3-20-2480/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2480

Haldusasi

X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 11.11.2020 korralduse

nr 688 „Ettekirjutus-hoiatus ehitise lammutamiseks“

tühistamiseks ning Viimsi valla kohustamiseks vaadata

04.11.2020 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.03.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.03.2021 otsus

haldusasjas nr 3-20-2480 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi

märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-20-2480

2(11)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y kaasomandis on aadressil Rohuneeme tee 82b, Püünsi küla, Viimsi vald (registriosa

nr 8546802, katastritunnus 89001:001:0807) asuv kinnisasi.

2. Viimsi Vallavalitsus kehtestas 12.07.2016 korraldusega nr 474 Rohuneeme tee 82b

detailplaneeringu, millega moodustati üks üksikelamumaa ja üks loodusliku maa kasutamise

sihtotstarbega krunt ning määrati üksikelamukrundi ehitusõigus, mille kohaselt võib krundil

paikneda üks kuni 8,5 m kõrgune kahekorruseline üksikelamu ja kuni kaks kuni 5 m kõrgust

ühekorruselist abihoonet. Krundi suurim lubatud ehitusalune pindala on 420 m².

3. Viimsi Vallavalitsuse ametnikud tuvastasid 2019. a juulis, et Rohuneeme tee 82b

kinnisasjal toimub ebaseaduslik ehitustegevus ning käskisid selle lõpetada. Ehitisest olid püsti

seinad, sarikad katusel, ehitis asus relssidel, kaevatud oli kanalisatsioonikraav, veetud oli

torustik. 2019. a septembris laekus vallavalitsusele info, et ehitamist jätkatakse. Viimsi

Vallavalitsuse järelevalveosakonna ametnik tuvastas 09.10.2019 paikvaatlusel, et Rohuneeme

tee 82b kinnisasjal ehitatakse üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga hoonet, millel puudub ehitusluba

või kooskõlastus. See asus u 1,4 m kaugusel naaberkinnistute piiridest. Paikvaatluse tegemise

ajal olid valmis ehitatud hoone seinad ja paigaldatud katusekate ning avatäited. Hoone oli

relssidel. Viimsi Vallavalitsus tegi 09.10.2019 Rohuneeme tee 82b kinnistu omanikule Y-le

ettekirjutuse ehitustööde peatamiseks ajani, kuni hoonele on väljastatud ehitusluba,

registreeritud ja kooskõlastatud ehitusteatis või otsustatud ehitise lammutamine.

4. Kuivõrd hoone ehitati vaatamata korraldustele ja ettekirjutusele valmis, koostas Viimsi

Vallavalitsus lammutamis- või teisaldamisettekirjutuse ja hoiatuse eelnõu ning edastas selle

27.10.2020 selgituste ja vastuväidete esitamiseks X-le kui kaasomanikule, kes notariaalse

kasutuskorra kohaselt kasutab seda osa kinnistust, millel asub vaidlusalune ehitis.

5. X esitas 04.11.2020 ettekirjutuse-hoiatuse eelnõule vastuväited, paludes jätta korraldus

andmata ning algatada haldusmenetlus, et kontrollida, kas relssidele rajatud ehitisele kohaldub

ehitusteatise esitamise kohustus (ehitusseadustiku (EhS) § 35 lg 3). Selle kohaldumisel palus

X anda talle mõistlik aeg ehitusteatise esitamiseks. X leidis, et ettekirjutuse alus on ära

langenud, sest hoone erineb olemuslikult sellest, mida vaadeldi paikvaatlusel. Erinevalt

paikvaatlusel tuvastatust on see teisaldatav, teistsuguse arhitektuurilahendusega ning

väiksema aluspinnaga.

6. Viimsi Vallavalitsus jättis 04.11.2020 taotlused rahuldamata ning tegi X-le 11.11.2020

korraldusega nr 688 ettekirjutuse, milles kohustas teda lammutama või teisaldama ilma

igasuguse õigusliku aluseta Rohuneeme tee 82b kinnistu kirdenurka püstitatud ehitise. Ehitis

tuleb teisaldada kinnistule, kus seda on võimalik seadustada kehtivate üld- ja

detailplaneeringute kohaselt kasutusloa menetluse kaudu. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli

31.03.2021. Korraldusele oli lisatud hoiatus, et ettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise korral

tuleb tasuda sunniraha 640 eurot.

X on rikkunud EhS § 19 lg 1 p-s 2 nimetatud kohustust. Ehitis ei vasta

planeerimisdokumentidele. Detailplaneeringu järgi ei või kinnistul asuda üle ühe elamu, mis

on seal juba olemas. Lubatud ei ole rohkem kui üks kuni 13 m2 aluspinnaga abihoone. Viimsi

Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu

teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse

põhimõtted“ (teemaplaneering) järgi ei tohi ehitada elamut krundipiirile lähemale kui 7,5 m

3-20-2480

3(11)

ning suvilat või aiamaja lähemale kui 5 m. Ehitis ning sellega ühendatud vee- ja

kanalisatsioonitorustik

asuvad

osaliselt

Viikjärve

kalda

piiranguvööndis

ja

ehituskeeluvööndis. Vallal pole võimalik olnud veenduda ehitise ja kommunikatsioonide

ohutuses, sh tuleohutuses ja ohutuses keskkonnale. Ohutust pole hinnanud ka teised pädevad

asutused. Ehitis riivab piirinaabri võimalust oma kinnistule ehitada, vähendab tema

privaatsust ja kinnistu väärtust ning kahjustab vaadet. Kuna kinnistule laieneb Läänemere

ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, ei ole ehitist võimalik kinnistul

ümber paigutada. X-l ei ole saanud tekkida õiguspärast ootust, et ehitis seadustatakse: sellele

on vastu vald ja naabrid, puuduvad load ning vald ei soovi õigusvastast olukorda jätkata.

Omaniku huvi ebaseadusliku hoone seadustamise vastu ei ole kaalukam avalikust huvist

seaduslikkuse tagamiseks ja naaberkinnistute omanike õigustest.

Tähtsust ei oma asjaolu, et ehitis asub relssidel. Relsid toetuvad maapinnale ja hoone ise on

ühendatud kanalisatsiooni ja veevõrku, millest nähtub üheselt, et tegemist on ehitisega. X on

saanud esitada vajalikud dokumendid, kuid ei ole seda võimalust kasutanud. Ehitisregistris on

nähtav menetluse käik ning millised dokumendid on esitatud ja milliste märkustega tagasi

saadetud. Haldusmenetluses on analüüsitud, kas ehitisele kohaldub ehitusteatise esitamise

nõue ja seega ei ole alust uue haldusmenetluse alustamiseks.

7. X esitas 10.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 11.11.2020

korralduse nr 668 „Ettekirjutus-hoiatus ehitise lammutamiseks“ tühistamiseks ning valla

kohustamiseks vaadata kaebaja 04.11.2020 taotlus uuesti läbi.

Vastustaja ei algatanud enne korralduse nr 688 väljaandmist uute asjaolude pinnalt

haldusmenetlust ning jättis kaebaja 04.11.2020 taotluse läbi vaatamata. Ka jättis vastustaja

õigusvastaselt haldusmenetluse uuendamata. Sellega on rikutud haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 44 lg 1 p-i 1, sest kaebaja soovis fotodega tõendada, et 09.10.2019 ettekirjutuse

aluseks olnud asjaolud ja õigusnorm olid 04.11.2020 seisuga ära langenud. Ehitis ei ole

olemuslikult sarnane paikvaatluse aegse ehitisega, sest selle kasutusotstarve, arhitektuuriline

lahendus ja maht on muutunud, ehitis ei ole maaga ühendatud ning selle aluspind on alla 60

m2. Vastustaja ei ole kaebaja taotlust nõuetekohaselt menetlenud, sest 04.11.2020 taotluses

esitatud asjaolusid ei ole haldusorgan ümber lükanud ja menetluse uuendamisest keeldumist

ei ole vormistatud haldusaktina (vt Riigikohtu 21.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 21).

Vastustaja rikkus uurimisprintsiipi, kuna ei teinud uut paikvaatlust või ekspertiisi. Korraldus

anti ehitise kohta, kuid kaebaja kinnistul on relssidel asuv teisaldatav abihoone aluspinnaga

52,78 m2. Selline vallasasi ei vaja ehitusteatise esitamist EhS § 35 lg 3 alusel. Kuna asi on

teisaldatav ning seetõttu on tegemist vallasasjaga, ei kohaldu EhS § 19 lg 1 (analoogia

vagunelamuga). Vastustaja jättis põhjendamata, miks ei võiks kaebaja teisaldatavat abihoonet

oma kinnistul hoiustada või ladustada.

Korraldus riivab kaebaja omandiõigust. Tal on detailplaneeringust tulenev õigus elamumaad

elamumaana kasutada. Detailplaneeringust ning selle juures olevalt aerofotolt nähtub, et

kinnistul asub vaid üks abihoone. Samas on planeeringu kohaselt lubatud üks üksikelamu ja

kaks abihoonet. Nimetatut arvestades ei ole Rohuneeme tee 82b kinnistu piirinaabri selgitused

ja vastuväited sedavõrd põhjendatud, et annaks aluse nõuda abihoone lammutamist. Naabrite

väited privaatsuse ja vaatevälja piiramise osas on pahatahtlikud, otsitud ja paljasõnalised,

kuna puuduvad eksperdihinnangud. Põhjendatud ei ole ka väide, et Rohuneeme tee 82b

kinnistu poolsesse äärde ei saa rajada kaebaja abihoone tõttu grillinurka või mistahes muud

abihoonet. Teisaldatav vallasasi ei saa rikkuda naabri naabrusõigusi, kuna see on nihutatav.

Lisaks peab arvestama, et naaberkinnistu on hoonestamata.

EhS ei keela tuua abihoonesse elektrit, veevarustust ja kanalisatsiooni. Teisaldatav ehitis ei

ole naaberkinnistule tuleohtlik. Põhjendatud ei ole vastustaja väide, et piirnevate kinnisasjade

3-20-2480

4(11)

omanikele võib kaasneda püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega ei ole EhS § 132 lg 3 p-de 1 ja 2

eeldused täidetud.

Vastustaja ei ole proovinud otsida kompromissi naabrite vahel ega kaalunud muid võimalusi,

mis kaebajat vähem riivaks. Kaebaja puhul on tegemist noore inimesega, kes loob peret,

mistõttu on talle korraldusega antud kohustus asi lammutada või teisaldada kõige koormavam.

Kaebajal on õigus oma kinnisasja käsutada ja kasutada. Vaidlustatud korralduse oleks saanud

anda kaebajat vähem koormaval viisil, nt lubades hoiustada kinnistul asja, milles elamine on

keelatud. Ka riivaks kaebaja õigusi vähem näiteks see, kui tal lubataks hoone nihutada

Viikjärve ehituskeelu alast välja ja krundi piirist 5 m kaugusele.

8. Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Rohuneeme tee 82b kinnistul on kehtiv detailplaneering ja seda ei ole vaidlustatud. Kinnistu

suurim lubatud ehitusalune pindala on 420 m², mis vastab elamuehituse teemaplaneeringuga

määratud tingimustele. Olemasoleva hoonestuse alune pind (saun ja elamu) on ca 407 m².

Kehtiv haldusakt on kõigile, ka selle kinnistu omanikule täitmiseks kohustuslik. Seega ei ole

Rohuneeme tee 82b kinnistule võimalik peale olemasoleva püstitada rohkem elukondlikke

hooneid. Samuti ei ole lubatud ehitada detailplaneeringuga lubatud ehitusalast väljapoole ega

ilma vastavat luba või registreeringut omamata.

Teemaplaneeringu kohaselt juhul, kui kehtiva või koostatava detailplaneeringuga on

üksikelamu või kaksikelamu krundile ette nähtud enam hooneid kui üks, tohib krundile rajada

ühe elamu ja detailplaneeringus toodud hoonete arvust ühe võrra vähem abihooneid, v.a kui

detailplaneeringus on sätestatud teisiti. Selline nõue kehtestatakse, et vältida abihooneks

planeeritud hoonete kasutamisele võtmist elamutena. Detailplaneeringu järgi rajatav elamute

arv ei tohi olla suurem, kui on planeeringus lubatud, sest sellisel juhul võidakse ületada

piirkonna keskkonnataluvuse piiri. Teemaplaneeringu kohaselt ei ole uute elamukruntide

puhul lubatud elamute ehitamine lähemale kui 7,5 m krundipiirist ja suvilate või aiamajade

ehitamine lähemale kui 5 m krundipiirist. Seega on ehitis vastuolus nii üldplaneeringu

teemaplaneeringuga kui ka kehtestatud detailplaneeringuga. Ehitis asub lõunapoolse nurgaga

Viikjärve

ehituskeelualas.

Ehituskeelualas

asub

ka

hoonega

ühendatud

vee-

ja

kanalisatsioonitorustik. Samuti ei ole teada, kas ehitis on kasutamiseks ohutu. Oma seisukohti

ei ole kohases menetluses saanud väljendada Viimsi Vesi AS, Imatra Elekter AS ja

Päästeamet ning kinnistu naabrid. Seega võib eelduslikult kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikele kaasneda püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik

piisavalt vähendada ega leevendada. Püsiv negatiivne mõju on eeldatav ka Viikjärve osas.

Hoone püstitamine kinnistute piirile halvendab naabrite elukeskkonda, vähendades nende

privaatsust ning piirab nende ehitusõigust. Nimetatud ohud ei pea lammutusettekirjutuse

andmiseks olema realiseerunud. Piisab, kui selliste ohtude tekkimist on võimalik eeldada.

Kuna ehitis on ehitusloa puudumise ja ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise tõttu nii

formaalselt kui ka materiaalselt ehitusõigusega vastuolus, on lammutamine põhjendatud.

Leebemad meetmed puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel on X elukohana registreeritud

Rohuneeme tee 82b, millest saab teha järelduse, et X kasutab ebaseaduslikku hoonet

eluasemena – tegemist on elukondliku hoone, mitte abihoonega. Seda, et tegemist on

elukondliku hoonega, on menetluse käigus kinnitanud ka W (kaebaja isa). Samuti kinnitab

seda paikvaatlusel tuvastatu. Kuivõrd ehitis toetub relssidele, on väidetavalt võimalik ehitise

teisaldamine muusse lubatud asukohta seda lammutamata. Seega on väär kaebaja väide, et

kohalik omavalitsus ei ole kaalunud leebemaid meetmeid. Leebemaid meetmeid on kaalutud

ja võimaldatud neid ettekirjutusega rakendada. Proportsionaalne ei oleks lammutada ehitist

juhul, kui hiljem saaks pärast korrektse menetluse läbimist täpselt sama ehitise uuesti

3-20-2480

5(11)

püstitada. Praegusel juhul ei oleks võimalik ehitist ka korrektse menetluse tagajärjel

seadustada.

Ebaseaduslik ehitis on algusest peale olnud relssidele ehitatud. Pärast hoone valmisehitamist

ei ole olukord kardinaalselt muutunud. Samuti ei ole muutunud vahepeal ükski ehitamist

reguleeriv materiaalõiguse norm, mis lubaks ebaseaduslikku ehitist ehitada. Vastustaja ei ole

korralduse andmisel diskretsioonivigu teinud, kuna tegemist on ehitisega EhS § 3 mõttes.

Tähtsust ei oma, kas tegemist on vallas- või kinnisasjaga, kuna EhS seda ei erista. Kuivõrd

relsid toetuvad maapinnale ja hoone ise on ühendatud kanalisatsiooni ja veevõrku, on tegemist

ehitisega. Ehitis, mis on ühendatud veevõrku ja elektrisüsteemi ning mida kasutatakse

elamiseks, ei ole ladustatav või hoitav asi ning vajab seega kohases menetluses antud lube

ning peab vastama planeeringutele.

Korralduses on põhistatud, miks ei ole vaja alustada uut haldusmenetlust. Ka on korralduses

selgelt põhjendatud, miks kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Järelevalvemenetlus peab

tagama menetluse adressaadile võimaluse menetlusõiguste kasutamiseks. See eeldab, et

haldusorgan informeerib adressaati tema suhtes alustatud menetlusest ja selle eesmärgist,

samuti loob võimaluse olla ära kuulatud. Vastustaja on seda teinud ettekirjutuse eelnõu

kaebajale edastamise ja tema vastuväidete ärakuulamise ning kaalumisega.

Omandiõigust tuleb teostada vastavuses seaduses sätestatud kitsendustega ning seda ei ole

õigust teha üldiste huvide vastaselt. Õigustele korreleeruvad alati ka kohustused. Kaebaja

ehitas hoone valmis veel enne, kui sai kinnistu Rohuneeme tee 82b kaasomanikuks.

Maaomaniku ehitusõiguse realiseerimise keelamine oleks omandi vaba kasutamise oluline

piirang, mille möödapääsmatust tuleb tõendada. Kaebajale aga ei ole keegi andnud

ehitusõigust ebaseaduslikult rajatud hoone ehitamiseks ja ta on hoonet lõpuni ehitades ise

võtnud kulude tekkimise riski. Kaebaja ei saa vaidluses tugineda ka kodu puutumatusele,

kuna ebaseaduslikult püstitatud ehitis ei loo sellist põhiseaduslikku õigust. Ehitamisega

kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele

lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses

planeeringute ja ehituslubadega. Kaebaja ehitise osas ei ole pädevad isikud saanud ohutuse

osas seisukohti anda. Mõjutused ei kaasne ainult naabritele, vaid võivad kaasneda ka Viimsi

Vesi AS-le ja Imatra Elekter AS-le (liitumislepingute puudumine, tööde ebakvaliteetsest

teostamisest tingitud puudused ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku sisenemisel).

9. Tallinna

Halduskohus

jättis

26.03.2021

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vastustaja on tuginenud vaidlusaluse korralduse andmisel EhS § 130 lg 2 p-le 1 ja EhS § 132

lg 3 p-le 2. Viimase kohaselt otsustab haldusorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitise

ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik

piisavalt vähendada ega leevendada.

Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune objekt on vallasasi ja seega ei vaja

ehitusteatist ega ehitusluba. Pelgalt asjaolu, et hoone toetub relssidele, ei tähenda, et ehitis

poleks maaga püsivalt ühendatud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1). Tavapäraste

vundamendi liikide asemel teistsuguste vundamendilahenduste kasutamise korral on siiski

tegemist maaga püsivalt ühendamisega. Ka see, et eritehnika abil võib 15–20 tonni kaaluva

ehitise teisaldamine võimalik olla, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kaebaja võrdlus

vagunelamuga ei ole asjakohane, kuna selle liigutamiseks ei ole vaja spetsiaalseid töövõtteid

ning eritehnikat. Kaebaja sellekohastel väidetel pole ka määravat tähtsust. Vaidlusalune

objekt vastab EhS § 3 lg-s 1 sätestatud ehitise tunnustele. Kaebaja kasutab seda elamiseks

ning sinna on veetud kanalisatsioon ja elekter. Maja võib olla küll teisaldatav, kuid mitte

3-20-2480

6(11)

kaebaja enda jõul. Ehitis, mis on ühendatud veevõrku ja elektrisüsteemi ning mida

kasutatakse elamiseks, ei ole käsitatav ladustatava või hoitava asjana. Kuivõrd see on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis, on tegemist

hoonega (EhS § 3 lg 2) ja kaebaja pidi ehitamisel järgima EhS-s sätestatut. Seega ei ole

vastustaja korraldust andes EhS § 19 lg-t 1 valesti kohaldanud.

Haldusasja materjalist ja kaebaja enda esitatud väidetest nähtub selgelt, et kaebaja ei ole EhS-i

nõudeid (§ 12 lg-d 1 ja 2, § 19 lg 1 p-d 1 ja 2) järginud. Arvestades kaebaja esitatud

ekspertiisiaktis märgitud mõõtmistulemusi, oli kaebajal EhS lisa 1 kohaselt kohustus esitada

ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja nimetatud kohustust täitnud ei

ole. Kuigi kaebaja isa W püüdis ehitisregistri kaudu teatud dokumente esitada (paar lehte

hoone vaadetega, vt vastustaja vastuse lk 2), oli tegemist puudustega dokumendiga, mis

tagastati märkustega. Kuivõrd kaebaja puudusi ei kõrvaldanud ning korrektset ehitusteatist ei

esitanud, puudus tal õigus vaidlusalust hoonet ehitada.

Vaidlust ei ole selles, et Rohuneeme tee 82b kinnistu suhtes kehtib Viimsi Vallavalitsuse

12.07.2016 korraldusega nr 474 kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt võib

elamukrundil paikneda üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet. Haldusasja materjalist (Elmet

Ein OÜ 15.02.2021 eksperdiarvamuses sisalduv foto 5) nähtub, et vaidlusalune ehitis on

selgelt elukondlik hoone ning tegemist ei ole abihoonega. Ka kaebaja ise on kaebusele lisatud

esialgse õiguskaitse taotluses viidanud, et soovib Viimsi poolsaarel elada ja seal pere luua.

Samuti on ta viidanud õigusele elamumaad sihipäraselt kasutada ja käsutada. Seega ei olnud

sellise hoone ehitamine detailplaneeringuga kooskõlas. Viimsi Vallavalitsuse 10.05.2016

korralduse nr 339 „Püünsi külas, kinnistu Rohuneeme tee 82b detailplaneeringu vastuvõtmine

ja valikule väljapanekule esitamine“ kohaselt oli detailplaneeringu koostamise eesmärk ühe

elamukrundi ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksuse moodustamine ja

elamumaa krundil ehitusõiguse määramine olemasolevate ühe üksikelamu ja abihoonete

ehitamiseks; detailplaneering oli maakorralduslik ja täiendavat ehitusõigust ei määratud.

Täpselt sama selgitus nähtub ka kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja p-st 2.2, kus on ka

märgitud, et „[k]rundil pos. 1 paiknevaid olemasolevaid hooneid: üksikelamut, abihoonet ja

maakeldrit võib olemasolevas mahus rekonstrueerida, täiendavaid mahte ei ole ettenähtud“.

Arvestades hoone kaugust naaberkinnistu piirist (u 1,4 meetrit), on vastustaja põhjendatult

leidnud, et vaidlusalune ehitis on vastuolus ka üldplaneeringu teemaplaneeringuga, mille

kehtestatud tingimuste kohaselt ei ole uute elamukruntide puhul lubatud elamute ehitamine

lähemale kui 7,5 m krundipiirist ning suvilate või aiamajade ehitamine lähemale kui 5 m

krundipiirist (vt lisa 1, p 4.1.1). Lisaks asub vaidlusalune ehitis osaliselt Viikjärve

ehituskeeluvööndis. Viikjärve kaldal on vastavalt looduskaitseseadusele (§-d 35–39) kalda

piiranguvöönd 50 m ja ehituskeeluvöönd 25 m ning vastavalt veeseadusele (§ 29)

veekaitsevöönd 10 m. See, et osa vaidlusalusest ehitisest jääb ehituskeeluvööndisse, nähtub ka

Maa-ameti kitsenduste kaardilt (kaardi väljavõte, kaebuse lisa 1, lk 2).

Kuivõrd ehitis on püsitatud ilma igasuguse loata, on täidetud EhS § 132 lg 3 p 2 kohase

lammutamisettekirjutuse tegemise eeldus – vaidlusaluse ehitise ehitamine on toimunud

ebaseaduslikult.

Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise

nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muu hulgas ehitise

ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS

§ 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase

kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu

inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad

normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt

3-20-2480

7(11)

korrakaitseseaduse (KorS) § 4). Eelviidatud EhS sätted kaitsevad ka naaberhoone omanike

õigusi.

Kuigi naaberkinnisasja omanike õigused ei ole piiramatud, on neil kohtulikult kaitstav õigus

nõuda oma naabrusõigustega arvestamist ning detailplaneeringust kinnipidamist (eeldusel, et

detailplaneeringu tingimused on kehtestatud naaberkinnisasja omanike kaitseks). Naaber peab

taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse (Riigikohtu

28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 11). Vaidlusaluse kinnistuga seotud detailplaneeringus

on sätestatud hoonestustingimused ning viidatud ka asjakohastele kitsendustele. Seega said

naaberkinnistute elanikud eeldada, et ehitamisel arvestatakse kitsendustega ja hoonete

maksimaalseks arvuks krundil on 1 üksikelamu ja 2 abihoonet. Vaidlust ei ole selles, et

ehitamine toimus naaberkinnisasja omanike nõusolekuta ning ühtegi kooskõlastust neilt ei

küsitud. Vaidlustatud korralduses on viidatud Tormilinnu tee 2 ja Tormilinnu tee 4 omaniku

selgitustele, mille kohaselt ostis ta kinnistud, tuginedes kehtivatele planeeringutele ja on

asunud planeerima talle kuuluvate kinnistute hoonestust. Ebaseaduslikult rajatud hoone

välistab tal rajada oma kinnistu piires Rohuneeme tee 82b kinnistu poolsesse äärde grillinurk

või mistahes muu abihoone. Samuti häirib vahetult piiri ääres paikneva ebaseadusliku hoone

kasutamine eluruumina oluliselt naaberkinnistu omaniku privaatsust.

Atraktiivses

mereäärses

ja

üldjoontes

väljakujunenud

väikeelamupiirkonnas

detailplaneeringuga määratud hoonestusala on käsitatav ka kolmandate isikute õigushüvena.

Kui ebaseaduslik ehitis ei vasta teema- ega detailplaneeringule, tuleb eeldada

naaberkinnisasjade omanike omandiõiguse olulist riivet. Olukorras, kus isikul on kehtivat

detailplaneeringut usaldades õigus eeldada, et tema kinnistu piirile ei ehitata, naaberkruntide

täisehitusprotsent ning lubatud ehitiste hulk vastab lubatule ning ka lähedal asuva veekoguga

seotud piiranguid ning teisi keskkonnaalaseid nõudeid täidetakse, on tegemist üleliia

koormava negatiivse mõjuga. Seda mõju ei ole võimalik piisavalt vähendada ega olulises osas

leevendada, sest Rohuneeme tee 82b kinnisasja piires ei ole vaidlusalust hoonet võimalik

õiguspäraselt ümber paigutada. Tuleohutuse osas võib teatavate abinõude rakendamine

võimalikku tuleohtu vähendada, kuid selline kompenseerimine oleks kogu muud negatiivset

mõju arvestades ilmselgelt ebapiisav. Kuigi tiheasustusalal peab naaber taluma teiste naabrite

ehitustegevust, laieneb see ainult õiguslikul alusel ning kehtivate planeeringutega kooskõlas

toimuvale ehitamisele. Seega on täidetud ka teine EhS § 132 lg 3 p-s 2 sätestatud

lammutamisettekirjutuse tegemise eeldus.

EhS § 130 lg 2 p-le 1 ja EhS § 132 lg 3 p-le 2 sõnastustest tuleneb, et

lammutamisettekirjutuse tegemine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Iga ehitise, sh

ka omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine, piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati

omanikule kahju. Sellise intensiivsusega õiguste piirangut nagu likvideerimist peab pädev

asutus saama põhjalikult kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi (vt Riigikohtu 26.11.2002 otsus

asjas nr 3- 3-1-64-02, p 10). Ettekirjutuse tegemise üle otsustamisel tuleb arvestada ehitusloa

adressaadi õiguste ja õiguspärase ootusega (Riigikohtu 13.12.2018 otsus nr 3- 16-1050, p 22).

Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust ega proportsionaalsuse põhimõtet, kuna

vaidlusaluses ettekirjutuses on vastanduvaid huvisid kaalutud, analüüsitud kaebaja

õiguspärase ootuse olemasolu ning asjaolu, et naabrite õigusi ei ole võimalik muude kaebajat

vähem koormavate meetmetega kaitsta. Ebaseaduslike ehitiste seadustamine on reeglina

võimalik vaid siis, kui ehitis on ebaseaduslik üksnes formaalsetel põhjustel, kuid sisuliselt

oleks niisugune ehitise püstitamine võimalik. Praegusel juhul on tegemist olulise sisulise

puudusega ja detailplaneeringus sätestatud tingimused on mõeldud ka naabri(te) õiguste

kaitseks. Vastustaja on asjakohaselt kaalunud seadustamise võimalusi ning jõudnud õigesti

järeldusele, et materiaalõiguse normid seadustamist ei võimalda. Vastustaja juhtis juba

piisavalt varajases staadiumis kaebaja tähelepanu asjaolule, et ehitustegevus ei ole

3-20-2480

8(11)

õigusaktidega kooskõlas. Seega oli kaebaja teadlik, et vastustaja peab ehitist õigusvastaseks,

kuid jätkas sellele vaatamata kulutuste tegemist ning ehitas hoone valmis. Sellises olukorras

täiendavate kulutuste tegemist ning seega võimaliku kahju suurendamist ei ole alust arvestada

lammutamisettekirjutuse proportsionaalsuse hindamisel. Vastustajal oli korralduse andmisel

kohustus arvestada ka avaliku huviga. Vastustaja seisukoht, et vald ei ole saanud veenduda

ehitise ohutuses, sh tule- ja keskkonnaohutuses, on asjakohane.

Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited 04.11.2020 esitatud taotluse osas. Kaebaja taotlus on

käsitatav haldusmenetluse ajal ärakuulamise raames esitatud vastuväitena. Samuti nähtub

vaidlustatud haldusaktist selgelt, et kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Seega ei vasta tõele

kaebaja väide, et tema taotlused jäeti põhjendamatult läbi vaatamata. Lisaks on kaebaja väited

selle kohta, justkui oleks asjaolud muutunud või õigusnorm ära langenud, otsitud ning need ei

vasta tõele. Haldusasjas esitatud fotodelt nähtub selgelt, et peamine erinevus on hoone

valmiduse astmes, mitte aga mõnes olemuslikus erinevuses. Nii paikvaatluse ajal vastustaja

ametniku tehtud fotodelt kui ka kaebaja esitatud fotodelt on näha relsside olemasolu ning ka

arhitektuurne lahendus on äratuntavalt sarnane. Pindala puudutav erisus tuleneb tõenäoliselt

sellest, et vastustaja kasutas mõõtmiseks Maa-ameti kaardirakendust (selle kasutamisele,

mõõdistuse puudumisele ning võimalikule ebatäpsusele on viidatud ka vaidlustatud

korralduses), kuid kaebaja kaasatud ekspert kohapealset mõõtmist (s.o võtmata arvesse kuni 1

m laiust katuseräästast). Seega on vaidlustatud korralduses õigesti leitud, et uue

haldusmenetluse algatamine ei ole vajalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme, kohaldades vallasasjale kinnisasja

puudutavaid norme. Puudub vaidlus, et vaidlusalune ehitis on vallasasi. Riiklik ekspert on

asja juurde võetud eksperthinnangus (p 7) selgelt tuvastanud, et ehitis on teisaldatav. Samuti

ei võinud halduskohus ilma eksperdilt küsimusi küsimata tõlgendada tema arvamust

vastustaja kasuks, pidades teisaldatavat vallasasja püsivalt ühendatud kinnisasja osaks (otsuse

p-d 43–45). Halduskohtu hinnang, et ka vähem levinud vundamendiliikide kasutamisel on

siiski tegemist maaga püsivalt ühendamisega, on põhjendamata. Samuti on paljasõnaline

kohtu seisukoht, et vagunelamu ei ole võrreldav praeguse olukorraga. Ka vagunelamu

liigutamiseks on vaja tehnikavahendeid. Oluline on see, kas hoone liigutamiseks on vaja

lõhkuda aluspinda või mitte, ja praegusel juhul ei ole vaja seda teha.

Otsuse p-s 80 toetub halduskohus ebaseaduslikult saadud tõenditele, sest nende fotode

saamiseks puudus vastustajal kaebaja ja Y luba. Vastustaja väitis suusõnaliselt, et tal oli Y

nõusolek. Tegelikult tal seda ei olnud. Samuti on tõendamata, et vastustaja võis tõendeid

koguda KorS-i alusel. Selle kohta ei ole olemas haldusakti ega küsitud kinnistu omaniku

seisukohta. Seega rikkus halduskohus menetlusnorme, kui võttis vastustaja ebaseaduslikult

saadud fotod asja juurde ja omistas neile suurema tähtsuse kui riikliku eksperdi hinnangule.

Vallasasjale, mis on teisaldatav, ei kohaldu EhS § 19 lg 1. Samuti jäi selle asja pind alla 60

m2. Korraldus oli antud kinnisasja, mitte vallasasja kohta. Seega oleks pidanud vastustaja

kaebaja 04.11.2020 taotluse läbi vaatama, sest kaebaja soovis fotodega tõendada, et

09.10.2019 ettekirjutuse aluseks olnud asjaolud ja õigusnorm on ära langenud. Vastustaja ei

saanud pärast 04.11.2020 kaebaja taotluse saamist vaidlustatud korralduses paljasõnaliselt ja

uurimisprintsiipi kohaldamata varem ebaseaduslikult kogutud tõenditele toetudes öelda, et

kaebaja väited kinnistul olukorra muutumise kohta on absurdsed. Kaebaja esitas 04.11.2020

taotluse vastuväidetest eraldiseisvalt ja soovis selgelt haldusmenetluse algatamist.

Halduskohus ei võinud oma otsuses kaebaja taotlust ümber hinnata. Vastustaja ei ole kaebaja

3-20-2480

9(11)

04.11.2020 taotlust haldusaktiga lahendanud. Isegi kui teisaldatavale asjale kohaldub

ehitusteatise esitamise kohustus, oleks haldusorgan pidanud eelnevalt kohaldama HMS § 44

lg 1 p-i 1 ja lahendama kaebaja taotluse haldusaktiga.

Vastustaja on teinud diskretsioonivea, sest vaidlustatud korralduse oleks saanud anda vähem

koormaval viisil, nt lubades teisaldatavat asja kinnistul hoiustada, kuid keelates selles elamise.

Halduskohus ei ole otsuses selle kohta seisukohta võtnud. Kaebaja oli enne korralduse

andmist selgitanud, et vajaduse korral hoiustab ta vallasasja kuni selle müügini. Samuti ei saa

asi, mis on teisaldatav, rikkuda naabrusõigusi. Asjaga piirneval naaberkinnistul ei elata ja see

on hoonestamata. Selles puudub vaidlus, kuna halduskohus ei pidanud selle tõendamiseks

vajalikuks teha paikvaatlust. Samuti saab vallasasja ehituskeeluvööndist välja nihutada.

Tõepoolest on ebaseaduslike ehitiste seadustamine reeglina võimalik vaid siis, kui ehitis on

ebaseaduslik üksnes formaalsetel põhjustel, kuid sisuliselt oleks vaidlusaluse ehitise

püstitamine võimalik. Kinnistut puudutav detailplaneering on kehtestatud 2016. a juulis. EhS

§ 27 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul

anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks

projekteerimistingimusi ja mh juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie

aasta. Kuna kaebaja huviks on, et tema hoone kinnistul säiliks, oleks vastustaja pidanud enne

lammutamisotsuse tegemist ka kaaluma, kas ehitist saaks seadustada EhS § 27 alusel. Ka selle

kaalumata jätmisega on vastustaja teinud diskretsioonivea. Ka projekteerimistingimuste osas

tuleb arvestada avalikke huve ja naaberkinnisasja omanike huve, aga ehitist on võimalik

paigaldada kinnistul asukohta, kus see ei rikuks ehituskeeluvööndit ning ei mõjutaks

negatiivselt naaberkinnisasja õigusi seaduses toodud piirides.

11. Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Viimsi vald nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb kõigi oma ettekirjutuses ja

halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja rõhutab jätkuvalt, et ehitis on teisaldatav, sest toetub relssidele. Nimetatud asjaolu

pole eitanud vastustaja ega halduskohus. Vundamendi puudumine ei tähenda, et tegemist pole

ehitisega EhS § 3 lg 1 mõttes ning et sellele püstitamisele ei laiene EhS regulatsioon või

Viimsi Vallavalitsuse 12.07.2016 korraldusega nr 474 kehtestatud detailplaneering. Eeltoodut

on nii vastustaja kui halduskohus kaebajale korduvalt, igakülgselt ja ammendavalt selgitanud

ning ringkonnakohus ei korda vastavaid põhjendusi. Asjaolu, et detailplaneeringu

kehtestamisest oli lammutamisettekirjutuse tegemise ajaks möödas üle viie aasta, ei tähenda,

et seal sätestatut ei pea enam järgima.

Vald teavitas Y ehitustegevuse ebaseaduslikkusest juba 2019. a suvel ning 09.10.2019 tegi

vald ettekirjutuse ehitustööde peatamiseks. Kaebaja sai kinnistu kaasomanikuks 03.07.2020

sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu alusel, kinnitades seejuures, et on teadlik

kinnistu suhtes kehtivatest detailplaneeringust ja selles toodud ehitusmahtudest. Kui Y ei

informeerinud kaebajat toimuvast haldusmenetlusest, on tegemist võimaliku eraõigusliku

vastutusega, mitte asjaoluga, mis tekitaks kaebajal praeguses asjas mingeid täiendavaid õigusi.

14. Halduskohus ei ole otsuses tuginenud ebaseaduslikult kogutud tõenditele. Fotod on tehtud

09.10.2019, s.o ajal, mil kaebaja ei olnud Rohuneeme tee 82b kaasomanik, seega ei pidanud

pildistamiseks olema kaebaja nõusolekut. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub

alus kahelda vastustaja väites, et kinnistu tolleaegne omanik andis vastustajale kinnistul

3-20-2480

10(11)

viibimiseks loa. Pealegi ei nähtu fotodelt midagi enamat, kui on kaebaja enda esitatud fotodel

või ekspertarvamuses sisalduvatel fotodel. Kõikidel fotodel on näha, et ehitis asub relssidel.

Ekspertarvamuses olevatelt fotodelt nähtub veel üheselt, et tegemist on elamuga, mitte

abihoonega.

13. Kaebaja väidab ekslikult, et tema elamule ei kohaldu EhS § 19 lg 1, mis kohustab

omanikku tagama ehitise, ehitamise ja ehitamise kasutamise vastavuse õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. EhS-i lisa 1 kohaselt on 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrguse (sellised

parameetrid on toodud kaebaja esitatud ekspertarvamuses) elamu püstitamiseks vajalik

ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et

09.10.2019 ettekirjutuse aluseks olnud asjaolud ja õigusnorm on ära langenud.

Kaebaja elamu ei ole vallasasi. Kuigi 15–20 t kaaluvat ja relssidele asetatud elamut on teatud

eeldustel võimalik kanalisatsiooni- ja elektrivõrgust lahti ühendada ning vallasasjana

võõrandada, muutub selline elamu konkreetsele kinnisasjale konkreetsesse kohta asetades ja

võrkudega liites kinnisasja oluliseks osaks, vajalik on ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine

ning asukohavalik peab olema kooskõlas detailplaneeringus ehitamisele sätestatud

tingimustega.

14. Kaebaja leiab, et enne lammutamisettekirjutuse tegemist oleks vastustaja pidanud

lahendama kaebaja 04.11.2020 taotluse anda juhul, kui ehitisele kohaldub ehitusteatise

esitamise kohustus, mõistlik aeg selle esitamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja jättis taotluse õigesti rahuldamata ning seda ei pidanud

tegema eraldi haldusaktiga. Vaidlustatud korralduses analüüsiti muu hulgas seda, kas ehitist

on võimalik seadustada. Jõudes seisukohale, et ainus sobilik meede on ehitise lammutamine

või teisaldamine, ei pidanud vastustaja eraldi otsustama, kas anda kaebajale mõistlik aeg

ehitusteatise esitamiseks. Lammutamisettekirjutuse tegemise põhjus polnud antud juhul mitte

ehitusteatise esitamata jätmine, vaid ehitamise vastuolu detailplaneeringuga. Seda puudust ei

saa kõrvaldada kaebajale ehitusteatise esitamiseks tähtaja andmisega.

15. Kaebaja ja naaberkinnistu omanike huvide kaalumisel ei pidanud vastustaja arvestama, et

naaberkinnistu ei olnud ettekirjutuse andmise ajaks hoonestatud. Naaberkinnistu piirile

lubatust lähemale ehitamine piirab naabri ehitusõigust, sest hoonete vahele peab jääma nõutav

kuja. Samuti mõjutab naabri privaatsust asjaolu, et naaberkinnistule ehitatakse ühe lubatud

elamu asemel kaks. Naabril on õigus eeldada detailplaneeringujärgset ehitamist ka juhul, kui

ta ise ei soovi oma kinnistut lähiajal hoonestada. Praeguses asjas on Tormilinnu tee 2 omanik

esitanud vallale kinnistule planeeritava hoone eskiisprojekti ning avaldanud haldusmenetluses

kindlat seisukohta, et pole kaebaja kinnistul toimuvaga nõus.

Kaebaja poolt märgitu, et vastustaja oleks pidanud muu hulgas kaaluma, kas võiks lubada

ehitise kinnistul hoiustamist, kuid keelata selles elamine, ei põhine EhS-l. Ebaseadusliku

ehitusega on tegemist sõltumata sellest, kas selles elatakse või mitte. Asjaolu, et elamus ei

elata, ei leevenda ebaseaduslikust ehitisest tulenevaid negatiivseid mõjusid (EhS § 132 lg 3 p

2). Kaebajaga ei saa nõustuda, et teisaldatav asi ei saa rikkuda naabrusõigusi.

16. Ehitis on teoreetiliselt võimalik nihutada Viikjärve ehituskeeluvööndist välja, kuid see ei

kõrvalda vastuolu detailplaneeringuga, mis lubab kinnistule ehitada ühe üksikelamu ja kuni

kaks ühekorruselist abihoonet ehitusaluse pinnaga kokku 420 m2. Kinnistul juba asub üks

elamu ja saun ning vastustaja andmetel on nende ehitusalune pind kokku 407 m2.

17. Kaebaja leiab, et vastuolu detailplaneeringuga ei saa olla lammutamisettekirjutuse

tegemise aluseks, sest kuna detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta, võib

EhS § 27 lg 1 p 1 alusel anda ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

3-20-2480

11(11)

Vaidlustatud korralduses on muu hulgas tuginetud sellele, et vallas on suureks probleemiks

tihedast

inimasustusest

ja

puudulikust

tehnilisest

infrastruktuurist

tulenevad

keskkonnareostuse riskid. Ebaseaduslik ehitis asub Viikjärve kalda piiranguvööndis, samuti

laieneb kinnistule Läänemere ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd, mis

välistavad ebaseadusliku ehitise ümberpaigutamise teise asukohta kinnistu piires. Ehitis rikub

vaadet Viikjärve kaldakaitse alale. Hoone hakkab varajama naabrite vaadet. Lisaks

detailplaneeringule on ehitis vastuolus teemaplaneeringuga. Hoone seadustamine ei saa

toimuda piirinaabrite ja keskkonna arvelt. Kahjulike tagajärgede kõrvaldamiseks on vajalik

ehitise lammutamine, leebemad meetmed puuduvad.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohaste kaalutlustega. Ebaseaduslik ehitamine ei

saanud tekitada kaebajal õiguspärast ootust, et tema huvid elamu säilitamiseks on kaalukamad

kui avalik huvi ja piirinaabrite õigused. Rohuneeme tee 82b kinnistu ei ole ülemäära suur

(2635 m2), seejuures on notariaalse kasutuskorraga kaebaja ainuvaldusesse ja -kasutusse antud

706 m2. Arvestades selle osa kuju, naaberkinnistute paiknemist, Läänemere ranna

piiranguvööndit ning Viikjärve kaitsevööndit, ei ole ehitist võimalik nihutada viisil, et

ehitisest tulenevad mõjutused vähenevad.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud

tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)