2-20-19024/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-19024

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

Elektrilevi OÜ hagi Sales OÜ vastu lepingu täitmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline

esindajad

esindaja Sandra Velbri

Kostja: Sales OÜ (registrikood 14276881), seaduslik esindaja

E H

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Kohustada Sales OÜ-d võimaldama Elektrilevi OÜ esindajatele esimesel võimalusel,

kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest,

takistusteta juurdepääs aadressil Xxxx asuvale elektrienergia mõõtesüsteemile, et

fikseerida mõõteseadme (elektriarvesti) näit ja seisukord, vahetada kohtloetav

mõõteseade ja paigaldada kaugloetav mõõteseade ja seadmekilp eelnimetatud

kinnisasjal õues olevale Elektrilevi OÜ mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6 vastavalt

käesolevale otsusele lisatud võrgujoonisele.

3. Käesolevale otsusele lisatud võrgujoonis on selle lahutamatu lisa.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud Sales OÜ kanda.

5. Määrata Elektrilevi OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1050 eurot ja mõista see

Sales OÜ-lt Elektrilevi OÜ kasuks välja.

6. Mõista Sales OÜ-lt Elektrilevi OÜ kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt

Elektrilevi OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Elektrilevi OÜ esitas 23.12.2020 Harju Maakohtule hagi Sales OÜ vastu, milles palub

kohustada kostjat võimaldama hageja esindajatele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui

30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest takistusteta juurdepääs aadressil Xxxx

asuvale elektrienergia mõõtesüsteemile, et fikseerida mõõteseadme (elektriarvesti) näit ja

seisukord, vahetada kohtloetav mõõteseade ja paigaldada kaugloetav mõõteseade ja

seadmekilp eelnimetatud kinnisasjal õues olevale hageja mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6

(25.01.2021 ja 27.01.2022 täpsustatud sõnastuses). Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja jaotusvõrguettevõtja ja osutab klientidele võrguteenuseid

tegevusloas sätestatud teeninduspiirkonnas. Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2017

võrgulepingu nr xxxx, mille alusel osutab hageja kostjale võrguteenust tarbimiskohas Xxxx.

Tarbimiskohas mõõdetakse elektrienergiat kohtloetava arvestiga, mis asub kostja eluruumis

sees ja millele hagejal ei ole ligipääsu.

3. Hagejal on tulenevalt elektrituruseadusest (ELTS) ja Vabariigi Valitsuse 14.02.2019

määrusega nr 10 kehtestatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjast tulenev kohustus

vahetada kohtloetav arvesti kaugloetava arvesti vastu ja mõõta turuosalise tarbitud

aktiivenergiat kauglugemisseadmega. Alates 01.01.2017 peavad kõik mõõtesüsteemid

võimaldama mõõta aktiivenergiat kauglugemisseadmega. Võrgulepingu punkti 1 kohaselt on

võrgulepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel

kuni 63A. Tüüptingimuste p 6.2 alusel mõõdab hageja tarbitud ja/või võrku antud kogused

kaugloetava arvestiga.

4. Hageja on korduvalt (märtsis, mais, juunis ja novembris 2020) palunud kostjalt ligipääsu

kohtloetava arvesti vahetamiseks kaugloetava arvesti vastu, kuid kostja ei ole ligipääsu

taganud. Hagejal oli viimati juurdepääs tarbimiskohas asuvale mõõteseadmele 27.01.2014,

mil võeti arvesti kontrollnäit. Kostja esitas arvesti näidu hagejale viimati 04.01.2019.

Seetõttu koostatakse kostjale arved prognoosnäitude alusel. Kostjal on hageja ees

võrguteenuse kasutamise eest võlg, mistõttu hageja katkestas võrguühenduse. Kostja

taaspingestas liini omavoliliselt. Hageja tuvastas 15.03.2020, et alajaama lukk on lõhutud ja

liin pingestatud.

5. Hagejal ei ole võimalik võrgulepingu rikkumise tõttu kostjat võrguühendusest katkestada,

kuna võrk on tarbimiskoha juures ehitatud selliselt, et katkestada saab terve liini. Õhuliiniga

on aga vaja tagada võrguühendus ka liinil asuvale teisele tarbijale. Seetõttu palub hageja

kaugloetava mõõteseadme ja liitumiskilbi paigaldamiseks juurdepääsu ka tarbimiskohas õues

olevale mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6.

6. Võrgulepingu tüüptingimuste p 4.7 kohaselt kohustub tarbija tagama 14 päeva jooksul

asjakohase teate edastamisest ligipääsu kõikidele hageja elektripaigaldamistele, sh

mõõtesüsteemidele nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks.

Tüüptingimuste p 4.2 kohaselt korraldab võrguettevõtja vastavalt ettenähtud sagedusele

mõõtesüsteemi

perioodilise

teenindamise

(sh

kontrolli,

vahetuse

või

taatluse).

Mõõtesüsteemi teenindamine hõlmab seega ka arvesti vahetust. Ligipääsu tagamata jätmine

on tüüptingimuste p 5.3.5 kohaselt oluline rikkumine. Jättes arvesti näidu iga kuu viimasel

päeval fikseerimata ja edastamata, on kostja rikkunud ka tüüptingimuste p 6.4. Hagejal on

tüüptingimuste p 11.9 kohaselt õigus ligipääsu mitte tagamisel mõõtesüsteemi asukohta

muuta. Tüüptingimuste p 3.3 kohaselt määrab võrguühenduse läbilaskevõime,

läbilaskevõimet määrava kaitseseadme ja mõõtepunkti asukohad võrguettevõtja. Seega on

hagejal õigus paigaldada kaugloetav mõõteseade ja liitumiskilp tarbimiskohas õues olevale

mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kostjal ei ole võimalik hageja nõudeid täita. Kostja ei ole kinnisasja omanik ja tal ei ole

õigust lubada kinnistule ligipääsu. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal sellised õigused on.

Õige ei ole väide, et tegemist on kostja eluruumis asuva elektriarvestiga. Kostja on juriidiline

isik.

9. Hageja ei ole tõendanud et kinnistul asuvad hagejale kuuluvad elektripaigaldised. Kostja ei

ole võrgulepingut rikkunud. Kostja keeldumine kaugloetava arvesti paigaldamisest on

põhjendatud. Hageja ei ole täpsustanud, millist kauglugemisseadet soovitakse paigaldada ja

millised on selle omadused. Kostja ei pea aktsepteerima ükskõik millist seadet ja peab saama

seadme omadusi valida. Hagejal oleks kaugloetava seadmega võimalik tarbimiskohtade järgi

isikuid profileerida ja omandada minutilise täpsusega ülevaadet sellest, millal keegi endale

saiakesi ahjus küpsetab ja/või elektripirni sisse lülitab. Need on elektrienergia tarbimiseks

ebavajalikud võimalused. Selge regulatsioon selle kohta, kuidas hageja kogutud andmeid

töötleb või kellel on neile ligipääs või kuidas on tarbijal endal võimalik saada ülevaadet selle

kohta, kes ja kuidas neid andmeid kasutab ja mis otstarbel. Kaugloetava arvesti probleem on

ka suur turvarisk. Mobiilivõrgule omab ligipääsu sisuliselt ükskõik kes ja saab katkestada

kogu tarbimiskoha vooluvarustuse, sh lülitada välja valveseadmeid. Seadusest tulenevalt

peavad aga arvestid olema kaugloetavad üksnes voolu tarbimise osas. Näidu edastamine võib

toimuda vaid korra kalendrikuus ja ei pea toimuma minutilise täpsusega iga päev.

Elektriühenduse katkestamine võib toimuda ka lokaalselt, see ei peaks toimuma mobiilside

kaudu.

10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 29 lg 5 tulenev kohustus, et mõõtmine peab

toimuma kauglugemisseadmega, on sisutühi ja õigustühine. Kohustuse rikkumisele ei järgne

võrguettevõtte jaoks sanktsioone. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik asuda rakendama

kohustust ilma selle rikkumisele järgnema pidava sanktsioonita. Täidesaatval ja kohtuvõimul

ei ole sisuliselt võimalik kohustuse täitmist nõuda. Säte on vastuolus põhiseaduse §-ga 14.

11. Hageja soov paigaldada lüliti mastile nr 6 on põhjendamata. Tarbimiskohas on

lüliti/kaitse olemas. See paikneb alajaamas juba aastakümneid ning toimib.

12. Hageja tegeleb ka muude arusaamatute ja ebaseaduslike tegevustega. Hageja kasutab

oma ressursse arusaamatult ja ebasihipäraselt ning sisuliselt omavolitseb. Tegemist on täiesti

kontrollimatu ettevõttega, kes vilistab seadustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Menetluskulud jäävad sellest tulenevalt kostja kanda.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS

§ 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1

järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste

asjaoludega, millele pool on viidanud (Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 11).

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab

otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus,

mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

15. Hageja nõuab kostjalt käesolevas asjas pooltevahelisest lepingust tuleneva kohustuse

täitmist, nimelt palub hageja kohustada kostjat võimaldama hageja esindajatele esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest,

takistusteta juurdepääs aadressil Xxxx (edaspidi tarbimiskoht) asuvale

elektrienergia mõõtesüsteemile,

et

fikseerida

mõõteseadme

(elektriarvesti) näit ja seisukord, vahetada kohtloetav mõõteseade ja paigaldada kaugloetav

mõõteseade ja seadmekilp eelnimetatud kinnisasjal õues olevale hageja mastile nr 9 ja lüliti

mastile nr 6. Hageja täpsustas 27.01.2022 menetlusdokumendis, et ei soovi ümber paigutada

liitumiskilpi, vaid soovib paigutada mastile nr 9 mõõteseadme koos seda ümbritseva kilbiga.

16. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 alusel,

mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja

nõuda temalt kohustuse täitmist. Hagi rahuldamiseks tuleb seega kindlaks teha, et kostjal on

hageja ees kohustus, mida ta on rikkunud.

17. Hageja on jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lg 3 tähenduses. Kostja

sõlmis hagejaga 12.12.2017 ostjana võrgulepingu nr xxxx (dtl 10 –11), mille alusel osutab

hageja võrguteenust vaidlusaluses tarbimiskohas aadressiga Sillaotsa, Pajupea küla, Rae

vald, Harju maakond. Võrgulepingu üldsätete p 1 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks

Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (dtl 27 – 35).

18. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et kostja rikub tüüptingimuste p 4.7, kuna ei

võimalda hagejale kaugloetava elektriarvesti paigaldamiseks ligipääsu kinnisasjale. Tarbitud

aktiivenergia

mõõtmine

kauglugemisseadmega

on

aga

võrguettevõtja

kohustus.

Tüüptingimuste p 4.7 kohaselt peab ostja 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest

tagama ligipääsu kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele (sh mõõtesüsteemidele,

kaitseseadmetele ja mõõtmata voolu ahelatele) nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi

näitude fikseerimiseks. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et elektripaigaldised

kuuluksid temale, Samuti, et tal ei ole õigust tagada hagejale ligipääsu, kuna ta ei ole

kinnisasja omanik. Kostja ei nõustu ka kaugloetava seadme paigaldamisega. Kohus kostjaga

ei nõustu.

19. Elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt peab võrguettevõtja osutama oma

teeninduspiirkonnas mh tarbijale võrguteenuseid, sh tagama õigusakti nõuete kohase

mõõteseadme

paigaldamise

tema

võrgus

edastatud

elektrienergia

koguste

kindlaksmääramiseks ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise. ELTS § 67 lg 1 kohaselt

peab võrguettevõtja tagama tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse

kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud

tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse

osutamise lepinguga. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja (Vabariigi Valitsuse

14.02.2019 määrus nr 10) § 29 lg 5 kohaselt peab võrguettevõtja mõõtma elektrienergia

tarbimist kauglugemisseadmega. Selle kohustuse täitmine on kajastatud pooltevahelisele

lepingule kohalduvate tüüptingimuste punktis 6.2, mille kohaselt mõõdab hageja tarbitud

elektri koguseid kaugloetava arvestiga. Võrguteenuse tüüptingimuste p 4.2 kohaselt peab

võrguettevõtja tagama temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldama

vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sh kontrolli vahetuse või

taatluse). Võrgueeskirja § 2 lg 2 p 2 kohaselt on mõõtesüsteem mõõtevahendite ja

lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia

parameetrite määramiseks. Pooltevahelise lepingu tüüptingimuste p 2.1.12 kohaselt loetakse

nõuetekohaseks mõõtesüsteemiks võrguettevõtja poolt paigaldatud mõõtesüsteem, mis

vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ja võrguettevõtja poolt kehtestatud ning

avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele. Mõõtesüsteem on nõuetekohane, kui seda

ei ole rikutud või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul

viisil, sh on mõõteseadmel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase ja

võrguettevõtja plommid, kaasa arvatud mõõtmata voolu ahela plommid. Vähemalt ühe

eelnimetatud tingimuse puudumisel loetakse, et mõõtesüsteem ei ole nõuetekohane.

20. Eeltoodust tulenevalt on hagejal võrguettevõtjana seadusest ja lepingust tulenev

kohustus tagada kostjale võrguteenuse osutamine ja osutatud teenuse mõõtmine

nõuetekohase mõtesüsteemi abil, kaugloetava mõõteseadme vahendusel, sh on hagejal

kohustus tagada sellise mõõteseadme paigaldamine ja nõuetekohasus. Sellele kohustusele

vastab ka tüüptingimuste p 6.2. Pooled ei ole käesolevas asjas vaielnud selle üle, et kostja

tarbimiskohas ei ole kaugloetavat mõõtearvestit. Seega ei ole mõõteseade kooskõlas seaduse

ega pooltevahelise lepinguga. Hagejal on seega seadusest ja võrgueeskirjast tulenev kohustus

ning tüüptingimustest tulenev õigus kaugloetav mõõteseade kostja tarbimiskohta paigaldada.

Hageja pöördus kostja poole sooviga leppida kokku kaugloetava mõõteseadme paigaldamine

26.03.2020 (dtl 12), 22.05.2020 (dtl 15) ja 09.06.2020 (dtl 17), kuid kostja ei ole hagejale

ligipääsu taganud ega võimaldanud seetõttu ka seadme paigaldamist. Kostja ei ole käesolevas

menetluses vastupidist väitnud.

21. Samas on kostjal tüüptingimuste punktist 4.7 tulenev kohustus tagada hagejale ligipääs

kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele. ELTS § 3 p 9 kohaselt on elektripaigaldis

elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või

tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Seega

on kostjal kohustus tagada hagejale ligipääs ka seadmetele, mis on vajalikud mh selleks, et

mõõta kostja tarbitavat elektrienergiat. Tüüptingimuste p 5.3.5 kohaselt loetakse

võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks 14 päeva jooksul asjakohase

teate

edastamisest

võrguettevõtja

elektripaigaldistele,

sh

kaitseseadmetele,

mõõtesüsteemidele ja mõõtmata voolu ahelatele ligipääsu tagamata jätmine või nende

asukoha muutmise mitte lubamine oluliseks lepingurikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt on

kostja rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on õigus nõuda kohustuse

täitmist, sh on hagejal õigus saada juurdepääs tarbimiskohas asuvale elektrienergia

mõõtesüsteemile, et fikseerida mõõteseadme

(elektriarvesti) näit ja seisukord.

22. Tüüptingimuste p 4.2 kohaselt korraldab võrguettevõtja vastavalt ettenähtud sagedusele

mõõtesüsteemi perioodilise teenindamise (sh kontrolli, vahetuse või taatluse). Mõõteseadme

kontrollimise ja näitude fikseerimise vajadust kinnitab asjaolu, et kostja ei ole hagejale

tarbimise andmeid edastanud, kuigi tal kohtloetava mõõteseadme puhul selline kohustus on

(tüüptingimuste p 6.3). Hagejal on mõõteandmete puudumise tõttu olnud võimalik esitada

kostjale üksnes prognoosarveid. Kostjale esitatud arvete kohaselt sisaldavad näidud vaid

prognoositud koguseid (dtl 21 ja 24). Nendele asjaoludele kostja ise vastu ei vaidle.

Mõõteseadme näidu ja seisukorra fikseerimine on aga vajalik, et hageja saaks täita kohustust

tagada nõuetekohane mõõtesüsteem ja määrata kindlaks tarbitud elektrienergia kogus.

23. Kostja vaidleb mõõteseadmele ligipääsu tagamisele vastu põhjendusega, et ta ei ole

kinnisasja, kus mõõteseade asub, omanik ega saa seetõttu hagejale ligipääsu tagada.

Iseenesest on õige, et kostja ei ole kinnisasja omanik. Kinnistusraamatu andmetel on

tarbimiskoha omanikud E H ja L K (dtl 81). Kohus leiab aga, et nimetatu ei oma asja

lahendamisel tähtsust. Käesolevas asjas on vaidluse all kohustused, mis tulenevad hageja ja

kostja vahel sõlmitud võrgulepingust nr xxxx. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on hagejal õigus nõuda lepingust tulenevate

kohustuste täitmist lepingupoolelt, s.o kostjalt, mitte kinnisasja omanikult, kellega hagejal

õigussuhet ei ole ja kostjal on samal ajal kohustus tagada võrgulepingust tulenevate

kohustuste täitmine. Kostja ja kolmandate isikute vahelised suhted ei mõjuta hageja lepingust

tulenevaid õigusi ega kostja kohustusi hageja suhtes. Igal juhul ei ole õige kostja väide

ligipääsu tagamise võimatuse kohta. Üks kinnisasja omanikest on E H, kes on samal ajal ka

kostja osanik ja juhatuse liige (dtl 90), lisaks nähtub äriregistrist, et kostja asukoht on samas,

vaidlusaluses tarbimiskohas (dtl 146). Seega on kostjal tegelikult olemas ligipääs

tarbimiskohale.

24. Kostja leiab ka, et hageja ei ole tõendanud, et elektripaigaldis kuuluks temale. Kohus

sellega ei nõustu. Ülal kirjeldatud ELTS § 67 lg 1 ja tüüptingimuste p 2.1.12 kohaselt peab

hageja võrguettevõtjana tagama õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise, selle

hooldamise ja mõõteandmete kogumise. Selleks on tüüptingimustes ette nähtud, et

mõõteseadme paigaldab ja sellel on taatlus- ja valmistajatehase ning võrguettevõtja

plommid. Nende tingimuste mittetäitmisel ei oleks mõõtesüsteem nõuetekohane. Hageja

esitatud tõendite kohaselt ongi tema infosüsteemis registreeritud, et tarbimiskohas asub

ühetariifne mõõteseade Standard Electricity Meter, 0001277503, kehtiv alates 19.04.2002

(dtl 90). Kostja väidab oma 27.01.2022 menetlusdokumendis, et praegu tarbimiskohas asuv

mõõteseade paigaldati 2002.a ja see kuulub hoone omanikule, kuid ei ole oma väiteid

hoolimata kohtu selgitustest tõendanud. Kohus selgitas, et hagimenetluses peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1).

Isegi, kui kostja või kinnisasja omanik on mõõtesüsteemi rikkunud (tüüptingimuste p 2.1.12),

st paigaldanud sinna muu seadme ja eemaldanud võrguettevõtja seadme ja plommid, ei väära

see hageja õigust (ja kohustust) fikseerida mõõtesüsteemi nõuetekohasus, sh mõõteseadme

seisukord ja fikseerida tarbitud elektrienergia kogus ning paigaldada tarbimiskohta

nõuetekohane kaugloetav arvesti. Kohus pöörab kostja tähelepanu ka sellele, et hageja ei

esitanud hagi mõõteseadme väljanõudmiseks omandiõiguse alusel. Kuigi õige on kostja viide

sellele, et võrgulepingu kohaselt asub tarbimiskohas ostja mõõtekilp, ei puutu nimetatu

käesolevasse vaidlusesse. Hageja soovib paigaldada ise uue seadmekilbi teise asukohta.

Hageja ei soovinud võtta ära ostja mõõtekilpi.

25. Samuti vaidleb kostja vastu hageja nõudele paigaldada tarbimiskohta senise kohtloetava

arvesti asemel kaugloetav arvesti. Kostja leiab nimelt, et hagejal oleks kaugloetava seadmega

võimalik tarbimiskohtade järgi isikuid profileerida ja omandada minutilise täpsusega

ülevaadet sellest, millal keegi endale saiakesi ahjus küpsetab ja/või elektripirni sisse lülitab.

Kostja heidab ette ka seda, et talle ei ole teada, kuidas hageja kogutud andmeid töötleb või

kellel on neile ligipääs või kuidas on tarbijal endal võimalik saada ülevaadet selle kohta, kes

ja kuidas neid andmeid kasutab ja mis otstarbel. Lisaks leiab kostja, et kaugloetava arvesti

probleem on suur turvarisk. Kohus leiab, et kostja väited on hüpoteetilised.

26. Mõõteseade on elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja

tariifilülitusseadmed (ELTS § 3 p 16). Kauglugemisseade on mõõteseade, mis

kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid

automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata (ELTS § 3 p 12). Kaugloetava

mõõteseadme mõiste on avatud ka pooltevahelise lepingu tüüptingimuste punktis 2.1.6, mille

kohaselt on kaugloetav mõõteseade mõõteseade, mis salvestab elektrienergia koguste

andmed ja edastab need regulaarselt võrguettevõtjale. Kaugloetava seadme puhul edastatakse

andmeid selle kohta, kui suur on kumulatiivselt tarbitud või võrku antud elektrienergia kogus

(mõõteseadme näit, tüüptingimuste p 2.1.10). Kaugloetavat mõõteseadet kasutatakse seega

seaduse alusel ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. See salvestab ja edastab

võrguettevõtjale tarbitud elektrienergia koguste andmed, mis on vajalik võrguettevõtja

kohustuste täitmiseks. Seadusest ega pooltevahelisest lepingust ei tulene kostjale õigust

keelduda kaugloetava seadme paigaldamisest ega ligipääsu tagamisest põhjendusega, et

kostja arvab, et hageja asub rikkuma andmekaitse põhimõtteid ega kasuta mõõteseadmeid

sihtotstarbeliselt, s.o tarbimisandmete edastamiseks või ka põhjendusega, et kostjale ei

meeldi hageja või tema tegevus üleüldiselt. Kostja on samas ise möönnud, et hagejal võib

olla kohustus mõõta voolu kauglugemise teel vähemalt ühe korra päevas. Kostja ei ole aga

esile toonud, mille alusel ta väidab, et hageja asub mõõteseadmeid kasutama muul, kui

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, sh isikute profileerimiseks ja selle kohta andmete

kogumiseks, millal keegi endale ahjus saiakesi küpsetab või elektripirni sisse lülitab. Kohus

selgitab, et juhul, kui hageja kostja õigusi rikub, on kostjal võimalik kasutada konkreetses

olukorras ette nähtud õiguskaitsevahendeid, lähtudes rikkumisest. Praeguses menetluses on

kostja püstitanud üksnes hüpoteetilisi küsimusi, kuid mitte tõendatud väiteid. Kohus pöörab

kostja tähelepanu ka sellele, et kogutud andmete tarbijale kättesaadavaks tegemist reguleerib

tüüptingimuste 6. peatükk. Kliendiandmete töötlemist reguleerib tüüptingimuste 7. peatükk.

Ajaleheartiklid ei tõenda seda, et hageja rikub kostja õigusi ega seda milliseid kostja õigusi

hageja rikub.

27. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et võrgueeskirja § 29 lg 5 tulenev kohustus mõõta

tarbimist just kauglugemisseadmega on vastuolus põhiseaduse §-ga 14. Viidatud sätte

kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning

kohalike omavalitsuste kohustus. Kostja heidab nimelt ette seda, et kui hageja oma kohustust

rikuks, ei järgne sellele sanktsioone. Kohus selgitab, et asjaolust, kas hagejale on või ei ole

sätestatud tema kohustuste rikkumise puhuks sanktsioone, ei muuda temale seadusest

tulenevat kohustust põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti ei tulene kostjale põhiseadusest

iseseisvat õigust nõuda hagejale sätestatud kohustuste rikkumise puhuks sanktsioonide

loomist. Oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise õigustamisel ei saa aga kostja

tugineda sellele, et hageja saaks ilma sanktsioonideta rikkuda tema kohustusi.

28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on seadusest ja lepingust tulenev õigus ja

kohustus paigaldada kostja tarbimiskohta kauglugemisvõimalusega mõõteseade ja õigus

nõuda, et kostja seda võimaldaks.

29. Maa-ameti kitsenduste kaardi kohaselt asub hageja teeninduspiirkonda jäävas kostja

tarbimiskohas 1kV õhuliin koos mastidega nr 6 ja 9 (dtl 83 – 88). Hageja soovib paigaldada

mõõteseadme koos kilbiga tarbimiskohas asuvale mastile 9 ja tarbimiskoha lüliti mastile 6.

Pooltevahelise lepingu tüüptingimuste p 3.3 kohaselt määrab võrguühenduse läbilaskevõime,

võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme ja mõõtepunkti asukohad

võrguettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja viib tarbimiskoha(kohtade)

mõõtepunktid üle kauglugemisele, ostjat sellest teavitades. Tüüptingimuste punkt 11.9

kohaselt on hagejal õigus ligipääsu mitte tagamisel mõõtesüsteemi asukohta muuta. ELTS §

3 p 151 kohaselt on mõõtepunkt koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat

elektrienergiat.

30. Kohus tuvastas ülal, et kostja on rikkunud kohustust tagada ligipääs mõõtesüsteemile ja

teha vajalikke töid kaugloetava seadme paigaldamiseks. Samuti on hageja tõendanud, et

kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust tasuda temale esitatud arveid. 31.01.2020 arve

kohaselt kuulus antud perioodi eest tasumisele 107,09 eurot, kuid kostja võlgnes hagejale

eelmiste perioodide eest 1314,29 eurot (dtl 20). 31.11.2020 arve kohaselt kuulus tasumisele

95,69 eurot, kuid kostja võlgnes hagejale eelmiste perioodide eest juba 1899,24 eurot (dtl

23). Hagejal on seega lepingu tüüptingimustest tulenev õigus määrata seadmete asukoht, sh

tõsta need ümber. Hageja soovib paigutada need mastidele nr 9 ja 6, mis asuvad

tarbimiskohas.

31. Kostja leiab, et mast nr 6 ei asu tema kinnisasjal. Kostja esitas 27.01.2022 väljavõtte

geoportaalist, millel on kujutatud tarbimiskohaga piirnev transpordimaa (dtl 111). Kostja on

kaardile joonistanud sinise ringi ja lisanud selle juurde järgmise kommentaari: „Mast nr 6

asukoht sinises ringis“. Kostja soovib tõendiga tõendada, et mast nr 6 ei asu tarbimiskohas,

mistõttu ei saa tema tagada sellele ligipääsu. Hageja esitas infosüsteemi väljavõtte õhuliini

mastide nr 6 ja 9 kohta (dtl 88 ja 89). Mastide asukoha kaardilt nähtub, et mast nr 6 asub

tarbimiskohas, mitte transpordimaal. Samuti nähtub nendelt kaartidelt, et mastide omanik on

hageja. Seega ei ole õige ka kostja etteheide selle kohta, nagu ei oleks hageja tõendanud, et

mastid kuuluvad hagejale. Kohus leiab, et kostja esitatud kaart, millele on ise joonistatud

sinine ring, ei lükka ümber mastide asukohakaardilt nähtuvaid andmeid. Kostja esitatud

aerofoto alusel ei ole kohtul võimalik veenduda, et kostja joonistatud ringi asukohas oleks

mingi mast. Fotolt ei ole masti näha. Vastuseks kostja väidetele hageja tõendite

usaldusväärsuse kohta märgib kohus, et mastide asukohakaarti ei muuda ebausaldusväärseks

ainuüksi see, et tegemist on vastutava võrguettevõtja enda infosüsteemi väljavõttega. Kostja

ei ole esitanud ühtegi väidet või tõendit, mille alusel saaks kohus usaldusväärselt järeldada,

et infosüsteemi andmed elektripaigaldiste asukohtade kohta ei vasta tegelikkusele.

32. Kostja vaidleb lüliti ümberpaigutamisele vastu ka põhjusel, et üldine liini kaitselüliti

juba asub mastil nr 1, mis ei asu kostja tarbimiskohas. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja

soovib paigaldada mastile nr 6 alajaama lüliti. Hagejas soovib paigutada mastile nr 6 kostja

tarbimiskohta puudutava lüliti, mitte alajaama lüliti. Kohus leiab, et kuna hagejal on lepingust

tulenev õigus määrata seadmete asukoht, ei oma tähtsust kostja väited selle kohta, kas ja kus

on otstarbekam lüliti paigutada ja milliseid tarbijaid see mõjutab. Kostja ei saa tugineda ka

kolmandate isikute õiguste oletatavale rikkumisele. Kostjal ei ole alust keelata lüliti

paigaldamist hagejale kuuluvale mastile nr 6. Kostja väited ja tõendid selle kohta, et mastile

nr 1 paigutatud elektrikilp on kasutu, ei oma aga käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust.

33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on tervikuna põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Seda, et kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, möönab kostja ka ise oma

27.01.2022 menetlusdokumendis, kuid leiab, et see on põhjendatud, kuna hageja tegeleb

kilplasliku omavoliga, asjatute toimingutega, kulutab riigi ressursse ebasihipäraselt ja esitab

õigusvastaseid nõudmisi. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõue oleks õigusvastane.

Kostja muud väited ei oma aga asja lahendaamisel tähtsust. Kohus mõistab, et kostjale ei

meeldi hageja ja tema tegevus üleüldiselt, kuid sellest ei tulene kostjale alust jätta tema

lepingust tulenevad kohustused täitmata.

34. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja

palub määrata otsuse täitmise viisi kindlaks selliselt, et kostjat kohustatakse võimaldama

hageja esindajatele takistusteta juurdepääs tarbimiskohale esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Kostja otsuse täitmise tähtaja

osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et tähtaja määramine on mõistlik ja mõlema poole

huvides. Kohus rahuldab hageja taotluse otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks.

35. Samuti lisab kohus käesolevale otsusele selle täitmise selguse huvides võrgujoonise,

kust nähtuvad mastide nr 6 ja 9 asukohad ning nendele kohtuotsuse alusel paigaldatavate

seadmete nimetused.

36. Kohus jätab TsMS § 331 lg 1 alusel arvestama kostja 15.02.2022 menetlusdokumendis

esitatud väited ja vastuväited, v.a osas, mis puudutab seisukohta hageja poolt 08.02.2022

esitatud joonisele. Kohus määras 10.01.2022 kirjas, et pooltel on 15.02.2022 võimalik esitada

vastuväiteid teise poole menetluskulude nimekirjale. 10.02.2022 e-kirjas lubas kohus kostjal

esitada seisukoha ka hageja poolt 08.02.2022 esitatud joonise nr 1 kohta. Kõik muud sisulised

vastuväited tuli esitada 08.02.2022. Muus osas kohus kostja menetlusdokumendis esitatuga

seega ei arvesta, kuna see on esitatud pärast selleks kohtu poolt määratud tähtaega.

37. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata

tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

38. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

39. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on

mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Hageja palub määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1237,50 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 937,50 eurot (käibemaksuta)

ja riigilõiv 300 eurot.

40. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

41. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsus nr 2 17 10348 p 16).

42. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas

käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik. Hageja taotluse kohaselt

osutati talle õigusabi kokku 6,25 tundi tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta).

43. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et

esindaja tunnitasu määr ei ole põhjendatud enam kui 120 euro ulatuses.

44. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja menetluses järgmisi

toiminguid: 22.12.2020 hagi koostamine 2 tundi, 02.05.2021 kostja seisukohaga tutvumine

ja hageja seisukoha koostamine 2 tundi, 27.01.2022 hageja seisukoha koostamine 1,25 tundi

ja 07.02.2022 kostja seisukohaga tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 1 tund. Kostja

hageja menetluskulude nimekirjale sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja oli teadlik

menetluskulude nimekirjade ja neile vastuväidete esitamise tähtaegadest.

45. Kohus leiab, et hageja esindaja toimingud olid hageja õiguste kaitsmise seisukohast

vajalikud, neile kulunud aeg, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu,

mõistlik ja need tuleb arvesse võtta täies ulatuses. Kohus määrab seega hageja põhjendatud

ja vajalike õigusabikulude suuruseks 750 eurot (6,25 tundi × 120). Hageja esitatud tõendite

kohaselt on tema lepinguline esindaja Eesti Energia AS töötaja, kelle teenuseid kasutatakse

käsunduslepingu alusel (dtl 156). Hagejal on kohustus hüvitada Eesti Energia AS-le

õigusabiteenuse osutamisega kaasnenud kulud ja selle kohta esitati hagejale ka arve (dtl 158).

46. Lisaks taotleb hageja kostjatelt maakohtu menetluses tasutud riigilõivu 300 euro

hüvitamist. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas

kandnud (dtl 38). Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

47. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1050

eurot (750 + 300). Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on õigusabikulud kooskõlas ka asja

mahu ja iseloomuga. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja

mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

(TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik