 22. detsembril 2021 Rael-Adiina Orassoni kaebus, milles kaebaja palus läbi vaadata tema olukorra ajalugu ning Lasva külanõukogu käitumine 1988. aastal. Kaebaja selgitas, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva maakonnakomisjoni 30. aprilli otsusega nr 2259 tunnistati omandireformi objektiks Veriora vallas Koolma külas asuv endine Sildekurmu A-41 maaüksus ning õigustatud subjetideks kaebaja ja Adele-Hildegard Orason võrdsetes mõttelistes osades. Kaebaja püstitas mh küsimuse – kui palju maad jäi Võru rajooni alla ja palju anti ära Jaan Sõrmusele sellest massiivist Rebase talusse?

J. Sõrmusele tehti head Pauli tütarde arvelt ning ülekohtu tegijad olid Eesti omad inimesed. Kaebaja esitas 1988. aastal kolhoosi avalduse mitte anda Sildekurmu krunti võõrastele talu tegemiseks ning see avaldus viidi Lasva külanõukogusse. Kaebaja soovis pisikest talu ning Lasva külanõukogu koosolekul lubati seda asja vaadata. Selle peale anti Sõrmusele Võru rajooni poole pealt ära korralik raielank. Kaebaja võttis Veriora valla poolt määratud maamõõtjad ja maamõõtja mõõtis ka kolmnurga Võru poole pealt. Tegemist oli maatükiga, mille Lasva külanõukogu nn tagastas alles 4. aprillil 2002 peale maamõõtmist (kinnistuks 38901:001:0046). Samas kuulub see maatükk kaebajale tagastatud Sildekurmu A-41 (87901:004:0034) juurde. Kaebaja leiab, et temaga on käitutud ülekohtuselt ja alandavalt ning sellest tulenevalt esitab mh küsimused, kuhu jäi kaebaja 1988. a avaldus ning miks ei antud kaebajale talu tegemiseks isale kuulunud Sildekurmu osa.

2. Tallinna Halduskohus andis 22. detsembri 2021. a määrusega R.-A. Orassoni kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse

26. jaanuaril 2022.

3. Tartu Halduskohus jättis 2. veebruari 2022. a määrusega R.-A. Orassoni kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva arvates määruse kättesaamisest.

4. R.-A. Orasson esitas 17. veebruaril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et esitas omal ajal nii Põlva kui ka Võru maakonnakomisjonile dokumendid omandi kohta ning vaidlusaluseks krundiks kujunes Võru rajooni pool. Et selgust saada võttis kaebaja maamõõtja. Piiriprotokoll koostati 24. mail 2000 tagastatava Sildekurmu katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta. Mõõdeti ainult seda, mis neile sai. Kuna maamõõtjale anti ka Võru rajooni poolne kaart, siis nad panid piiripostid ka selle kolmnurga tükile, mille hiljem Lasva vald

16. aprillil 2002 kaebajale tagastas. Maamõõtja arvutas kogu tüki pooleks ja nii saigi paika kompensatsiooni määramine 2002. aastal. Lisaks andis kaebaja avalduse talu tegemiseks oma isale kuuluvale Sildekurmu A-41 maale, mis kadus ära. Kaebaja soovib teada, miks ei antud talle isale kuulunud maad. Kaebaja arvates on kompensatsiooni vastuvõtmine isa au ja väärikuse reetmine ning kaebaja vaba tahe ei maksnud midagi. Kaebaja ei võta mingil juhul kompensatsiooni vastu. Et kaebaja kohtule kõigest sellest kirjutab, saab kaebaja oma südame rahule, kuid võitleb edasi teist moodi.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2022. a määrusega jäeti R.-A. Orassoni kaebus käiguta ning kohustati teda 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o: 1) esitama kohtule selge kaebuse nõude, et kohtule oleks arusaadav, millist haldusorgani haldusakti või toimingut kaebaja vaidlustab ning mida kaebaja nõuab; 2) märkima, kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist või toimingust; 3) kui kaebaja soovib esitada tuvastamisnõude, siis põhjendama tuvastamiskaebuse esitamise vajadust; 4) kui kaebaja esitab nõude, mille kaebetähtaeg on ületatud, siis esitama kaebetähtaja ennistamise taotluse koos põhjendustega, miks ei saanud kaebaja kaebust esitada tähtaegselt; 5) esitama kohtule allkirjastatud vastuse.

7. Kaebaja sai 2. veebruari 2022. a määruse kätte 7. veebruaril 2022. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema 8. veebruaril 2022 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli seega

17. veebruar 2022.

8. Vaatamata sellele, et kaebaja esitas 17. veebruaril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, ei vasta kohtu hinnangul R.-A. Orassoni kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kaebaja ei ole jätkuvalt nõuetekohaselt välja toonud kaebuse nõuet vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-s 5 sätestatule ega vaidlusalust toimingut või haldusakti vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 6. Samuti ei ole kaebaja teatanud, millal ta sai vaidlustatud haldusaktist või toimingust teada (HKMS § 38 lg 1 p 9).

9. Kohus selgitab, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama, samuti ei saa kohus seda teha puuduste kõrvaldamise avalduse lisadena esitatud dokumentide pinnalt. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Lisaks on vaidlusalustest haldusaktist või toimingust teadasaamise hetk oluline selleks, et kohus saaks anda hinnangu kaebuse tähtaegsusele ning kaebetähtaja möödalaskmisel nõuda kaebajalt kaebetähtaja ennistamise taotlust ja tähtaja möödalaskmise põhjuseid.

10. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et puuduste kõrvaldamise avaldusest võib mõista, et kaebaja on oma eesmärgi saavutanud juba sellega, kui on saanud kohtule oma olukorda kirjeldada, ei pea kohus vajalikuks esitatud kaebust teistkordselt käiguta jätta ning tagastab R.-A. Orassoni kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik