4-10-2932/2 · 4-10-2932/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-10-2932

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2010. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-2932 (2317,10,004680) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.V, ik: xxx, elukoht: xxx, töötu, invaliidsuspensionär Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. P.V süüdi tunnistada NPALS § 15

1

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.

2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6

Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 29.11.2010. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole aresti tähtaegselt ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku

suhtes sundtoomist ning aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. P.V-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 554 (viissada viiskümmend neli) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.V, 4-10-2932, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.10.2010.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

02.08.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1196013

selles, et 18.07.2010 kella 19.51 ajal peeti Mustamäe tee 147 maja trepikojas kinni P.V

, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel

fentanüüli ja 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et

menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et suitsetas pulbrit, mille nimetust ei tea 18.07.2010 kella 20.00 ajal Mustamäe tee 147.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli selline asi. Pulbrit sai tuttavatelt, pärast osutus olevat politseis, kiirabi tulekut mäletab halvasti. Juhuslikult tarvitas, ei teadnud mida tarvitab. Läks naisterahvaga tülli ja öeldi, et siis on kergem. Väärteoasjas maksimaalset karistust ei tea.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuna aresti ei ole sellise rikkumise eest ei ole määratud, siis esmakordsel juhul, kuivõrd rahatrahvi ei saa määrata, taotleb lühiajalist aresti 4 päeva. Isik tuli ise kohale. Siis kannab karistuse enda valitud ajal. Karistus peaks olema kantud hiljemalt 29.11.2010. Kui isikul ei ole selleks ajaks karistust kantud, kohaldatakse sundtoomist.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti,

kiirabikaarti, menetlusaluse isiku selgitusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt

väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude

toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on suures osas tasutud, viimase aasta jooksul

määratud rahatrahvid on tasumata. Samuti on süüdistatavat karistatud kohtu poolt varguste

toimepanemise eest. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end

ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on viimase aasta jooksul jäetud tasumata ning

varavastaste kuritegude toimepanemine viitab otseselt rahaliste vahendite puudumisele ja

trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et

menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud

menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes

V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena

arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti lühiajalisena.

Märt Toming kohtunik